Kostja C.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja D.L Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS-i LHV Pank apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 26.06.2024. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud AS-i LHV Pank kanda. C.I-l ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
2-22-101210 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS LHV Pank (avaldaja, hageja) esitas 13.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.I (võlgnik, kostja) vastu 2985,27 euro saamiseks. Võlgnik esitas 27.01.2022 maksekäsule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 04.02.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.02.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja 3039,49 eurot, millest 2980,27 eurot on põhivõlg, 54,22 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 5 eurot kaardi tellimise tasu.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning alaealise kostja seaduslik esindaja W 02.02.2018 kliendilepingu kostjale arveldusarve avamiseks. Ajavahemikus 01.07.2020 kuni 16.07.2021 olid kostja kontole seatud ülekande limiidid 1000 eurot päevas ning 3000 eurot kuus. 16.07.2021 muutis kostja ülekande limiite 10 000 euroni päevas ning 11 000 euroni kuus. Kostja kinnitas uued ülekande limiidid internetipangas oma digiallkirjaga. Kaardimaksete limiidid olid kostjal kuni 15.07.2021 300 eurot päevas ning 1000 eurot kuus. Alates 16.07.2021 määras kostja päevalimiidiks 10 000 eurot ning kuulimiidiks 19 900 eurot. Kuni 15.11.2021 olid kostja internetiostude limiidid 200 eurot päevas ning 1000 eurot kuus, alates 16.07.2021 määras kostja uuteks limiitideks 10 000 eurot päevas ning 24 300 eurot kuus. Kostja kinnitas need muudatused internetipangas või mobiilirakenduses oma digiallkirjaga.
2.2.16.07.2021 tegi Q kontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kostja kontole ülekande 8350 eurot, mille selgitusse oli märgitud „Oplata 2891356254“. Lisaks kandis B samal kuupäeval kostja kontole 1250 eurot selgitusega „Mobile payment“. Seejärel teostas kostja oma digitaalallkirjaga kinnitades kokku 9479,63 euro ulatuses makseid. Maksed läksid broneeringusse. Pärast maksete tegemist kutsus Q oma makse (8350 eurot) tagasi. Kostja nõustus makse tagastamisega, mistõttu kostja arvelduskonto läks 9479,63 euro ulatuses miinusesse. Kostja vaidlustas nimetatud tehingud, mille tõttu hageja vaidlustas need ning esitas teenusepakkujale makse tagasikutsumise taotluse. 19.07.2021 teatati hagejale, et kuna kostja sooritas ostud interneti teel, autoriseerides tehingud digitaalallkirjaga ning kostja pangakaarte ei varastatud ja/või pangaparoolid ei ole lekkinud, jäävad vaidlustused rahuldamata. Vastava otsuse edastas hageja kostjale. Lisaks teatas Politsei- ja Piirivalveamet, et B suhtes algatati kriminaalmenetlus, mistõttu tuli kostja kontol tema poolt sooritatud makse külmutada.
2.3.24.08.2021 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles selgitas, et juhul, kui kostja ei tasu 9507,83 euro suurust võlga hiljemalt 07.09.2021 (tagades võla ulatuses vabade rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol LHV Pangas), loovutab hageja võlanõude inkassofirmale või pöördub kohtusse. Hagejale üllatuseks rahuldati 21.10.2021 taotlus EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR
2-22-101210 kaarditehingute tühistamiseks. Seetõttu esitas hageja 23.10.2021 kostjale uue nõude ülesjäänud 3015,27 euro tasumiseks hiljemalt 07.12.2021. Kostja leidis, et nõue on vastuoluline ning ei nõustunud seda summat tasuma.
