Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-3656
Kohtuasi
OÜ Pluvo Eesti hagi EnergyTrend osaühingu vastu leppetrahvi nõudes EnergyTrend osaühingu vastuhagi OÜ Pluvo Eesti vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2024 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja kaebuse hind
OÜ Pluvo Eesti apellatsioonkaebus, 320 139,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastuhagis kostja): OÜ Pluvo Eesti (registrikood 14926238), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Indrek Leppik ja Jana Tudelep
EnergyTrend osaühingu 618,32 eurot
vastuapellatsioonkaebus,
Kostja (vastuhagis hageja): EnergyTrend osaühing (registrikood 14184966), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Yulia Zaitseva ja Andres Aavik Menetluse liik
Asja läbivaatamine 15.10.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Pluvo Eesti apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Harju Maakohtu 19.01.2024 otsus osas, milles jäeti rahuldamata hageja hagi leppetrahvi saamiseks 164 596 euro ulatuses ning rahuldati kostja vastuhagi ja tasaarvestati poolte nõuded üksteise vastu. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt käesoleva otsuse tervikresolutsioonile.
4.Harju Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus ei rahuldanud EnergyTrend OÜ nõuet 11 451,60 euro ulatuses (s.o arvest nr 4321 tuleneva nõude osaline rahuldamata jätmine).
5.4.Jätta maakohtus Pluvo Eesti OÜ hagiga seoses kantud menetluskulud 35% ulatuses OÜ Pluvo Eesti kanda ja 65% ulatuses EnergyTrend osaühingu kanda.
5.5.Jätta ringkonnakohtus Pluvo Eesti OÜ apellatsioonkaebusega seoses kantud menetluskulud 30% ulatuses OÜ Pluvo Eesti kanda ja 70% ulatuses EnergyTrend osaühingu kanda.
5.6.Jätta maa- ja ringkonnakohtus EnergyTrend osaühingu vastuhagiga seoses kantud menetluskulud tervikuna EnergyTrend osaühingu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja vastuväited vastuhagile
1.OÜ Pluvo Eesti (hageja) esitas 11.03.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse EnergyTrend OÜ (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista 250 000 eurot.
2.Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt on hageja elektrivõrkude ehitamisele spetsialiseerinud ettevõte, kes teostas Enefit Connect OÜ-ga sõlmitud kahe peatöövõtulepingu alusel elektripaigaldise ehitustöid. Kostja oli hageja alltöövõtjaks, kes teostas elektritööde teostamiseks vajalikud ettevalmistavad tööd, sh kaevetööd ja maapinna taastamistööd.
3.Hageja kui tellija ja kostja kui töövõtja sõlmisid järgnevad lepingud: 1) 09.04.2021 töövõtuleping nr PL21-13 kaeve- ja taastamistööde teostamiseks, s.o Endla F610 ja F649 üleviimine 10 kV-le; 2) 17.06.2021 töövõtuleping nr PL21-25-3 kaeve- ja taastamistööde teostamiseks, s.o Veskimetsa AJ fiidri 1013 uuendamise I ja II etapp.
2-22-3656
4.Lepingu nr PL21-13 järgi pidid tööd olema hagejale lõplikult üle antud hiljemalt 30.06.2021 (lepingu p 8.1). Lepingu nõuetekohase täitmise eest kohustus hageja maksma kostjale 137 142,90 eurot. Kostja sattus tööde teostamisega viivitusse ja teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti saatis kostja hagejale alles 01.12.2021. 09.12.2021 keeldus hageja akti allkirjastamisest, kuna kostja ei olnud koostanud ega andnud hagejale üle teostusdokumentatsiooni, olemasolev ehitusdokumentatsioon oli puudulik ja vigane. Ehitustööde teostusdokumentatsiooni koostamine kuulus lepinguliste tööde hulka (lepingu p-d 5.1 ja 6.1). Tööde üleandmisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,1% lepingu tasust (s.o 137 142,9 eurot) iga viivituses oldud päeva eest (lepingu p-d 8.2 ja 10.3), s.o 137,14 eurot päevas. Kuivõrd kostja oli tööde lõpetamisega (sh ehitusdokumentatsiooni üleandmisega) viivituses, teavitas hageja 14.12.2021 kostjat leppetrahvi rakendamisest ning 14.01.2022 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude. Kostja vaidles leppetrahvinõudele vastu, väites justkui oleks pooled kokkuleppel pikendanud lepingu tähtaegu. Hageja selle väitega ei nõustu. Leping nägi ette tähtaja pikendamiseks konkreetse korra, mida kostja ei ole järginud (tüüptingimuste p 8.3.2). Lisaks tulenes lepingust, et kõik kokkulepped tuleb sõlmida kirjalikus vormis (lepingu p 15.1).
5.Lepingu nr PL21-25-3 järgi pidi kostja töid teostama kahes etapis: kaevetööd ja kaablite paigaldustööd pidid olema hagejale lõplikult üle antud 30.09.2021, objekti taastamistööd pidid olema hagejale lõplikult üle antud hiljemalt 30.10.2021 (lepingu p 8.1). Lepingu nõuetekohase täitmise eest kohustus hageja maksma kostjale 532 708 eurot. Kostja sattus töödega viivitusse. 01.12.2021 esitas kostja hagejale tööde teostamise aktid nr 1, 2 ja 3. Hageja keeldus aktide allkirjastamisest ja tööde vastuvõtmisest 09.12.2021 kirjaga ning selgitas, et 08.12.2021 seisuga on objektil teostamata või osaliselt teostatud mitmed aktis kajastatud tööd. Seejärel jättis kostja stööd pooleli ning lahkus objektilt. Tööde üleandmisega viivitamise eest oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,25% lepingu tasust (s.o 532 708 eurot) iga viivituses oldud päeva eest (lepingu p-d 8.2 ja 10.3), s.o 1331,77 eurot päevas. Kuivõrd kostja oli tööde lõpetamisega viivituses ning lahkus objektilt, teavitas hageja 09.12.2021 kirjaga kostjat leppetrahvi rakendamisest ning 25.01.2022 esitas hageja kostjale leppetrahvi tasumise nõude.
6.02.02.2022 esitas kostja hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse, tuginedes tasu maksmisega viivitamisele hageja poolt. Hageja hinnangul puudus kostjal õigus taganeda, sest kostja lõpetas tööde teostamise enne, kui kostja nõuded hageja vastu sissenõutavaks muutusid.
7.Hagejal on kostja vastu kolm leppetrahvinõuet kokku 425 042,91 eurot: 1) lepingu nr PL21-13 alusel 34 834,30 eurot; 2) lepingu nr PL21-25-3 alusel 215 746,74 eurot; 3) lepingu nr PL21-25-3 alusel 174 461,87 eurot. Kostja väitel oli tal hageja vastu lepingute alusel teostatud tööde tasunõudeid kokku 94 068,89 eurot: 1) lepingu nr PL21-13 lepingu alusel 39 990,89 eurot; lepingu nr PL21-25-3 alusel 46 443,66 eurot; 3) lepingu nr PL21-25-3 alusel 7634,40 eurot. Hageja esitab koos hagiavaldusega kostjale ka tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab kostja nõuded 94 068,89 euro ulatuses enda nõuetega 425 042,91 euro ulatuses. Pärast tasaarvestamist jääb hagejal kostja vastu leppetrahvinõue 330 974,02 eurot. Hageja ei pane aga oma leppetrahvinõuet maksma kogu ulatuses ning palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 250 000 eurot.
