Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Hageja esindajad (apellatsioonimenetluses apellant): O.U (isikukood XXX, e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): My Fitness AS (registrikood 11273563), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauno Tark (e-post:XXX) Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 23.09.2024
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 02.05.2024 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
1(7)
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 01.06.2020 liikmelepingu nr 211096. Kostja kohustus on võimaldada hagejal vastavalt hageja valitud treeningupaketile külastada valitud spordiklubisid (lepingu p 1). Kostja ütles esmakordselt 15.07.2022 e-kirjaga poolte vahel sõlmitud liikmelepingu nr 211096 üles. Kostja ütles 24.10.2022 avaldusega uuesti hageja sõlmitud liikmelepingu nr 211096 üles.
2.Hageja palub kohtul tuvastada, et kostjaga sõlmitud liikmeleping nr 211096 ei lõppenud 24.10.2022 ülesütlemise avalduse alusel. Hageja esitas mh kohtule taotluse asendada jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada isikukoodi või sünniaega.
3.Hageja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud. Hageja hinnangul on liikmelepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega. Igal inimesel on õigus võimalikult heale tervisele.
4.Liikmelepingu korraline ülesütlemine põhjust esitamata ei tähenda siiski, et põhjust üldse ei ole vaja esitada. Hageja on seisukohal, et kunagi ei teki õigust lepingute ülesütlemiseks sõltumata põhjuse olemasolust (sõltumata põhjusest). Tähenduse poolest on küll sarnased, kuid olemuslikult siiski erinevad mõisted “olenemata põhjusest” ning “sõltumata põhjuse olemasolust (sõltumata põhjusest)”. Liikmeleping on üles öeldud põhjuseta. Olulistes eluvaldkondades teenuse pakkumisel tõendamiskoormus pööratakse ümber ja teenuse pakkuja kohustuse rikkumist eeldatakse. Liikmelepingu teistkordne ülesütlemine, põhjusi mõlemal korral avaldamata, on lepingute ülesütlemise õiguse seadusevastane kasutamine, mis toimub jõu positsioonilt ja agressiivselt.
5.Eesti Spordi Harta põhimõtte kohaselt peab igaühel olema õigus kuuluda spordiklubisse ja kasutada selle võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kui lepingu ülesütlemine põhjust esitamata oleks poolte huvisid kaaludes ilmselt ebaõiglane, on ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega.
6.Samuti esitas hageja 19.01.2023 kohtule taotluse anda kostja käitumise suhtes hinnang.
7.18.04.2024 esitatud seisukohas märgib hageja, et tingimustes, kus kostja tunnustab tsiviilasjas number 2-22-11451 hagi ja tunnistab sisuliselt, et hageja ei ole liikmelepingu kohustusi rikkunud ning teeb seejärel koheselt hagejale ilma põhjuseta uue liikmelepingu ülesütlemise, on kostja pahatahtlus ilmne ning tõendatud. Liikmelepingul ülesütlemisel põhjus puudub. Hageja märgib, et kostjale samaväärset teenust treeningute tunniplaani, samuti treenerite valiku osas teised spordiklubid ei paku. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja 24.10.2022 vastuse kohaselt on ülesütlemise avaldus formaalselt ning sisuliselt õiguspärane ja kehtiv.
2(7)
9.Kostja on seisukohal, et vaidluses ei kuulu analoogia korras kohaldamisele Riigikohtu poolt viidatud erandlik põhimõte elutähtsa makseteenuse osas. Kostjale ei ole pandud seadusega kohustust sõlmida isikutega lepinguid ning kostjale ei ole pandud seadusega kohustust irduda üldisest lepinguvabaduse kohustusest.
10.Lisaks toob kostja välja järgnevad vastuväited: spordiseadus ei näe My Fitnessile ette täiendavaid kohustusi liikmelepingu lõpetamisele; Eesti Spordi Harta ei näe ette regulatsiooni poolte lepingulisele vaidlusele; ülesütlemine ei olnud vastuolus hea usu põhimõttega; My Fitnessil puudus kohustus täiendavalt sisustada ülesütlemisavaldust ning viited üüriregulatsioonile on kohatud.
