Kohtuotsuse tegemise aeg ja 31. oktoober 2024. a, Rapla koht Tsiviilasja number
2-23-2441
Tsiviilasi Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskuse hagi XX-i vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 57 961,93 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus (registrikood 80116582) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat XX, e-post Kostja XX (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat XX, e-post 04.10.2023, 18.04.2024
Kohtuistungite toimumise ajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskuse hagi XX-i vastu kahju hüvitamiseks osaliselt.
2.Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskuse (registrikood 80116582) kasuks välja kahjuhüvitis 26 834,23 eurot ja viivis alates 13.02.2023 kuni 31.10.2024 summas 5461,26 eurot ja viivis alates 01.11.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvutatuna tasumata kahjuhüvitise jäägilt kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
1.Kostja töötas hageja juures raamatupidajana 01.11.2021 töölepingu alusel.
2.14.02.2022, 16.02.2022 ja 18.02.2022 saadeti e-postiaadressilt xxx kostja e-postiaadressile xxx e-kirjad, milles uuriti hageja pangakonto seisukohta ja paluti teha kolm ülekannet välismaistele pangakontodele selgitusega „tehniliste investeeringute kapitalikulu ettemaks“. E-kirjades jäeti mulje sellest, et e-postiaadressilt xxx saadab kirju hageja juhatuse liige XX. Kostja tegigi palutud kolm ülekannet, s.o 28 319,55 eurot, 19 458,30 eurot ja 25 348,90 eurot. Tegelikult ei saatnud eelnimetatud e-kirju XX. XX e-posti aadress ei ole xxx , vaid xxx. Teostatud pangaülekanded ei olnud seotud hageja majandustegevusega.
3.19.02.2022 avastas hageja juhatuse liige XX kostja tehtud ülekannet ja teavitas neist koheselt panka, mille tulemusel õnnestus tagasi pöörata 16.02.2022 tehtud ülekanne summas 19 458,30 eurot. Ülejäänud kahte ülekannet kokku summas 53 668,45 eurot ei õnnestunud tagasi pöörata. 19.02.2022 esitas hageja toimunu kohta kuriteoteate politseile, mille alusel alustati kriminaalmenetlust. 30.06.2022 koostas PPA prokuratuuri loal kriminaalasja lõpetamise määruse, sest kohtueelse menetlusega ei õnnestunud kindlaks teha isikut, kes kuriteo võis toime panna.
4.Kostja rikkus ülekandeid tehes ametijuhendi p-i 4.2, mille kohaselt vastutas kostja tema kasutuses olevate ja finantsosakonna materiaalsete väärtuste sihipärase kasutamise, säilitamise ja korrashoiu eest. Vastavalt ametijuhendi p-le 6.5 oleks kostja pidanud enne ülekannete tegemist küsima hageja juhatuse liikmelt selgitust ülekannete kohta ja vähemalt raamatupidamise algdokumente, mida ta ei teinud. Raamatupidamise algdokumente küsimata jättes rikkus kostja ka töölepingu p-i 2.1, kostja ametijuhendi p-e 3.1, 3.7, 3.14, hageja raamatupidamise sise-eeskirja p-i 2 ja RPS § 6 ja § 7.
