Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549; asukoht Tartu mnt 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10145 Harju maakond); Hageja volitatud esindaja: I E (xxx); Kostja: K K (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: I S (e-post: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS LHV Pank hagi K Ki vastu võla nõudes osaliselt.
2.Mõista kostjalt K Kilt hageja AS LHV Pank kasuks välja kaardi tellimise tasu summas 5 eurot.
3.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud hageja AS LHV Pank kanda. 4.2 Mõista hagejalt AS LHV Pank välja kostja K Ki kasuks menetluskulud summas 1020 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
2-22-101210 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.AS LHV Pank esitas 13.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K Kilt 2985,27 euro saamiseks. Kohus tegi 14.01.2022 K Kile makseettepaneku. Võlgnik K K esitas 27.01.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 04.02.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis AS LHV Pank nõue K K vastu 2985,27 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja AS LHV Pank esitas 28.02.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja K K vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 04.03.2022 määrusega menetlusse. Vastavalt tsiviilasja hinnale kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses. Pooled olid nõus asja kirjaliku menetlusega.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt hageja ning lepingu sõlmimise ajal alaealise kostja esindaja D S sõlmisid 2. veebruaril 2018 kliendilepingu kostjale arveldusarve avamiseks. Kostja esitas täisealiseks saades 1. juulil 2020 avalduse, et tema isa kontaktid kustutaks tema kontolt ning asendataks tema omadega. Alates 1. juulist 2020 kuni 16. juulini 2021 olid kostja kontole seatud tehingute limiidid 1000 eurot päevas ning 3000 eurot kuus. 16. juulil 2021 muutis kostja enda ülekande limiite 10 000 euroni päevas ning 11 000 euroni kuus. Kostja on kinnitanud limiidid internetipangas enda digiallkirjaga. Kaardimaksete limiidid olid kostjal vahemikus 14. märtsist 2021 kuni 15. juulini 2021 päevas 300 eurot ning 1000 eurot kuus. Alates 16. juulist 2021 muutis kostja limiite nii, et päevalimiidiks lisati 10 000 eurot ning kuulimiidiks 19 900 eurot. Vahemikus 14. märtsist 2021 kuni 15. novembrini 2021 olid kostjal määratud ostud internetis limiidid 200 eurot päevas ning 1000 eurot kuus, kuid alates 16. juulist 2021 tõsteti limiidid kostja poolt kõrgemaks ning uued limiidid olid 10 000 eurot päevas ning 24 300 eurot kuus. Kostja on kinnitanud antud limiidid internetipangas või mobiilirakenduses enda digiallkirjaga.
4.16. juulil 2021 sooritas S R kontolt xxx kostja kontole makse 8 350 eurot, mille selgitusse oli märgitud „Oplata xxx“. Lisaks kandis N Š samal kuupäeval kostja kontole 1250 eurot selgitusega „Mobile payment“. Seejärel teostas kostja oma digitaalallkirjaga kinnitades makseid kokku 9 479,63 euro ulatuses. Maksed läksid kostjal broneeringusse ning peale maksete tegemist kutsus S R oma varasemalt tehtud makse (8 350 eurot) tagasi. Kostja nõustus makse tagastamisega, mistõttu läks kostja konto 9 479,63 euro ulatuses miinusesse. Kostja vaidlustas nimetatud tehingud, millest tingitult esitas hageja edasi vaidlustuse ning makse tagasikutsumise teenusepakkujale. 19. juulil 2021 teavitati hagejat, et kuivõrd kostja on teinud ostud interneti teel, kostja on ise autoriseerinud nimetatud tehingud digitaalselt allkirjastades, kostja pangakaardid ei ole varastatud ja/või pangaparoolid ei ole lekkinud, vaidlustust ei rahuldata. Vastava otsuse edastas hageja ka kostjale. Samaaegselt tegi hageja kõik endast oleneva, et vaidlusaluseid tehinguid vaidlustada. Muuhulgas vaidlustati tehinguid ka muudel põhjustel kui pettusetehingud, millele peab vastaspool vastama 45 päeva jooksul. Juhul kui vastaspool ei vasta, võidakse otsus teha teenusepakkuja poolt. Lisaks teavitas Politsei- ja Piirivalveamet, et N Š osas on algatatud kriminaalmenetlus, mistõttu tuleb kostja kontol tema poolt sooritatud makse külmutada.
5.Hageja esitas 24. augustil 2021 kostjale nõudekirja, milles selgitas, et juhul, kui kostja ei tasu võlgnevust 9507,83 eurot hiljemalt 7. septembriks 2021 (tagades võlgnevuse ulatuses vabade rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol LHV Pangas), loovutab hageja võlanõude sissenõudmiseks inkassofirmale või pöördub kohtusse. Kuivõrd vahepeal toimus kostja kontole mõningaid laekumisi, esitas kostja uue maksenõude 15. septembril 2021, milles selgitas, et kostjal tuleb tasuda hiljemalt 29. septembriks 2021 9 479,63 eurot. Kostja esitas 23. septembril 2021 hagejale järelepärimise, milles
2-22-101210 selgitas, et kostja on sattunud pettuse ohvriks ning soovis saada seoses sellega informatsiooni 16. juulil 2021 toimunud tehingute kohta. Hageja vastas kostjale 6. oktoobril 2021, et vastavalt seadusele vastutab tema kontolt tehtud maksete eest kostja.
6.21. oktoobril 2021 rahuldati hagejale üllatuseks taotlus EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR kaarditehingute tühistamiseks, mistõttu esitas hageja 23. oktoobril 2021 kostjale uue maksenõude ülesse jäänud nõude, kokku summas 3015,27 eurot, tasumiseks hiljemalt 7. detsembril 2021. Kostja vastas 3. detsembril 2021, et talle jääb arusaamatuks, miks on esmalt nõutud temalt summa 9 479,63 eurot tasumist ning nüüd nõutakse summa 3015,27 eurot tasumist. Kuivõrd nõue on vastuoluline, nõude osas käib kriminaalmenetlus, ei ole nõus kostja nimetatud summat tasuma.