2.4.Vastuseks kostja vastuväidetele selgitas hageja, et ei nõustu kostja väitega nagu oleks ta varjanud, et kostja langes pettuse ohvriks. Praeguseks ei ole lõpuni selge, kas tegemist oli pettusega, kuna kriminaalasi on veel menetluses. Praeguses asjas on oluline hinnaga, kas hageja käitus seaduslikult ning kooskõlas kostjaga sõlmitud lepingutega. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et tema kliendid ei langeks pettuse ohvriks. Praegusel juhul oli hageja maksevahendajaks. Vastavalt VÕS § 7242 lg-le 1 on maksejuhis makseteenuse pakkujale ehk antud juhul hagejale siduv hetkest, mil maksja makseteenuse pakkuja selle kätte saab. Ehk siis hageja kui makseteenuse pakkuja peab VÕS § 725 lg 1 alusel tagama maksejuhises väljendatud maksesumma ülekandmise ning tagama, et maksesumma laekuks vastavalt VÕS § 728 lg-le 1 saaja makseteenuse pakkuja kontole hiljemalt maksejuhise kättesaamisele järgneval arvelduspäeval. Kui maksejuhis täidetakse kooskõlas kordumatu tunnusega, loetakse VÕS § 7331 lg 1 alusel maksejuhis nõuetekohaselt täidetuks. Kui maksejuhis vastab makseteenuse lepingus määratud tingimustele, ei ole hagejal VÕS § 7243 lg-s 4 sätestatu kohaselt õigust autoriseeritud maksejuhise täitmisest keelduda. Praegusel juhul täideti maksejuhis nõuetekohaselt. VÕS § 7333 lg 1 kohaselt võib maksejuhise algatanud maksja nõuda valesti täidetud makse korral makseteenuse pakkujalt maksesumma viivitamatut tagastamist, mida hageja ka tegi. Olukorras, kus kostja andis hagejale maksekorralduse ning autentis ennast SMART-ID-ga oma seadme kaudu, puudus hagejal alus kostja isikusamasuses kahelda. Asjaolu, et tegemist oli uue pangakonto numbriga või kostja varasemast erineva maksekäitumisega, ei andnud põhjust eeldada, et tegemist oli identiteedivargusega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 21 lg 3 p-st 1 tulenevalt tuvastab kohustatud isik füüsilise isiku isikusamasuse järgmiste isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi alusel. Digitaalseks dokumendiks on ka SMART-ID. Seega tuvastas hageja makse teostaja nõuetekohaselt ja RahaPTS valguses rikkumist ei ole toimunud.
2.5.Vastuseks kostja küsimusele, miks hageja tegi Q kontole tagasikande 8350 eurot, kuigi kostja arvelduskontol vastavad vahendid puudusid, selgitas hageja, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutingimustes on kirjas nn vastutus- ja usaldusklauslid. Makseteenuse lepingu üldtingimuste punktis 10.3 on selgitatud, et hagejal on õigus kontolt debiteerida kostja poolt tasumisele kuuluvad teenustasud ja muud summad, sealhulgas Lepingust, Kliendi ja Panga vahelistest krediidi- ja väärtpaberitehingute lepingutest ning muudest Panga ja Kliendi vahel sõlmitud lepingutest tulenevad Panga nõuded. Makseteenuse lepingu üldtingimuste p-is 8.1 on selgitatud, et kui kontole on alusetult kantud summa, on kostja kohustatud viivitamatult pärast valekande avastamist sellest hagejale teatama ja summa tagastama. Kuna Q teatas hagejale, et tegemist oli valekandega, ning kostja nõustus sellega, käitus hageja raha tagasi kandes kooskõlas hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. Kui arvelduskontol ei ole piisavalt vahendeid, lähebki konto miinusesse. Sellisel juhul tagab klient kontol olevad vahendid viivitusega ning ei saa oma kontot kasutada seni, kuni võlg on tasutud.
2.6.Praeguses asjas ei kaotanud kostja maksevahendit ning seda ei varastatud, vaid kostja ise tunnistas, et jagas oma autentimisvahendeid. Seega rikkus kostja tahtlikult või raske hooletuse tõttu makseinstrumendi kasutamise tingimusi, jättes selle või selle kasutamist võimaldavad abivahendid, sealhulgas isikustatud turvaelemendid, hooletusse (VÕS § 733 10 lõike 1 rikkumine). Vaidlust ei ole selles, et maksed autoriseeriti.
2-22-101210 Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja ei vaielnud vastu hageja nõudele tasuda kaardi tellimise tasu 5 eurot.
