Harju Maakohtu 12.02.2024. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Q.Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Q.Y (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Joonas Põder Kostja Q.O (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ants Nõmper ja Kairi Kilgi Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2024. a määrus ning saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada Q.Y määruskaebus.
2-23-15541 Kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 ja § 372 lg 5 esimene lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Q.Y (hageja) esitas 02.11.2023 Harju Maakohtule hagi Q.O (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
1.1.Hageja palus kohustada kostjat järgmiselt: 1) esimesel tulevasel Vabariigi Valitsuse (VV) pressikonverentsil avaldama järgneva sisuga avalduse: „06.07.2023 toimunud Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil avaldasin, et 2022. aastal maksis Q.Y Eesti Keskerakonnale, Erakonnale Isamaa ja Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale raha selleks, et nad lõhuksid Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ja looksid koalitsiooni, millesse kuuluksid Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. See väide on vale ning käesolevaga lükkan selle ühemõtteliselt ümber.“ 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas väljaanne Delfi 06.07.2023 artikli „VIDEO | Q.O pressikonverentsil Q.Y annetustest: tundub, et eelmise aasta kuulujuttudel oli alust“, mis sisaldas ka veebiülekannet nimetatud pressikonverentsist. Kõnealuses artiklis on kirjas: „Delfi uuris Q.O-lt, millise hinnangu annab koalitsioon Q.Y annetustele. Q.O vastas, et pole ise veel artiklit lugenud, kuid usub, et eelmise aasta kuulujuttudel, nagu oleks Q.Y toetanud Keskerakonna soovi suurendada perehüvitisi ja teha koostööd EKRE-ga, on alust. „Siis käisid linna peal jutud, et Q.Y on neile kõigile maksnud selle eest, et nad selle valitsuse lõhuksid ja teeksid [koalitsiooni] koos. Tõesti, need kuulujutud käisid ja tundub, et nendel kuulujuttudel oli päriselt alust,“ ütles peaminister.“ Internetis avaldatud artiklis sisaldub mh videosalvestus VV 06.07.2023 pressikonverentsist. Nimetatud konverentsil lausus kostja: „Teate, ma nägin seda pealkirja ja ma ei ole seda lugenud veel, aga ma peaks küll ütlema seda, et eelmine aasta, kui te mäletate, seda kuidas äkitselt Keskerakond hakkas tegema õudsalt perehüvitiste tõstmist või toetuste teemal koostööd EKRE-ga, ja siis käisid linnapeal jutud, et Q.Y on neile kõigile maksnud selle eest, et nad selle valitsuse lõhkusid ja teeksid, eksole, koos ja tõesti need kuulujutud käisid ja tundub, et nendel kuulujuttudel oli siis päriselt alus.“
2.1.Seega on kostja Eesti Vabariigi peaministri ja autoriteetse poliitikuna avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. VV pressikonverentsil edastatud väiteid võeti tõsiselt kui konkreetselt esitatud fakte, eriti seetõttu, et teabe edastaja oli Eesti Vabariigi peaminister.. See kahjustab hageja au ja head nime. Hagi on suunatud hageja õigusi rikkuva õigusvastase olukorra tagasipööramisele.