8.Hageja on teatanud leppetrahvinõudest ja esitanud leppetrahvinõuded mõistliku aja jooksul. Leppetrahvid muutusid sissenõutavaks vastavalt lepingu nr PL21-13 puhul 01.07.2021 ja lepingu nr PL21-25 puhul 01.10.2021 ja 01.11.2021. Hageja teavitas leppetrahvi rakendamisest 09.12.2021. Hageja nõudis leppetrahve konkreetsemalt lepingu nr PL21-13 eest 14.01.2022 ja lepingu nr PL21-25 eest 25.01.2022.
2-22-3656
9.Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, sh ei ole esitatud tööde täieliku üleandmise dokumentatsiooni, teostanud töid nõuetekohases mahus ega kõrvaldanud puudusi tehtud töödes. Tasu sissenõutavaks muutumise eeldused ei ole täidetud. Ebaõiged ja põhjendamata on kostja väited, justkui hageja on või oleks pidanud tööd vastu võtma. Kui kostja väidab, et on teostanud tööd tähtaegselt ja/või puudusteta, peab kostja oma väiteid tõendama. Kostja peab esile tooma ja tõendama asjaolud, et on teostanud kõik tööd, töö on valminud ning tööd, sh täitedokumentatsioon, on esitatud ja vastavad lepingutingimustele. Kostja ei ole seda teinud. Asjaolu, et Enefit Connect OÜ on tasunud hagejale töö eest, ei tähenda, et kostja oleks teostanud tööd tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kostja on esitanud ebaõige väite, et reaalselt olid tööde teostamise tähtajad hageja poolt mitmekordselt pikendatud. Hageja ei ole pikendanud lepingu nr PL21-13 järgseid tähtaegu. Kostja oli töödega viivituses ja tööde teostamisega viivitamine tulenes kostjast.
10.Tegemist ei ole tüüptingimustega lepingutega. Hageja saatis kostjale läbirääkimiste käigus küll omalt poolt koostatud lepingu projekti, kuid kostja ei soovinud lepingut muuta või selles sisalduvate tingimuste üle läbirääkimisi pidada, vaid otsustas lepingu projekti allkirjastada. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse hageja leppetrahvinõude vähendamiseks.
11.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja poolt mõlema lepingu alusel teostatud töödes esineb olulisi kõrvaldamata puudusi, mistõttu ei ole hageja töid vastu võtnud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja oleks hagejale andnud täiendava mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks. Hageja ei ole rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 644 sätestatud kohustust teavitada puudusest mõistliku aja jooksul ega puuduse kirjeldamise kohustust. Hageja teavitas kostjat puudusest mõistliku aja jooksul. Hageja keeldus tööde vastuvõtmisest ja teatas leppetrahvi rakendamisest enne, kui kostja arved sissenõutavaks muutusid. Seega tuleb jätta kostja väide, justkui oleks kostjal olnud õigus keelduda omapoolsete tööde teostamisest VÕS § 110 lg 1 alusel, tähelepanuta. Kostja esitatud arvetel kajastuvad mh lisatööd, milles pooled ei ole kokku leppinud. Kostja vastuväited ja vastuhagi
12.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Hageja leppetrahvinõue on ebaselge. Kuna hagiavalduses on välja toodud kaks töövõtulepingut, siis jääb arusaamatuks, mis lepingu alusel nõuab hageja leppetrahvi 250 000 eurot. Arusaamatuks jääb nõutud summa suurus ja selle kalkulatsioon.
14.Lisaks on leppetrahvinõue alusetu. Kostja ei rikkunud tööde teostamise tähtaega. Reaalselt olid tööde teostamise tähtajad hageja poolt mitmekordselt pikendatud. Kuna hageja on korduvalt saatnud e-kirju, millega on määranud lepingujärgsete tööde teostamise etapid, siis kostja arvates on pooled lepingu tähtaegu muutnud. Lepingutes sätestatud leppetrahvi kokkulepped on tühised, kuna lepingus kokku lepitud viivisemäär ületab seaduslikku viivisemäära kordades. Lisaks nõuab hageja leppetrahvi, mis on võrdne lepingu tasuga või kordades suurem kui lepingu tasu. Pooled ei ole lepingu tingimusi kokku leppinud, lepingu on ette valmistanud hageja ja tegemist on tüüptingimustega lepinguga. Lepingu nr PL21-13 alusel ei ole leppetrahvi nõuet esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja taotles leppetrahvi vähendamist nullini, kuna peatellija poolt tööde vastuvõtmise tõttu ei ole kostja viivitus saanud hagejale kahju tekitada.
2-22-3656
15.27.10.2022 esitas kostja vastuhagi, milles palub hagejalt välja mõista lepingute nr PL2113 ja nr PL21-25-3 alusel esitatud arvetest nr 4521, 4121, 4221, 4421 ja 4321 tuleneva põhinõude kokku 127 684,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise kokku 13 938,19 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,1% ja 0,25% päevas. (i) Töövõtulepingu nr PL21-13 objektil said tööd nõuetekohaselt lõpetatud ning viimaste tööde kohta koostas kostja 01.12.2021 akti nr 7, mille alusel esitati hagejale arve nr 4521. Kostja poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Hageja ei ole täpsustanud väidetavate puuduste sisu. Hagejal ei olnud õigust keelduda tasu maksmisest, kuna kostja on kõik tööd teostanud vastavalt lepingule ning hageja esindajal oli võimalus tulla objektile nii tööde kui ka nende alusdokumentidega tutvuma. Hageja oli kohustatud tööd üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma 5 tööpäeva jooksul (lepingu p 13.1). Hageja ei ole 01.12.2021 akti allkirjastamisest motiveeritult keeldunud, seega loetakse tööd hageja poolt vastuvõetuks. Hageja on rikkunud kokkulepitud tasu maksmise kohustust ning võlgneb kostjale arve nr 4521 alusel 39 990,89 eurot. (ii) 01.11.2021 väljastas kostja hagejale arve nr 4121 kogusummas 13 173,38 eurot (akti nr 6 alusel). Hageja tasus arve nr 4121 vaid osaliselt, s.o 9010,10 euro ulatuses. Kostja nõuab arve nr 4121 jäägi 4163,28 eurot tasumist. (iii) Töövõtulepinguga nr PL21-25-3 seoses selgitas kostja, et 01.12.2021 esitas kostja hagejale aktid 2021. aasta novembris teostatud tööde eest. Hageja ei ole kostja 01.12.2021 akte allkirjastanud ega motiveeritult keeldunud nende allkirjastamisest, millega rikkus lepingu p 13.1. 09.12.2021 väljastas hageja kostjale kolm arvet: 1) arve nr 4221 summas 46 443,84 eurot, 2) arve nr 4421 summas 18 000 eurot; 3) arve nr 4321 summas 19 086 eurot. Kuna hageja ei ole eespool mainitud arveid tasunud, siis peatas kostja 10.12.2021 objektil tööd. Kuna olukord oli muutusteta (hageja ei maksnud kostja arveid), siis saatis kostja 03.02.2022 hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse, milles teavitas, et taganeb töövõtulepingust nr PL21-25-3 02.02.2022 ning nõuab hagejalt lepinguliste kohustuste täitmist ning avalduses mainitud arvete tasumist hiljemalt 11.02.2022. (iv) Arve nr 4321 on seotud lisatöödega. Lisatööde tegemise põhjuseks oli asjaolu, et hageja esitatud projektis kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele. Tööde tegemise käigus avastati, et trass asus hoopis kraavis ning tööde tegemise käigus tekkis elektriposti vajumise ning elektrikaablite vette vajumise oht. Sellest tingituna oli hageja sunnitud omakorda projekti muutma, mis kostja vastuväidete järgi suurendas kostja tehtavate sundpuurimistööde mahtu. (v) Töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel (töö oli valmis, kuid hageja ei võtnud alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul). Tööd olid vastu võetud peatellija Enefit Connect OÜ poolt. Kostja tegi töö valmis, esitas selle hagejale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Kostjal oli õigus VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda töö tegemisest ja kostja on lepingust nr PL21-15 kehtivalt taganenud. (vi) Kostja nõuab viivise väljamõistmist, tuginedes mõlema lepingu p-dele 10.2 määraga 0,1% lepingu nr PL21-13 alusel nõutavatelt põhisummadelt päevas ja määraga 0,25% lepingu nr PL21-25-3 alusel nõutavatelt põhisummadelt päevas. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Harju Maakohtu 19.01.2024 otsusega jäeti hageja hagi leppetrahvi nõudes rahuldamata, kostja vastuhagi rahuldati osaliselt, tasaarvestati osaliselt hageja leppetrahvi nõue 66 985
2-22-3656 eurot kostja tasunõudega 112 069,13 eurot, mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 62 024,73 eurot (sh põhissumma 45 084,13 eurot ja seisuga 19.01.2024 arvestatud viivis 16 940,60 eurot) ning viivis põhinõudelt (62 024,73 eurot) alates 20.01.2024 kuni põhinõude tasumiseni määraga 18% aastas. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
17.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled kostja poolt kohustuste täitmise nõuetekohasuse, hageja poolt tasu maksmisest keeldumise ning leppetrahvi määramise põhjendatuse üle.
18.Maakohus tuvastas, et kostja tehtud töö lõpptulemus ei vasta lepingute tingimustele täitedokumentatsiooni vormistamise ja tellijale üleandmise osas. Kostja vastuväited lepingu nr PL21-25-3 järgse kaevetööloa saamise ehk maa- ja võrguomanikelt kooskõlastuste läbisaamise tõttu uute kooskõlastuste tegemise vajadusest tingituna tööde tegemise venimise kohta ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest (lepingu p-d 3 ja 5). Kuna kostja oli töövõtja, siis dokumenteerimise ja ehituse dokumentide üleandmise kohustus oli kostjal (ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg 1). Kostjalt on nõutud dokumentatsiooni esitamist. Kostja ei väida, et ta on kogu dokumentatsiooni hagejale üle andnud.
19.Maakohus ei nõustunud kostja vastuväidetega selle kohta, et lepingu nr PL21-13 tähtaega ei ole rikutud. Pooled ei ole lepingu tähtaega muutnud, selleks tuli neil vastavalt lepingu p-le 15.1 sõlmida kirjalik kokkuleppe. Kuna pooled ei ole seda teinud, siis saabus tähtaeg vastavalt lepingule ja kostja oli kohustuste täitmisega viivituses alates 01.07.2021. See, et hageja võimaldas tööd edasi teostada, ei tähenda, et hageja on nõustunud lepingu tähtaja pikendamisega. Kostja ei ole nimetanud, mis kuupäevani tema arvates lepingu tähtaeg tuleb pikendatuks lugeda.
20.Puudub vaidlus, et 03.11.2021 teatas AS Tallinna Vesi hagejale, et kostja põhjustas ehitustegevusega Õismäe tee tänava Ø 300 mm ühisveevärgitorustiku purunemise. Kohus leidis, et kuna kostja tegevusega tekitatud kahju eest esitas AS Tallinna Vesi kahju hüvitamise nõude hagejale (4163,28 eurot), siis hagejal on tekkinud tasaarvestamise õigus kostja nõudega kostja poolt AS-ile Tallinna Vesi tekitatud kahju ulatuses (VÕS § 197 lg 1). Hageja on 04.11.2021 teinud kostjale tasaarvestamise avalduse, millega on tasaarvestanud kostja arvest nr 4121 tuleneva nõude hageja nõudega 4163,28 euro ulatuses.
21.Kohus tunnistas lepingutega ettenähtud leppetrahvimäärad (lepingute p-d 10.3) tühisteks ja vähendas seejärel leppetrahvi määra kuni 10%-ni lepingute hinnast. Maakohus luges mõistlikuks leppetrahvi suuruseks lepingu nr PL21-13 puhul 13 714 eurot ja lepingu nr PL2125-3 puhul 53 271 eurot, kokku 66 985 eurot. Kohus tuvastas, et pooled ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidanud. Seega ei ole nad ka leppetrahvi määras kokku leppinud. Olukorras, kus leppetrahvi määra on lepingus määranud üksnes hageja, on tegemist tüüptingimusega (VÕS § 35 lg 1, § 29 lg 1, § 29 lg 5 p 1). Leppetrahvi määradest tulenevalt tekib hagejal leppetrahvi nõue lepingu nr PL21-13 puhul 36,50% lepingu tasust aastas ja lepingu nr PL21-25-3 puhul 91,25% lepingu tasust aastas. Hageja poolt arvestatud leppetrahv moodustab lepingu nr PL2113 puhul 25,40% lepingu tasust ja lepingu nr PL21-25-3 puhul 73,25%. Leppetrahvi määrad, mis ei määra kindlaks leppetrahvi piirmäärasid, tuleb lugeda teist lepingupoolt ebamõislikult kahjustavaks ja seega tühiseks. Lisaks ei ole selline hagejapoolne käitumine kooskõlas mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega. Leppetrahv sanktsioonina on ennekõike ette nähtud lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist (VÕS § 162 lg 1). Maakohus on siseveendumuse järgi arvamusel, et mõislikuks lepptrahvi määraks käesolevas vaidluses saab mõlema lepingu puhul pidada kuni 10% lepingu hinnast.
2-22-3656
22.Kostjal oli VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel õigus lepingust taganeda ja kostja on lepingust nr PL21-25-3 kehtivalt taganenud. 02.02.2022 taganemisavalduses on kostja lepingu olulise rikkumisena tuginetud hageja esitatud projekti alusel tööde tegemise võimatusele, pärast lepingu sõlmimist hageja poolt projekti muutmisele, muudetud projekti alles 30.08.2021 esitamisele, projekti muudatusest tulenevalt trassi pikkuse muutumisele ja sundpuurimistööde mahtude suurenemisele. 23.02.2022 vastuses taganemisavaldusele ja ka kohtumenetluses ei ole hageja neid asjaolusid vaidlustanud. Asjas ei ole väidetud, et nimetatud asjaolud ei saanud lepingu lõpptähtaega mõjutada. Seega ei vastanud hageja esitatud ehitusprojekt EhS § 13 lg 1 ja lg 2 nõuetele ja oli puudulik. Puuduliku ehitusprojekti järgi ei olnud võimalik lepingu nr PL21-25-3 järgseid töid õigeaegselt lõpetada. Lisaks on hageja keeldunud kostja tehtud tööde eest osaliselt tasumast. Kostja teadis juba taganemisavalduse esitamisel, et hageja ei täida oma tasu maksmise kohustust ka olukorras, kus kostja tehtud tööd olid tegelikult peatöövõtja poolt vastu võetud.
23.Hageja ei ole välja toonud, millised puudused kostja tehtud töös esinevad ja mida kostja puuduste kõrvaldamiseks tegema peab. Hageja heidab kostjale ette pigem dokumentatsiooni üleandmata jätmist. Kohus leidis, et kostja poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on peatellija Enefit Connect OÜ poolt vastu võetud ja ehitustööde päevikud ja kaetud tööde akt on viimase poolt allkirjastatud (VÕS § 638, RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851 p 24).
24.Hageja on jätnud kostjale tasumata lepingu nr PL21-13 alusel 09.12.2021 elektripaigaldisetööde eest esitatud arve nr 4521 summas 39 990,89 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2021; lepingu nr PL21-25-3 alusel 09.12.2021 elektripaigaldisetööde eest esitatud arve nr 4221 summas 46 443,84 eurot, tasumise tähtajaga 13.12.2021 ja lisatööde eest on tasutud vaid osaliselt 7634,40 eurot. (i) Kostja on selgitanud, et lisatööde tegemise põhjuseks oli asjaolu, et hageja esitatud projektis kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele. Tööde tegemise käigus avastati, et trass asus hoopis kraavis ning tööde tegemise käigus tekkis elektriposti vajumise ning elektrikaablite vette vajumise oht. Sellest tingituna oli hageja sunnitud omakorda projekti muutma, mis kostja vastuväidete järgi suurendas kostja tehtavate sundpuurimistööde mahtu. 30.11.2023 istungil vaidlesid pooled selle üle, kas postide kraavis asumine vajas projekti muutmist. Hageja soovis tunnistaja ütlustega tõendada, et tööde kraavis tegemiseks ei ole vaja projekti muuta. Kohus leidis, et tunnistaja ütlused ei saa olla kohaseks tõendiks projekti muudatuste tegemise vajaduste puudumise tõendamiseks, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 alusel on kohaseks tõendiks projekti vastavuse hindamiseks üksnes eksperdiarvamus. Kohus on korduvalt pakkunud pooltele asjas ehitustehnilise ekspertiisi määramise kaalumist, mida pooled ei ole vajalikuks pidanud. (ii) Lepingu nr PL21-25-3 täitmisel tehtud lisatööde (graniitkatte taastamise) eest esitas kostja 09.12.2021 arve nr 4321 summas 19 086 eurot ja akti. Arve ja akt on koostatud ja esitatud 636,2 m2 killustiku eest Kõrgepinge tn, st 25 eurot/m 2, millele lisandub käibemaks. Kohus tuvastas, et kostja on esitanud akti ja arve graniitkillustiku eest, mille hinnas ei ole pooled kokkulepet saavutanud. Seega on kostja esitanud arve ja akti, mida hageja ei pidanud täies ulatuses arvestama. Hageja on nõustunud tasaarvestamise tegemisel arvega nr 4321 summas 7634,40 eurot ehk ühiku hinnaga 12 eurot/m2 (7634,40/636,2). (iii) Lepingu nr PL21-25-3 alusel esitas kostja 09.12.2021 arve nr 4421 summas 18 000 eurot ja akti. Akt ja arve on esitatud ettevalmistustööde eest kinnisel meetodil, aktil märgitud selgituse järgi hõlmab see „vajalike kaeve- ja ekskavaatoritööde, ol.oleva trasside ühendamist, mahamärkimistöid ja geodeesia, liikluskorraldust, ol.ol.trasside šurfimist“. Kohus leidis, et
2-22-3656 olukorras, kus kostja on tööd peatöövõtjale üle andnud, on hageja põhjendamatult keeldunud arve tasumisest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt täidetud lepingu dokumentatsiooni esitamist, mille esitamisest võib kostja keelduda kuni tehtud tööde eest tasumiseni.
25.Seega on kostjal hageja vastu kokku nõudeid 112 069,13 euro ulatuses, sh lepingu nr PL21-13 alusel esitatud arvest nr 4521 tulenev nõue 39 990,89 eurot ning lepingu nr PL21-253 alusel esitatud arvest nr 4221 tulenev nõue 46 443,84 eurot, arvest nr 4321 tulenev nõue 7634,40 eurot ja arvest nr 4421 tulenev nõue 18 000 eurot. Hagejal on tekkinud tasaarvestamise õigus 66 985 euro ulatuses. Kohus tasaarvestas poolte põhinõuded ning pidas põhjendatuks jätta hagi rahuldamata, sest hagejal ei ole tekkinud tasaarvestamise õigust ulatuses, milles ta on kostja nõude tasaarvestanud. Vastuhagi rahuldas kohus põhissummas 45 084,13 eurot (112 069,13 - 66 985).
26.Kohus leidis, et lepingute p-d 10.2, mis näevad viivise määrana ette vastavalt 36,50% ja 91,25% aastas, on tühised ja vähendas mõlema lepingu viivise määra 18%-ni aastas. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja viivise põhissummalt 45 084,13 eurolt alates 19.12.2021 kuni 19.01.2024 otsuse tegemiseni 16 940,60 eurot ja edasi kuni põhinõude tasumiseni määraga 18% põhinõudelt aastas.
27.Kuigi kohus jättis hagi rahuldamata, tasaarvestas kohus tegelikult osaliselt kostja nõude hageja nõudega. Tasaarvestamise tõttu rahuldatakse sisuliselt hageja nõue kostja vastu 66 985 euro ulatuses, mis on 27% haginõudest (66 985 / 250 000). Vastuhagi rahuldatakse summas 62 024,73 eurot (45 084,13 + 16 940,60), mis on samuti 27% vastuhagi hinnast (62 024,73 / 233 959). Olukorras, kus mõlema poole nõuded rahuldatakse 27% ulatuses ning arvestades vaidluse olemust, pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja apellatsioonkaebus
28.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse lisana uued tõendid (06.04.2021 – 07.04.2021 kirjavahetus koos tõlkega; 10.06.2021 – 14.06.2021 kirjavahetus koos tõlkega).
29.Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingud on tüüptingimustega lepingud ning lepingute p-s 10.3 sätestatud leppetrahvi tingimus on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Kohus ei ole tuginenud ühelegi tõendile ning kohtu vastav seisukoht on üllatuslik. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust.
30.Kohus ei juhtinud kordagi poolte tähelepanu, et kohtu hinnangul võib leppetrahvi kokkuleppe puhul olla tegemist tüüptingimusega. Kohus ei ole hagejal võimaldanud selgitada ja tõendada, et leppetrahvi kokkulepe ei ole tüüptingimus ning et see ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kostja ei ole üheski menetlusdokumendis otsesõnu väitnud, et leppetrahvi kokkulepe on tüüptingimus. Tegelikkuses pidasid pooled lepingutingimuste üle läbirääkimisi ning seda tõendavad poolevahelised 06.04.2021 ja 10.06.2021 e-kirjad (vt apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2). Lepingueelselt peetud kirjavahetus tõendab, et kostjal oli võimalik lepingu projektiga tutvuda, teha selles muudatusi ning täiendusi. Kostjal oli võimalik leppetrahvi kokkuleppe sisu mõjutada, kuid kostja otsustas seda mitte teha.
2-22-3656
31.Lepingute p 10.3 puhul ei ole tegemist tüüptingimusega ka seetõttu, et kummaski lepingus on erinevad leppetrahvi määrad. Tüüptingimustega lepinguks saab pidada sellist lepingut, kus samasisulisi tingimusi kasutatakse mitmeid kordi.
32.Tüüptingimus ei oleks ka automaatselt tühine seetõttu, et pooled ei pidanud lepingutingimuste üle läbirääkimisi või et lepingu valmistas ette üks pool. Kohtu põhjendused lepingu p 10.3 tühisuse kohta on üldsõnalised ning kohtuotsusest ei selgu, millisele õigusnormile ja millistele asjaoludele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et leppetrahvi kokkulepe on ebamõistlikult kahjustav. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas leppetrahvi kokkulepe kahjustab kostjat ebamõistlikult arvestades lepingute olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi asjas teadaolevaid olulisi asjaolusid. Samuti ei ole kohus selgitanud, milliseks VÕS § 42 lg-s 3 loetletud tüüptingimuseks lepingute p 10.3 kohtu hinnangul kvalifitseerub.
33.Ebaõige on kohtu seisukoht, et piiramata leppetrahvid on automaatselt teist lepingupoolt kahjustavad ja seega tühised. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, millest lähtudes saaks leppetrahvinõuet lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kohus ei ole leppetrahvikokkuleppe hindamisel arvestanud hageja huvidega. Kohtu tõlgendus tähendaks seda, et pärast leppetrahvi piirmäära täitumist, ei oleks hagejal enam ühtelgi viisil võimalik mõjutada kostja käitumist.
34.Kohtuotsus on vastuoluline. Ühelt poolt leidis kohus, et leppetrahvi kokkuleppe on tühine, kuid teisalt on kohus asunud leppetrahvi vähendama. Tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui lepingutingimus on tühine, siis jätab kohus selle tingimuse kohaldamata. Kohus ei saa hakata vähendama leppetrahvi, kui leppetrahvi kokkuleppel puuduvad tagajärjed, st hagejal puudub leppetrahvi nõue.
35.Leppetrahvi vähendamiseks puuduvad alused. Leppetrahvi vähendamiseks peavad olema täidetud konkreetsed eeldused, mida kohus ei ole kohtuotsuse tegemisel arvesse võtnud. Kostja ei ole tõendanud leppetrahvi vähendamise eelduste esinemist.
36.Kohus on eksinud tõendite hindamisel. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostjal oli õigus lepingust nr PL21-25-3 taganeda. Hageja on kohtuvaidluse algusest peale vaidlustanud kostja väite, justkui takistanuks ehitusprojekti muutmine lepingukohaste tööde teostamist. Kostja ei ole tõendanud, et tööde teostamine oli takistatud tulenevalt asjaolust, et trass paiknes kraavis. Hageja nõustus ehitusprojekti muutma üksnes vastutulekuna kostjale. Kui kostja tugineb väitele, et viivitus oli tingitud hagejapoolsest projekteerimisveast, pidanuks kostja projekteerimisvea olemasolu tõendama. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et projekti muutmisega seotud asjaolusid pidi tõendama hageja. Kostjal oli võimalik tutvuda nii ehitusprojekti kui trassi asukohaga, st tööde teostamise kohaga, enne lepingu sõlmimist. Kaevetööd objektil olid peatatud kostjast tulenevatel asjaoludel ja kostja süü tõttu. Kui kaevetööloa pidi hankima kostja ning kostja tõttu kaevetööluba hiljem peatati, ei saa kostja teha tööde valmimise tähtaegade osas mistahes etteheiteid hagejale.
37.Hageja keeldus tööde vastuvõtmisest ja teatas leppetrahvi rakendamisest enne, kui kostja arved sissenõutavaks muutusid. Seega puudus kostjal õigus lepingust taganeda. 09.12.2021 esitatud arvete maksetähtaeg oli lepingu nr PL21-25-3 alusel esitatud arvete puhul 5 päeva (lepingu p 8.4). Seega oleks arvetel kajastuvad nõuded, kui nõuetel oleks õiguslik alus, sissenõutavad alates 15.12.2021. Niisiis oleks kostjal olnud õigus keelduda tööde teostamisest
2-22-3656 vaid alates 16.12.2021. Kostja väidab aga, et peatas lepingu nr PL21-25-3 alusel teostatavad tööd juba 10.12.2021.
38.Kohus on vääralt tuvastanud, et kostjal oli õigus nõuda 09.12.2021 arve nr 4421 tasumist 18 000 euro ulatuses lisatööde eest. Arvel toodud tööd pidid sisalduma lepingu hinnas. Kostja ei ole tõendanud, et arvel toodud tööd ei kuulunud lepingu mahtu ning olid lisatööd.
39.Asjaolu, et hageja on tööd peatellijale üle andnud, ei kinnita seda, et kostja on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud või et lisatööde arve on põhjendatud. Kostja vastuapellatsioonkaebus
40.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuses osas, millega maakohus jättis vastuhagi rahuldamata (kostja arve nr 4121 summas 4163,28 eurot osas), tasaarvestas poolte nõuded, mõistis hagejalt kostja kasuks välja 62 024 eurot ja edasiulatuva viivise. Kostja palub teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi selliselt, et mõista hagejalt kostja kasuks välja kokku 116 232,41 eurot (arve nr 4521 alusel 39 990,89 eurot, arve nr 4121 alusel 4163,28 eurot, arve nr 4221 alusel 46 443,84 eurot, arve nr 4421 alusel 18 000 eurot ja arve nr 4321 alusel 7634,40 eurot) ja viivis viivisemääraga 18% aastas 24.04.2024 menetlusdokumendis välja toodud viisil. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
41.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus ei rahuldanud vastuhagi arve nr 4121 osas summas 4163,28 eurot. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi arve nr 4321 osas üksnes 7634,40 euro ulatuses.
42.Kostja ei ole rikkunud lepingu nr PL21-13 p-s 8.1 sätestatud tähtaega. Tööde teostamise tähtajad olid hageja poolt mitmekordselt pikendatud, mida tõendab pooltevaheline kirjavahetus. Pooled leppisid kokku uues tähtajas kohustuste täitmiseks. Tunnistaja GS kinnitas kohtule, et tegemist oli kostjale antud täiendava tähtajaga kohustuste täitmiseks. 22.07.2021-06.10.2021 e-kirjades ei ole hageja kunagi kirjutanud kostja väidetavast hilinemisest ega leppetrahvist. Hageja leppetrahvinõue ei ole esitatud tähtaegselt.
43.Lepingu nr PL21-13 tööde teostamine viibis kostjast sõltumatutel põhjustel. (i) Objektil puudusid vajalikud alajaama seadmed, samuti oli ummistunud torustik Kaarli pst – Toompea suunas. Kaabli paigaldamine ummistunud torustikku ei olnud tehniliselt võimalik. Torustiku puhastamiseks oli valitud vajalikke seadmeid omav töövõtja, hagejaga oli kooskõlastatud tööde teostamise uus graafik ja hind. Lisaks kinnitas hageja kostjale, et Komeedi tn teostatavate elektritööde lõpetamine ei ole tehniliselt võimalik niikaua, kui lõppevad teised elektritööd, kuna elektrivõrk on liiga nõrk. (ii) Tõkkepuu kaardilugejat ja tugijalga ei lõhkunud kostja. Seega ei ole tähtaja ületamine tingitud kostja tegevusest. (iii) Asfaldisegu probleem oli tingitud segadusest hageja dokumentides (projektis oli mainitud üks asfaldisegu, kuid joonistes oli teine). Hageja tegeles eespool mainitud vastuolu kõrvaldamisega ja kostja ei saanud tööd jätkata, tähtaeg oli nihutatud tulenevalt projekti muudatustest. Ebaõige on hageja väide, et „hageja tuli kostjale vastu ning muutis kostja soovil asfaltsegu retsepti“.
2-22-3656 (iv) Aknaplekkide asendamine ei ole seotud lepingu nr PL21-13 täitmisega. Rahvusraamatukogu rekonstrueerimisega seoses olid kõik aknad ja aknaplekid vahetatud. Rahvusraamatukogu ei ole hagejale kahju hüvitamise nõuet esitanud ja hagejal ei ole kahju tekkinud.
44.Kostja ei ole töövõtulepingut nr PL21-25-3 rikkunud. Vaatamata sellele, et kohus jõudis seisukohale, et kostja on lepingust nr PL21-25-3 kehtivalt taganenud, otsustas kohus, et lepingu nr PL21-25-3 puhul kuulub kohaldamisele leppetrahv 53 271 eurot. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus kostjal oli õigus VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel lepingust taganeda ja kostja on lepingust nr PL21-25-3 kehtivalt taganenud, ei kuulu leppetrahv kohaldamisele, kuna kostja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Tööde teostamisega viivitamine oli tingitud hagejast. Hageja pidi tegelema projekti muutmisega ning see ei olnud tingitud kostjast. Lisaks tuli tööde alguses välja, et kaevetööluba ei ole võimalik väljastada, kuna tähtaeg maa- ja võrguomanikelt kooskõlastuste saamiseks on läbi.
45.Kostja ei nõustu kohtu poolt tehtud tasaarvestusega AS Tallinna Vesi nõude osas. Pooltel puuduvad teineteise vastu samaliigilised nõuded – kostja ei ole hagejale kahju tekitanud (kostja ei kahjustanud ühisveevärgi torustikku), seega ei ole hagejapoolne tasaarvestus põhjendatud. Ühisveevärgi torustiku purunemise põhjustas hageja teine alltöövõtja.
46.Kostja nõustub kohtu poolt määratud viivisemääraga 18% aastas. Vastustajate seisukohad
47.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. (i) Kostja palub jätta tähelepanuta ja asja materjalide hulka võtmata hageja apellatsioonikaebuses esitatud uued väited (apellatsioonikaebuse p 2.7 ja 2.8, 2.29 ja 2.30) ja tõendid, sest hageja ei ole põhjendanud uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavust ning tegemist on hilinenult esitatud väidete ja tõenditega. (ii) Maakohus ei ole eksinud tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamisel. Kohtuotsus ei ole selles osas üllatuslik. Kostja on juhtinud maakohtu menetluses tähelepanu sellele, et tegemist on tüüptingimusega, seega oli hagejal võimalik avaldada selles osas oma seisukohta.
48.Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. (i) Lepingu tähtaegade muutmiseks tuli pooltel sõlmida kirjalik leping. Kostja esitatud tõendid – GS e-kirjad kostjale, mis väidetavalt tõendavad tähtaegade edasilükkamist hageja poolt – ei ole käsitletavad lepingu muutmise kokkulepetena. Täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks ei ole sama, mis lepingu tähtaja muutmine. (ii) Tööd ei lükkunud edasi kostjast sõltumatute asjaolude tõttu. Kui kostja väitel ei olnud tööde tähtaegne teostamine teatud takistuste tõttu võimalik, pidanuks kostja põhjendama, milliste tööde tegemist väidetavad takistused segasid ning kui kaua väidetav takistus esines. (iii) Kohus on õigesti tuvastanud, et hagejal oli arve nr 4121 tasaarvestamise õigus. Kahju hüvitamise nõue tulenes asjaolust, et kostja järelevalve all teostatud tööde käigus lõhuti AS-ile Tallinna Vesi kuuluv veetorustik. Kostja väidab, et toru lõhkus faktiliselt Agio Ehitus OÜ
2-22-3656 töötaja, kuid vastavalt hageja, kostja ja Agio Ehitus OÜ sõlmitud kokkuleppele korraldas ehitusplatsil töid kostja ning kostja pidi vastutama Agio Ehitus OÜ teostatavate tööde eest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
49.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti rahuldamata hageja hagi leppetrahvi saamiseks 164 596 euro ulatuses ning rahuldati kostja vastuhagi ja tasaarvestati poolte nõuded üksteise vastu. Kostja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p-d 1 ja 2). Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, jagab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
50.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohtu otsus on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja on palunud tühistada maakohtu otsuse tervikuna ning teha uus otsus, millega mõista hageja kasuks välja leppetrahv 250 000 eurot ning jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja palus vastuapellatsioonkaebuses jätta hageja hagi tervikuna rahuldamata ning rahuldada kostja vastuhagi osas, milles maakohus jättis selle rahuldamata, v.a osas, milles maakohus mõistis arve nr 4321 alusel hagejalt välja 7634,40 eurot, mitte kostja poolt algselt nõutud 19 086 eurot. Samuti ei vaidlustanud kostja maakohtu otsustust mõista kostja kasuks hagejalt välja mõistetud summadelt viivist 18% aastas (lepingulise viivise asemel). Kuna viivisearvestus sõltub kostja vastuhagi rahuldamisest, on viivise väljamõistmine vaidlustatud hageja poolt. Maakohtu otsus on seega vaidlustatud tervikuna, v.a mis puudutab arvest nr 4321 tulenevat vastuhagi nõuet 11 451,60 eurot (19 086–7634,40), mille väljamõistmata jätmist hagejalt kostja ei vaidlustanud.
51.Ringkonnakohus tuvastab, et pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel on sõlmitud kaks töövõtulepingut: (i)
09.04.2021 sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana töövõtulepingu nr PL 21-13, mille objektiks oli kaeve- ja taastamistööde teostamine projekti PL19-19-24 ENDLA F610 JA F649 üleviimise 10 kV-le raames (leping PL 21-13 või Endla leping). Lepingu p 8 ja lepingu lisaks nr 3 oleva maksumuse tabeli järgi oli tasu tööde nõuetekohase täitmise eest 137 142,90 eurot (lisandub käibemaks). Lepingu p 8.1 järgi kohustus töövõtja alustama tööde tegemisega hiljemalt 26.04.2021 ja töö tellijale üle andma hiljemalt 30.06.2021 (I kd, tl 13–16, 48). Lepingu p-s 10.3 on ette nähtud leppetrahvi nõudmise õigus. Lepingu p 6.1.5 ja p 16.3 kohaselt kuuluvad lepingu juurde lepingu lisana 2 „P135 Elektripaigalduse ehitustööde töövõtulepingu üldtingimused“, ver.20 (01.01.2020).
(ii)
17.06.2021 sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana töövõtulepingu nr PL 21-25, mille objektiks oli kaeve- ja taastamistööde teostamine projektide PL16-40-212, 07.2020 ja PL16-40-213, 12.2019 raames (leping PL 21-25 või Veskimetsa leping). Lepingu p 8.2 järgi kohustus tellija lepingu nõuetekohase täitmise eest tasuma 532 708 eurot (lisandub käibemaks) (I kd, tl 50–54, III kd, tl 173). Lepingu p 8.1 järgi kohustus töövõtja alustama tööde tegemisega hiljemalt 21.06.2021 ning andma kaeve- ja kaablite paigaldustööd tellijale lõplikult üle 30.09.2021 ja objekti taastamistööd hiljemalt 30.10.2021. Leping p-s 10.3 on ette nähtud leppetrahvi nõudmise õigus.
2-22-3656
Lepingu p 6.1.5 ja p 16.3 kohaselt kuuluvad lepingu juurde lepingu lisana 2 „P135 Elektripaigalduse ehitustööde töövõtulepingu üldtingimused“, ver.20 (01.01.2020).
52.Hageja väitel rikkus kostja nii Endla kui ka Veskimetsa lepingu tähtaegu, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt mõlema lepingu alusel leppetrahvi. Hageja arvestas leppetrahvi hagiavalduse kohtusse esitamise päevani 11.03.2022 (I kd, tl 7). Hageja arvutuste kohaselt on tal kostja vastu Endla ja Veskimetsa lepingu alusel kokku leppetrahvinõudeid 425 042,91 eurot, sellest Endla lepingu alusel 34 834,30 eurot (01.07.2021–11.03.2022) ja Veskimetsa lepingu alusel kokku 390 208,61 eurot (tähtajast 30.09.2021 – 215 746,74 eurot; tähtajast 30.10.2021 – 174 461,87 eurot). Kuigi hageja väitis jätkuvalt, et kostja arvetest tulenevad nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, tasaarvestas hageja 11.03.2022 hagi esitamisel kostja samade lepingute alusel esitatud arvetest tulenevad nõude enda vastu 94 068,89 euro ulatuses (s.o kostja 09.12.2021 arve nr 4521 (39 990,89 eurot, I kd, tl 88), nr 4221 (46 443,84 eurot, I kd, tl 86) ning osaliselt nr 4321 (7634,40 euro ulatuses, I kd, tl 84). Arve nr 4521 summas 39 990,89 eurot tasaarvestas hageja esmalt Endla lepingu alusel nõutava leppetrahviga (34 834,30 eurot) ning ülejäänud osas koos teiste kostja arvetega (kokku 59 234,59 eurot) Veskimetsa lepingu alusel nõutava leppetrahviga. Tasaarvestuse järgselt jäi hageja leppetrahvi nõudeks kostja vastu Veskimetsa lepingu alusel 330 974,02 eurot, millest hageja nõuab kohtus kostjalt 250 000 euro suurust leppetrahv (vt nõude täpsustuse kohta IV kd, tl 156, ajamärge 00:26:42).
53.Kostja leidis, et hageja hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata, kuna leppetrahvi nõudmiseks alust ei ole ning igal juhul on leppetrahvi nõutud pärast mõistliku aja möödumist. Oma vastuhagis nõudis kostja tehtud töö eest esitatud arvete tasumist. Kostja vastuhagist on ringkonnakohtus menetlemisel kostja nõue hageja vastu põhinõudes kokku 116 232,41 eurot (s.o arved nr 4121, 4521, 4221, 4421, 4321 (osaliselt), I kd, tl 88, II kd, tl 140, 144, 148, 152), millele lisandub viivisenõue 18% aastas (IV kd, tl 140 pöördel, tl 144).
54.Seega on pooled esitanud samadest lepingutest tulenevad vastastikused nõuded: hageja kostja vastu leppetrahvi nõude ning kostja hageja vastu tehtud töö eest tasu saamise nõude. Pooled vaidlevad mõlema lepingu puhul selle üle, kas kostja oli tööde tegemisega viivituses või pikendati lepingute tähtaegu; kas kostja oli viivituses hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu; kas hageja pidi talle kostja poolt detsembris 2021 esitatud tööde üleandmise-võtmise aktid vastu võtma või oli hagejal alust töid mitte vastu võtta ning mitte tasuda nende aktide alusel esitatud arveid; samuti, kas kostjal oli alust Veskimetsa lepingust taganeda põhjusel, et hageja ei tasunud arveid. Kui kostja on lepingut rikkunud, siis kas hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi ja kui oli, siis kas seda tuleks vähendada. Seejuures on vaidlus selle üle, kas hageja sai teha tasaarvestuse leppetrahvi nõudega või on kostjal jätkuvalt alus nõuda hagejalt töö tegemise eest tasu maksmist.
55.Hagejal leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11): - poolte vahel on kehtiv leping, sh kehtiv leppetrahvikokkulepe; - võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); - võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); - võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
2-22-3656 Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel leppetrahvi nõudjal. Leppetrahvi vähendamise aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama isik, kellelt leppetrahvi nõutakse.
56.Mis puudutab kostja vastunõuet, siis puudub vaidlus, et Endla ja Veskimetsa lepingud on töövõtulepingud, seega kuulub kohaldamisele VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui aga töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust tõendama töövõtja (RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851/38, p 23; RKTKo 18.04.2018, 2-1461484/71, p 18; RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Seega olukorras, kus tellija ei ole töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud, peab töövõtja selleks, et tema tasunõude saaks lugeda VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel sissenõutavaks, tõendama, et ta on lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks esitanud (RKTKo 13.03.2024, 2-1918463, p 12).
57.Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt (I) esiteks hageja nõuete lahendamiseks seda, kas leppetrahvi kokkulepped on tüüptingimised ja kas need kehtivad (1.1), seejärel seda, kas leppetrahvi nõudmiseks on alust, st kas kostja on lepingute täitmisega (süüliselt) viivitanud (1.2), ning kui on, siis kas hageja on nõudnud leppetrahvi mõistliku aja jooksul (1.3) ning kas leppetrahvi vähendamiseks on alust (1.4). (II) Teiseks hindab kohus kostja vastuhagi nõudeid, niivõrd kui need on ringkonnakohtus vaidlustatud. (III) Viimasena jagab ringkonnakohtus maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud. I
Hageja leppetrahvinõue
1.1 Leppetrahvinõude aluseks olevad tingimused ei ole tüüptingimused ega tühised
58.Nagu eespool p-s 52 märgitud, leiab hageja, et tal on kostja vastu Endla ja Veskimetsa lepingu alusel kokku leppetrahvinõudeid 425 042,91 eurot. Hageja tasaarvestas kostja 94 068,89 euro suuruse nõude esmalt Endla lepingust tuleneva 34 834,30 euro suuruse leppetrahvinõudega ning ülejäänud 59 234,59 eurot Veskimetsa lepingust tuleneva leppetrahviga (mis oli kokku 390 208,61 eurot). Tasaarvestuse järgselt jäi hageja leppetrahvi nõudeks kostja vastu väidetavalt 330 974,02 eurot, millest kohtus nõuab hageja kostjalt 250 000 euro suurust leppetrahvi. Selleks et hinnata, kas hagejal on alust leppetrahvi nõuda (ja oli alus tasaarvestada hagi esitamisel leppetrahviga kostja nõuded enda vastu), tuleb kohtul hinnata mõlemas lepingus sisalduvaid leppetrahvi kokkuleppeid. Lepingutes on leppetrahvid ette nähtud järgnevalt. (i) Endla lepingu (PL 21-13) p 10.3 nägi ette, et juhul, kui töövõtja ei ole kinni pidanud töö tegemise või üleandmise mõnest vahe- või lõpptähtajast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt, lisaks viivitamisega tekitatud ja tõestatud kahju hüvitamisele, iga viitepäeva eest leppetrahvi 0,1% lepingu tasust (I kd, tl 15). (ii) Veskimetsa lepingu (PL 21-25) p 10.3 on samas sõnastuses, kuid nägi ette tellija õiguse nõuda töövõtjalt lisaks viivitamisega tekitatud ja tõestatud kahju hüvitamisele iga viitepäeva eest leppetrahvi 0,25% lepingu tasust (I kd, tl 52).
2-22-3656
59.Maakohus asus seisukohale, et lepingutes sisalduvad leppetrahvi kokkulepped on tüüptingimused ning tulenevalt leppetrahvi suurusest tühised. Kuna maakohus ei olnud arutanud pooltega küsimust, kas tegemist on tüüptingimustega, võttis ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendid vastu (IV kd, tl 185 pöördel) ning andis pooltele võimaluse seda aspekti selgitada. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole tüüptingimustega, seega ei saa tegemist olla ka tühiste tüüptingimustega.