7.Hagiavalduse esitamise seisuga (28. veebruaril 2022) on hageja nõue kostja vastu kokku summas 3 039,49 eurot, mille kujunemine on nähtav konto väljavõttelt ning koosneb järgnevast: Põhinõue kokku 2 980,27 eurot (..1075) 2021-07-16 12:54 C-PEY \6 BULVARNO KUDRYAVSK\ KYIV \01001 UKRUKR (26,770.00 UAH, conversion fee 8.32 EUR, rate 0.03109338) 807,49 eurot (..1075) 2021-07-16 13:12 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR 362,76 eurot (..1075) 2021-07-16 13:14 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR 603,34 eurot (..1075) 2021-07-16 13:24 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR 603,34 eurot (..1075) 2021-07-16 13:25 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR 603,34 eurot Viivis perioodi 07.12.2021-25.02.2022 eest 54,22 eurot kaardi (..1722) tellimise tasu (10.08.2021) 5 eurot
Hageja nõuab kostjalt seadusejärgset viivist 8% aastas 83 võlapäeva eest, 0,65321 eurot päevas.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 5 tulenevalt tekivad tsiviilõigused ja kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse § 8 lõikes 2 on imperatiivselt selgitatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus täita 2. veebruaril 2018 sõlmitud kliendilepingut. Vastavalt VÕS § 7242 lg-le 1 on maksejuhis makseteenuse pakkujale ehk antud juhul hagejale siduv hetkest, mil maksja makseteenuse pakkuja selle kätte saab. Ehk siis hageja kui makseteenuse pakkuja peab VÕS § 725 lg 1 alusel tagama maksejuhises väljendatud maksesumma ülekandmise ning tagama, et maksesumma laekuks vastavalt VÕS § 728 lg-le 1 saaja makseteenuse pakkuja kontole hiljemalt maksejuhise kättesaamisele järgneval arvelduspäeval. Kui maksejuhis täidetakse kooskõlas kordumatu tunnusega, loetakse VÕS § 7331 lg 1 alusel maksejuhis nõuetekohaselt täidetuks. VÕS § 709 lg 12 kohaselt võib kordumatuks tunnuseks olla maksekonto number. Kuivõrd täiendava nime ja kontonumbri vastavuse kontrolli tegemine ei ole Euroopa Liidu määruse nr 260/2012 järgi kohustuslik ning maksejuhise täitmist peab pank VÕS § 7242 lg 1 ja § 728 lg 1 järgi tagama, pole hageja rikkunud pangale seatud nõudeid. Sealjuures on oluline märkida, et tulenevalt VÕS § 7243 lg 4 sätestatud ei ole hagejal õigust keelduda autoriseeritud maksejuhise täitmisest, kui maksejuhis vastab makseteenuse lepingus määratud tingimustele. Käesoleval juhul oli maksejuhis nõuetekohaselt täidetud, mistõttu on hagi esitatud õige kostja vastu.
9.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi ja nende koostoimes, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 69 lg 1 esimesest lausest tulenevalt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja
2-22-101210 tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja on esitanud 3 detsembril 2021 vastuse, millest nähtub, et kostja on nõude kätte saanud, kuid ei nõustu seda tasuma.
10.VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lõikest 1 saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on intressimääraks 8% põhiosamakselt aastas.
11.Hageja palub mõista kostjalt välja 3 039,49 eurot, millest 2980,27 eurot on põhinõue, 54,22 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 5 eurot on kaardi tellimise tasu; mõista K Kilt välja tasumata põhiosalt viivis 8% aastas alates 1. märtsist 2022 kuni põhiosa täieliku tasumiseni.
12.Hageja 24.08.2022 menetlusdokumendi kohaselt on kostja välja toonud, justkui oleks hageja varjanud, et kostja langes väidetavalt pettuse ohvriks. Tegelikult on hageja kirjeldanud faktilisi asjaolusid adekvaatselt ning on välja ka toonud, et kostja on enda hinnangul langenud pettuse ohvriks. Samas ei muuda nimetatud asjaolu nentimine enne kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumist, milles tuvastatakse pettuse toimumine, tsiviilkohtumenetluses tähendust. Antud hetkel on kriminaalasi nr 22240100012 jätkuvalt eelmenetluse staadiumis, mis tähendab, et see ei pruugi üldse jõuda kohtumenetluseni. Seetõttu on käesolevas asjas on oluline üksnes hinnata, kas hageja käitumine oli seaduslik ja kostjaga sõlmitud lepingutega kooskõlas; kas tekkinud nõue tõendatud ning tõene.
13.Lisaks on hageja teinud kõik endast oleneva, et tema kliendid ei langeks pettuse ohvriks. Selleks, et hageja kliendid oleksid valvsamad, teadlikumad, hoolsamad ja suudaks ära tunda, millal võib olla tegemist pettusega on kostja jaganud informatsioonis www.lhv.ee lehel, samuti Facebook Panga lehel. Sagenenud petukõnedest ja õngitsuskirjadest on korduvalt räägitud ka massimeedias, kuid paraku võib asjaolude kokkulangemine olla ülimalt ebasoodne ja iga inimene võib kahjuks langeda pettuse ohvriks, sh jagada enda valduses olevad SMART-ID pin koodid, nagu võis juhtuda ka kostjaga.
14.Hageja jaoks on see üsna tavapärane olukord, kus üks isik teeb väljamakse teise isiku kontole teise isiku poolt antud andmete alusel. Hageja roll on siin olla maksevahendaja. Vastavalt VÕS § 7242 lg-le 1 on maksejuhis makseteenuse pakkujale ehk antud juhul hagejale siduv hetkest, mil maksja makseteenuse pakkuja selle kätte saab. Ehk siis hageja kui makseteenuse pakkuja peab VÕS § 725 lg 1 alusel tagama maksejuhises väljendatud maksesumma ülekandmise ning tagama, et maksesumma laekuks vastavalt VÕS § 728 lg-le 1 saaja makseteenuse pakkuja kontole hiljemalt maksejuhise kättesaamisele järgneval arvelduspäeval. Kui maksejuhis täidetakse kooskõlas kordumatu tunnusega, loetakse VÕS § 7331 lg 1 alusel maksejuhis nõuetekohaselt täidetuks. VÕS § 709 lg 12 kohaselt võib kordumatuks tunnuseks olla maksekonto number. Kuivõrd täiendava nime ja kontonumbri vastavuse kontrolli tegemine ei ole Euroopa Liidu määruse nr 260/2012 järgi kohustuslik ning maksejuhise täitmist peab pank VÕS § 7242 lg 1 ja § 728 lg 1 järgi tagama, pole hageja rikkunud pangale seatud nõudeid. Sealjuures on oluline märkida, et tulenevalt VÕS § 7243 lg 4 sätestatud ei ole hagejal õigust keelduda autoriseeritud maksejuhise täitmisest, kui maksejuhis vastab makseteenuse lepingus määratud tingimustele. Käesoleval juhul oli maksejuhis nõuetekohaselt täidetud.