2.2.Kuna kostja vastas küsimusele, mis puudutas hageja annetust Eesti Keskerakonnale, Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ja Erakonnale Isamaa, siis kontekstist on keskmisele mõistlikule isikule arusaadav, et kostja viidatud „nad“ on eelviidatud erakonnad. Ajaliselt
2-23-15541 paigutas kostja raha maksmise aega, mil Keskerakond hakkas tegema koostööd Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga peretoetuste tõstmiseks, s.t. aega, mil VV koosseisu kuulusid Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna liikmed. Sellest tulenevalt mõistab keskmine mõistlik inimene kostja avaldust järgmiselt: „2022. aastal maksis Q.Y Keskerakonnale Erakonnale ja Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale raha selleks, et nad lõhuksid Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ja looksid koalitsiooni, millesse kuuluksid Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne rahvaerakond.“ See kostja väide on õigusliku kvalifikatsiooni järgi faktiväide, kuna selle tõesus on faktiliselt tõendatav või ümberlükatav. Faktiliselt on kontrollitav, kas hageja maksis 2022. a nimetatud erakondadele raha. Samuti on faktiliselt kontrollitav, kas juhul, kui selline sündmus leidis aset, oli sellega seotud kokkulepe, et raha maksmise tingimuseks on Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna koalitsiooni lõpetamine ja uue koalitsiooni loomine Eesti Keskerakonna, Erakonna Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vahel. Väide on ebaõige juba seetõttu, et 2022. a ei ole hageja teinud mistahes rahalisi makseid Eesti Keskerakonnale ega Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale. Ebaõige on ka kostja väide, et hageja toetused enda poolt valitud erakondadele oleksid seotud kokkuleppega mingi konkreetse vastusoorituse tegemiseks toetuse saaja poolt. Hageja annetab oma raha avalikult ja õiguspäraselt maailmavaatelistel eesmärkidel, et tema toetatavad erakonnad saaksid oma poliitikat ellu viia.
2.3.Ebaõigete andmete ümberlükkamine peab toimuma samas mahus ja viisil nagu leidis aset nende avaldamine. Seega on kostja kohustatud avaldama kummutava avalduse VV pressikonverentsil.
3.Kostja leidis, et hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p-i 1 alusel menetlusse võtmata, sest asi kuulub halduskohtu menetlusse. Hageja on kostja hinnangul pöördunud nõudega nii valesse kohtusse kui vale vastaspoole vastu. Kostja täitis pressikonverentsil esinedes avalikke ülesandeid. Hagiavalduse asjaolude kohaselt puudutavad hageja etteheited väiteid, mille kostja esitas VV pressikonverentsil vastusena ajakirjaniku küsimusele. Kostja on seisukohal, et kostja kui peaministri poolt antud vastus ajakirjaniku küsimusele oli antud seoses avalike ülesannete täitmisega. Põhjendamatu on pidada VV pressikonverentsil osalenud ministrite sõnavõtte nende kui eraisikute seisukohtadeks, mille eest saaks neid isiklikult vastutavaks pidada. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Kostja hinnangul oleks põhjendamatu asuda seisukohale, et peaministri poolt VV pressikonverentsil öeldud väidete eest on vastutav kostja Q.O eraisikuna. Kostja täitis pressikonverentsil esinedes peaministrina VV nimel oma avalik-õiguslikke ülesandeid. Seega saab hageja RVastS põhimõtete kohaselt esitada oma nõuded üksnes avaliku võimu kandja vastu. Tegemist ei ole tsiviilõigusliku iseloomuga nõudega ning sellise nõude täitmine ei ole eraisiku võimuses. Lisaks võib esineda alus hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei pruugi olla võimalik hageja taotletavat eesmärki sellisel kujul saavutada. Kui menetluse lõpuks ja kohtuotsuse jõustumise ajaks ei ole kostja enam peaminister, ei pruugi tal olla võimalik teha avaldust VV pressikonverentsil. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 12.02.2024. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.
2-23-15541
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kostja Q.O eraisikuna vastutav peaministri VV pressikonverentsil välja öeldud väidete eest. Kostja täitis pressikonverentsil esinedes VV nimel peaministrina oma avalik-õiguslikke ülesandeid. Hagiavalduses esitatud ümberlükkamise nõue näeb ette ümberlükkava avalduse esitamist VV pressikonverentsil. Tegemist on avalik-õiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega, mis tuleb lahendada halduskohtus. Halduskohtu pädevus lahendada avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei sõltu sellest, kas isik esitab nõude vahetult avaliku võimu kandja või ametniku vastu. Mõlemal juhul on tegemist nõudega, mis tekib riigivastutuse seaduse (RvastS) alusel, ning see tuleb lahendada RvastS-is ja HKMS-is sätestatud korras. Füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti (RvastS § 12 lg 3). Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus. RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg 2 tõttu ei tekkinud hageja ning kostja vahel eraõiguslikku õigussuhet, mistõttu pole maakohus pädev kohus. Kuna maakohtul ei ole pädevust lahendada avalik-õiguslikust suhtest tulenevaid nõudeid, keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel.