3.1.Hageja jättis hagis mainimata, et vaidlusalused tehingud toimusid pettuse tõttu. Kostja kirjeldatud asjaolude kohaselt helistas talle 16.07.2021 mees, kes tutvustas end Swedbanki turvateenistuse töötajana ning teatas kostjale, et tema pangakaardiga toimuvad internetis kahtlased tehingud. Helistaja selgitas, et tõenäoliselt lekkisid kaardiandmed LHV Pangast ning LHV Pank võtab kostjaga varsti ühendust. Mõne aja pärast helistas kostjale väidetav LHV Pank turvateenistus. Helistaja oli naisterahvas, kes rääkis vene keeles ning tutvustas end Maria Ignatjevana. Panga väidetav töötaja ütles, et kostja kontot on püütud kasutada pettuse toimepanemiseks ning selleks, et kostja kontot turvaliseks teha, peab tegema kaheastmelist verifitseerimist. Helistaja küsis kostja pangakaardi numbri (seejuures neli viimast numbrit olid helistajal teada), kolm numbrit kaardi taga (CVC) ja kostja isikukoodi. Kostja ütles kõik andmed, kuna ei tekkinud kahtlust, et tegemist ei olnud kõnega pangast. Kõne nn LHV Pangaga kestis kokku kolm tundi, sest helistaja ütles, et pank teostab parajasti kaheastmelist verifitseerimist. Tutvudes hagiavaldusega, sai kostja teada, et selle sama sideseansi käigus said muudetud ka kontolimiidid.
3.2.Kõne ajal nägi kostja, et tema kontole laekusid kaks summat - 8350 eurot Q kontolt nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
ja
eurot. B kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kostja küsis helistajalt, mis ülekanded need on ja miks see raha laekus. Helistaja vastas, et tegemist ongi veaga, mida pank koostöös kostjaga üritab hetkel kõrvaldada. Mõne aja pärast ütles helistaja, et kostjale tulevad Smart-ID teated ja ta peab sisestama Smart-ID pin-koodid, et pank saaks teostada kaheastmelist verifitseerimist ja tagastada raha Q ja B kontodele. Pin-koodid tuli sisestada üsna mitu korda, sest teateid tuli järjest mitmeid kordi. Hiljem sai kostjale selgeks, et teated tulid sellepärast, et oli vaja aktsepteerida kaarditehinguid, mida tehti kostja teadmata kostja pangakaardi andmeid kasutades Ukrainas. Kaarditehingute broneeringuid konto tehingute ajal ei kajastanud.
3.3.Kostja kontoväljavõttest nähtuvalt tehti viimane kaarditehing tema kontol 16.07.2021 kell 13:27:00. Umbes pool tundi pärast tehinguid, kella 14.00 paiku, helistati kostjale LHV pangast ja kostjal paluti tulla panga esindusse. Kostjale selgitati, et kostja kontol on toimunud kahtlased tehingud ja kostja langes ilmselt pettuse ohvriks. Pangakontoris rääkis kostja ära, mis temaga juhtus. Pangakontoris mõistis kostja, et helistajad ei olnud Swedbanki ega LHV panga töötajad ja juhtunu oli suur pettus. LHV panga töötaja küsis, kas kostja tunneb tema kontole ülekandeid teinud Q ja Natalja Šabalinat. Kostja vastas eitavalt. Pangatöötaja küsis, kas kostja on nõus raha tagastamisega Qle. Kostja vastas jaatavalt. Pangatöötaja kinnitas kostjale, et LHV Pank peatab kaarditehingud ja teeb kõik endast oleneva, et raha tagasi saada. Kostja esitas kirjeldatud asjaolude kohta Politsei- ja Piirivalveametile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks.
