4. november 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-5996
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
21 578,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste
hagi
F.D
vastu
Kostja F.D (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus F.D (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista F.D-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 19 457,89 eurot, sealhulgas põhinõue 16 950,05 eurot ja viivis perioodi 05.01.2023–16.04.2024 eest 2507,84 eurot.
3.Välja mõista F.D-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõude 16 950,05 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
aprillist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus F.D (isikukood XXX) vastu viivise 1,70 euro väljamõistmiseks perioodi 05.01.2023– 16.04.2024 eest.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud F.D kanda.
6.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista F.D-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 1687 eurot, sealhulgas riigilõiv 1260 eurot ja lepingulise esindaja kulu 427 eurot.
1 (5)
8.Välja mõista F.D-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulude 1687 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (5)
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 16. aprillil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse F.D (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 16 950,05 eurot ja 16. aprilli 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2509,54 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (16 950,05 eurolt) kuni selle kohase tasumiseni alates 17. aprillist 2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 7. juuni 2024 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Fresh Finance OÜ (laenuandja) lepingu nr 12732, mille alusel refinantseeris laenuandja kostja kohustusi kokku summas 19 507,69 eurot. Kostja pidi laenu tagasi maksma 60 osamaksega perioodi 15.06.2022–15.05.2027 jooksul, igakuise osamakse suurus oli 325,13 eurot. Kostja tasus lepinguliste kohususte katteks kokku 1357,36 eurot perioodil 15.06.2022–15.10.2022. Kostjal tekkis võlgnevus 15.10.2022 põhiosa makse osas 268,29 eurot, 15.11.2022 põhiosa makse osas 325,13 eurot, 15.12.2022 põhiosa makse osas 325,13 eurot. Laenuandja teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 04.01.2023. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, luges laenuandja lepingu üles öelduks 05.01.2023. Laenuleping loeti üles öelduks pärast kolme järjestikuse maksegraafiku järgse osamaksega viivitamise ja pärast edutu 14päevase täiendava tähtaja andmist. Laenuandja loovutas 26. jaanuaril 2023 lepingust tuleneva nõude hagejale. Pärast nõude loovutamist on kostja tasunud hagejale 1200,28 eurot. Viivisenõue perioodi 05.01.2023–16.04.2024 eest on 2509,54 eurot. Hageja leiab, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 16 950,05 euro tagastamist ning viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kostjale toimetati 16. aprilli 2024 hagiavaldus koos lisadega ja 7. juuni 2024 menetlusse võtmise kohtumäärus kätte TsMS § 322 lg 1 järgi kostja abikaasale kättetoimetamisega 29. juunil 2024. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 29. juulil 2024. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus. Tagaseljaotsuse tegemisel tuleb kohtul hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida omal algatusel 3 (5)
(RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p-d 17 ja 18; RKTKm 14.02.2007, 3-2-1-152-06, p-d 14 ja 15).
2.Laenuandja ja kostja sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja kohustus krediidi tagastama osadena. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles laenuandja laenulepingu üles. Kostjal on põhivõlg 16 950,05 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktilised väited põhinõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.
3.Kohus leiab, et hageja viivisenõue perioodi 05.01.2023–16.04.2024 eest on põhjendatud 2507,84 euro ulatuses ning asjaoludega õiguslikult põhjendamata 1,70 euro ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja jättis tasumata põhinõude 16 950,05 eurot. Hageja palub viivise välja mõista perioodi 05.01.2023–16.04.2024 eest summas 2509,54 eurot. Nimetatud perioodi eest on viivise õigeks suuruseks 2507,84 eurot. Eeltoodust tulenevalt on viivisenõue põhjendamata 1,70 euro ulatuses. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata viivisenõue 1,70 euro väljamõistmiseks kostjalt.
3.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse olulises ulatuses ning jättis rahuldamata viivisenõude marginaalses osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.
4.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
4.1.Hagilt hinnaga 21 578,35 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 1260 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on
4 (5)
põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 1260 eurot.
4.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 427 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, 2-15-13627/151 p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile, vastutustundliku laenamise analüüsile ja tagasimaksete uuesti määramisele 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 5 lk, esitatud tõendite maht ca 190 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 122 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 122 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Hageja märkis hagis, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 427 eurot (sh käibemaks).
4.3.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1687 eurot, sealhulgas riigilõiv 1260 eurot ja lepingulise esindaja kulu 427 eurot (sh käibemaks).
4.4.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
5.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.