lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-141236/17

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 31.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-141236/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2885
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Ühisraha OÜ11948363Revensen OÜ16625699(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Kohtuotsuse avalikult 31. oktoober 2024 Tartu teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-23-141236

Tsiviilasi

Revensen OÜ väljamõistmiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

hagi

B.M.-i

vastu

võlgnevuse

nende Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699; asukoht Tartu mnt 13, Tallinn 10145)

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja lepinguline esindaja: Roman Rubinov (Saulex OÜ; asukoht Tartu mnt 13, Tallinn; e-post) Kostja: B.M. (isikukood XXX; elukoht XXX, Kostja lepinguline esindaja: advokaat Oliver Grauberg (epost ) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi B.M.-i vastu.

Jätta menetluskulud Revensen OÜ kanda.

Määrata B.M.-i menetluskulude suuruseks 1207 eurot.

Mõista Revensen OÜ-lt B.M.-i kasuks välja menetluskulud 1207 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGI ASJAOLUD

1.Revensen OÜ (hageja) esitas 13.11.2023 Tartu Maakohtule hagi B.M.-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja Ühisraha OÜ vahel 07.09.2022 sõlmitud laenulepingust nr Y220907027 tulenev põhivõlgnevus 1142,84 eurot, intress 90,64 eurot, lepingu hooldustasu 14,70 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 13.11.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 56,32 eurot ning jätkuvad viiviseid alates 14.11.2023 põhinõudelt 1142,84 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Laenulepingu alusel oli intress 30% aastas ja 0,083% päevas, tagasimakseperiood 30 kuud, kohustusega tasuda alates 10.10.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid 76,17 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 10.03.2025. Kokku kohustus kostja tasuma 2360,10 eurot (igakuised osamaksed 76,17 x 30 kuud). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 07.09.2022. Ühisraha OÜ edastas 18.09.2023 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 18.09.2023 oli kostja viivituses 3 kuud ja 8 päeva (alates 10. osamaksest). Ühisraha OÜ saatis 17.10.2022, 26.01.2023, 26.05.2023, 26.08.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatused. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Ühisraha OÜ loovutas 09.10.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Kostja teostas makseid alljärgnevalt: Kuupäev

Kokku:

Tasutud summa EUR 15.12.2022

189,73

30.01.2023

194,00

14.04.2023

187,52

29.05.2023

191,36

762,61

Pärast 01.03.2023 ei ole kostjalt laekumisi toimunud. Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 luges hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudmiskulude katteks, põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks. Esimeses järjekorras luges hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhivõla (tasutud 1-9 osamakset), so põhinõue 340,08 eurot (34,16 + 35,02 + 35,89 + 36,79 + 37,71 + 38,65 + 39,62 + 40,61 + 41,63). Teises järjekorras luges hageja intressi nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1-9 osamakset), so intress 304,95 eurot (37,51 + 36,65 + 35,78 + 34,88 + 33,96 + 33,02 + 32,05 + 31,06 + 30,04). Kolmandas järjekorras luges hageja hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1-9 osamakset), s.o tasutud hooldustasu 9 x 4,50 = 40,50 eurot. Ülejäänud 17,08 eurot (702,61 – 340,08 – 304,95-40,50) läks 10. osamakse põhiosa 42,67 eurot katteks. Seega on põhiosa võlgnevus 1142,84 eurot (1500,00 – 340,08 – 17,08).

Intresside võlg ülesütlemise seisuga s.o 18.09.2023 oli 90,64 eurot. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 30%. Pooled on 07.09.2022 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 650,10 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10-st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi esimesest osaliselt tasumata osamaksest alates 10.07.2023 kuni lepingu lõpetamiseni ehk 18.09.2023 summas eurot järgnevalt: Nõude kuupäev

Nõude tüüp

Nõude summa

Tasutud summa

Tasumata summa

10.07.2023

intress

29,00

0,00

29,00

10.08.2023

intress

27,94

0,00

27,94

10.09.2023

intress

26,84

0,00

26,84

11.09.202318.09.2023

Intress

25,72/30x8

0,00

6,86

Kokku

90,64 €

Võlg hooldustasu osas on 14,70 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,30% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 4,50 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 3 kuu ja 8 päeva eest (alates 10 osamaksest) 3 x 4,50 + 4,50/30x8= 14,70 eurot. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 13.11.2023 on 56,32 eurot. Viivist arvestab hageja tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu lõpetamiseni s.o 18.09.2023 ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 30% aastas ja 0,083% päevas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega alljärgnevalt: Viivise arvestuse algus