3.4.Kokkuvõttes on selge, et kostja langes väga professionaalselt korraldatud pettuse ohvriks. Kostja ei kahelnud, et suhtles LHV Panga töötajaga. LHV Pangas toimub klienditeenindus ka telefoni teel. Praeguses asjas oli tegemist LHV Panga identiteedivargusega ja sellega manipuleerimisega ning pettuse toimepanijad ründasid LHV Panga huve. Rünnati nii hagejat kui kostjat, kuid hageja pidas õigeks jätta kogu vastutuse ja raskuse kostja kanda. Kostja sellega ei nõustu. Hageja asjaajamine oli puudulik. Kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostja tavapärane kontojääk oli vahemikus 40 eurost 300 euroni. Kostja kontol ei ole kunagi olnud
2-22-101210 summasid, millega oleks saanud vaidlusaluste tehingutega ligilähedaseski mahus tehinguid teha. Kui kostja kontole poleks laekunud suured summad Q ja B kontodelt, poleks pettus võimalikuks saanud. Kostja ei andnud nõusolekut tehinguteks, mille alusel Q ja B kontodelt kanti raha tema kontole. Kostja ei tea, millisel alusel, kas pettuse teel või mitte, sattusid vaidlusalused summad tema kontole. Kostja nende asjaolude eest ei vastuta. Kuid selge on see, et enne mistahes tehingute tegemist, sh raha Romaniukile tagastamist vajasid kõik need asjaolud põhjalikumat uurimist, sh kas ja milline roll on nimetatud isikutel nende tehingute tegemisel.
3.5.Hageja sai pettuse toimepanemise faktist teada kohe pärast tehingute tegemist. Pangal kui krediidiasutusel lasuvad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmetega seoses laialdased kohustused tehingute jälgimisel, monitoorimisel ja skriinimisel. Vastavalt Finantsinspektsiooni soovituslikule juhendile „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ peavad pangal olema süsteemid, mis võimaldavad tehingute skriinimist ja monitoorimist. Keerukate, suure väärtusega ja ebatavaliste tehingute ja tehingumustrite, millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse ärispetsiifika jaoks iseloomulik, jälgimine moodustab olulise osa kohustatud isikute rakendatavatest hoolsusmeetmete kompleksist ning võimaldab klientide majandustegevuses tuvastada asjaolusid, mis võivad viidata rahapesule või terrorismi rahastamisele. Juhendi punkti 4.4.2.12. kohaselt tehingute reaalajas jälgimise kohaselt jälgivad klienditeenindajad ja muud pangatöötajad täitmisel kliendi käitumist ja tehinguid, eesmärgiga tuvastada (i) kahtlaseid ja ebaharilikke tehinguid ning tehingumustreid, (ii) etteantud piirmäärasid ületavaid tehinguid või (iii) riikliku taustaga isikuid ja rahvusvahelisi sanktsiooniga seotud asjaolusid. Hageja tegutsemine ei ole viidatud normidega kooskõlas. 11 kaardimakset tehti ühesuuruste summadena 603,34 eurot ning ühest ja samast kohast (makseterminalist) ning pangale laekus mõneminutilise vahega 11 identset maksenõuet. Kokku tehti ajavahemikus 12.54–13.25, s.o 31 minuti jooksul 15 tehingut ning tehingud tehti väljaspool Eesti Vabariiki. Kostja tavapärane kontojääk oli alates mõnekümnest eurot kuni mõnesaja euroni. 16.07 toimus kontol tavatu aktiivsus, kus päeva jooksul tehti kontol tehinguid ca 10 000 euro ulatuses. Küsimusele, miks ei olnud LHV Panga kontrollsüsteemid alarmeeritud, kui kontole tekkis tüüpilist kontojääki kümnetes kordades ületav rahasumma ning seejärel hakkasid panka laekuma mõneminutilise vahega maksenõuded välisriigist, kostja kohtueelses menetluses hagejalt vastust ei saanud.
3.6.Hageja ei käitunud kostjaga kooskõlas hea usu põhimõttega ehk ausalt ja läbipaistvalt. Kui kostja tuli 16.07.2021 pärastlõunal LHV Panga palvel pangakontorisse ja talle tehti ettepanek nõustuda 8350 euro tagastamisega Q arvelduskontole, olid vaidlusalused kaarditehingud tehtud ja nende tehingute ulatuses oli kostja kontol broneering. Kuna praktiliselt kogu kontojääk oli kaarditehingute tõttu broneeritud, puudus kostjal kontol käsutamiseks, sh vaba raha ülekande tegemiseks Q kontole. Miks tehti tagasimakse olukorras, kus kontol ei olnud raha, kostjale ei selgitatud. Hageja põhjendas tagasikande tegemist LHV Panga üldtingimuste p-ga 8.7, mille kohaselt klient on kohustatud tagama, et kontol oleks pangale esitatava korralduse täitmiseks vajalikud vahendid. Kui kontol vajalikud vahendid puuduvad, on pangal õigus jätta korraldus täitmata. Kostjale ei selgitatud, et ülekande tegemisel tekib pangal sama suures summas nõue tema vastu ning ei selgitatud ka seda, mis tähtaja jooksul tuleb kostjal kohustus täita. Vaidlusaluse maksekorralduse 8350 eurot tegemisel pangakontoris pidi pank olema teadlik asjaolust, et nii pank kui ka kostja langesid pettuse ohvriks. LHV Panga üldtingimuste p 10.1.3.4. kohaselt on hagejal õigus konto või teenus blokeerida, kui pank kahtlustab, et kliendi kontol olev vara on saadud kuriteo
2-22-101210 tulemusena või kui pangale saavad teatavaks asjaolud, millest tulenevalt tekib vajadus selgitada kliendi raha või raha seaduslikku päritolu. Arvelduskonto blokeerimine on vajalik panga, kliendi või kolmanda isiku kahju ära hoidmiseks. Praegusel juhul oligi tegemist sellise olukorraga.