11.Liikmelepingu ülesütlemine ei ole hea usu põhimõtte vastane. Kostjal on põhiseaduslik garantii valida kas, kellega ja mis tingimustel ta lepinguid sõlmib. Ainus alus sellest irdumiseks oleks eriseadusega ette nähtud kohustus, mida antud juhul ei esine. Ülesütlemisavaldus on tehtud vastavalt liikmelepingu tingimustele ja see on kehtiv. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et väidetavalt tuleb ülestlemisavaldust sisuliselt põhjendada. 12. Hagejal on võimalik külastada Tartus 191 spordiklubi peale My Fitnessi. Tartus asub kokku 140 erinevat spordiobjekti, mille alla kuuluvad erinevad võimlad, staadionid, väljakud ja keskused.
13.21.03.2024 seisukohas leiab kostja, et hageja väide selle kohta, et kostja vastus on koostatud „viisakusetult“ ning et see on vastuolus hea tavaga, on alusetu. Kostja vastus hagile vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele, olemata samal ajal ebaviisakas. Asjaolu, et kostja on veendunud hagiavalduse põhjendamatuses ning vaidleb sellele vastu, ei muuda menetlusosalist pahatahtlikuks.
14.Kostja on formaalselt ja materiaalselt käitunud ülesütlemisavaldusega korrektselt ja ülesütlemine on kehtiv. Kostjal puudub kohustus sisustada täiendavalt ülesütlemisavaldust. Viidete tegemine Riigikohtu praktikale seoses üürisuhetega on asjakohatu. Riigikohtu praktika sedastab, et esile tuleb tuua õiguslik alus (eluruumi üürilepingu ülesütlemisel, millega antud kaasuses pole tegemist), mida kostja on teinud. Lisaks, hageja ei ole ilma jäänud oma kodust, mida hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend õigusliku erandolukorrana käsitleb. Maakohtu otsuse põhjendused 15.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
16.Kohtu hinnangul on pooltevahelise õigussuhte näol tegemist käsunduslepinguga. Poolte vahel puudub vaidlus ülesütlemise formaalsete eelduste üle. Vaidlus on selle üle, kas kostjal oli õigus liikmeleping 24.10.2022 korraliselt üles öelda. Hageja on seisukohal, et lepingut ei saa üles öelda põhjust esitamata.
17.Kostja on lepingu ülesütlemisest teatanud hagejale 1 kuu ette. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostjal puudub kohustus sisustada täiendavalt ülesütlemisavaldust. Käesolevale vaidlusele ei kohaldu üürilepingu sätted. Hageja ei ole ilma jäänud oma kodust, mida hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend õigusliku erandolukorrana käsitleb. Kohus möönab, et hageja viidatud Eesti spordi harta p 2.4 kohaselt peab igaühel olema õigus kuuluda spordiklubisse ja kasutada selle võimalusi ning kohustus täita oma klubi poolt kehtestatud reegleid. Samas ei ole võetud hagejalt õigust kuuluda mõnda teise spordiklubisse. Konkreetsesse spordiklubisse kuulumine ei ole hädavajalik teenus. Kostja on välja toonud ja
3(7)
tõendanud Tartu linna ametlikult veebilehelt saadavast informatsioonist, et Tartus on registreeritud kokku 192 spordiklubi ning Tartus asub kokku 140 erinevat spordiobjekti. Vastavalt on hagejal võimalik kuuluda teistesse spordiklubidesse ja hagejal on võimalik tegeleda spordiga muul viisil. Hageja märgib, et kostjale samaväärset teenust kolme spordiklubi, treeningute tunniplaani, samuti treenerite valiku osas teised spordiklubid ei paku. Nimetu ei anna siiski hagejale õigust kohustada kostjat jätkata kostjaga sõlmitud liikmelepingut. 18.VÕS § 630 lõike 2 kohaselt on rikutud hea usu põhimõtet kui käsundiandja satub ülesütlemise tõttu ebasoodsasse olukorda ning kui ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul. Nimetatud sätte kohaselt ei loeta hea usu põhimõtte vastaseks ülesütlemise põhjuse puudumist. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks sattunud lepingu ülesütlemise tõttu ebasoodsasse olukorda. Samuti kohus tuvastas eelnevalt, et hageja kuulumine kostja spordiklubisse ei ole ainus võimalus tegeleda Tartu linnas spordiga. Vastavalt ei ole kostja käitumine hea usu põhimõtte vastane. 19.Hagejal tuli täpsustada, missugust üldtingimuste punkti ta peab tühiseks ning miks ta leiab, et tegemist on tühise tüüptingimusega. 18.04.2024 seisukohast nähtuvalt mõistab kohus, et peab hageja tühiseks lepingu p-i 11.3. MyFitness üldtingimuste p 11.3 kohaselt on klubil olenemata põhjusest õigus leping üles öelda teatades sellest liikmele üks (1) kuu ette. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, kuna nimetatuga ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Samuti ei piira tüüptingimus teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. 20.Eeltoodust tulenevalt on täidetud kõnealuse lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning ülesütlemine on kehtiv. 21.Hageja esitas kohtule taotluse anda kostja käitumise suhtes hinnang. Asjaolu, et kostja vaidleb hagiavaldusele vastu, ei muuda menetlusosalist pahatahtlikuks. Hageja apellatsioonkaebus
22.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohalselt kvalifitseeris maakohus ebaõigesti pooltevahelise õigussuhte käsunduslepinguks. Kostjal puudus õigus põhjust esitamata leping üles öelda. Kostjal on õigus leping üles öelda vaid hageja poolt lepingu rikkumisel. Hageja lepingut rikkunud ei ole. Kostja tüüptingimus, mis võimaldab põhjendamata lepingu ülesütlemist on tühine. Kostjal on kohustus hagejale teenuseid osutada, sest täpselt samasuguseid teenuseid hageja oma elukohas mujalt ei saa. Vastus apellatsioonkaebusele 23.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 24.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse
4(7)
põhjendustega ega korda neid, va arvatud osas, milles maakohtu otsuse põhjendusi korrigeeritakse. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise. 25.Asja materjalidest nähtub: -Pooled sõlmisid 01.06.2020 liikmelepingu nr 211096. -Kostja ütles esmakordselt 15.07.2022 e-kirjaga poolte vahel sõlmitud liikmelepingu nr 211096 üles. -Hageja esitas Harju Maakohtule hagi nõudega tuvastada, et tema liikmeleping nr 211096 ei lõppenud 15.07.2022 ülesütlemise tagajärjel (tsiviilasi nr 2-22-11451). -Kohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-22-11451 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. -Kostja ütles 24.10.2022 avaldusega uuesti hagejaga sõlmitud liikmelepingu nr 211096 üles alates 24.11.2022 (tl 3), viitega üldtingimuste p-le 11.3 ja VÕS § 195 lg-le 3. - MyFitness üldtingimuste p 11.3 kohaselt on klubil olenemata põhjusest õigus leping üles öelda, teatades sellest liikmele üks (1) kuu ette (tl 29-34). -Hageja esitas Harju Maakohtule käesoleva hagiavalduse nõudega tuvastada, et tema liikmeleping nr 211096 ei lõppenud 24.10.2022 ülesütlemise tagajärjel.
26.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed. Hageja on seisukohal, et lepingu üldtingimuste p 11.3 on tühine ning kuna ülesütlemise avalduses puudus põhjus oli ülesütlemine toimetu. Hageja on sisuliselt seisukohal, et kostja saab lepingu üles öelda vaid erakorraliselt, st selleks, et ülesütlemine omaks toimet peab kostja ülesütlemist põhjendama ja põhjuse olemasolu tõendama. 27.Kuigi kostja ei toonud ülesütlemise avalduses esile konkreetset põhjust või põhjuseid, mille tõttu ta hagejaga sõlmitud lepingu üles ütles võis ringkonnakohtu istungil avaldatust järeldada, et ülesütlemise tingis hageja käitumise tõttu kostja treenerite ja teiste klientide poolt esitatud kaebused. Ülesütlemise alusena kostja neile asjaoludele ei tuginenud ning ei soovinud seda teha ka hiljem. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas kostja poolt ülesütlemine korraliselt põhjust avaldamata tõi kaasa lepingu lõppemise.
28.Nagu eespool esile toodud on MyFitness üldtingimuste p 11.3 kohaselt klubil olenemata põhjusest õigus leping üles öelda teatades sellest liikmele üks (1) kuu ette. Asjas puudub vaidlus, et tegemist on tüüptingimusega ning hageja näol on tegemist tarbijaga. Maakohus hindas tüüptingimuse kehtivust ja asus seisukohale, et tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, kuna nimetatuga ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest, samuti ei piira tüüptingimus teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ja toob esile alljärgneva. 29.Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu (VÕS § 35 lg 1). Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid
5(7)
arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga (VÕS § 42 lg 1). VÕS § 42 lõikes 3 on välja toodud tüüptingimused, mille korral loetakse, et tüüptingimus on eelkõige ebamõistlikult kahjustav. VÕS § 42 lg 3 p 3 järgi on tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav, kui tingimuse kasutajale antakse õigus lõpetada leping põhjust avaldamata, kui samasugust õigust ei anta teisele lepingupoolele. Lepingust ei nähtu, et hageja jaoks kehtis samasugune lepingutingimus. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et käsitletav tüüptingimus on tühine.
30.Siiski ei muuda eeltoodu lepingu ülesütlemist toimetuks, sest vaidluse lahendamisel tuleb arvestada ka pooltevahelise õigussuhte kvalifikatsiooniga. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte lepingulisele suhtele kohalduvad käsunduslepingu sätted. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping oli käsundusleping, kuna lepingu eesmärgiks oli kostja poolt teenuste kui faktiliste toimingute osutamine, sh võimaldati hagejal kasutada kostja treeningsaalides treenerite juhendamist. Kuna poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline käsundusleping, tuli poolte vaidluse lahendamise kohaldada vastavaid käsunduslepingu ülesütlemise sätteid. Maakohus kohaldas õigesti VÕS § 630 sätestatut.
31.VÕS § 630 lõike 1 järgi kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda, lõike 2 järgi käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. Eeltoodust tuleneb, et korralist ülesütlemist ei pea käsundisaaja ega käsundiandja põhjendama, kuid käsundisaaja peab ülesütlemisel arvestama, et käsundiandja ei satuks ülesütlemise tõttu ebasoodsasse olukorda, eelkõige siis kui käsundiandja ei saa käsundi esemeks olevat teenust muul viisil. Hageja tuginebki sellele, ülesütlemine seab teda ebasoodsasse olukorda, kuna täpselt selliseid treeninguid ajaliselt ja konkreetsete treenerite poolt ükski teine spordiklubi ei paku. Kuna hageja ei saa täpselt samasugust teenust kusagilt mujalt on hageja seisukohal, et kostjal ei ole võimalik korraliselt lepingut hagejaga üles öelda. 32.Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kostja poolt osutatava näol ei ole tegemist teenusega, mida kostja on kohustatud avalikkusele pakkuma. Põhjendatud on ka kostja väide, et hagejal on oma elukohas ka teisi spordiklubisid, mis pakuvad analoogseid treeninguvõimalusi. Asjaolu, et osutatavad teenused ja treeningplaan ei ole täpselt kattuvad, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja jaoks on sarnaste teenuste tarbimine muutunud võimatuks. 33.VÕS § 630 lg-st 2 tuleneb, et käsundisaaja peab käsunduslepingu korralisel ülesütlemisel arvestama käsundiandja jaoks vajaliku ajaga uue käsunduslepingu sõlmiseks. Arvestada tuleb sellega, et VÕS § 630 lg 2 on erinormiks VÕS § 195 suhtes, va osas, milles käsundisaajal on kohustus tähtajatu käsundusleping üles öelda mõistliku etteteatamistähtajaga. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, kas ühekuuline ülesütlemisest etteteatamise aeg oli piisav, vaidlus on selles, kas kostjal on üldse õigus korraliselt leping põhjust avaldamata üles öelda.
6(7)
Ringkonnakohus on seisukohal, et juhul, kui ühekuulist ülesütlemisest etteteatamise tähtaega ei saaks pidada mõistlikuks tähtajaks, ei muudaks see siiski ülesütlemist käesoleval juhul toimetuks, sest VÕS § 630 lg 2 järgi on käsundisaajal sel juhul õigus nõuda vaid kahju hüvitamist. Seega on hageja ebaõigel seisukohal, et kostja ülesütlemine on toimetu. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et kostja ülesütlemine tõi kaasa lepingu lõppemise. Menetluskulude jaotus 33.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.