Liiklussüüteod

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, Põhja Ringkonnaprokuratuurile, kinnipeetavale Hose Thomas Timpsile ja tema kaitsjale Gregori Palmile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1-24-7477 Tallinna Vangla esitas 29.09.2026. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Hose Thomas Timpsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O TE

L

Hose Thomas Timps tunnistati Harju Maakohtu 30.04.2025. a otsusega kriminaalasjas nr 124-7477 süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti vangistus 3 aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati temale mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 13.09.2023 otsusega nr 1-23-5048 mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 6 kuu 15 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 03.09.2024. a ning lõpp on 18.03.2027. a.

U

M

IS

E

O

Hose Thomas Timpsi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, millest kõik karistused on kehtivad. Vanglas viibib ta teist korda. Vangistuse ajal on ta tegelenud erinevate rehabiliteerivate tegevustega. Ta õpib alates 01.09.2026 xxx ning läbis 2025. – 2026. õppeaastal xxx ning sellele eelneval aastal xxx. Samuti töötab ta alates 2026. a juulist alla 30-aastastele kinnipeetavatele pakutavas toetatud töötamise programmis, kus saab kutseõpet ja tasuga töötada Vanglate ettevõtluskeskuse õmblustsehhis. Ta on osalenud noorte kinnipeetavate sekkumisprogrammis EQUIP, mis on asendatud vestlustega, sest läbiviija ei saanud gruppi kokku. Ta osales vabatahtlikuna keeleõppe programmis „xxx“ kuuel korral 13.03.2025. a – 30.06.2025. a, aidates teistel kinnipeetavatel eesti keelt õppida. Samuti läbis ta 02.10.2025. a – 23.10.2025. a xxx, kuid lõpetamata jäi 30.10.2025. a alustatud xxx edasijõudnutele, sest ei jõudnud kooli kõrvalt õppida. Ta on vangistuse jooksul osalenud huvitegevustes nagu xxx, xxx, xxx, xxx, xxx jt. Ta osales sõltuvusteemalises programmis „xx“ ajavahemikul 25.02.2026. a – 17.06.2026. a. Tallinna Vangla toetab Hose Thomas Timpsi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist.

JÕ

U

ST

Hose Thomas Timps taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Karistust kannab ta hetkel vägivaldse röövi eest grupis. Eelnevalt pöörati tema üldkasuliku töö tunnid täitmisele ning karistati joobes juhtimise eest. Tal olid probleemid alkoholiga, millest tulenevalt ei suutnud ta endale seatud norme täita. Hetkel õpib ta xxx ning sõltuvusteemaline sotsiaalprogramm on läbitud. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mida ta ei oska põhjendada. Selgitab, et ühiskonnas on raske ja pingeid on palju. Sellest tulenevalt on ta valesti käitunud. Tal on diagnoositud xxx – kõigepealt tegutseb ja siis mõtleb tagajärgedele. Vabaduses soovib elama asuda aadressile xxx xxx juurde. Kuriteo sooritas sellepärast, et tema elus puudus igasugune rutiin ning ta sisustas oma aega alkoholiga, millest tulenevalt rikkus seadust. Ta ei käinud tööl ega tegelenud millegi muu mõistlikuga ning ei osanud alkoholiga ümber käia. Ta on eelmise karistuse kandmiselt vabastatud ennetähtaegselt, kuid sooritaski katseajal uue kuriteo. Hetkel ta tegeleb alkoholiprobleemiga ja soovib vabastamisel ka väljaspool vanglat probleemiga edasi tegeleda, et ei tekiks tagasilangust. Ta on otsinud inimese, kes probleemiga aitaks – isik töötab xxx ja on spetsialiseerunud tööle alkoholi, tubaka ja narkootikumi probleemidega inimestega. Tema nimi on xxx. Juhul, kui kohus otsustab ta vabastada, soovib ta käia seal iga kuu nõustamisel. Samuti on ta nõus

1-24-7477 kriminaalhooldaja ettepanekuga alluda alkoholi liigtarvitamise nõustamise teenusele Tervisekassa kodulehel välja toodud teenusepakkuja juures. Vabaduses soovib ta ära lõpetada xxx, käia tööl ja oma aega sisustada mõistlikult enesearendamisega. Soovib ka ära tasuda oma võlgnevused. Ta kahetseb seda, mida on teinud ja mille pärast vangistuses viibib. Ta on seadnud endale eesmärgid, mis aitavad tal seaduskuulekalt elus edasi minna ja on leidnud oma murekoha, milleks on alkohol. Ta on tegelenud probleemiga vangistuses ning plaanib sellega ka edasi tegeleda.