4.Harju Maakohus võttis hagi 04.03.2022 määrusega menetlusse. Hagi hinnast lähtudes menetles maakohus asja lihtmenetluses. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi 26.06.2024. a otsusega osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kaardi tellimise tasu 5 eurot. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1020 eurot. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
5.1.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja seaduslik esindaja sõlmisid 02.02.2018 kliendilepingu kostjale arveldusarve avamiseks. Kostja esitas 01.07.2020 täisealiseks saamisel avalduse asendada kostja kontol tema seadusliku esindaja kontaktid kostja enda kontaktidega. Ajavahemikus 01.07.2020 kuni 16.07.2021 olid kostja kontole seatud limiidid 1000 eurot päevas ning 3000 eurot kuus. 16.07.2021 muutusid kostja ülekande limiidid 10 000 euroni päevas ning 11 000 euroni kuus. Limiidid kinnitas kostja internetipangas digiallkirjaga. Kostja konto kaardimaksete limiidid olid ajavahemikus 14.03.2021 kuni 15. juulini 2021 300 eurot päevas ning 1000 eurot kuus. Alates 16.07.2021 muutusid limiidid nii, et päevalimiidiks seati 10 000 eurot ning kuulimiidiks 19 900 eurot. Ajavahemikus 14.03.2021 kuni 15.11.2021 olid kostja kontol määratud internetiostude limiidid 200 eurot päevas ning 1000 eurot kuus. Alates 16.07.2021 tõsteti limiidid kõrgemaks ning uued limiidid olid 10 000 eurot päevas ning 24 300 eurot kuus. Limiidid kinnitati internetipangas või mobiilirakenduses kostja digiallkirjaga. 16.07.2021 kandis Q kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kostja kontole makse 8 350 eurot, mille selgitusse oli märgitud „Oplata 2891356254“. Lisaks kandis B samal kuupäeval kostja kontole 1250 eurot selgitusega „Mobile payment“. Vaidlustamata asjaoludel teostati seejärel kostja kontolt kokku 9479,63 euro ulatuses makseid. Maksed läksid kostja kontol broneeringusse ning peale maksete tegemist kutsus Q oma varasema makse (8350 eurot) tagasi. Kostja võttis omaks hageja väite, et nõustus raha tagastamisega oma kontolt Q kontole. Vaidlustamata asjaoludel läks kostja konto pärast raha tagastamist 9479,63 euro ulatuses miinusesse. Kostja vaidlustas tema kontol toimunud tehingud ning 21.10.2021 rahuldati hageja taotlus EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\ 01001 26 UKR kaarditehingute tühistamiseks. 21.10.2021 laekus kostja kontole 6464,36 eurot. Hageja nõudis 23.11.2021 kostjalt 3015,27 euro tasumist.
5.2.Maakohus leidis, et hageja nõue puudutab eeskätt Qle tehtud tagasimakset, mille tõttu kostja konto läks miinusesse ning mille saldo taastamist hageja nõuab kostjalt. Hageja nõue on vastuoluline. Kui hageja tegi tagasimakse 8350 eurot üksnes Qle, siis on vastuoluline hageja väide, et kostja arvelduskonto läks 9479,63 euro ulatuses miinusesse. Kui hageja ei teinud Ble 1250 euro ulatuses tagasimakset, pidi kostja konto saldo miinus olema sellevõrra väiksem.
5.3.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 2980,27 euro tasumist olukorras, kus kostja pangakonto läks eelnimetatud summa ulatuses miinusesse.
2-22-101210
5.4.Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud leping vastas makseteenuse lepingu tingimustele (VÕS § 709 lg 1). Makseteenuse pakkujale on seaduses sätestatud ammendavad alused, mil ta võib kliendi kontot debiteerida: kliendi juhise alusel, kolmanda isiku nõudmisel makseteenuse lepingus ettenähtud tingimustel või muul seaduses sätestatud juhul (VÕS § 713 lg 3). VÕS § 7241 lg 1 kohaselt on maksetehing maksjale siduv, kui ta on selle täitmiseks andnud nõusoleku (autoriseerimine). Nõusoleku võib anda enne tehingu tegemist või poolte kokkuleppel ka tagantjärele heakskiiduna. VÕS 7334 lg 1 kohaselt, kui on vaidlus, kas maksetehing on autoriseeritud või nõuetekohaselt täidetud, peab makseteenuse pakkuja tõendama, et maksetehing on autenditud, korrektselt dokumenteeritud, kontodel kajastatud ja tehingu tegemist ei ole mõjutanud ükski puudus.
5.5.Kuigi kostja võttis omaks, et oli nõus raha tagastamisega Q kontole, tõi kostja esile, et tema kontol puudus raha, mida oleks võimalik käsutada Q kontole 8350 euro suuruse ülekande tegemiseks. Maakohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb täpsustada ja tõendada alus (sh faktilised asjaolud), mis võimaldas kostja kontot debiteerida viisil, et konto jääk (saldo) muutus negatiivseks. Maakohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et pärast seda, kui maksja on makseteenuse pakkujat makseinstrumendi kaotusest, vargusest, väärkasutamisest teavitanud, läheb vastutus üle makseteenuse pakkujale (VÕS § 733 8 lg 3). Vastutuse üleminekuks makseteenuse pakkujale piisab maksja poolsest teavitamisest. Kostja kirjeldatud asjaolude kohaselt teavitas kostja hagejat (pärast pettuse toimumist pangaesinduses käies), et tema kontol toimusid kahtlased tehingud. Maakohus järeldas kostja esiletoodust, et kostja täitis teavitamiskohustust ning raha tagastamine Sergeii Romaniuki kontole toimus pärast hageja makseinstrumendi väärkasutusest teavitamist.
5.6.Hageja makseteenuse lepingu tingimuste p 3.6 järgi debiteerib pank kontot: kliendi maksejuhise alusel (p 3.6.1); kliendi ja panga vahel sõlmitud muu lepingu alusel (p 3.6.2); muul lepingus, üldtingimustes või õigusaktides sätestatud juhul (3.6.3) (dtl 122). Makseteenuse lepingu tingimuste p 3.7 kohaselt kui pank ja klient ei ole kokku leppinud teisiti, on kliendil õigus maksetehinguid teha kontol oleva raha ulatuses. Makseteenuse lepingu tingimuste p 4.11 järgi kui kontol ei ole vajalikus valuutas piisavalt raha maksejuhise täitmiseks ja teenustasu tasumiseks ning kliendiga ei ole kokku lepitud teisiti, on pangal õigus jätta maksejuhis täitmata. Hageja üldtingimuste p 8.4 järgi pank võtab täitmiseks üksnes sellise kliendi korralduse, mis on tehtud kooskõlas kliendi ja panga vahel kokkulepituga, vormistatud asjakohaste Eesti Panga normatiivide ja panga poolt antud juhiste ja väljatöötatud vormide kohaselt, ei sisalda ebatäpseid, puudulikke ega ebaõigeid andmeid ning millest nähtub selgelt kliendi tahe.