Viivise arvestuse lõpp

Võlgnevus, Viivitatud Viivise määr Viivise eur päevade arv päevas eurot

11.07.2023 18.09.2023 25,59

0,083%

1,49

11.08.2023 18.09.2023 43,73

0,083%

1,42

11.09.2023 18.09.2023 44,83

0,083%

0,30

19.09.2023 13.11.2023 1142,84

0,083%

53,12

Kokku

summa,

56,32 €

Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Võla sissenõudmisega seotud kulud on 35 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid VÕS § 1132 lg 1 alusel. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Ühisraha OÜ saatis 14.10.2022, 14.11.2022, 14.12.2022, 14.01.2023, 14.02.2023,

14.03.2023, 14.04.2023, 14.05.2023, 14.06.2023, 14.07.2023, 14.08.2023 kostjale tasuta meeldetuletusi. Ühisraha OÜ saatis 17.10.2022,18.10.2022, 18.11.2022, 18.12.2022, 18.01.2023, 18.02.2023, 18.03.2023, 18.04.2023, 18.05.2023, 18.06.2023, 18.07.2023, 18.08.2023 kostjale tasulisi meeldetuletusi. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale maksab võlateatis (sisult meeldetuletus) 5 eurot ja laenulepingu ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot, teatis laenulepingu ülesütlemise kohta maksab 15 eurot. Laenuandja saatis 18.06.2023, 18.07.2023, 18.08.2023 3x5 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks ja 26.08.2023 1x5 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning 18.09.2023 teatise laenulepingu ülesütlemise kohta 1x 15, kokku 35 eurot. Hageja on seisukohal, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kostja esitas laenutaotluse 07.09.2022. a. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja kogumispensioni registrit. Registri järgi kostja keskmine palk (bruto) oli 2034,17 eurot. Taotluse esitamisel kostja märkis, et tema majapidamiskulud on summas 150 eurot. Hageja on majapidamiskulude suuruseks arvestanud 200 eurot. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid. Kinnisvara registri järgi oli kostja omandis üks kinnisvara. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 76,17 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 276,17 eurot (kostja majapidamiskulud 200,00 + väljastatud laen 76,17) ja veel reserv 1681,83 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja tõendid seoses sellega, et kostja on langenud kelmuse ohvriks s.o kannatanu kriminaalasjas 23278050054, ei anna alust jätta hageja hagi rahuldamata ja ei muuda asjaolu, et kostja peab võetud laenu tagastama.

KOSTJA VASTUS

2.Kostja selgitab, et hageja poolt väidetud laenulepingu sõlmimise perioodil elas kostjaga samas korteris E. K.(isikukood: XXX, edaspidi E. K.). 2023. aasta algul sai kostjale teatavaks, et E. K. on salaja kasutanud ära samas eluruumis elamisest tulenevat ligipääsu kostja tarbeesemetele ning kuritegelikul viisil kasutanud erinevate tahteavalduste tegemiseks isikliku kasu saamise eesmärgil kostja Smart-ID rakendust ning füüsiliselt hoiustatud ligipääsukoode. Kostjal puudub tänaseni lõplik teadmine, kui palju ning missuguseid tahteavaldusi E. K. täpselt sellisel viisil tegi. E. K on nimetatud asjaolusid tunnistanud (dtl 101). E. K. toimepandud teo suhtes on kostja kaebuse alusel alustatud kriminaalmenetlus KarS § 213 lg 1 (arvutikelmus) ja 157 2 lg 1 (identiteedivargus) alusel (dtl 102). Kostjale teadaolevalt on E. K. pannud toime sarnased süüteod ka kostja lähedaste suhtes ning samuti on E. K., uurija väidete kohaselt, kriminaalmenetluses enda süüd tunnistanud. Vältimaks võimalikele krediidiasutustele E. K. kelmuse tulemusel kahju tekkimist, saatis kostja erinevatele tarbijalaene pakkuvatele äriühingutele (sh Ühisraha OÜ (registrikood: 11948363) välja kirjalikke teateid selgitamaks asjaolusid ning seda, et kostja ühtegi laenulepingut sõlminud ei ole. Ühisraha OÜ-le esitati teated kostja e-posti aadressilt 15.03.2023 ja 06.04.2023 (dtl 103104). Ühtegi vastust Ühisraha OÜ ei saatnud. Eeltoodust tulenevalt vaidleb kostja vastu ega ei pea tõendatuks ühtki hageja esitatud faktilist väidet. Kostja selgitab, et temal ei ole ega ole ka kunagi olnud ligipääsu hagiavalduse lisas 11 esitatud laenusaaja kontole XXX; hagiavalduse lisas 11 esitatud e-posti aadressile XXX (kostja kasutab e-posti aadressi); hagiavalduse lisas 11 esitatud telefoninumbrile XXX (kostja telefoninumber on XXX). Kostja ei näe, et oleks tõendatud temaga laenulepingu sõlmimine, talle väljamakse tegemine ega isegi ükski hageja väidetud kommunikatsioon kostja ja Ühisraha OÜ vahel. Hagi lisadena on esitatud hulk erinevaid .pdf ja .docx faile, mida võib igaüks oma suva järgi koostada ning millest