5.Kostja oli raskelt hooletu. Kostjal oleks pidanud tekkima kahtlus, et ülekandeid ei palu hageja juhatuse liige, sest e-kirjad saadeti aadressilt xxx, mitte XX e-posti aadressilt. XX ei olnud kunagi selliselt aadressilt kirju saatnud. XX ei ole kunagi varem palunud e-kirja teel ühtegi ülekannet teha ilma, et oleks esitanud ülekande aluseks raamatupidamise algdokumendiks oleva arve. Hageja organisatsioonisiseselt kehtib kord, kus ülekanded saavad toimuda ainult arve alusel, mis sisestatakse RAPID tarkvara programmi, kus toimub arve kooskõlastamine enne ülekande tegemist. Kostja oli sellest korrast teadlik ja varasemalt alati nii käitunud. XX polnud kunagi varem palunud e-kirja teel ülekannete tegemist tundmatutele välismaistele isikutele ega ka ülekannet tegemist hageja tegevusega mitteseotud selgitustega ega ilma vastava arveta. Antud juhul tegi kostja ülekanded ilma arveteta. Hageja oli varasemalt teinud üksnes tasu ülekandeid välismaistele artistidele Eestis antud kontsertide eest. Käesoleval juhul ei haaku ülekandeselgitused üldse hageja majandustegevusega. Kuivõrd raha ülekannete palved olid niivõrd ebatavalised, pidi
hageja sellest aru saama. Kostja tunnistas 21.02.2022, et kiirustades ei kontrollinud ta eposti aadressi, millelt kirjad saadeti. 18.02.2023 tekkis kostjal küll kahtlus, miks talle arveid eelnevalt ei saadetud, kuid plaanis selle kohta küsida hiljem, s.o 21.02.2023. Kostja vastutus ei ole välistatud ka juhul, kui hageja ei olnud tarvitusele võtnud piisavaid organisatsioonilisi kaitsemeetmeid. Kostja presenteeris end hageja juurde töölevõtmisel pikaajalise kogemusega raamatupidajana, kel on rakenduslik kõrgharidus õigusteaduses ja kes on töötanud ka õigusbüroos. Kostja haridus ja senine töökogemus andis hagejale põhjuse olla arvamusel, et kostjal on piisavad teadmised tema tööga kaasnevatest riskidest, sh petukirjade võimalusest. Kostja pidi teadma, et talle võidakse petukirju saata, sest küberkuriteod on päevakajalised sündmused, millest räägitakse avalikult. Kostja pidi aru saama, et talle saadetud e-kirjad on petukirjad. Kostjale saadetud petukirjades ei kasutatud kõrgtasemelisi õngitsemistehnikaid (e-posti aadress ei olnud hageja juhataja aadress ega viidanud hageja juhatuse liikmele ühelgi viisil, ülekannete aluseks olevaid arveid ei saadetud, ülekannete selgitused ei seondunud hageja tegevusega, ülekannete saajad olid tundmatud välismaised isikud). SPF kirje puudumine ei ole põhjuslikus seoses kahju tekkimisega, sest kirjad saadeti aadressilt xxx viidatud e-postiaadressis ei olnud kasutatud domeeni folk.ee. Petukirjade stiil ei ole sarnane XX saadetud e-kirjade sõnumite stiilile. Kostja tööülesanded ei tulnud talle üllatusena. Maksete tegemisest räägiti töövestlusel ja kostja töölepingu järgi oli tema üheks tööülesandeks maksete tegemine. Vastupidist ettepanekut ei ole kostja teinud. Ka kostja töökoormus ei tulnud talle üllatusena ning see ei olnud ebatavaline. Hageja ei ole olnud tegevusetu kahju tegelikult põhjustanud isikute tuvastamisel. Hageja võttis ülekannetest teada saamisel ühendust pangaga ja suutis ühe kolmest ülekandest tagasi pöörata. Hageja teavitas juhtunust politseid viivitamatult. Hagejal ei ole pettuse tegelikult toime pannud isikute tuvastamiseks paremaid või täiendavaid meetmeid kui politseil ja prokuratuuril. Hagejal puudub põhjus kahtluse alla seada politsei ja prokuratuuri seisukohad tõendite kogumise võimaluse osas. Petukirjade keelekasutus oli lihtsakoeline. Puudub alus arvata, et kirja koostaja pidi olema eesti keelt valdav isik või hageja siseelu tundev isik. Hageja on pöördunud ülekannete adressaadiks olnud pangakontosid haldavate pankade poole info saamiseks pangakontode omanike kohta, kuid ei ole vastavat teavet saanud. Kuna pettuse toime pannud isikuid ei ole õnnestunud tuvastada, siis on hageja kahjunõude väärtus nende vastu null. Juhul, kui kostja soovib ise nende vastu nõude esitada, siis hageja loovutab talle tingimusteta vastavad nõuded.
Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad
10.Kostja ei vaidlustanud asjaolusid, mille kohaselt talle saadeti hageja väidetud e-kirjad raha ülekandmise palvetega ja et ta tegi palutud ülekanded.
11.Hageja ei pidanud teadma, et XX ei kasuta xxx e-posti aadressi. Igaühel võib olla gmail.com lõpuga e-posti aadress. Zone e-posti serveri keskkonnas näeb kirja saaja ennekõike saatja nime. Saatja nimena oli kuvatud XX.
