B2 Impact OÜ hagiavaldus T.P. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
2851,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja: T.P. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
kirjalik (liht)menetlus
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi T.P. vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
2-23-140700 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ferratum Bank p.l.c. ja kostja sõlmisid 21.02.2019 laenulimiidi lepingu, mille alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti kuni 5000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud krediiti perioodil 22.02.2019 – 12.01.2020 kokku summas 6201 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 8772,53 eurot, sellest 4031,23 eurot on arvestatud põhiosa, 4580,27 eurot intressi ja 161,03 eurot kulude katteks.
2.Kostja rikkus laenulimiidi lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 03.06.2023 meeldetuletuskirja. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmise korral lõppeb leping 15 päeva pärast. Kuna kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 18.06.2023 ning kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks. Kostjat teavitati 03.07.2023 nõude loovutamisest hagejale. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 2169,77 eurot, intressi 318,08 eurot, sissenõudmiskulusid 35 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 328,50 eurot.
3.Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, kontrolliti isikusamasust rahvastikuregistri alusel ja tehti päring e-krediidiinfo.ee andmebaasi (maksehäired puudusid).
4.Kohus võttis hagi 22.11.2023 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kohus toimetas hagi kostjale saatmisega kätte (elektronpostiaadressil, mida kostja kasutas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamiseks). Kostja hagile ei vastanud.
5.Kohus andis hagejale 13.09.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Kohus selgitas menetlusosalistele 13.09.2024 kohalduvat õigust ning seda, et kohus kontrollib omal algatusel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude alternatiivne arvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ühtlasi andis kohus menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade, lõplike seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks vastaspoole menetluskulude nimekirjale.
7.Hageja esitas 04.10.2024 ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 6201 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 8772,53 euro ulatuses. Kui kõik maksed arvestada põhiosa katteks, on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga ületavas summas.
8.Hageja ega kostja kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirju ei esitanud. Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (385 eurot).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab hagi rahuldamata. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr ületas seadusega kehtestatud ülempiiri, mistõttu on leping tühine. Kostja on teinud tagasimakseid summas, mis ületab saadu ja seadusjärgse intressi summat. Isegi kui lugeda leping kehtivaks, on kostjale krediidi andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 2/5
2-23-140700 Sellisel juhul tuleks kõik kostja poolt tehtud maksed arvestada põhivõla katteks ning kostjal ei ole otsuse tegemise seisuga hageja ees laenulimiidilepingust tulenevat võlgnevust.
10.Ferratum Bank p.l.c. ja kostja sõlmisid 21.02.2019 laenulimiidilepingu , mille alusel võimaldati kostjal kasutada 5000 eurot krediiti (dtl 30-42). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
11.Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 6201 eurot (dtl 43-44). Laenulepingu üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab 5% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetav summa (laen + teenustasu) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
12.Eesti Panga poolt 28.12.2018 avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2018 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 61,79% aastas (kehtis 2000 euro suuruse limiidi kasutusele võtmise korral). Sama tulemuse (61,79%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Kostjale võimaldati krediiti 5000 eurot ning ka sellise laenusumma puhul on krediidi kulukuse määr kalkulaatori kohaselt 61,79% aastas. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas kostjaga lepingu sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Pooltevaheline leping on seetõttu VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt tühine.
13.Maakohtu järeldust ei väära lepingu üldtingimuste p 13.10, mille kohaselt, kui krediidi kulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse lepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi viimaste tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse määr vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile. VÕS § 406 2 lg 1 esimene lause näeb krediidi kulukuse määra ületamisele selge tagajärje ning VÕS § 421 keelab seadusest tarbija kahjuks kõrvalekalduvate kokkulepete sõlmimise.
14.Kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine siis tuleb tarbijal VÕS §
406 lg 3 kohaselt maksta lepingu alusel saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.
15.Kostja pidi krediidi tagastama igakuiste osamaksetega, mille miinimumsumma oli vähemalt 5% kasutusele võetud summast (lepingu p 10.2).
16.Kostja on hageja kinnitusel teinud tagasimakseid vastavalt lepingule perioodil 21.03.2019 kuni 02.03.2023 kogusummas 8772,53 eurot (dtl 43-44). Sellest 4031,23 eurot on arvestatud põhivõla, 4580,27 eurot intressi ja 161,03 kulude katteks. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2022 oli VÕS § 94 järgne intressimäär null. Sellel ajaperioodil võttis kostja kasutusele 6201 eurot ja tegi tagasimakseid summas 8545,81 eurot.
17.Maakohus on eelneva põhjal seisukohal, et kostja on tagastanud saadud krediidi tervikuna ning seda ajaperioodil, mil seadusjärgne intressimäär oli null. Hageja nõue jääb seetõttu täies ulatuses rahuldamata.
18.Täiendavalt ning isegi kui pidada kostjaga sõlmitud krediidilepingut kehtivaks, on kostja tagastanud rohkem, kui esialgsel krediidiandjal (või hagejal) oleks õigus nõuda.
19.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud 3/5
2-23-140700 vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
20.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
21.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
21.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ning kontrollis isikusamasust ja maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid.
21.2.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
21.3.Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
21.4.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust.
21.5.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku 4/5
2-23-140700 maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
21.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
22.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
23.Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 6201 eurot ja teinud tagasimakseid summas 8772,53 eurot. Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga ületavas summas. Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja kõrvalnõudeid. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata, kuna kostjal ei olnud lepingust tulenevat võlgnevust ajal, mil talle nõudekirju saadeti (2023. aastal). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
25.Kostja menetluses esindajat ei kasutanud ning menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.