ei nähtu selliste failide edastamine ja/või omistamine kostjale. Samuti märgib kostja etteruttavalt, et juhul kui hageja esitab ka kostja nimele sõlmitud, Smart-ID rakendusega kostja poolt allkirjastatud lepingu, siis ei pea kostja seda tõendiks laenulepingu sõlmimisest kostjaga, kuivõrd vaidlusalusel perioodil kasutas kostja Smart-ID rakendust arvutikelmuse toimepanemiseks E. K. Kostjale ei ole Ühisraha OÜ ühtegi kirja saatnud, makset teinud ega ka kordagi helistanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva nõude. Kostja vaidleb nõudele vastu ning palub jätta hagi rahuldamata.
5.Selleks, et hagejal oleks õigus nõuda tarbijakrediidilepingu alusel võlgnevuse väljamõistmist, tuleb tuvastada, et Ühisraha OÜ on 07.09.2022 sõlminud kehtiva krediidilepingu kostjaga.
6.Hageja on esitanud kohtule laenulepingu (dtl 34-35). Kohtule ei nähtu, et pooltevaheline leping oleks allkirjastatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, kas kostja või kolmas isik kostja nimel on lepingu allkirjastanud. Seega on kohus seisukohal, et kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas vaidlusalune leping on sõlmitud või mitte. Leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks esitanud lepingu sõlmimiseks tahteavalduse. Hageja on selgitanud, et laenutaotluse rahuldamise korral luuakse vastav virtuaalkonto millele kantakse laenusumma. Laenuga seotud rahaliikumised on tuvastatavad virtuaalkonto väljavõte abil, nimelt raha väljamakse pangakontole ja sissemaksed. Samuti on ära toodud rahaliste operatsioonidega seotud pangakontod. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et raha kanti kostja nimelisele pangakontole ei tõenda seda, et kostja oleks teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud laenuleping.
7.Kohus märgib, et isegi kui kohtule oleks esitatud laenuleping, millelt nähtuks kostja allkiri, on praegusel juhul tuvastatav kostja esitatud tõendite alusel, et kostjalt peteti tema isikuandmed ja ID-kaardi koodid välja, et luua mh Smart-ID konto ning lepingu sõlmis kolmas isik.
8.Riigikohus on oma hiljutises 12. juuni 2024. a lahendis selgitanud, et kolleegiumi varasemast praktikast tuleneb üksnes see, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid kolmandatele isikutele, peab hageja tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks tahteavaldust. Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p 22). Riigikohus kordas 12. juuni 2024. a lahendis oma varasemat seisukohta, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema

identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-21-135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11).