L

Abiprokurör Anastasia Senetskaja edastas kirjalikult arvamuse 29.10.2026. a, mille kohaselt prokuratuur toetab Hose Thomas Timpsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

O

O TE

Kaitsja leidis kohtuistungil, et kõige olulisem küsimus on, kas on võimalik teha positiivne prognoosotsus, et Hose Thomas Timps käitub vabaduses positiivselt. Materjale vaadates on küllaltki palju positiivset – ta elukorraldus vabaduses on igati vabanemist toetav. Ta on vanglas ITK läbinud ehk kogu rehabiliteeriva tegevuse, mida vanglal on üldse temale pakkuda. Distsiplinaarkaristuste puhul on kaks tegudest toime pandud ühel ja samal päeval ehk on samasisulise teoga toime pandud. Ebaviisakas käitumine tulenes sellest, et ametnik tuli tätoveerimisvahendit või nõela ära võtma. Oluline on see, et kõik rikkumised on päädinud noomitusega ning on olnud seda tüüpi rikkumised, millest ei saa järeldada, et isiku käitumine vabaduses oleks õigusvastane. Kõik teod on sellised, mis vähemalt vabaduses ei ole kriminaalkorras karistatavad. Kaitsja näeb, et selle pinnalt ei saa järeldada, et isik kriminaalhooldajaga suhtluses ei olekski võimeline hakkama saama. Pigem on rikkumised piirnenud vähemtõsistega hoolimata sellest, et inimesel on enda sõnul impulsiivsusega probleeme. See näitab seda, et ta on küllaltki hästi vanglas hakkama saanud ja seda peegeldab ka vangla arvamus. Hose Thomas Timpsil on varasemaid rikkumisi olnud ka kriminaalhoolduse ajal, aga tuleb arvestada, et tegemist on noore täiskasvanuga, mis tähendab seda, et juriidiliselt on temale ettenähtud rohkemate võimaluste ja usalduse andmine. Varasemalt oli ta aju palju vähem välja kujunenud. Tal on täna viimane võimalus vabanemiseks. Noore täiskasvanu puhul on oluline ka rehabilitatsiooniküsimus – kas temale oleks kasulikum see, et ta istub vanglas loetud kuud ning ei tee peale koolis käimise midagi, sest ITK on läbitud, või ta allub lõppastmes isegi pikemale kriminaalhooldusele ja tal oleks järelevalve olemas. Selle raames peaks ta läbima ka teda aitavaid programme. Kaitsja näeb, et viimane aitab Hose Thomas Timpsi taasühiskonnastumisele paremini kaasa. Koos psühholoogiga on ülekaalukalt olemas eeldused, selleks et uskuda, et ta vanglasse tagasi ei jõua. Kokkuvõttes on kriminaalhoolduse all rehabilitatsioon kordades parem, kui vangistuses lõpuni viibimine. Sellele tuginedes palub kaitsja Hose Thomas Timps ennetähtaegselt vabastada. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse leiab, et Hose Thomas Timps tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik ega ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tingimisi

1-24-7477 ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes Hose Thomas Timpsil 26.09.2026. a. Seega on täidetud formaalne eeldus tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Lisaks sellele tuleb kohtul kontrollida ka sisulisi eelduseid.

L

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

IS

E

O

O TE

Hose Thomas Timpsi on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning kõik karistused on kehtivad. Vanglas viibib ta teist korda. Varem on teda karistatud sõiduki joobes juhtimise, kaitseväe teenistuskohast omavolilise lahkumise, lähisuhtevägivalla ja sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Praegu kannab ta karistust grupis toime pandud vägivaldse röövi eest. Nii varasema liiklussüüteo ja lähisuhtevägivalla kui ka praeguse röövi toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Kõigi kuritegude ühisteks soodusteguriteks on impulsiivsus ja puudulik probleemilahendusoskus. Kuigi ta teadvustab osaliselt riskitegureid ning väljendab valmisolekut loobuda alkoholist, õppida ja töötada ning tasuda võlgnevusi, ei kinnita tema senine käitumine muutuse tegelikku elluviimist. Arvestades toime pandud esimese astme kuriteo raskust, varasemat kuritegelikku käitumist ja jätkuvaid riskitegureid, ei vähenda tema sõnastatud tulevikuplaanid praegu piisavalt korduva vägivaldse ja õigusvastase käitumise riski.

JÕ

U

ST

U

M

Hose Thomas Timpsi sõnul proovis ta alkoholi esimest korda xxx-aastaselt ning tarvitas viimati vabaduses viibides alkoholi enamasti nädalavahetustel ühel kuni kahel päeval, juues seltskonnas nii kanget kui ka lahjat alkoholi. Alkoholi tarvitamine on olnud korduvalt seotud tema õigusrikkumistega. Ta pani 24.12.2022. a alkoholijoobes toime perevägivallakuriteo ning 22.05.2023. a juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise ajal tuvastati tal joove 0,20 mg/l. Samuti on teda kriminaalkorras karistatud sõiduki joobes juhtimise eest ning ka viimase vägivaldse röövi pani ta toime alkoholijoobes. Väärteokorras on teda karistatud alaealisena alkoholi tarvitamise ja joobes juhtimiste eest. Kuigi vangla meditsiiniosakond ei ole tal sõltuvust tuvastanud, peab ta ise alkoholi kuritarvitamist kõigi toimepandud kuritegude põhjuseks ning tunnistab, et probleemide vältimiseks tuleks alkoholist täielikult loobuda. Ta peab võimalikuks, et vabanemisel on vajalik alkoholiravi, sealhulgas tema nimetatud „alkoholivastase süsti“ tegemine. Kohtuistungil selgitas ta, et soovib seoses alkoholi tarvitamise probleemiga ka psühholoogi poole pöörduda. Riski vähendava asjaoluna saab arvestada ajavahemikul 16.01.2026. a – 17.06.2026. a läbitud sõltuvusteemalist programmi „xxx“. Eeltoodust järeldub, et alkoholi kuritarvitamine on olnud tema õigusrikkumiste korduv soodustegur ning on seetõttu oluline uute õigusrikkumiste toimepanemise riskitegur. Probleemi teadvustamine ja sõltuvusteemalise programmi läbimine on positiivsed asjaolud, kuid neist üksi ei piisa järelduseks, et ta suudab vabaduses alkoholist hoiduda ja sellega seotud riske püsivalt maandada. Hose Thomas Timpsi sõnul tarvitas ta kokaiini või kanepit viimati vabaduses viibides juhuslikult, ligikaudu kord poole aasta jooksul. Kaitseväkke naasmisel antud uriiniprooviga

1-24-7477

L

tuvastati kokaiini tarvitamine ning seoses selle juhtumiga karistati teda 29.10.2021. a NPALSi alusel. Tema sõnul tarvitas ta kokaiini viimati 2024. aasta sügisel koos alkoholiga. Narkootikumide tarvitamise seost kuritegeliku käitumisega ei ole tuvastatud: kuritegude toimepanemisel ei ole tal tuvastatud narkojoovet ning narkootikumisõltuvust ei ole diagnoositud. Uuesti tarvitamise riski võib vähendada ajavahemikul 16.01.2026. a – 17.06.2026. a läbitud sõltuvusteemaline programm „Eluviis 24/7“. Eeltoodu põhjal ei ole alust käsitada narkootikumide tarvitamist tema kuritegeliku käitumise tuvastatud põhjusena. Samas ei võimalda sõltuvusdiagnoosi puudumine ja programmi läbimine üksi järeldada, et uuesti tarvitamise risk on välistatud.

O

O TE

Uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel on olulised Hose Thomas Timpsi käitumine vangistuse ajal ning uue kuriteo toimepanemine katseajal. Kuigi ta ei väljenda sõnades kriminaalseid hoiakuid, on ta ise korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Enda sõnul püüab ta vanglas hoiduda liigsest sõbrunemisest. Üldjuhul suhtleb ta viisakalt, kuid pingelistes olukordades, näiteks läbiotsimisel, on esinenud ebaviisakat suhtlust ametnikega. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust: 04.12.2025. a määrati talle noomitus temale mitte ettenähtud kambris viibimise eest ning 22.04.2026. a kaks noomitust, neist üks keelatud tätoveerimisvahendi omamise ja teine ametnikuga ebaviisaka suhtlemise eest.

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

Varem on ta olnud kriminaalhooldusel neljal korral. Esimesel kahel korral täitis ta nõudeid korralikult, kuid eelviimasel korral ei järginud ta üldkasuliku töö ajakava, rikkus kontrollnõudeid ja alkoholi tarvitamise keeldu. Talle tehti kaks kirjalikku hoiatust ning tema kohta esitati üks erakorraline ettekanne, misjärel pöörati karistus täitmisele. Viimase käitumiskontrolli ajal pani ta toime uue kuriteo. Täpsemalt vabastati Hose Thomas Timps viimati Harju Maakohtu 22.11.2023. a kohtumäärusega nr 1-23-5048 talle 13.09.2023. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.06.2024. a ja ta määrati selleks ajaks käitumiskontrollile ja allutati kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustusega täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Isik vabanes 04.12.2023. a vanglast, kuid juba enne üle 6-kuulise katseaja lõppu pani ta toime uue vägivaldse kuriteo. Vestlusel on ta taas väljendanud soovi täita edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid ning kinnitanud, et on hakanud oma tegude eest vastutust võtma. Kuigi ta mõistab sõnades ühiskonnanorme ja reegleid, ei ole see takistanud korduvaid õigusrikkumisi. Tema käitumises avalduv impulsiivsus ning varasemad korduvad käitumiskontrolli nõuete rikkumised osutavad raskustele oma käitumise järjepideval kontrollimisel. Eeltoodust järeldub, et kuigi ta on varem kahel korral kriminaalhoolduse nõudeid nõuetekohaselt täitnud ja väljendab valmisolekut neid edaspidi järgida, ei anna tema hilisem käitumine piisavat kindlust, et väljendatud kavatsused rakenduvad ka tegelikkuses. Eelkõige uue kuriteo toimepanemine käitumiskontrolli ajal näitab, et varasem järelevalve ei ole olnud piisav uue kuriteo ärahoidmiseks. Vangistuse ajal toime pandud rikkumised ei tõenda iseenesest uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, kuid koos varasemate kontrollnõuete rikkumise ja katseajal toime pandud kuriteoga ei võimalda need pidada uute õigusrikkumiste riski piisavalt maandatuks.

1-24-7477

O

O TE

L

Hose Thomas Timpsi puhul esineb mitmeid tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavaid asjaolusid. Vangistuse ajal on ta jätkanud üldharidusõpinguid ja jõudnud xxx, osalenud kutseõppes ja tasustatud tööd võimaldavas toetatud töötamise programmis, läbinud xxx baaskoolituse ning osalenud sõltuvusteemalises programmis. Samuti on ta osalenud EQUIPprogrammis, mis asendati vestlustega, aidanud vabatahtlikuna teistel kinnipeetavatel eesti keelt õppida ning tegelenud huvitegevustega. Tal on vabaduses kindel elukoht aadressil xxx ning toetavad lähedased, kes on valmis teda ka majanduslikult abistama. Vanglapäringu andmetel soovib ta vabanemisel asuda tööle xxx OÜ-sse. Inspektor-kontaktisik xxx 24.09.2026. a telefonivestluses ettevõtte juhi xxx kinnitas viimane võimalust pakkuda talle xxx tööd, esialgu xxx. Kohus hindab õppimist, töötamist ja rehabiliteerivates tegevustes osalemist positiivselt, kuid nende läbimine ei ole iseenesest piisav alus järelduseks, et kinnipeetava hoiakutes ja käitumises on toimunud püsiv muutus. Arvestades tema korduvat kuritegelikku käitumist, varasemaid kontrollnõuete rikkumisi, uue kuriteo toimepanemist katseajal ning vangistusaegseid distsiplinaarrikkumisi, ei anna läbitud tegevused ka koos toetavate elutingimuste ja töövõimalusega praegu piisavat alust uskuda, et tema edaspidine käitumine vabaduses on õiguskuulekas.

M

IS

E

Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Kuigi kinnipeetava osas esineb ka positiivseid asjaolusid, siis tema varasem elukäik, probleem alkoholiga, katseajal toime pandud kuriteod ning teised teda negatiivselt iseloomustavad asjaolud suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski.

ST

U

Seega leiab kohus, et Hose Thomas Timpsi ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta Hose Thomas Timps tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, sest tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. Samuti leiab kohus, et käesoleval hetkel ei saaks kriminaalhooldus maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Süüdimõistetu peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest.

JÕ

U

Kohus määras 02.10.2026. a kinnipeetava Hose Thomas Timpsi taotluse alusel viimasele riigi poolt õigusabi teenuse osutaja. Kohtus osales isiku kaitsjana vandeadvokaat Gregori Palm, kes esitas 02.11.2026. a kohtule taotluse kaitsjatasu välja maksmiseks summas 102 eurot. Kohus, juhindudes KrMS §-st 180, mõistab menetluskuluna Hose Thomas Timpsilt välja kaitsjatasu temale õigusabi teenuse osutamise eest ning seda summas 102 eurot, mis tuleb tal tasuda ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 kohaselt edastatakse makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks Hose Thomas Timpsile eraldi dokumendina. Kohus selgitab, et kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, § 432, § 383, § 384.

1-24-7477

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

O

O TE

L

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.