15.VÕS § 7333 lg 1 kohaselt võib maksejuhise algatanud maksja valesti täidetud makse korral nõuda
2-22-101210 makseteenuse pakkujalt maksesumma viivitamatut tagastamist, mida hageja ka tegi. VÕS 7331 lg 2 kohaselt ei vastuta makseteenuse pakkuja aga VÕS § 7333 alusel juhul, kui kliendi poolt on esitatud väär maksejuhise kordumatu tunnus. Kui klient on lisaks maksejuhise kordumatule tunnusele esitanud ka muid täiendavaid andmeid, vastutab makseteenuse pakkuja maksetehingu täitmise eest üksnes vastavalt klienti esitatud kordumatule tunnusele. Kuivõrd hageja on täitnud maksejuhist vastavalt makse tegemise ajal hagejale teadaolevalt kostja poolt esitatud kordumatule tunnusele, puudub hagejal kohustus tagastada maksesummad VÕS § 7333 lg 1 alusel. On oluline märkida, et kostja on olnud juba pikemat aega AS LHV Pank klient ja varasemalt ennast nõuetekohaselt identifitseeritud läbi SMARTID mobiilipanka sisse logides. Seega olukorras, kus kostja on andnud hagejale maksekorralduse ja ühtlasi ka autentinud ennast läbi SMART-ID kostja enda seadme pealt, puudus hagejal alus kahelda isikusamasuses. Asjaolu, et tegemist oli kostja jaoks uue pangakonto numbriga või varasemalt erineva maksekäitumisega, ei anna alust oletada, et tegemist oli identiteedi vargusega.
16.Lisaks on kostja viidanud Finantsinspektsiooni soovituslikule juhendile „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ ning leidnud, et hageja ei ole sellest tulenevalt jälginud vajalikke hoolsusmeetmeid. Esiteks märgib hageja, et tegemist on soovitusliku juhendiga, milles ei sisaldu otseselt imperatiivseid norme, mida hageja peaks täitma. Teiseks kehtivad kostja poolt välja toodud punktides 4.4.2.11 ja 4.4.2.12 nimetatud põhimõtted juriidilise isiku kohta ning käesolevas asjas ei kohaldu. Samas on õige, et pangad on kohustatud järgima Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust. Nimetatud õigusakti § 12 lg 2 punktist 4 tulenevalt kohaldab, kohustatud isik hoolsusmeetmeid vähemalt isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise või vastavate andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide või andmete ebapiisavuse või tõele mittevastavuse kahtluse korral. Nimetatud toimingud on hageja aga kõik teinud. Finantsinspektsiooni soovituslik juhendist välja toodud punktid viitavad RahaPTS § 19 lg 1 punktis 2 nimetatud hoolsusmeetmetele. Nimetatud säte näeb ette, et hoolsusmeetmeid tuleb rakendada ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel, kui tehingu väärtus on üle 15 000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas antud sättes on rõhuasetus ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel ehk teisisõnu juhutehingul. Nimetatu on tehing, mida ei tehta direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 13 määratletud ärisuhte raames. Viidatud säte defineerib ärisuhte, mis on äriline, ametialane või kaubandussuhe, mis on seotud kohustatud isiku kutsealase tegevusega ning millest kontakti loomise ajal oodatakse teatavat kestvust. Kuivõrd kostja näol ei ole tegemist isikuga, kes teostaks kostja isiklikult kontolt ärilisi, ametialaseid või kaubandussuhetest tulenevaid makseid, siis RahaPTS § 19 lg 1 punkt 2 kostjale ei kohaldu.
17.RahaPTS § 21 lg 3 punktist 1 tulenevalt tuvastab kohustatud isik füüsilise isiku isikusamasuse järgmiste isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi alusel. Isikut tõendavate dokumentide seadus (edaspidiselt ka ITDS) § 2 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti. ITDS alusel väljaantavad dokumendid on: isikutunnistus ja digitaalne isikutunnistus. ITDS § 3 lõikest 3 tulenevalt on digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokument (edaspidi digitaalne dokument) on elektroonilises keskkonnas isiku tõendamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ettenähtud dokument. Smart-ID teenus vastab eIDASe nõuetele ja on kantud Euroopa usaldusnimekirja, mis tähendab, et tegemist on ITDS § 201 lg 1 valguses digitaalse dokumendiga. Seega on LHV tuvastanud nõuetekohaselt makse teostaja ja RahaPTS valguses rikkumist ei ole toimunud.
18.Kostja on esitanud küsimuse, kuidas on võimalik, et kontol vahendite puudumisel sai pank teha ülekande S Ri kontole summas 8350 eurot. Kostja on ise välja toonud, et andis nõusoleku peale S Ri
2-22-101210 tehingu tagasikutsumist raha S Rile tagastamiseks. Konto läks peale nimetatud tehingut miinusesse seetõttu, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutingimustes on kirjas nn vastutus- ja usaldusklauslid. Makseteenuse lepingu üldtingimuste punktis 10.3 on selgitatud, et hagejal on õigus kontolt debiteerida kostja poolt tasumisele kuuluvad teenustasud ja muud summad, sealhulgas Lepingust, Kliendi ja Panga vahelistest krediidi- ja väärtpaberitehingute lepingutest ning muudest Panga ja Kliendi vahel sõlmitud lepingutest tulenevad Panga nõuded. Sama üldtingimuste punktist 5.1. tulenevalt täidab hageja kostja maksejuhised maksejuhise täitmiseks võtmise ajal kehtivates õigusaktides, Eesti Panga kehtestatud normatiivides ja Panga poolt antud juhistes sätestatud tähtaegadel, välja arvatud, kui Lepingust tuleneb teisti. Punktis 8.1 on selgitatud, et kui kontole on alusetult kantud summa, on kostja kohustatud viivitamatult pärast valekande avastamist sellest hagejale teatama ja summa tagastama. Kuivõrd S R andis hagejale teada, et tegemist oli valekandega ning kostja nõustus sellega, et tegemist on valekandega (lubas raha tagasi kanda), on hageja käitunud vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust lähtuvalt. Makseteenuse lepingu üldtingimuste punktis 4.10 on selgitatud, et kostja on kohustatud tagama, et kontol oleks vajalikus valuutas piisavalt raha kõikide Lepingu ning teiste Panga ja Kliendi vahel sõlmitud Kontoga seotud lepingute alusel tehtud Maksejuhiste täitmiseks. Kui kontol ei ole piisavalt vahendeid, täidab hageja lepingust tuleneva kohustuse ning konto lähebki miinusesse. Sellisel juhul tagab klient kontol olevad vahendid viivitusega ning ei saa oma kontot kasutada seni, kuni võlgnevus ei ole tasutud.
19.Hageja 08.04.2024 seisukoha kohaselt ei ole käesoleval juhul maksevahend kadunud ega varastatud, vaid kostja on ise tunnistanud, et on jaganud oma autentimisvahendeid. Seega on kostja tahtlikult või raske hooletuse tõttu mitte kasutanud makseinstrumenti selle väljastamise ja kasutamise tingimuste kohaselt, muu hulgas mitte teinud alates makseinstrumendi saamisest kõik vajaliku, et hoida makseinstrument ja selle kasutamist võimaldavad abivahendid, sealhulgas isikustatud turvaelemendid, kaitstuna (VÕS § 733.10. lõike 1 rikkumine). Korralduste vastu võtmisel lähtub LHV muuhulgas üldtingimuste punktis 8.7 sätestatud korrast: „Klient on kohustatud tagama, et Kontol oleks Pangale esitatava korralduse täitmiseks vajalikud vahendid. Kui Kontol ei ole korralduse täitmiseks vajalikke vahendeid, on Pangal õigus jätta korraldus täitmata. Kui Pank siiski täidab Kliendi korralduse, siis ei loeta sellist korralduse täitmist arvelduskrediidi või lühikese positsiooni andmiseks Kliendile ega muuks sarnaseks tehinguks ning Klient on kohustatud viivitamatult kandma Kontole vahendid, mis oleks Kontol pidanud Korralduse täitmiseks olema. Käesolevas menetluses ei ole ka vaidlust selle üle, kas maksed on autoriseeritud või nõuetekohaselt täidetud.
KOSTJA VASTUVÄITED
20.Kostja esitas 21.03.2022 vastuse tema vastu esitatud hagile. Hageja esitas asjas tähtsust omavad asjaolud ühekülgselt, jättes mainimata, et vaidlusalused tehingud kostja kontol leidsid aset pettuse tagajärjel. Kostja ei vastuta võlgnevuse eest ning hageja esitas hagi vale kostja vastu. Hageja jättis oma hagi tõendamata.
21.16.07.2021 äratas K. Ki üles telefonikõne. Meeshääl tutvustas end Swedbanki turvateenistuse töötajana ja ütles, et kostja pangakaardiga toimuvad kahtlased tehingud - pangakaardiga on üritatud teha 300 euro eest tehinguid internetis. Helistaja rääkis vene keeles. Lisaks küsis helistaja, mis pangas on kostjal olemas konto ja ütles, et tõenäoliselt olid kaardiandmed lekkinud LHV Pangast ja LHV Pank võtab kostjaga peatselt ühendust. Mõne aja pärast helistas kostjale väidetav LHV Pank turvateenistus. Helistaja oli naisterahvas, kes rääkis vene keeles ning tutvustas end Maria Ignatjevana. Panga väidetav töötaja ütles, et kostja kontot on püütud kasutada pettuse toimepanemiseks ning selleks, et kostja kontot turvaliseks teha, peab tegema kaheastmelist verifitseerimist. Helistaja küsis kostja pangakaardi numbri (seejuures neli viimast numbrit olid helistajal teada), kolm numbrit kaardi taga (CVC) ja kostja isikukoodi. Kostja ütles kõik andmed, kuna ei tekkinud kahtlust, et tegemist ei olnud kõnega pangast. Kõne nn LHV Pangaga kestis kokku kolm tundi, sest helistaja ütles, et pank teostab parajasti kaheastmelist verifitseerimist. Tutvudes hagiavaldusega, sai kostja teada, et selle sama
2-22-101210 sideseansi käigus said muudetud ka kontolimiidid.
22.Kõne ajal nägi kostja, et tema kontole laekusid kaks summat - S R kontolt xxx summas 8350 eurot ja N Š kontolt xxx summas 1250 eurot. Kostja küsis helistajalt, mis ülekanded need on ja miks see raha laekus kontole. Helistaja vastas, et tegemist ongi veaga, mida pank koostöös kostjaga üritab hetkel kõrvaldada. Mõne aja järel ütles helistaja, et kostjale tulevad Smart-ID teated ja ta peab sisestama Smart-ID pin-koodid, et pank saaks kinnitada kaheastmelist verifitseerimist ja tagastada raha S Ri ja N Š kontodele. Pin-koodid tuli sisestada üsna mitu korda, sest teateid tuli järjest mitmeid kordi. Hiljem sai kostjale selgeks, et teated tulid selle pärast, et oli vaja aktsepteerida kaarditehinguid, mida tehti kostja teadmata kostja pangakaardi andmeid kasutades kauges Ukrainas. Kaarditehingute broneeringuid konto seis tehingute ajal ei kajastanud.
23.Kostja kontoväljavõttelt nähtuvalt tehti viimane kaarditehing tema kontol 16.07.2021 kell 13:27:00. Umbes poole tunni pärast kirjeldatud tehinguid kella 14.00 paiku helistati K Kile LHV pangast ja kostjal paluti tulla panga esindusse. Kostjale selgitati, et kostja kontol on toimunud kahtlased tehingud ja kostja ilmselt langes pettuse ohvriks. Pangakontoris teenindas kostjat teller, kellele kostja rääkis ära, mis temaga juhtus. Alles pangakontoris sai Kle selgeks, et helistajad ei olnud Swedbanki ega LHV panga töötajad ja juhtunu oli suur pettus. LHV panga teller küsis, kas kostja tunneb tema kontole ülekandeid teinud S Ri ja Natalja Št. Kostja vastas eitavalt. Siis küsis teller kostja käest, kas ta on nõus raha tagastamisega oma kontolt S Rile, millele kostja vastas jaatavalt. Pangatöötaja kinnitas kostjale, et LHV Pank peatab kaarditehingud ja teeb kõik endast oleneva, et raha tagasi saada. K K esitas kirjeldatud asjaolude kohta avalduse Politsei- ja Piirivalveametile kriminaalmenetluse alustamiseks. Eeltoodud faktide kohta on alustatud kriminaalmenetlus, kriminaalasja numbriga xxx. Kriminaalasi on Ida Prefektuuri menetluses.
24.Eeltoodust lähtuvalt ei ole kahtlust asjaolus, et kostja langes väga professionaalselt korraldatud pettuse ohvriks. K Kil ei olnud vähimatki kahtlust selles, et ta suhtles LHV Panga töötajaga. LHV Pangas toimub klienditeenindus ka telefoni teel. Kostja on seisukohal, et antud juhul on tegu LHV Panga identiteedi vargusega ja sellega manipuleerimisega ning pettuse toimepanijad ründasid siin LHV Panga huve. On ilmne, et rünnati nii hagejat kui ka kostjat, kuid hageja pidas õigeks jätta kogu vastutuse ja raskuse kostja kanda, millega nõustuda ei saa. Hageja asjaajamine käesoleva situatsiooni lahendamisel on olnud puudulik ja ühekülgne. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt oli kostja tüüpiline kontojääk vahemikus 40 eurost kuni 300 euroni. Kostja kontol ei ole kunagi olnud summasid, millega oleks saanud vaidlusaluste tehingutega ligilähedaseski mahus tehinguid teha. Kui kostja kontole poleks S R ja N Š kontodelt suured summad laekunud, poleks ka pettus võimalik. K K ei andnud oma nõusolekut tehinguteks, mille alusel S R ja N Š kontodelt kanti raha tema kontole. Kuidas ja mis alusel, kas pettuse teel või mitte, sattusid need summad tema kontole, ei ole kostjale teada ja nende asjaolude eest kostja vastutust ei kanna. Samas on kostja veendunult seisukohal, et enne mistahes tehingute tegemist, sh raha Rile tagastamist vajasid kõik need asjaolud kompleksset uurimist, sh kas ja milline roll on nimetatud isikutel nendes tehingutes.
25.LHV Panga ja tema kliendi vastu pettuse toimepanemise fakt sai pangale teatavaks koheselt peale tehingute tegemist. Pangal kui krediidiasutusel lasuvad laialdased kohustused tehingute jälgimisel, monitoorimisel ja skriinimisel rahapesu ka terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete raames. Vastavalt Finantsinspektsiooni soovituslikule juhendile „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ pangal peavad olema süsteemid, mis võimaldavad tehingute skriinimist ja monitoorimist. Juhendi punkt 4.4.2.11. sätestab, et keerukate, suure väärtusega ja ebatavaliste tehingute ja tehingumustrite, millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse ärispetsiifika jaoks iseloomulik, jälgimine moodustab olulise osa kohustatud isikute rakendatavatest hoolsusmeetmete kompleksist ning võimaldab klientide majandustegevuses tuvastada asjaolusid, mis võivad viidata rahapesule või terrorismi rahastamisele. Juhendi punkti 4.4.2.12. kohaselt tehingute
2-22-101210 reaalajas jälgimise kohaselt jälgivad klienditeenindajad ja muud pangatöötajad täitmisel kliendi käitumist ja tehinguid, eesmärgiga tuvastada (i) kahtlaseid ja ebaharilikke tehinguid ning tehingumustreid, (ii) etteantud piirmäärasid ületavaid tehinguid või (iii) riikliku taustaga isikuid ja rahvusvahelisi sanktsiooniga seotud asjaolusid.
26.Kostja on seisukohal, et hageja tegutsemine ei ole kooskõlas viidatud normidega. Siinkohal rõhutab hageja eriti asjaolu, et 11 kaardimakset olid tehtud ühes ja samas summas 603,34 eurot ning ühest ja samast kohast (makseterminalist) ning pangale laekus mõneminutilise vahega 11 identset maksenõuet. Kokku oli alates 12.54 kuni 13.25, so 31 minuti jooksul tehtud 15 tehingut ning tehingud olid tehtud väljaspool Eesti Vabariiki. K Ki tavapärane konto xxx jääk oli alates mõnekümnest eurot kuni mõnesaja euroni. 16.07 toimus kontol tavatu aktiivsus, kus päeva jooksul tehti kontol tehinguid ca 10 000 euro piires. Küsimusele, miks ei olnud alarmeeritud LHV Panga kontrollsüsteemid, kui kontole tekkis tüüpilist kontojääki kümnetes kordades ületav rahasumma ja seejärel hakkasid panka laekuma mõneminutilise vahega analoogsed maksenõuded välisriigist, kostja kohtueelses menetluses hagejalt vastust ei saanud.
27.Hagiavaldusest ei selgu, mida tegi LHV Pank selleks, et peatada või vaidlustada 16.07. kaarditehingud. Seejuures kostja ei saa põhimõtteliselt aru hagiavalduse väitest, et kostjale üllatuseks rahuldati hageja taotlus EU EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR. Kostja arvamusel ei saa tehingute tühistamise taotluse rahuldamine olla üllatus, vaid tehingute (panga vaates maksenõuete) vaidlustamiseks oli kindel alus, kuna ilmne on see, et Ukrainas kaarditehinguid ei algatanud kostja, tegemist ei ole reaalsete tehingutega ja tehingud ei eeldanud mingit vastusooritust. Kaarditehingute järgsed maksenõuded tulid kahest allikast – EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV summas 6668,51 eurot ja BULVARNO KUDRYAVSK\KYIV\01001 UKRUKR summas 3010,27 eurot. Hagis on väidetud, et taotlus rahuldati EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV tehingute osas ja sellega pidanuksid vastavad nõuded lõppema. Samas nähtub hagist, et haginõue puudutab jätkuvalt nelja tehingut EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV ja tehingut summas 807,49 eurot EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV. LHV Panga hagi on vastuoluline ja nõude kujunemine ebaselge.
28.Kostja hinnangul ei käitunud LHV Pank temaga hea usu põhimõtte kohaselt, ehk ausalt ja läbipaistvalt. Kui kostja tuli 16.07.2021 pärastlõunal LHV Panga palvel pangakontorisse ja temale tehti ettepanek nõustuda raha tagastamisega S R kontole summas 8350 eurot, olid vaidlusalused kaarditehingud tehtud ja kaarditehingute summa kostja kontol broneeritud. Kuna praktiliselt kogu kontojääk oli kontol toimunud kaarditehingute tõttu kostja kontol broneeritud, puudus kostjal kontol raha, mida oleks võimalik käsutada, sh ülekande tegemiseks S Ri kontole summas 8350 eurot. Kuidas sai ülekande tegemine võimalikuks situatsioonis, kus vaba raha kontol selleks puudus, kostjale ei selgitatud ja see jääb kostjale arusaamatuks.
29.Kostja 08.04.2024 seisukoha kohaselt põhjendab hageja enda seisukohta ülekande summas 8350 eurot osas LHV Pank üldtingimuste punktiga 8.7. LHV Panga üldtingimuste punkti 8.7. kohaselt on Klient kohustatud tagama, et kontol oleks pangale esitatava korralduse täitmiseks vajalikud vahendid. Kui kontol vajalikud vahendid puuduvad, on pangal õigus jätta korraldus täitmata. Ka võimaldavad üldtingimused täita kliendi korraldus nii, et vabad vahendid kontol puuduvad ning sellisel juhul kliendil tekib kohustus kanda kontole viivitamatult vahendid, mis pidid kontol olema korralduse täitmiseks. Kostja leiab, et antud põhjendus ei ole piisav nimetatud maksekorralduse õigustamiseks. Asjas ei ole vaidluse all küsimus, et kostja kontol puudusid korralduse summas 8350 eurot täitmiseks vabad vahendid, kuna vahendid olid juba broneeritud samal päeval toimunud kaarditehingute tõttu. K Kile ei selgitatud, et ülekande tegemisel tekib pangal selles summas nõue tema vastu ning ei selgitatud ka seda, mis tähtaja jooksul tuleb temal antud kohustus täita. Samuti puudus kostjal ka võimalus nende vahendite tagamiseks taoliste vahendite puudumise tõttu.