9.Eeltoodut arvestades on asja lahendamise seisukohalt oluline tuvastada, kas kostjalt peteti tema andmed ja ID-kaardi koodid välja.
10.Hageja on lähtunud sellest, et leping on kostja nimel digitaalselt allkirjastatud. Seda, et kostja oleks näidanud välja kohast hoolsust oma koodide hoidmisel, pole hageja hinnangul tõendatud.
11.Samas nähtub asjas, et kostja on esitanud kohtule E K (XXX) poolt allkirjastatud tunnistuse, milles viimane kinnitab, et sõlmis 07.09.2022 kostja ID-kaarti ja SMART-ID-d kasutades laenulepingu nr Y220907027. Samuti kinnitab E.K tunnistuses, et ka laenulepingu alusel saadud raha kanti tema poolt kostja nimele loodud pangakontole, millele ligipääs oli vaid temal (dtl 101). Kostja on esitanud ka kriminaalmenetluse alustamise teatise (dtl 102), millelt nähtub, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituses on 10.03.2023 alustatud kriminaalasi nr 23278050054 B.M.-i (B.M., isikukood XXX) avalduse põhjal, mille kohaselt on tema nimele tema teadmise ja loata võetud laene mitmelt erinevalt laenuandjalt (sh Ühisraha OÜ). Tema ei olnud laenude võtja ega tarbija.
12.Eeltoodust tulenevalt on näha, et kolmas isik on kostja teadmata kostja Smart-ID-d kasutades teinud tehinguid. Asjaolu, et isikut pole viidatud teo eest veel süüdi mõistetud, ei muuda kostja väidete ja esitatud tõendite alusel tehtud järeldust. Kuna asjas on võimalik tuvastada, et kostjalt saadi koodid varguse teel, ei ole kostja andnud koode kolmandale isikule vabatahtlikult selleks, et nende abil tehinguid teha. Seega ei saa praegustel asjaoludel rääkida ka sellest, et kostjal olnuks tahe anda tehingute tegemiseks volitus. Eeltoodut arvestades kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, kuna kostja ei ole tehingut heaks kiitnud. Kuivõrd kostja ei ole andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas Ühisraha OÜ ja kostja vahelist kehtivat lepingut, mille alusel saaks hageja kostjalt laenusumma tagastamist nõuda. 13.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on tuginenud sellele, et ta pole rikastunud, kuna konto, millele laenulepingu alusel laen kanti, on loodud E.K. poolt ning kostja polnud sellest kontost teadlik. Kostja tehinguga kasu ei saanud. Kuivõrd kostja pole alusetult rikastunud, ei oleks alust nõuet rahuldada ka alusetu rikastumise sätete järgi. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
14.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskuluna 3233,70 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 14 tundi ja 51 minutit (10,60+4,25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 180 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades põhjendatud. Samas ei pea kohus põhjendatuks kostja ajakulu 14 tundi ja 51 minutit. Hageja esindaja on kuni 21.03.2024 kulutanud õigusabile 3 tundi ning menetluse lõpus ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud. Õigusabikulude osas leiab kohus, et üldjuhul peaksid hageja kulud õigusabile olema suuremad kui kostja omad, sest hagiavalduse koostamine on olemuslikult aeganõudvam kui kostja vastuse kirjutamine. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest keerulisem ja mahukam ning aeganõudvam, mistõttu on kohtu hinnangul esindaja ajakulu olnud ülemäärane. Kostja on esitanud 02.01.2024 kostja vastuse, 21.03.2024 hagi läbi vaatamata jätmise taotluse alternatiivselt rahuldamata jätmise taotluse ning menetluskulude nimekirja, 03.05.2024 vastuse kohtu kirjale, 04.07.2024 täiendava taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, 02.09.2024 kirja kohtule tunnistaja ülekuulamise osas, 04.10.2024 viimase seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Kohtu hinnangul on ajakulu paisutanud kliendiga suhtlemine, nõupidamised ja korduv analüüs. Kohtu arvates ei pea nimetatud toimingute eest vastutama täies ulatuses vastaspool. Kohtu hinnangul saab kostja vastuse põhjendatud ajakuluks pidada 3 tundi (02.01.2024 ja 21.03.2024 menetlusdokumendid) ning kohtuga kirjavahetuse pidamiseks 1 tundi (03.05.2024, 02.09.2024 menetlusdokumendid). Menetluskulude nimekirjade esitamiseks peab kohus põhjendatud ajakuluks kokku 30 minutit ning viimase seisukoha esitamise kuluks 1 tundi, kuivõrd tegemist on suures osas eelneva kordamisega. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul kostja põhjendatud ajakuluks 5 tundi ja 30 minutit. Seega on kostja menetluskulude suuruseks 1207 eurot (5,5*180+km). Lisaks märgib kohus kostja taotlusel lahendisse, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja