2.Välja mõista P.G-lt põhivõlgnevus 219,01 eurot ja viivis 42,23 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
3.Välja mõista P.G-lt viivis põhivõlgnevuselt (so 219,01 eurolt) 0,05% päevas alates 01.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue P.G-lt sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
Jätta menetluskulud 92,34% osas P.G ja 7,66% osas Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
6.Välja mõista P.G-lt menetluskulu 315,80 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb P.G-l tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 17.04.2019 liitumislepingu 851661931, millega Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile XXX ning kostja kohustus saadu eest tasuma. Kostja jättis tasumata arved 15113331013, 15113568137 ja 15113802851, mille tasumise tähtpäev saabus vastavalt 18.01.2022, 18.02.2022 ja 18.03.2022, kogusummas 219,01 eurot. Tele2 Eesti AS loovutas 28.06.2022 nõuded kostja vastu hagejale. Hageja kandis seoses võlaga kulu sissenõudmisteenusele 25 eurot. Vastusena kostja vastuväidetele tõi hageja välja, et lisaks AppStore maksetele ei ole kostja tasunud ka muude arvetel kajastatud teenuste eest. Seoses AppStore teenustega tegutses Tele2 vaid maksevahendajana, ostutades vastavas osas kostjale makseteenust. App Store`i teenuste saamiseks ei oma tähendust, mis seadmelt tellimus tehti, vaid mis mobiilinumbriga on seotud Apple konto. Kostja sai AppStore maksed aktiveerida sisestades tema kasutusse antud mobiilinumbrile XXX saadetud koodi. Makseid ei ole võimalik aktiveerida ilma mobiilinumbrile saadetud koodi sisestamata. Kostjale esitatud arvetelt nähtub, et perioodil 01.12.2021 - 31.12.2021 teostas kostja mobiilinumbriga XXX seotud kontol 10 ostu veebilehel iTunes.com/bill, 01.01.2022 - 31.01.2022 kokku 2 ostu ja perioodil 01.02.2022 - 28.02.2022 samuti 2 ostu. Tele2 selgitas kostja pöördumisele, et Apple teenuse sisu kohta informatsioon Tele2-ni ei jõua. Apple konto seadistamisel on võimalik valida makseviisiks mh mobiiliarvega tasumine ning selle valimisel andis kostja nõusoleku edastada teenuse summa Tele2-le, et kostjal oleks võimalik tasuda teenuse eest koos perioodilise mobiiliarvega. Apple konto seadistamine tehakse Tele2-st sõltumatult kliendi seadmes: telefon, arvuti vms. Tele2 ei tea, millise kontoga on seotud kliendi telefoninumber. Tele2 selgitas kostjale, et probleemide korral tuleb tal pöörduda Apple Support leheküljele, kust saab abi nii arvelduse kui ka toodete kasutamisega seotud küsimustele ja saab taotleda tagasimakset, sest Apple oli tegelik teenuseosutaja. Seega oli kostjale teada, et olukorras, kus ta teenuseid väidetavalt ei saanud, tuleb tal vastava tühistamistaotluse või etteheitega pöörduda tegeliku teenuste osutaja poole. Samuti oli kostjal võimalik saada Apple'ist teada, millise Apple kontoga on tema mobiilinumber XXX seotud. Kostja ei ole selgitanud, miks ei ole ta vaatamata Tele2 selgitustele pöördunud tegeliku teenuste osutaja poole. Mh pidi kostja uurima enda pereliikmetelt, kellel on juurdepääs tema seadmele, kas tema seadet võis kasutada konto aktiveerimiseks kostja pereliige, sest aktiveerimiskood saadeti kostja seadmesse numbriga XXX. Kostja ei ole tõendanud, et tema telefoni kasutamine oli mingit moodi turvatud ja ta kasutas peale enda telefoni lukustamise täiendavaid turvameetmeid, näiteks parool, mida keegi teine ei tea, näotuvastus või sõrmejäljelugeja, et igaüks seadmele ligi ei pääseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 219,01 eurot, viivise 42,23 eurot, sissenõudekulude hüvitise 25 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 0,05% päevas alates 01.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja jättis arved tasumata, kuna nendel kajastuvad teenused, mida kostja kasutanud ei ole, so AppStore maksed (Itunes.com). Kostja poleks saanud vastavaid teenuseid kasutada, sest tema telefon seda ei võimaldagi, kostjal on Android telefon. Kostja pöördus pärast esimese AppStore maksega arve saamist Tele2 kontorisse,
samuti järgmise arve saamisel. Selle asemel, et uurida tekkinud olukorda ja välja selgitada, mis moodi teenus on arves kajastatud, hakkas Tele2 saatma nõudekirju, kostja pöördumistele keegi ei reageerinud. Ainuüksi arve esitamine ei tähenda, et arvel kajastatud teenuseid on kliendi poolt kasutatud. Kostja kinnitab, et ta ei ole kunagi kasutanud iTunes’i teenust ega laadinud seda enda telefonile või muudele seadmetele. Kolmandatel isikutel ei olnud kunagi juurdepääsu tema telefonile. Probleem tekkis Tele2 tehnilise vea tõttu. Hageja nõuded ei ole põhjendatud, sest teenuse kasutamine kostja poolt ei ole tõendatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 17.04.2019 liitumislepingu (dtl 43-46, üldtingimused ja hinnakiri dtl 47-55) sideteenuse osutamiseks. ESS (elektroonilise side seadus) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel. Lepingu üldtingimuste p 3 järgi kohustus kostja tasuma igakuiselt arve eelmise kuu eest, sh täiendavalt tellitud või vahendatud teenuste eest. VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4.Pooled ei vaidle, et kostja ei ole tasunud liitumislepingu alusel esitatud arveid 15113331013, 15113568137 ja 15113802851 (dtl 56-64). Kohus tuvastab, et arvetel kajastub mh „App Store makse iTunes.com/bill“, selliseid makseid on 2021.a. detsembris tehtud 10 kogusummas 92,90 eurot, 2022.a. jaanuaris 2 kogusummas 33,98 eurot, 2022.a. veebruaris 2 kogusummas 35,56 eurot.
5.ESS § 91 lg 3 järgi sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. VÕS § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 2 kohaselt käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Tulenevalt eelviidatud üldtingimustest tuli vahendatud teenuste eest tasuda täiendavalt.
6.Nähtuvalt Tele2 juhendist Apple maksete kohta (dtl 116-122) saab Apple teenuseid osta selliselt, et klient peab tegema endale Apple ID konto; mobiiliarvega tasumiseks tuleb sisestada SMSiga saadetud kood. Vastavalt liitumislepingule sai kostja enda kasutusse telefoninumbri XXX. Kohus leiab, et arvetega (dtl 56-64) on tõendatud, et nimetatud numbriga on seotud Apple ID konto, millelt on tellitud arvetel kajastuvad teenused. Kuna numbrit kasutas kostja, on teenused eelduslikult tellinud tema. Kohus on seisukohal, et vastava eelduse ümber lükkamiseks ainuüksi kostja seletus, et tema teenuseid ei tellinud, piisav ei ole. Kostja on märkinud, et tema telefon tehniliselt ei võimaldagi Apple teenuseid kasutada, kuid nähtuvalt maksete juhendist (dtl 117) võib teenuse ostmiseks mobiiltelefonile saadetud koodi sisestada ükskõik millisesse seadmesse, st teenuse kasutamine ei pruukinudki toimuda kostja mobiiltelefonis. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et mistahes kolmandate isikute juurdepääs kostja telefonile oli välistatud. Samuti ei ole kostja välja toonud, et ta oleks Apple teenuste eest taotlenud ka teenuseosutajalt tagasimakseid vastavalt Apple Support juhendile (dtl 125-127) ega kasutanud samas (dtl 126) kirjeldatud võimalust vaadata kviitungilt, mida osteti ja millist Appleʼi ID-d kasutati. Väide, et tegelikult teenuseid ei kasutatud ning arvetel on need kajastatud seoses tehniliste vigadega on täielikult paljasõnaline. Kohus asub seisukohale, et Tele2 Eesti AS vahendas kostjale maksetehinguid arvetel kajastatud Apple teenuste eest. Ülejäänud arvetel kajastatud teenuste osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
7.Kohus tuvastab, et Tele2 Eesti AS loovutas 28.06.2022 liitumislepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (teatis, dtl 65).
8.Kohus rahuldab hageja põhinõude VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 219,01 eurot.
9.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud
juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele; tulenevalt VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju mh mõistlikke kulutusi nõuete esitamiseks. Hageja selgitas kohtuistungil, et sissenõudmiskulu tekkis tal seoses sissenõudmisteenuse kasutamisega. Kohus tegi ettepaneku vastava osas tõendi esitamiseks. Hageja ei ole esitanud arvet vm tõendit, mille alusel oleks kohtul võimalik tuvastada sissenõudmisteenuse kasutamine ning selle maksumus. Esitatud võlateatistel (dtl 66-68) viited väidetavale sissenõudmisteenuse osutajale PlusPlus Baltic OÜ puuduvad. Kohus jätab rahuldamata nõude mõista kostjalt välja sissenõudekulude hüvitis 25 eurot, sest vastava kulu tekkimine ei ole tõendatud.
10.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11.Lepingu üldtingimuste p 3 järgi oli lepingujärgne viivisemäär 0,05% päevas. Hageja on arvestanud viivist kuni 28.02.2023 kokku 42,23 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:
12.Kostja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 42,23 eurot ning viivise 0,05% päevas põhivõlgnevuselt alates 01.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
13.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 326,21 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 301,21 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 7,66% ning kostja kanda 92,34% menetluskuludest.
14.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 662 eurot, millest 100 eurot riigilõivule ja 562 eurot lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 100 eurot riigilõivu.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot - hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 3,5 tundi; - istungil osalemine koos ettevalmistusega 1 tund.
16.Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi
täitmine. Ajakulu seoses istungil osalemisega on kooskõlas istungi protokollijärgse kestusega, samuti on vajalik ajakulu, et istungiks ette valmistuda. Esindaja osutas esitatu kohaselt teenust hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, milline tasu ei ületa kohtu hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja kinnitusel ei saa ta tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Põhjendatud kulu lepingulisele esindaja kokku on kohtu hinnangul 242 eurot (120 + 122) ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 342 eurot.
17.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kostjale anti menetluses riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta.
18.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 315,80 eurot (342 x 92,34%).
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.