2-22-101210
30.Enda vastuses hagile tõi kostja esile kogu 16.07.2021 aset leidnud sündmuse kronoloogia, millest on üheselt järeldatav, et vaidlusaluse maksekorralduse summas 8350 eurot tegemisel pangakontoris pidi pank olema teadlik asjaolust, et nii pank kui ka kostja langesid pettuse ohvriks. Kostja jääb enda vastuses toodud seisukoha juurde, et LHV Pank ei käitunud temaga hea usu põhimõtte kohaselt ehk ausalt ja läbipaistvalt, jättes selgitamata asjaolu, et makse summas 8350 eurot muutub tema kohustuseks. Seejuures tegutses pank vastuolus omaenda tingimustega. Nimelt sätestab LHV Panga üldtingimuste punkt 10.1.3.4., et Pangal on õigus Konto või teenus blokeerida, kui Pank kahtlustab, et Kliendi Kontol olev vara on saadud kuriteo tulemusena või kui Pangale saavad teatavaks asjaolud, millest tulenevalt tekib vajadus selgitada Kliendi raha või raha seaduslikku päritolu. Punkt 10.1.3.8 blokeerimine on Panga hinnangul vajalik Panga, Kliendi või kolmanda isiku Kahju ära hoidmiseks. Antud juhul just selline olukord, ehk konto blokeerimise vajadus kujuneski.
31.Kostja tõi 17.05.2024 menetlusdokumendis esile, et kostja ei vaidlusta haginõuet kaardi tellimise tasu summas 5 eurot nõudes.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
32.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
33.Vaidlustamata asjaoludel ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid 2. veebruaril 2018 hageja ja lepingu sõlmimise ajal alaealise kostja esindaja D S kliendilepingu kostjale arveldusarve avamiseks (dtl 25-28). Kostja esitas täisealiseks saades 1. juulil 2020 avalduse, et tema isa kontaktid kustutaks tema kontolt ning asendataks tema omadega (dtl 29). Vaidlustamata asjaoludel alates 1. juulist 2020 kuni 16. juulini 2021 olid kostja kontole seatud limiidid 1000 eurot päevas ning 3000 eurot kuus. 16. juulil 2021 muutusid kostja ülekande limiidid 10 000 euroni päevas ning 11 000 euroni kuus. Limiidid olid kinnitatud internetipangas kostja digiallkirjaga. Kaardimaksete limiidid olid kostjal vahemikus 14. märtsist 2021 kuni 15. juulini 2021 päevas 300 eurot ning 1000 eurot kuus. Alates 16. juulist 2021 muutusid limiidid nii, et päevalimiidiks lisati 10 000 eurot ning kuulimiidiks 19 900 eurot. Vahemikus
14.märtsist 2021 kuni 15. novembrini 2021 olid kostjal määratud ostud internetis limiidid 200 eurot päevas ning 1000 eurot kuus, kuid alates 16. juulist 2021 tõsteti limiidid kõrgemaks ning uued limiidid olid 10 000 eurot päevas ning 24 300 eurot kuus. Limiidid olid kinnitatud internetipangas või mobiilirakenduses kostja digiallkirjaga.
34.Kohus loeb tuvastatuks, et 16. juulil 2021 sooritas S R kontolt xxx kostja kontole makse 8 350 eurot, mille selgitusse oli märgitud „Oplata xxx“ (dtl 64). Lisaks kandis N Š samal kuupäeval kostja kontole 1250 eurot selgitusega „Mobile payment“ (dtl 64). Vaidlustamata asjaoludel teostati seejärel kostja kontolt makseid kokku 9479,63 euro ulatuses. Maksed läksid kostjal broneeringusse ning peale maksete tegemist kutsus S R oma varasemalt tehtud makse (8 350 eurot) tagasi (dtl 64). Kostja võttis omaks hageja väite, et kostja oli nõus raha tagastamisega oma kontolt S Rile. Vaidlustamata asjaoludel
2-22-101210 läks kostja konto 9479,63 euro ulatuses miinusesse. Hageja nõudis 24.08.2021 kostjalt 9507,83 euro tasumist (dtl 68). Hagi kohaselt toimus kostja kontole mõningaid laekumisi, mistõttu esitas kostja uue maksenõude 15. septembril 2021, milles nõudis 9479,63 euro tasumist (dtl 69).
35.Hagiavalduse kohaselt vaidlustas kostja tema kontol toimunud tehingud ning 21. oktoobril 2021 rahuldati hageja taotlus EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR kaarditehingute tühistamiseks. Kohtule nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et 21.10.2021 laekus kostja kontole 6 464,36 eurot (dtl 65). Hageja nõudis 23. novembril 2021 kostjalt 3015,27 euro tasumist (dtl 79). Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 2 980,27 eurot tasumist järgmiste tehingute eest: 1) (..1075) 2021-07-16 12:54 C-PEY \6 BULVARNO KUD- 2 980,27 eurot 807,49 eurot RYAVSK\KYIV \01001 UKRUKR (26,770.00 UAH, conversion fee 8.32 EUR, rate 0.03109338) summas 807,49 eurot ; 2) (..1075) 2021-07-16 13:12 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR summas 362,76 eurot; 3) (..1075) 2021-07-16 13:14 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR summas 603,34 eurot; 4) (..1075) 2021-07-16 13:24 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\ 01001 26 UKR summas 603,34 eurot; 5) (..1075) 2021-07-16 13:25 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR summas 603,34 eurot. Kuivõrd eelnimetatud tehingud kogusummas 2 980,27 eurot toimusid mitte hageja, vaid kostja kontole laekunud N Š ja S Ri poolt tehtud rahaliste vahendite arvelt, siis puudub hagejal alus nõuda kostjalt eelnimetatud tehingute alusel raha tagastamist. Hageja põhjenduste järgi nähtub kohtule, et hageja nõue puudutab eeskätt S Rile tehtud tagasimakset, mille tõttu kostja konto miinusesse läks ning mille saldo taastamist hageja kostjalt sisuliselt nõuab. Seejuures on hageja nõue vastuoluline. Kui hageja tegi tagasimakse üksnes S Rile summas 8 350 eurot, siis on vastuoluline hageja väide, et kostja arvelduskonto läks miinusesse summas 9479,63 eurot. Kui hageja pole N Šle tagasimakset summas 1250 eurot teostanud, siis peaks kostja konto saldo miinus olema sellevõrra väiksem.
36.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 980,27 euro tasumist olukorras, kus kostja pangakonto läks eelnimetatud summa ulatuses miinusesse. Hageja tõi esile, et poolte vahel on sõlmitud kliendileping kostjale arveldusarve avamiseks (dtl 25-29) ning lepingu lahutamatuks osaks on AS-i LHV Pank kehtestatud makseteenuse lepingu tingimused (dtl 122-125), üldtingimused (sh kliendiandmete töötlemise põhimõtted) (dtl 126-133) ja hinnakiri. Kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping makseteenuse lepingu tingimustele. VÕS § 709 lg 1 järgi makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu. Makseteenuse pakkujale on seaduses sätestatud ammendavad alused, mil ta võib kliendi kontot debiteerida: kliendi juhise alusel, kolmanda isiku nõudmisel makseteenuse lepingus ettenähtud tingimustel või muul seaduses sätestatud juhul (VÕS § 713 lg 3). VÕS § 724 1 lg 1 järgi maksetehing on maksjale siduv, kui ta on selle täitmiseks andnud nõusoleku (autoriseerimine). Nõusoleku võib anda enne tehingu tegemist või poolte kokkuleppel ka tagantjärele heakskiiduna. VÕS 7334 lg 1 järgi, kui on vaieldav, kas maksetehing on autoriseeritud või nõuetekohaselt täidetud, peab makseteenuse pakkuja tõendama, et maksetehing on autenditud, korrektselt dokumenteeritud, kontodel kajastatud ja tehingu tegemist ei ole mõjutanud ükski puudus.