12.Kostja oli kahju tekkimise ajal töötanud hageja juures lühikest aega, s.o tööleping sõlmiti 01.11.2021. Raha ülekandmise palved saadeti veebruaris 2022. Hageja oli pannud kostjale liiga suure töökoormuse, mis soodustas pettuse õnnestumist (igapäevane raamatupidamine, majandusaasta aruande koostamine, möödunud aasta eelarve täitmise aruande tegemine, järgneva aasta eelarve koostamine, audiitorkontrollis osalemine, hageja arhiiviga tegelemine, raamatupidamise programm oli seadistamata). Kostjale jäi mulje, et hageja juures ei peaks raamatupidaja omal initsiatiivil teostama maksekorralduste üle sisulist kontrolli, vaid oluline on maksed teostada operatiivselt.
13.Hageja ei olnud taganud infoturvet oma süsteemidele, et välistada taoliste õngitsuskirjade
jõudmine kostjani (nt SPF kirje lisamine). Kostjale ei olnud korraldatud mistahes infoturbe koolitust või väljaõpet, et vähendada infoturbega seonduvaid riske. Kostja avaldas hagejale tööle asumisel korduvalt, et ta ei ole varem pidanud ettevõtete nimelt ise rahaülekandeid tegema ning eriti ei peaks tööd niimoodi korraldama olukorras, kus raamatupidaja on alles tööle asunud. Kostja tegi hagejale ettepaneku korraldada ülekannete tegemine selliselt, et tema valmistab maksekorraldused ette, kuid ülekanded teostab juhataja. Hageja sellega ei nõustunud ja kostjale pandi töökohustus makseid ise teostada.
14.Hageja vastutab ise osaliselt endale tekitatud kahju eest või tuleb piirata kahju hüvitamise ulatust. Hageja ei teinud midagi selleks, et panna maksma oma nõuded ülekanded saanud isikute ega kuriteo tegelikult toimepannud isikute vastu. Hageja jäi panga teavitamisega hiljaks. Minimaalselt oleks hageja pidanud vaidlustama kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kuivõrd uurimine viidi läbi pealiskaudselt. Kriminaalasja lõpetamise määrusest nähtub, et politsei tuvastas, millistes riikides asuvatest serveritest on toimunud sisselogimised, kuid ei tundnud üldse huvi, mis sai edasi ülekantud rahast. Pangad, kuhu ülekanded tehti, asuvad Euroopa Liidus. Arvestades, millise põhjalikkusega tuvastatakse isikud kontode avamisel, siis ei ole probleemi tuvastada, kes olid need isikud, kellele raha üle kanti, kes kontod avasid ja mis sai rahast edasi. Petukirjade sõnakasutusest on ilmne, et kirjade saatja pidi olema eesti keelt valdav isik. E-kirjade keel oma lühiduses ja konkreetsuses on väga sarnane XX saadetud kirjade stiiliga. Arvestades, et kirjad saadeti aruandlusega seotud ajal, siis võib arvata, et kirjad saatis hageja tegevust tundev isik(ud). Hagejal on alusetu rikastumise nõue nende isikute vastu, kelle nimel olid pangakontod avatud, kuhu raha kanti. Kuriteo sooritanud isikute vastu on hagejal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Hagejale on kahju tekkinud vaid siis, kui raha saanud isikutelt ja kuriteo toimepandud isikutelt ei saa raha sisse nõuda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
16.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 01.11.2021 töölepingu (dtl 9-10), mille alusel töötas kostja hageja juures raamatupidajana alates 01.11.2021. Vastavalt töölepingu p-le 2.1 oli töötaja töö sisuks hageja rahaasjade korrashoid, et tagada hageja erinevate tegevuste ja eesmärkide saavutamine. Töötaja tööülesanded on täpsemalt loetletud ametijuhendis. Vastavalt kostja ametijuhendi (dtl 11-12) p-le 3.7 oli raamatupidaja tööülesandeks kuludokumentide sisestamine hageja raamatupidamisprogrammi. Vastavalt ametijuhendi p-le 3.9 oli kostja ülesandeks pangaülekannete tähtaegne ja täpne teostus,
konteerimine raamatupidamisprogrammis. Vastavalt ametijuhendi p-le 3.14 pidi kostja tagama dokumentatsiooni ja informatsiooni turvalisuse. Vastavalt töölepingu p-le 2.2 andis ja kontrollis tööülesandeid juhataja.