4.2.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
5.1.Määruskaebuse väidete kohaselt on hageja nõude aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) §id 1047 ja 1043. Hageja esitas hagi kostja vastu eraisikuna, mitte Eesti Vabariigi või Vabariigi Valitsuse vastu. Kostjal ei olnud mingit seadusest või muust õigusaktist tulenevat eriõigust hagejat laimata. Küsimus on selles, kas kostja avaldas hageja kohta väiteid täites avalikku ülesannet.
5.2.Hageja hinnangul ei ole kostja viidanud oma vastuväidetes hagi menetlusse võtmise kohta ühelegi õigusnormile, millest tuleneb, et ta täitis pressikonverentsil küsimustele vastates avalikke ülesandeid. Kostja seisukohad on vastuolus Riigikantselei varasemate seisukohtadega. Tsiviilasjas nr 3-20-1307 selgitas Riigikantselei VV pressikonverentside kohta, et Riigikantselei ega VV ei ole kohustatud läbi viima VV pressikonverentse. Seega väitis Riigikantselei, et VV pressikonverentside korraldamine ei ole seadusest tulenev ülesanne. Seda seisukohta kinnitab ringkonnakohus sama lahendi p-s 8. Kui VV pressikonverentsi korraldamine ei ole õigusaktist tulenev ülesanne, siis on ilmne, et seda ei saa olla ka nimetatud pressikonverentsil kõnelemine. Sellele annab täiendavalt kinnitust asjaolu, et pressikonverentsil ei kõnele ainuüksi peaminister ega VV liikmed, vaid ka kolmandad isikud, eeskätt ajakirjanikud. Selleks, et VV konverentsil küsimust esitada, peab asjaosaline paratamatult ka selleks sõna saama. VV pressikonverentsil kõnelemine kui selline ei saa olla avalik-õiguslik ülesanne.
5.3.Kostja viitas 02.02.2024 menetlusdokumendis ka C ja Q kohtumenetlusele (haldusasi nr 3-19-1565). Need lahendid pole siinkohal asjassepuutuvad, sest nendes käsitleb Riigikohus prokuratuuri, mitte VV ega peaministri ülesandeid. Samuti polnud kõnealuses menetluses
2-23-15541 küsimus selles, kas väidete eest vastutab füüsiline isik või avaliku võimu kandja, vaid selles, kas menetlus tuleb läbi viia halduskohtus või maakohtus. Teabe riigi poolt avaldamine võib eeldatavasti olla avalik-õiguslik tegevus, kuid selle eelduseks on see, et teabe avaldas riik. Kostja ei ole riik ja kõik, mida kostja ütleb, ei ole riigi poolt teabe avaldamine. Vastasel juhul ei saaks kostja sisuliselt ühtki eravestlust pidada. Vastupidise jaatamine, st kostja poolt VV pressikonverentsidel avaldatu riigi poolt avaldatuga samastamine päädiks mh kostja kõnealustel konverentsidel regulaarse süütegude toimepanemise jaatamisega.
5.4.Kokkuvõttes ei kuulu peaministri õigusaktidega sätestatud ülesannete hulka VV pressikonverentsil kõnelemine, mistõttu ei tekkinud kostjal vaidlusalusel pressikonverentsil hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisega avalik-õiguslikku suhet. On ilmselge, et VV pressikonverentsidel ei kõnele peaminister ainult vahetult VV tööst, nagu nähtub hagiavalduses toodud asjaoludest. Kostja levitas laimu ja kuulujutte ühe Eesti ettevõtja suhtes. Seadus ei saakski panna peaministrile muud ülesannet kui VV pressikonverentsil VV tööst kõnelemine. Seega ei ole VV pressikonverentsil muust kui VV tööst kõnelemine ka avalike ülesannete täitmine, st selle käigus ei teki avalik-õiguslikke suhteid, mille üle saaks pidada vaidlusi halduskohtus.
Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja esitatud nõue tuleneb avalikõiguslikust suhtest ja kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lõige 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 6 lg 2 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HMS § 106 lg 1 järgi on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.
10.RVastS § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis. Avaliku ülesande määratlust seadustes ei ole. Avalikke ülesandeid võib õiguslikult määratleda kui vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud (vt RKHKm 16.02.2010, 3-3-4-1-10, p 5).
11.Teabe avaldamine võib olenevalt asjaoludest olla kas avalik-õiguslik või eraõiguslik tegevus. Kohtupraktikas on leitud, et teabe avaldamine on halduse avalik-õigusliku ja eraõigusliku tegevuse skaalal iseenesest neutraalse iseloomuga toiming (vt RKHKo 12.06.2012 3-3-1-3-12, p 14). Kui teabe avaldajaks on riigiasutus, on tegevus eeldatavasti avalik-õiguslik (samas, p 14).
2-23-15541
12.Kolleegiumi hinnangul ei seondu hageja esile toodud avaldatud teave avalik-õiguslike ülesannete täitmisega. Praegusel juhul tõi hageja esile, et kostja avaldas hageja kohta järgmise väite: „2022. aastal maksis Q.Y Eesti Keskerakonnale, Erakonnale Isamaa ja Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale raha selleks, et nad lõhuksid Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ja looksid koalitsiooni, millesse kuuluksid Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.“
13.Viidatud hinnang seondus erinevate Eesti erakondade poliitilise tegevusega. Hagis esile toodud asjaoludel võib järeldada, et ajakirjanik küsis hinnangut ning kostja andis selle eelkõige seetõttu, et kostja on tuntud poliitik ja oli sel ajal Reformierakonna esimees. Väide, et hageja maksis kolmele erakonnale raha kindlal eesmärgil, võib tõenäoliselt mõjutada mõnede valijate usaldust nende erakondade vastu. Sellisel kujul valijatega suhtlemiseks oma arvamuse avaldamine on poliitiku tavapärane eraõiguslik tegevus.
14.Asjaolu, et kostja oli väidete avaldamise ajal peaminister ning avaldas väiteid VV pressikonverentsil, ei tähenda automaatselt, et kõik avaldatud väited oleksid esitatud riigi nimel või muul moel avalik-õiguslikku erifunktsiooni täites. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 3 lg 1 järgi Vabariigi Valitsuse liikmed on peaminister ja ministrid. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust (Põhiseaduse § 93). Kuigi peaministri ülesanded seonduvad riigi juhtimisega võrdlemisi laias tähenduses, ei hõlma need erakondade poliitilist tegevust valijate häälte pärast konkureerimisel.
15.Teatud juhtudel võib annetuste tegemine erakondadele esile kutsuda ka riikliku sekkumise. Erakonnad teostavad riigivõimu ning nende rahastamine peab olema läbipaistev. Praegusel juhul aga ei nähtu hagis esitatust, et kostjalt oleks küsitud hinnangut hageja väidetavale annetusele seoses vajadusega riiklikult sekkuda või muuta erakondade rahastamise reegleid.
16.Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et kuna väide esitati VV pressikonverentsil, oli tegemist avalik-õigusliku ülesande täitmisega. Kohtupraktikast (RKHKm 07.10.2020, 3-191565) ei saa teha järeldust, et riigiasutuse pressikonverentsil väidete avaldamine on igal juhul vaieldamatult avalik-õiguslik toiming. Ka viidatud kohtuasjas arvestati pressikonverentsi eesmärki ja avaldatud väite sisu.
17.Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.
18.TsMS § 696 lg 1 ja § 372 lg 5 esimese lause kohaselt ei saa praeguse määruse peale määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.