37.Kohus selgitas hagejale 18.03.2024 määruses tõendamiskoormist. Kuigi kostja võttis omaks, et oli nõus raha tagastamisega S Rile, tõi kostja esile, et tema kontol puudus raha, mida oleks võimalik käsutada ülekande tegemiseks S Ri kontole summas 8 350 eurot. Kostja hinnangul on arusaamatu, kuidas sai ülekande tegemine võimalikuks situatsioonis, kus vaba kontoraha selleks puudus. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb täpsustada ja tõendada alus (sh faktilised asjaolud), mis võimaldas kostja kontot debiteerida viisil, et konto jääk (saldo) muutus negatiivseks. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et pärast seda, kui maksja on makseteenuse pakkujat makseinstrumendi kaotusest, vargusest, väärkasutamisest teavitanud, läheb vastutus üle makseteenuse pakkujale (VÕS §
2-22-101210 7338 lg 3). Seejuures ei täpsusta eelnimetatud säte, et makseinstrumendi väärkasutamine peab olema kohtuotsusega tuvastatud. Vastutuse üleminekuks makseteenuse pakkujale piisab maksja poolsest teavitamisest.
38.Kostja väite kohaselt kella 14.00 paiku helistati K Kile LHV pangast ja kostjal paluti tulla panga esindusse. Kostjale selgitati, et kostja kontol on toimunud kahtlased tehingud ja kostja ilmselt langes pettuse ohvriks. Pangakontoris teenindas kostjat teller, kellele kostja rääkis ära, mis temaga juhtus. Alles pangakontoris sai Kle selgeks, et helistajad ei onud Swedbanki ega LHV panga töötajad ja juhtunu oli suur pettus. LHV panga teller küsis, kas kostja tunneb tema kontole ülekandeid teinud S Ri ja Natalja Št. Kostja vastas eitavalt. Siis küsis teller kostja käest, kas ta on nõus raha tagastamisega oma kontolt S Rile, millele kostja vastas jaatavalt. Hageja ei ole eelnimetatud kostja väidetele vastuväiteid esitanud. Seega oli kostja teavitamiskohustuse täitnud ning raha tagastamine S Rile toimus pärast hageja teavitamist kostja makseinstrumendi väärkasutamisest.
39.Hageja makseteenuse lepingu tingimuste p 3.6 järgi pank debiteerib kontot: kliendi maksejuhise alusel (p 3.6.1); kliendi ja panga vahel sõlmitud muu lepingu alusel (p 3.6.2); muul lepingus, üldtingimustes või õigusaktides sätestatud juhul (3.6.3) (dtl 122). Makseteenuse lepingu tingimuste p 3.7 kohaselt kui pank ja klient ei ole kokku leppinud teisiti, on kliendil õigus maksetehinguid teha kontol oleva raha ulatuses (dtl 122). Makseteenuse lepingu tingimuste p 4.11 järgi kui kontol ei ole vajalikus valuutas piisavalt raha maksejuhise täitmiseks ja teenustasu tasumiseks ning kliendiga ei ole kokku lepitud teisiti, on pangal õigus jätta maksejuhis täitmata (dtl 122). Hageja üldtingimuste p 8.4 järgi pank võtab täitmiseks üksnes sellise kliendi korralduse, mis on tehtud kooskõlas kliendi ja panga vahel kokkulepituga, vormistatud asjakohaste Eesti Panga normatiivide ja panga poolt antud juhiste ja väljatöötatud vormide kohaselt, ei sisalda ebatäpseid, puudulikke ega ebaõigeid andmeid ning millest nähtub selgelt kliendi tahe (dtl 129).
40.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostja tahet kostja konto debiteerimiseks viisil, et konto jääk (saldo) muutub negatiivseks. Kohtule ei nähtu, et poolte vahel oleks täiendavalt sõlmitud krediidileping vmt teenus/kokkulepe, mis võimaldas kostja kontot sellisel viisil debiteerida. Vaidlustamata asjaoludel oli kostja nõus tagastama S Rile viimase poolt kostja kontole kantud rahalised vahendid. Eelnev ei võimalda aga tuvastada kostja nõusolekut, mille järgi kostjal vajalike rahaliste vahendite puudumise tõttu tagastab kostja asemel S Rile raha hageja ning kostja jääb eelnimetatud ulatuses vastutama hageja ees isiklikult oma varaga. Kuivõrd kostja arvelduskontol vaba raha puudus, siis pidi hageja sellise tagasimakse teostamiseks sõlmima kostjaga vastava lepingu/kokkuleppe S Ri poolt taotletud tagasimakse teostamiseks, sh leppima kokku vastava kokkuleppe tingimused ja nende olemasolu kohtumenetluses tõendama. Hageja ei ole kohtule vastavaid tõendeid esitanud. VÕS § 713 lg 3, VÕS § 724 1 lg 1, VÕS 7334 lg 1 ja hageja enda tüüptingimused (hageja makseteenuse lepingu tingimuste p 3.6, 3.7, 4.11, hageja üldtingimuste p 8.4) kogumis sellekohase maksja selge tahte olemasolu ette näevad ning selle tõendamine on hageja kohustus.
41.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja vastu esitatud nõude rahuldamist võimaldab makseteenuse lepingu üldtingimuste punkt 10.3, mille järgi on hagejal õigus kontolt debiteerida kostja poolt tasumisele kuuluvad teenustasud ja muud summad, sealhulgas Lepingust, Kliendi ja Panga vahelistest krediidi- ja väärtpaberitehingute lepingutest ning muudest Panga ja Kliendi vahel sõlmitud lepingutest tulenevad Panga nõuded. Kohtule nähtub, et p 10.3 asub makseteenuse lepingu tingimuste 10. alapeatükis pealkirjaga „Teenustasud“ (dtl 124). Käesoleval juhul ei nõua hageja kostjalt teenustasu maksmist, mistõttu pole eelnimetatud lepingu punkt asjakohane ning seda ei saa laiendada hagis kirjeldatud asjaoludel esitatud nõudele. Hageja viitas ka üldtingimuste punktile 5.1, mille järgi täidab hageja kostja maksejuhised maksejuhise täitmiseks võtmise ajal kehtivates õigusaktides, Eesti Panga kehtestatud normatiivides ja Panga poolt antud juhistes sätestatud tähtaegadel, välja arvatud, kui Lepingust tuleneb teisti (dtl 123). Nagu kohus eelnevalt leidis, siis hageja ei ole nõude aluseks vajaliku
2-22-101210 juhise andmist (kostja konto miinusesse lubamist ja hageja ees kohustuse võtmises) kostja poolt tõendanud.