17.Kohus tuvastab XX kirjaliku seletuskirja alusel, et hageja juures oli pikaajaliselt toimivaks organisatsioonisiseseks reegliks, et eelnevat kinnitamata arveid ei saa tasuda. (dtl 150 – 151). Kohus tuvastab, et kostja oli sellest reeglist teadlik. Nimetatule viitab kostja ja hageja teadetevahetus 10.12.2021 (dtl 149), millest nähtub kostja ja hageja juhataja XX vestlus konkreetse arve kinnitamisest (kostja oli arve saatnud valele isikule kinnitamiseks). Samuti viitab kostja teadlikkusele kostja ja XX vestlused, millest nähtub, et XX uuris kostjalt, kuidas tal läheb arvete sisestamise ja kinnitamisringile saatmisega, millele kostja vastas, et ta saab hakkama (dtl 240) ning kostja palve XXle saata juhend, milles on kajastatud, millist liiki arved kellele kooskõlastamiseks saadetakse (dtl 241 – 242). Samuti viitab kostja teadlikkusele asjaolu, et 21.02.2022 kostja seletuskirjas (dtl 21) selgitas kostja kohtuotsuse p-s 19 tuvastatud asjaolude osas, et tal tekkis kahtlus, miks arvet pole talle eelnevalt saadetud, kuid ta plaanis küsida seda hiljem. Kahtlus tekkis kostjal juba esimese ülekande tegemisel (dtl 433). Lisaks viitab kostja teadlikkusele kostja kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulamise protokoll (dtl 433), millest nähtuvad kostja ütlused seoses arvete haldamisega: „Arvete haldamine käib järgmiselt: e-arved tulevad otse , RAPID“ programmi. Mis e-arved ei ole, siis saadeti mulle töömeili peale. Töömeili peale saatsid mulle kõik töötajad arveid. Minu ülesanne oli kanda arved „RAPID“ süsteemi ning edasi saata kinnitusringile. Kinnitusringis olid arve saatja ja juhataja. Osad arved kinnitas ainult ka juhataja, aga need ütles ta mulle eraldi, kui ei ole vaja kinnitusringi teha. Kõik arved käisid läbi juhataja.“ Kohtule on usutav, et hageja organisatsioonis oli reegliks, et ülekandeid ei tehta ilma ülekande aluseks olevate dokumentide eelneva kinnitamiseta, sest vastasel korral ei oleks olnud arvete kooskõlastusringile saatmisel tähendust (arve kooskõlastamisel ei saa olla sisulist tähendust, kui ülekanne on juba tehtud).
18.TLS § 74 lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kohus tuvastab, et 14.02.2022 saadeti e-postiaadressilt xxx kostja tööalasele e-posti aadressile xxx e-kiri, milles küsiti, milline on hageja pangakonto saldo ning kas see võimaldab teha 28 000 euro suuruse ülekande välismaale. Kostja vastas, et hageja pangakonto seis võimaldab sellise ülekande tegemist. Samal päeval saadeti eeltoodud eposti aadressilt kostjale veel üks e-kiri, milles paluti teha 28 319,55 euro suurune ülekanne saajale nimega XX, väites makse eesmärgiks tehniliste investeeringute kapitalikulu ettemaksu. Kostja tegi hageja kontolt palutud ülekande. Samalt e-posti aadressilt saadeti kostjale raha ülekandmiseks palveid ka 16.02.2022 ja 18.02.2022. 16.02.2022 raha ülekandmise palve tulemusena kandis kostja hageja kontolt 19 458,30 eurot saajale Aruna Seidi ja 18.02.2022 kandis kostja saajale XX veel 25 348,90 eurot. Kõikidele ülekannetele tuli saadetud juhiste järgi kirjutada selgitusse tehniliste investeeringute kapitalikulu ettemaks. Kõik maksed tehti välisriikides asuvatesse krediidiasutustesse (maksekorraldused dtl 288 – 290). Kõik eeltoodud asjaolud on tuvastatud kostja kirjavahetuse alusel (dtl 13 – 16, .msg formaadis (dtl 243 – 259). Kohus tuvastab kohtule esitatud kirjavahetuse alusel (dtl 13 – 16), et kostjale saadetud e-kirjades üritati jätta muljet, et saatjaks on hageja juhataja XX, s.t saatja isikuna kuvati XX nime, samuti oli e-kirjade alla kirjutatud saatjana XX. Ekirja aadressina oli kuvatud xxx . Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et saatja eposti aadress xxx oleks olnud varjatud ja saaja e-posti aadressina oleks kuvatud mõnda
muud e-posti aadressi.