5.7.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kostja tahet kostja konto debiteerimiseks viisil, et konto jääk (saldo) muutub negatiivseks. Pooled ei sõlminud täiendavat krediidilepingut vmt kokkulepet, mis võimaldas kostja kontot sellisel viisil debiteerida. Kostja küll nõustus tagastama Qle viimase poolt kostja kontole kantud raha. Kuid maakohtu hinnangul ei sisaldanud kirjeldatud nõusolek luba selle kohta, et kostjal vajalike rahaliste vahendite puudumise korral tagastab hageja kostja asemel raha Qle ning kostja jääb tagastatud summa ulatuses hageja ees oma varaga isiklikult vastutama. Kuna kostja arvelduskontol puudus vaba raha, pidi hageja sõlmima Qle tagasimakse teostamiseks kostjaga vastava lepingu/kokkuleppe, sh leppima kokku vastavad tingimused ning nende olemasolu kohtumenetluses tõendama. Hageja ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud. VÕS § 713 lg 3, VÕS § 7241 lg 1, VÕS 7334 lg 1 ja hageja enda tüüptingimused (hageja makseteenuse lepingu tingimuste p 3.6, 3.7, 4.11, hageja üldtingimuste p 8.4) kogumis näevad ette maksja selge tahte olemasolu ning selle tõendamine oli hageja kohustus.
2-22-101210
5.8.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja vastu esitatud nõude rahuldamist võimaldab makseteenuse lepingu üldtingimuste p 10.3, mille kohaselt on hagejal õigus kontolt debiteerida kostja poolt tasumisele kuuluvad teenustasud ja muud summad, sealhulgas lepingust, kliendi ja panga vahelistest krediidi- ja väärtpaberitehingute lepingutest ning muudest panga ja kliendi vahel sõlmitud lepingutest tulenevad panga nõuded. Maakohus viitas, et üldtingimuste p 10.3 asub makseteenuse lepingu tingimuste 10. alapeatükis pealkirjaga „Teenustasud“. Praegusel juhul ei nõua hageja kostjalt teenustasu maksmist, mistõttu pole eelnimetatud lepingu punkt asjakohane ning seda ei saa laiendada hagis kirjeldatud asjaoludel esitatud nõudele. Hageja viitas ka üldtingimuste p-le 5.1, mille kohaselt täidab hageja kostja maksejuhised maksejuhise täitmiseks võtmise ajal kehtivates õigusaktides, Eesti Panga kehtestatud normatiivides ja Panga poolt antud juhistes sätestatud tähtaegadel, välja arvatud, kui Lepingust tuleneb teisti. Eelnevalt tuvastas maakohus, et hageja ei ole tõendanud nõude aluseks vajaliku juhise (kostja konto miinusesse lubamist ja hageja ees kohustuse võtmist) saamist kostjalt. Maakohus leidis, et hageja viidatud ülodtingimuste p 8.1,
8.7.ja 4.10 ei sisalda samuti tingimusi, mis kinnitaksid hageja õigust vaidlusaluse tagasimakse sooritamiseks ning konto miinusesse debiteerimiseks.
5.9.Maakohus nõustus kostjaga, et kujunenud olukorras pidi hageja rakendama üldtingimuste p 10.1.3.4, mille kohaselt pangal on õigus konto või teenus blokeerida, kui pank kahtlustab, et kliendi kontol olev vara on saadud kuriteo tulemusena või kui pangale saavad teatavaks asjaolud, millest tulenevalt tekib vajadus selgitada kliendi raha või raha seaduslikku päritolu. Maakohtu hinnangul oli hageja tagasimakse Qle ennatlik, eriti olukorras, kus kostja oli hagejat makseinstrumendi väärkasutamisest teavitanud (mille osas hageja vastuväiteid ei esitanud) ning vastavalt VÕS § 7338 lg-le 3 läks vastutus üle makseteenuse pakkujast hagejale, kes kontrollis olukorda ja kellele olid kostja pangakontol toimunud maksetehingud, sh olemasolevad broneeringud ja vabade vahendite puudumine kontol, nähtavad.
5.10.Eeltoodud põhjendustel jättis maakohus hagi 2980,27 euro nõude osas rahuldamata. Kuna põhinõue on maakohtu hinnangul alusetu, jättis maakohus rahuldamata ka viivisenõude. Maakohus rahuldas hagi üksnes kaardi tellimise tasu, s.o 5 euro osas. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole asjakohased hageja väited kostja raske hooletuse kohta autentimisvahendite jagamisel. Hageja esitas kostjale makseteenuse lepingu täitmise nõude, mille puhul ei ole isiku süü oluline. Hageja ei esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet ega toonud kohtu ette kahju hüvitamise nõude üldisi eeldusi.
