Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada Ilja Škumatile, tema kaitsjale, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Edasikaebamise kord

L

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

IS

E

O

O TE

Harju Maakohtu 16.12.2024. a kohtuotsusega nr 1-24-4716 mõisteti Ilja Škumat süüdi KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja teda karistati vangistusega 3 aastat. Ilja Škumat tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 loeti Ilja Škumatile mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks Ilja Škumatile mõisteti vangistus 3 aastat. KarS § 74 lg 1, 2, 3 määrati, et Ilja Škumatil kuulub kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust ja ülejäänud osa, s.o 2 aasta ja 11-kuuline vangistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui Ilja Škumat ei pane 3 aasta ja 6-kuulsie katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 ja § 75 lg 2 p 2 1, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustati Ilja Škumati käitumiskontrolli ajal - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati Ilja Škumati käitumiskontrolli ajal - osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 28.12.2024. a.

U

M

Harju Maakohtu 19.12.2025. a kohtumäärusega määrati Ilja Škumatile Harju Maakohtu 16.12.2024. a kohtuotsusega nr 1-24-4716 määratud katseajaks KarS § 75 lg 4 alusel lisakohustus, s.o Ilja Škumat enda poolt võetud kohustus - osaleda nõustamisprogrammis „Valik“, mida korraldab MTÜ Peaasjad Nõustamine. Nõustamisprogrammi läbimise korral on Ilja Škumat kohustatud esitama kriminaalhooldajale sellekohase tõendi.

JÕ

U

ST

kriminaalhooldusosakonnas tehtud narkotest uriinist andis positiivse tulemuse THC ja BZO osas. Isik kirjutas protokolli, et suitsetab kanepit iga päev. BZO osas kirjutas, et ei tea, miks test seda näitab. Enda sõnul ei ole pikka aega ravimeid tarbinud.

E

O

O TE

L

IS

Harju Maakohtu 15.10.2026. a kohtumäärusega võeti Ilja Škumat kohtusaalist vahi all, kuna isik oli ilmunud kohtuistungile narkojoobes ja võis takistada kohtuasja menetlemist.

JÕ

U

ST

U

M

Kriminaalhooldusalune tunnistas kohtuistungil, et ta rikkus kriminaalhoolduse kohustusi. Ta ei ole nõus karistuse täitmisele pööramisega, kuna ta ei ole toime pannud uusi kuritegusid. Ta tarvitab narkootikumi, kuna tal on selline harjumus. Ta ei suuda narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuna tal on nõrk iseloom. Ta ei asunud varem rehabilitatsiooikeskusesse ravile, kuna ta töötas. Nüüd ta esitas Viljandi haigla rehabilitatsioonikeskusesse avalduse ravile asumiseks ning eile hommikul helistas ta ka haiglasse. Ta soovib nüüd asuda sõltuvusravile.

O TE

L

Kaitsja taotles kohtuistungil Ilja Škumati karistust mitte täitmisele pöörata ja anda isikule võimalus end ravida. Kohus menetleb praegu küll kolme erakorralist ettekannet, kuid neid läbib üks ja seesama probleem – narkootikumide tarvitamine. Kaitsja hinnangul oleks praegusel ajal I. Škumati karistuse täitmisele pööramine ennatlik. Isik muid kriminaalhoolduse nõudeid täidab korrektselt, ta töötab ja on läbinud sotsiaalprogrammi ja nõustamisi. Isiku probleemiks on kanepi tarvitamine ja nüüdseks saab ta oma probleemi tõsidusest aru. Isiku suhtumine sõltuvusravil asumiseks oli apaatne, mis on tüüpiline käitumine sõltuvuses inimese jaoks. Kaitsja taotles kohtuistungil panna I. Škumatile lisakohustuseks – pöörduda sõltuvusravile raviasutusse ja saada abi.