19.Kohus on seisukohal, et kostja rikkus töölepingu p-i 2.1 ja ametijuhendi p-i 3.7 ning p-i 3.9 koosmõjus, arvestades organisatsioonisiseselt kehtinud reeglit, et ülekandeid ei tehta ilma alusdokumendi sisestamiseta raamatupidamisprogrammi ja selle kooskõlastamist. Kohtu hinnangul on tuvastatud reegli eesmärk hoida ära alusetute ülekannete tegemise ja tagada hageja raha sihipärane kasutamine.
20.Kohus on seisukohal, et isegi, kui kostjale ei saaks ette heita töölepingu rikkumist, siis ei annaks see alust hagi rahuldamata jätmiseks. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt (TLS § 15 lg 1). Lojaalsuskohustus hõlmab endas ka kohustust vältida tööandjale kahju tekitamist. Seega võib konkreetse lepingupunkti puudumisel töötaja vastutada ka oma tegevusest tuleneva tööandjale kahju tekitamise eest TLS § 15 lg 1 alusel, isegi kui see tegevus ei läinud sõnaselgelt vastuollu ühegi lepingu-punktiga. TLS § 15 lg 2 p 5 järgi kohustub töötaja mh hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja või teiste isikute vara. TLS § 15 lg 1 eesmärgiks on mh ka tööandjale tekkida võiva kahju ärahoidmine (VÕS § 127 lg 2). Seega on nii TLS § 15 lg-st 1 kui lg 2 p-st 5 tulenev kohustus oma olemuselt hoolsuskohustus.
21.Kostja pidi mõistma ja ette nägema, et olukorras, kus ta teeb organisatsioonis rahaülekannete teostamisega seoses käibel olevast reeglist hälbival viisil (kostjal endal tekkis kahtlus, miks ei ole talle arveid esitatud, aga ta otsustas selle küsimusega tegeleda hiljem) ülekanded e-kirjade alusel, mis saadeti e-postilt, millelt kunagi varem ei olnud ülekanneteks palveid esitatud ja ka palutud ülekanded olid ebatavalise sisuga (tundmatud saajad, ebatavalised makseselgitused), võib hagejal tekkida kahju. Mõistlikult võib eeldada, et iseäranis nende e-kirjade puhul, millega kaasnevad või võivad kaasneda tööandjale suured rahalised kohustused ja esitatud ei ole raamatupidamise algdokumenti (arvet), tuleb eriti hoolikalt ja tähelepanelikult kontrollida kust e-kiri/e-kirjad on saadetud.
22.Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
23.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus asuda seisukohale, et kostja rikkus kohustust raskest hooletusest (VÕS § 104 lg 1 p 4), kuivõrd kostja käitumisest raha ülekandmisel ei ole võimalik tuletada, et ta jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata. Kohus on seisukohal, et kostja on kohustust rikkunud hooletusest ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega. Kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 17, et hageja organisatsioonisiseselt kehtis pangaülekannete tegemiseks reegel, mille kohaselt oli enne ülekande tegemist vajalik alusdokumendi olemasolu ja selle kooskõlastusringi läbimine. Hageja töötas kostja juures raamatupidajana. Nimetatud ametikoht eeldas raamatupidamisalast eriharidust ja vähemalt kolmeaastast varasemat töökogemust (dtl 12). Kostjal oli võimalik kahju tekkimise olukorda ette näha ja kahju tekkimist vältida. Samas oli tegemist kostjapoolse üksikjuhtumiga. Kostja oli töötanud hageja juures väga lühikest aega (tööleping sõlmiti novembris 2021 ja vaidlusalused ülekanded tehti veebruaris 2022), kostja veel alles elas organisatsiooni sisse. Rohkem olulisi probleeme kostja tööga selleks hetkeks esinenud ei olnud. Seega on kostja töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt (hooletus). Eeltoodut arvestades vastutab kostja hagejale põhjustatud kahju eest TLS § 74 lg 2 järgi piiratud ulatuses.
24.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat
asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1, lg 4) Hagejale on tekkinud kostja-poolse töölepingu rikkumise tagajärjel kahju. Kahju suurus on 53 668,45 eurot. Kahju seisneb hageja rahaliste vahendite alusetus vähenemises eelnimetatud summa võrra, mis seisnes kostja poolt 14.02.2022 ja 18.02.2022 saadetud e-kirjade alusel raha kandmises. 16.02.2022 tehtud ülekande tegemist õnnestus hagejal takistada ja selle üle pooled ei vaidle.