42.Hageja viitas punktile 8.1, mille järgi kui kontole on alusetult kantud summa, on klient kohustatud viivitamatult pärast valekande avastamist sellest hagejale teatama ja summa tagastama. Eelnimetatud lepingu punkt asub alapeatükis „Ekslikult tehtud kanded“ (dtl 124). Kohtu hinnangul reguleerib eelmainitud lepingu punkt olukorda, kus kliendi kontol on ekslikult kantud rahalised vahendid olemas. Käesoleval juhul selliseid vahendeid kostja kontol ei olnud, vaid hageja tegi tagasimakse enda vahendite arvelt pärast kostja-poolse makseinstrumendi väärkasutamise teate kättesaamist. Selliseks makseks kostja-poolset juhist/kokkulepet pole hageja tõendanud.
43.Hageja tugines makseteenuse lepingu üldtingimuste punktile 4.10, mille kohaselt klient on kohustatud tagama, et kontol oleks vajalikus valuutas piisavalt raha kõikide lepingu ning teiste panga ja kliendi vahel sõlmitud kontoga seotud lepingute alusel tehtud maksejuhiste täitmiseks (dtl 123). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, millise kostjaga sõlmitud lepingulise kohustuse täitmiseks hageja S Ri poolt taotletud tagasimakse enda vahendite arvelt teostas. Makseteenuse lepingu üldtingimuste punkt 4.11 täpsustab, et kui kontol ei ole vajalikus valuutas piisavalt raha maksejuhise täitmiseks ja teenustasu tasumiseks ning kliendiga ei ole kokku lepitud teisiti, on pangal õigus jätta maksejuhis täitmata. Hageja ei ole tõendanud kostja tahet vaidlusaluse tagasimakse hagis kirjeldatud viisil tegemiseks ning pole esitanud pooltevahelist kokkulepet kostja pangakonto miinusesse lubamiseks (dtl 123).
44.Hageja on viidanud ka üldtingimuste punktile 8.7, mille järgi klient on kohustatud tagama, et kontol oleks pangale esitatava korralduse täitmiseks vajalikud vahendid. Kui kontol ei ole korralduse täitmiseks vajalikke vahendeid, on pangal õigus jätta korraldus täitmata. Kui pank siiski täidab kliendi korralduse, siis ei loeta sellist korralduse täitmist arvelduskrediidi või lühikese positsiooni andmiseks kliendile ega muuks sarnaseks tehinguks ning klient on kohustatud viivitamatult kandma kontole vahendid, mis oleks kontol pidanud korralduse täitmiseks olema (dtl 129). Nagu kohus eelnevalt leidis, siis hageja pole sellekohase korralduse esitamist (hageja enda vahenditest S Rile raha tagastamine ja kostja pangakonto selles ulatuses miinusesse lubamine) tõendanud.
45.Kohus nõustub kostjaga, et kujunenud olukorras pidanuks hageja rakendama üldtingimuste punkti 10.1.3.4, mille kohaselt pangal on õigus konto või teenus blokeerida, kui pank kahtlustab, et kliendi kontol olev vara on saadud kuriteo tulemusena või kui pangale saavad teatavaks asjaolud, millest tulenevalt tekib vajadus selgitada kliendi raha või raha seaduslikku päritolu. Samuti punkti 10.1.3.8, mille kohaselt blokeerimine on panga hinnangul vajalik panga, kliendi või kolmanda isiku kahju ära hoidmiseks (dtl 130). Hagiavalduse kohaselt tuli Politsei- ja Piirivalveameti juhisel N Š osas makse külmutada. Kohtu hinnangul oli hageja-poolne tagasimakse S Rile ennatlik, eriti olukorras, kus kostja oli hagejale makseinstrumendi väärkasutamisest teavitanud (mille osas hageja vastuväiteid ei esitanud) ning vastavalt VÕS § 7338 lg-le 3 läks vastutus üle makseteenuse pakkujast hagejale, kes olukorda kontrollis ja kellele olid kostja pangakontol toimunud maksetehingud nähtavad, sh olemasolevad broneeringud ja vabade vahendite puudumine kontol.
46.Eelpool toodud põhjendusi arvestades jääb hageja põhinõue summas 2980,27 eurot rahuldamata. Põhinõude põhjendamatuse tõttu on alusetu ka hageja põhinõudega seotud viivisenõue.
47.Kostja tõi 17.05.2024 menetlusdokumendis esile, et ei vaidlusta haginõuet kaardi tellimise tasu osas summas 5 eurot. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kaardi tellimise tasu summas 5 eurot. Muus osas jääb hagi rahuldamata.
48.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi osalise rahuldamise osas. Muuhulgas ei
2-22-101210 hinda kohus poolte väiteid seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetega, kuivõrd kostja enda väitel langes kostja kelmuse ohvriks ning hageja ei tugine asjaolule, et kostja oleks rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud, samuti ei ole kohtule rahapesu ja/või terrorismi rahastamisega seotud nõudeid esitatud. Samuti ei hinda kohus seda, kas kostja oli oma autentimisvahendite jagamisel raskelt hooletu. Hageja esitas kostja vastu makseteenuse lepingu täitmise nõude, mille puhul pole isiku süü oluline. Kahju hüvitamise nõuet hageja kostja vastu ei esitanud ega toonud kohtu ette kahju hüvitamise nõude üldised eeldused (kohus on hageja nõude täpsustamist palunud 18.03.2024 määruses).
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 0,16% ulatuses, st rahuldatud osa moodustab vähem kui 1% kogunõudest kostja vastu, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
50.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja on 05.06.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt taotlenud menetluskuluna välja mõista hagejalt õigusabikulu 1620 eurot. Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi 13 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
51.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, peab kohus mõistlikuks rakendada kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot. Samas on kohus arvamusel, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa 8 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud ajakulu hagile vastuse koostamisele (sh hagiavalduse analüüs ja positsiooni kujundamine) 5 tunni ulatuses. Kostja vastus hagile sisaldab valdavas osas faktiliste asjaolude kirjeldamist ning selleks tegevuseks ei saa kvalifitseeritud juristil kuluda rohkem kui 5 tundi. Arvestades eeltoodut, vähendab kohus kostja lepingulise esindaja poolt näidatud õigusteenuse osutamise ajakulu 5 võrra. Kohus loeb kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 1020 eurot (kohtu poolt mõistlikuks peetud õigusabi tunnitasu 120 eurot/h x kohtu poolt vajalikuks peetud õigusabi ajakulu 8,5 tundi).
52.Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin
2-22-101210 Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.