5.11.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohus leidis, et kuna hagi rahuldatakse 0,16% ulatuses, ning seega moodustab rahuldatud osa vähem kui 1% kogunõudest, jäävad menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kostja palus hagejalt menetluskuluna välja mõista õigusabikulud 1620 eurot. Taotluse kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja õigusabiteenuseid 13 tunni 30 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Hageje ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma käigemaksuta on mõistlik ja põhjendatud. Maakohus vähendas kostja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu, leides, et ajakulu on põhjendatud 8 tunni 30 minuti ulatuses (sh vastus hagile on põhjendatud 5 tunni ulatuses). Kostja vastus hagile sisaldab suures ulatuses faktiliste asjaolude kirjeldamist, mistõttu hagi analüüsi ning sellele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud 5 tunni ulatuses. Maakohus määras kostja lepingulise esindaja põhjndatud menetluskulude suuruseks 1020 eurot (120 eurot ×8,5 tundi).
2-22-101210 Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse rahuldamata jäetud osas tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi tervikuna rahuldada. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole vaidlust, et kostja kasutas maksete tegemiseks tugevalt autenditud makseid, autoriseerides maksed pin koodidega. Samuti nõustus kostja Q kontole raha tagasimaksmisega. Neid asjaolusid arvestades kohaldas maakohus ekslikult VÕS §-i 733 8, ning rikkus sellega oluliselt menetlusnorme. Kostja ei tuginenud oma väidetes sellele, et teda ei tuvastatud kontoris või sellele, et mõni tema kontolt tehtud maksejuhis oleks olnud autentimata. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-id 3 ja 4, leides, et pooled vaidlevad tagasikande autentimise üle. Maakohus leidis hageja üldtingimustele viidates, et hagejal oli õigus jätta maksejuhis täitmata, hageja nõustus sellega, kuid leidis, et see on õigus, mitte kohustus. Praegusel juhul tekkis hagejal kohustus teha Qle tagasimakse, kuna Q tegi ülekande kostjale ilma õigusliku aluseta. Kui pank saab valekandest teada, küsib ta pärast makse tagasikutsumist saajalt sellele nõusoleku. Hageja küsis kostjalt nõusolekut. Seega ei olnud oluline see, millised õiguslikud suhted olid kostja ja S.Romanikuki vahel. Juhul kui kostja leidis, et tal on nõue Q vastu, oli tal võimalik kasutada väljaspool praegust menetlust erinevaid õiguskaitsevahendeid (mida kostja on ka teinud PPA poole pöördudes). Praegusel juhul puudutab hagi hageja ja kostja lepingulistest suhetest tulenevaid kohustusi. Kuna kostja tunnistas, et Q makse ei olnud õiguspärane, oli hageja kohustatud selle tagastama.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 3277,9 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
9.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel.
2-22-101210
11.Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli makseteenuse osutamise leping ning 16.07.2021 toimusid kostja arvelduskontol fiktiivsed tehingud, millest kostja hagejat teavitas, mistõttu hagejal oli kohustus maksete päritolu kontrollida. Samuti leidis maakohus õigesti, et hagejal ei olnud õigust ilma kostja täiendava selge tahte ja nõusolekute kostja konto saldot Q valekande tühistamiseks tagastamiseks miinusesse kanda. Tagasimakse tegemise ajaks oli hageja tehingute fiktiivsusest teadlik, mistõttu hagejal puudus alus tõlgendada kostja luba Q tagasimakse sooritada kostja nõusolekuna kanda tema arvelduskonto hageja kulul miinusesse. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei teadnud tagasimaksega nõustumisel, et hageja teeb tagasikande enda kulul ning kostjal tekib kohustus ülekulu hiljem hüvitada. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole sellise pooltevahelise kokkuleppe sõlmimist tõendanud. Kolleegiumi hinnangul tõlgendas maakohus hageja üldtingimuste sätteid õigesti ning ei ole eksinud VÕS §-i 7338 kohaldamisel.
12.Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebuse menetlemisest keelduda.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Ringkonnakohus ei tagasta elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib hageja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.