E

O

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

JÕ

U

ST

U

M

IS

Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Ilja Škumatile Harju Maakohtu 16.12.2024. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune Ilja Škumat rikkus 16.12.2024. a kohtuotsusega talle KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määratud kohustust - mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, kui 27.05.2026. a, 18.06.2026. a, 28.07.2026. a, 08.09.2026. a, 15.10.2026. a tehtud narkotestid andis positiivsed tulemused THC osas ja lisaks 28.07.2026. a oli positiivne näit BZO osas, kuigi isiku teatel ta ei ole enda sõnul pikka aega ravimeid tarbinud. Samuti 08.09.2026. a ja 15.10.2026. a tehtud testid näitasid lisaks veel positiivset tulemust AMP osas. Isiku teatel tarbib ta kanepit iga päev. Ilja Škumat ilmus isegi kahel korral kohtuistungitele narkojoobes, nii 08.09.2026. a kui ka 15.10.2026. a, mistõttu kohus oli sunnitud ta kohtusaalist vahi alla, et oleks tagatud isiku järgmisele kohtuistungile kainena ilmumine. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et Ilja Škumati karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna isik ei ole motiveeritud täitma kriminaalhoolduse kohustusi ja pani toime korduvalt kriminaalhoolduse kohustuse rikkumised. Kriminaalhooldusalune ja tema kaitsja taotlesid kohtuistungil mitte pöörata Ilja Škumati karistust täitmisele ja võimaldada I. Škumatil asuda nüüd ravima oma narkosõltuvust, milleks võimaldada tal pöörduda Viljandi haigla rehabilitatsioonikeskusesse ravikuuri läbimiseks. Kohtu hinnangul ei ole enam põhjendatud võimaldada I. Škumatil jätkata kriminaalhooldusele allumist. I. Škumat kriminaalhooldus algas juba 28.12.2024. a ehk ligi 2 aastat tagasi, kuid isik endiselt tarvitab narkootikume, isiku väitel kanepit igapäevaselt, millest kohus saab järeldada, sellest osas I. Škumati kriminaalhooldus on täielikult ebaõnnestunud.

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

O

O TE

L

Kriminaalhooldusametnik on talle kriminaalhoolduse jooksul teinud ka 2 kirjalikku hoiatust ja seda mõlemal korral jällegi kanepi tarvitamise tõttu. Kusjuures esimesest erakorralisest ettekandest nähtub, et Ilja Škumati teatel oli ta 8 aastat igapäevaselt suitsetanud kanepit ja enda sõnul loobus sellest peale teist registreerimisel käimist, kui kõik kodused kanepi varud otsa said. Ta otsustas kanepi suitsetamisest loobuda. Ja kuna kriminaalhoolduse eesmärgiks on isikut tema püüdlustes toetada, siis pidas kriminaalhooldaja pidas võimalikuks anda isikule võimalus oma sõltuvusega tegeleda. Kahjuks I. Škumat ei pidanud oma lubadust kanepi suitsetamisest loobuda. Kuigi isikule oli kohtuotsusega määratud šokivangistus, siis selle lõppedes I. Škumat jätkas oma endist eluviisi ega hoolinud asjaolust, et kohtuotsusega oli talle määratud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld, hoolimata sellest tarvitas endiselt narkootikume edasi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võimaldada isikul nüüd sõltuvusravile asuda, kuna ta viibis kuni 15.10.2026. a vabaduses ning peale 2025. a veebruaris vanglast vabanedes ning jõudnud arusaamisele, et ta ei suuda narkootikumide tarvitamisest hoiduda, oli tal piisavalt aega raviasutuse poole pöörduda, kui ta sai aru, et ta ei suuda kohtuotsusega talle määratud kohustust täita. Lisaks I. Škumati suhtes on praegu kohtumenetluses kolme erakorralise ettekande menetlemine koos ja varasemalt oli veel ühe erakorralise ettekande menetlemine samal põhjusel, kuid jätkas kriminaalhoolduse nõuete rikkumist – tarvitas narkootikume edasi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud määrata isikule nüüd täiendavaid lisakohustusi ja pikendada talle katseaega, kuna ta ei saanud hakkama isegi seni talle määratud kohustuste täitmisega. Sõltuvusravile on I. Škumatil võimalik asuda ka peale vangistuse ärakandmist. Seega I. Škumati senine käitumisviis näitab isiku täiesti ükskõikset suhtumist talle kohtu poolt määratud kohustuse täitmisesse. Kohus otsust tehes andis Ilja Škumatile võimaluse osa vangistust tingimisi kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul käitumiskontrolli kohustust tahtlikult. Kohtul puudub praegusel ajal veendumus, et I. Škumat tegelikult ka soovib kriminaalhooldust edukalt läbida. Kohus leiab, et Ilja Škumatile kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on Ilja Škumati suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Ilja Škumatile Harju Maakohtu 16.12.2024. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 2 aasta ja 11 kuud vangistust - KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et Ilja Škumat suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Kohus määras 19.10.2026. a Ilja Škumatile riigi poolt õigusabi teenuse osutaja. Kohtus osales kaitsjana vandeadvokaat Liis Suik, kes esitas 27.10.2026. a kohtule taotluse kaitsjatasu välja maksmiseks kokku summas 111,60 €. Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja kohtul ei ole alust kahelda kaitsja märgitud ajakulus. Tasu suuruse osas on taotluses lähtutud vastava korraga kindlaks määratud tasumäärast ja kuulub täielikult rahuldamisele. Kohus juhindudes KrMS § 180 mõistab menetluskuluna Ilja Škumatilt välja kaitsjatasu temale õigusabi teenuse osutamise eest ning seda taotletud summas. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Ilja

Škumatile eraldi dokumendina. Kohus selgitab, et kui menetluskulu tähtajaks ei ole asutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

O

O TE

L

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.