25.Riigikohus on teise isiku alusetust rikastamisest tuleneva kahjunõude puhul leidnud, et kahju suuruse hindamisel peab arvestama alusetu rikastumise nõude majanduslikku väärtust (RKTKo 3-2-1-49-07, p 14). Ulatuses, milles hagejal on võimalik alusetust ülekandest tekkinud kahju alusetu rikastumise nõude kaudu tagasi saada, ei ole võimalik nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Riigikohus on täiendavalt sellise olukorraga seoses selgitanud, et kahjustatud isik saab kahju tekitamise tagajärjel kasu saamist vältida sel teel, et ta loovutab alusetust rikastumisest tuleneva nõude kahju tekitajale (RKTKo 3-2-1-49-07, p 16). Tulenevalt hea usu põhimõttest peab kahju tekitamise eest vastutav isik, kes väidab, et kahjustatud isikule kuuluv alusetust rikastumisest tulenev nõue omab väärtust, nõustuma nõude loovutamisega (RKTKo 3-2-1-49-07, p 16). Kui ta sellest keeldub, tuleb eeldada, et kahjustatud isikule kuuluv alusetust rikastumisest tulenev nõue on väärtusetu (RKTKo 3-21-49-07, p 16). Hageja on nõustunud nõude tingimusteta loovutamisega (dtl 134, p 27, dtl 161-163). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja alusetu rikastumise nõue oleks mingilgi hetkel olnud väärtuslik. Seega saab hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
26.Kohus tuvastab, et hageja esitas 19.02.2022 kohtuotsuse p-s 18 tuvastatud sündmuste osas süüteoteate (dtl 18-19). Nimetatud süüteoteate alusel alustati kriminaalmenetlust ja kriminaalmenetlus lõpetati 30.06.2022 prokuratuuri loal (dtl 23 – 24). Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et [email protected] konto on loodud Nigeerias, millele on sisse logitud üheksalt erinevalt IP-aadressilt, mille asukohtadeks on Tai, Nigeeria ja USA. Samuti tuvastati, et [email protected] aadressiga on seotud Android seade. Järelpärimise selgus, et antud seadmega on seotud veel seitse Gmaili aadressi. Seitsmest aadressist kuus olid loodud Nigeerias ning nendega olid seotud erinevad Nigeeria suunakoodiga telefoni numbrid. Samuti toimusid nendelt meiliaadressidelt sisse logimised erinevatest Nigeeria piirkondadest ning ühel juhul ka USAst. Üks meiliaadress oli loodud Tais, millele oli sisse ja välja logitud IPv6 aadressidelt, mis paiknesid samuti Tais. Kohtueelse menetlusega ei õnnestunud kindlaks teha isikut, kes antud kuriteo võis toime panna ning kuna ei ole võimalik koguda lisatõendeid, tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 200 1 lg 1 alusel lõpetada. Kostja etteheited selle kohta, et hageja alusetu rikastumise nõue oleks olnud väärtuslik, kui hageja oleks vaidlustanud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, sest kriminaaluurimine oli ebapiisav (dtl 187 – 190), on kohtu hinnangul oletuslikud alusetu rikastumise nõude väärtuse kontekstis ega võimalda tuvastada, et vähemalt mingil ajahetkel oleks olnud nõue väärtuslik. Kohus on lisaks seisukohal, et hageja kriminaalmenetluses kannatanuna ei saa olla vastutav kriminaalmenetluse tulemuslikkuse eest.
27.Kohus tuvastab, et hageja pöördus ise oma esindaja kaudu 21.04.2023 (dtl 152 – 159) välisriigi pankadesse saamaks informatsiooni vaidlusalused ülekanded saanud isikute kohta, millele hageja vastust ei saanud. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja asus tegutsema liiga hilja. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et varasema tegutsemise korral oleks hageja alusetu rikastumise nõue olnud väärtuslikum. Kohus on seisukohal, et hageja pöördumiste aeg eraldi ei saa mõjutada alusetu rikastumise nõude väärtust, kuna kurjategijate tuvastamise oli kriminaalmenetluse ülesanne. Kohus võttis seisukoha kriminaalmenetlusega seoses kohtuotsuse eelmises punktis.
28.VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus leidis, et kostja rikkus töölepingut ja igal juhul TLS tulenevat lojaalsuskohustust. Kohus leiab, et tööandjale tekkinud kahju hüvitamine olukorras, kus töötaja on töölepingut rikkunud, kuulub tekkinud kahju hüvitamisele. Kohus on seisukohal,
et kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.. Kohus leiab, et kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja pidi 45 906 euro ülekande tegemisel arvestama võimalusega, et hagejale võib tekkida nimetatud summas kahju. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt tuleb teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutada testi, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja käitumisega, s.o alusetu ülekande tegemisega. Kui jätta kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale, s.o kui kostja ei oleks ülekandeid summas 53 668,45 eurot teinud, ei oleks hagejale kahju toonud tagajärg saabunud.
29.Kahju hüvitamise ulatus töösuhetes, st kahjuhüvitise suurus määratakse kindlaks TLS § 74 lg 1 või 2 järgi vastavalt sellele, kas töötaja rikkus kohustusi tahtlikult või hooletult. Hooletu rikkumise korral täpsustab TLS § 74 lg 2 erinormina VÕS § 127 lg-t 2, kuna seal on loetletud kahjuhüvitise arvestamiseks olulised asjaolud. TLS § 74 lg 2 hõlmab vähemasti põhiosas ka VÕS § 139 ja § 140 kahjuhüvitise piiramise aluste osas (vt RKTKo 3-2-1-5617, p 29). Seega tuleb kahju ulatuse kindlakstegemisel lähtuda käesoleval juhul TLS § 74 lg-s 2 sätestatust, kuivõrd see hõlmab nii VÕS §-s 139 kui §-s 140 vähemasti põhiosas. Ka TLS seletuskirja (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-858438cd-05fc754e99c4/) kohaselt on TLS § 74 erinormiks VÕS § 139 ja lg 140 suhtes (VÕS § 139 ja § 140 kohaldatakse ulatuses, mille suhtes TLS § 74 ei sätesta erisusi).
30.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb alus kahju vähendamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et organisatsioonisiseselt ei olnud kasutusele võetud erilisi IT-alaseid turvameetmeid, et takistada õngitsuskirjade jõudmist kostja e-posti aadressile. Kohus tuvastab SKILL-EST OÜ süsteemiinseneri XX arvamuse (dtl 104-106, dtl 187-190) alusel, et e-kirjade turvalisuse tagamisel on oluline SPF kirje kasutamine, mida hageja kahju tekitanud seotud e-kirjade saatmise ajal ei kasutanud. SPF kirje puudumisel saab folk.ee nimel kirja saates pääseda mööda kõige elementaarsemast kontrollist, mis kinnitaks, et domeeni (folk.ee) omanik tõesti kirja saatis. Kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 18, et õngitsuskirjad saadeti gmail.com aadressilt, kus kirja saatja nimena kuvati hageja juhataja nime, kuid saadetud e-kirjade tegelik aadress ei olnud varjatud (selle kohta tõendid püüdvad). Seega ei ole tõendatud, et SPF kirje lisamine oleks kindlasti ära hoidnud õngitsuskirjade saabumise kostja e-posti aadressile. Kohus tuvastab Kalev Kopliku arvamuse (dtl 187-190) alusel, et teised kasutatavad turvameetmed on kasutada dokumentide vastuvõtmiseks eraldi e-posti aadressi, sisu-filtri kasutamine (et kontrollida, filtreerida ja blokeerida e-kirju vastuvõtjate postkastidest, anti-phishing tarkvara kasutamine. Kohus möönab, et organisatsiooniliste IT-alaste turvameetmete kasutamine oleks vähendanud tõenäosust, et kirjad oleksid jõudnud kostja postkasti, kuid asjas puuduvad tõendid, et nimetatud turvameetmed oleksid välistanud vaidlusaluste e-kirjade jõudmise kostja postkasti.
31.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei olnud kostja tähelepanu juhtinud õngitsuskirjadest tulenevatele riskidele ja kostjat ei olnud saadetud küberturvalisust puudutavatele koolitustele. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et raamatupidajatele suunatud küberründed olid 2022 uudsed (dtl 192 – 202). Arvestades ka kohtumenetluses käsitlust leidnud Tallinna
Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-18-17297, siis on taolist rünnet aset leidnud juba 2018. Eeltoodut kinnitavad ka kosja enda esitatud artiklite pealkirjad ja artiklite avaldamise ajad (dtl 212 ja varasemad lehed), milles hoiatatakse küberpettuste eest.
32.Kohus arvestab kostja vastutuse ulatuse määramisel, et kostja töötas hageja juures lühikest aega, muid etteheiteid tema tööle ei esinenud ja kahju tekkis ajal, mil kostja töökoormus raamatupidajana oli tavapärasest suurem osalemisega audiitorkontrollis ja seoses eelmise majandusaasta aruande koostamisega.
33.Kohus on siiski seisukohal, et kohtuotsuse p-des 29 – 34 nimetatud asjaolud ja seisukohad ei anna alust vähendada kahjuhüvitist rohkem kui poole võrra. Hageja juurde tööle kandideerimisel esitles kostja end (dtl 145) pikaajalise kogemusega raamatupidajana, kes on töötanud nii suurettevõtetes pearaamatupidajana kui väikeettevõtetes. Lisaks on kostja rakenduskõrgharidusega jurist (dtl 145, 146). Kohtuotsuse p-s 17 tuvastas kohus, et kostja tegi vaidlusalused ülekanded hageja organisatsioonisiseselt kehtinud tavapärast korda eiraval viisil ja p-s 18 tuvastas kohus, et kostjal oli võimalik avastada, et vaidlusalused kirjad on petukirjad. Kohus tuvastas, et kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul esinevad alused kahjuhüvitise vähendamiseks, kuna kahju täieliku hüvitamise kohustus oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus on seisukohal, et kahjuhüvitist tuleb vähendada poole võrra. Seega tuleb kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 26 834,23 eurot.
34.Kostja väitel jäi hageja panga teavitamisega hiljaks seoses 18.02.2022 makse tegemisega, mis soodustas vähemalt osaliselt kahju tekkimist. Kohus tuvastab, et hageja juhataja avastas vaidlusaluste ülekannete tegemise 19.02.2022 (laupäev) ja teavitas panka ülekannetest samal päeval (dtl 280). Hageja juhataja 19.02.2024 kirjast pangale nähtub, et sellele oli eelnenud (samal päeval) juhataja katse internetipangas maksed tagasi kutsuda ja ka telefonikõne panka. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja jäi panga teavitamisega hiljaks. AS SEB Pank kodulehekülje 14.09.2023 väljatrükilt (dtl 214) nähtub, et välismakse puhul jõuab makse saajani 2 – 7 päevaga. Kohus on seisukohal, et esiteks ei ole nimetatud väljatrükilt nähtav, et sama info oleks panga kodulehel ka maksete tegemise ajal. Teiseks on kohus seisukohal, et nimetatud info ei välista makse jõudmist saajani varem. Kolmandaks on kohus seisukohal, et arvestades käesolevas punktis tuvastatud asjaolusid ei ole hagejale etteheidetav liiga hiline panga teavitamine. Tuvastatud asjaoludest on järeldatav, et hageja juhataja tegutses kohe, kui talle sai teatavaks alusetute ülekannete tegemine.
35.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja lõi riskantse maksete tegemise korralduse, tehes talle ülesandeks hageja maksete tegemise. Tõendamata on kostja väide, et ta tegi hagejale ettepaneku, et raamatupidaja ei peaks makseid tegema, vaid need peaks allkirjastama juhataja (kohtu hinnangul ei tõenda seda väidet kostja esitatud varasemate tööandjate kirjad (dtl 121 – 122). Kohtu hinnangul ei oleks sellisel ettepanekul ka tähendust. Kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 16, et töölepingu sõlmimisega võttis kostja endale kohustuse teha hageja makseid. Olukorras, kus kostja võttis endale maksete tegemise kohustuse vabatahtlikult, ei saa kohtu arvates jõuda järeldusele, et kostja endale võetud kohustuse rikkumise eest ei vastuta või vastutab väiksemas ulatuses.
36.Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt, so 26 834,23 euro osas, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 26 834,23 eurot alates hagi esitamisest, so alates 13.02.2023 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivisenõue perioodil 13.02.2023 – 31.10.2024 on 5461,26 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivisnõude alates 01.11.2024 kuni kohtuotsusega väljamõistetud põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
37.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
38.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
39.Kohus rahuldas hagi osaliselt pooles ulatuses hageja nõudest. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda ning kindlaks ei ole vaja määrata menetluskulude rahalist suurust.
40.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.