60.VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kostja märkis maakohtule esitatud vastuses, et tegemist on tühise tüüptingimusega, tuginedes lepingutes sisalduvate viiviseprotsentide suurusele (I kd, tl 152). Hageja vaidles kostjale vastu, väites, et kostjal oli võimalik lepingutingimusi mõjutada ning kui ta seda ei teinud, ei muuda see tingimust tüüptingimuseks (II kd, tl 87). Hageja poolt ringkonnakohtule esitatud ekirjavahetusest, mis eelnes mõlema lepingu allkirjastamisele, nähtub, et mõlemad lepingud on saadetud esmalt kostjale ülevaatamiseks (IV kd, tl 108–138). Ringkonnakohtu istungil jäi kostja enda juurde, et tüüptingimus on tühine, kuna leppetrahvi suurus sööb sisuliselt kogu tasu ära. Selle kohta, miks on tegemist tüüptingimusega, märkis kostja vaid seda, et tegelikku läbirääkimisruumi ei olnud, kuna tegemist oli hageja koostatud lepingutega (IV kd, tl 186, ajamärge 00:29:03). Ringkonnakohtu hinnangul keskenduvad kostja väited sellele, et leppetrahvi määr on ebamõistlikult suur, kuid kostja väited selle kohta, et tal ei olnud tegelikult läbirääkimisteks ruumi, on paljasõnalised. Asjaolu, et kostja esitas hageja esitatud lepinguprojektide suhtes vaid minimaalseid muudatusettepanekuid, ei tähenda, et kostjal ei olnud võimalik lepingutingimusi mõjutada.
61.Kuigi tarbijalepingu puhul peab seda, et tegemist ei ole tüüptingimusega lepinguga, tõendama tingimuse kasutaja, siis majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingu puhul ei saa eeldada, et tegemist on tüüptingimustega lepinguga. Leppetrahvi kokkulepe on ehituse töövõtulepingutes tavapärane. Käesoleval juhul on hageja näidanud, et kostja soovil on muudetud näiteks tööde alustamise aega. Kostja ei ole veenvalt näidanud, et tal ei olnud mõtet teha ettepanekut leppetrahvi määra muutmiseks, kuna seda ei oleks niikuinii muudetud. Vastupidi, kui esimeses sõlmitud lepingus ehk Endla lepingus on leppetrahv 0,1% lepingutasust, siis Veskimetsa lepingus on see 0,25% lepingutasust. Kostja ei ole kohut veennud selles, et tal ei olnud võimalik teha edukalt ettepanekut nt Veskimetsa lepingu leppetrahvi tingimuste muutmiseks, kuigi hageja oli saatnud lepinguprojekti talle ülevaatamiseks. Ringkonnakohus leiab seega, et Endla ja Veskimetsa lepingutes sisalduvad leppetrahvi klauslid ei ole tüüptingimused.
62.Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi kui nimetatud lepingutingimused oleks käsitatavad tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1 mõttes, ei ole kostja näidanud, et need kahjustaks hagejat ebamõistlikult. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on mõlemalt poolt majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepinguga, siis tekiks tüüptingimuse kasutajal kohustus VÕS § 44 järgne eeldus (s.t et tingimus kahjustab ebamõistlikult isikut, kelle suhtes seda kasutati) ümber lükata vaid siis, kui tühisusele tugineja on põhjendanud, miks on tegemist ebamõistlikult kahjustava iseloomuga tingimusega. Vaid sel juhul saaks tekkida eeldus, mille tüüptingimuste kasutaja peaks ümber lükkama. (RKTKo 18.12.2014, 3-2-1-139-14, p 12). Käesoleval juhul on kostja tuginenud vaid leppetrahvi väidetavalt ebamõistlikule suurusele, mistõttu ei ole hagejal tekkinud täiendavat kohustust põhjendada tüüptingimuse mõistlikkust. Nimelt ei annaks kokku lepitud leppetrahvi määr alust pidada tüüptingimust tühiseks, kuna ei 0,1% ega 0,25% iga viivitatud päeva eest kokku lepitud lepingutasust ei ole ebamõistlikult kõrge,
2-22-3656 arvestades, et lepingud on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses (vrd RKTKo 30.04.2013, 32-1-5-13, p-d 48,49, kus Riigikohus on leidnud, et majandustegevuses sõlmitud tehingus kokku lepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei ole seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist on tüüptingimusega). Seejuures ei kuuluks leppetrahvi tingimuse kehtivuse hindamisel arvesse võtmisele see, mis ulatuses kostjale tegelikkuses lepingutasu maksti, see asjaolu saab oluline olla vaid leppetrahvi vähendamise nõude hindamisel. Lepingu sõlmimisel leppetrahvis kokkuleppimisel sai ja tuli lähtuda eeldusest, et leping täidetakse täies mahus, mistõttu ei olnud ebamõistlik leppetrahvi sidumine kogu lepingu tasuga.
63.Kokkuvõtvalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul leppetrahvi kokkulepped kummaski lepingus tüüptingimused ega tühised. Seega juhul, kui kostja on rikkunud Endla ja/või Veskimetsa lepinguid, oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Kuna leppetrahvi nõudmise õigus sõltub sellest, kas kostja on lepinguid rikkunud, tuleb järgmisena hinnata lepingute täitmist kostja poolt. 1.2 Kostja on lepinguid rikkunud -
Endla leping nr PL 21-13
Lepingu tähtaja pikendamine ei ole tõendatud
64.Endla leping sõlmiti 09.04.2021 tööde teostamise lõpptähtajaga 30.06.2021.
65.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei täitnud lepingut tähtaegselt (30.06.2021), kuna kostja esitas Endla lepingu alusel viimase tööde üleandmise akti nr 7 (maksumusega 33 325,74 eurot + km, kokku 39 990,89 eurot) hagejale alles 01.12.2021 (I kd, tl 63). Kostja väidab aga, et hageja ise pikendas lepingu täitmise tähtaega, mis nähtub hageja e-kirjadest ja sõnumitest kuupäevadest 22.07.2021, 28.07.2021, 23.09.2021, 29.09.2021, 06.10.2021 (kostja vastus hagile, lisad 5–8, II kd, tl 41–45). Hageja eitab lepingu tähtaja pikendamist. Esiteks tuli lepingu p 15.1 kohaselt lepingut muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu p 6.2 järgi oli töövõtjal õigus küsida tööde lõpptähtaja nihutamist juhul, kui tellija nõudel teostatakse lisatöid, mille maksumus on suurem kui 5% teostamata tööde mahust. Tähtaeg pikeneb ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik lisatööde tegemiseks ning tähtaja pikendamine toimub tingimusel, et töövõtja on pikendamise vajadust põhjendanud ja pikendamise kohta on vormistatud kahepoolne akt ühe nädala jooksul arvates vastava aluse ilmnemisest. Hageja väitel lepingukohast muudatust sõlmitud ei ole, samuti ei ole kostja isegi väitnud, millises lepingu täitmise uues tähtajas kokku lepiti. Hageja väitel nähtub kostja esitatud e-kirjadest ja sõnumitest see, et kuna kostja oli kaevetöödega viivituses, tingis see ka teiste tööde viibimise ja seega on tegemist hageja järgnevate tööde graafikutega (millega kostja pidi enda viivituse tõttu arvestama), mitte uute tähtaegade kokkuleppimisega. Lepingu kohaselt pidi kostja alustama töödega 26.04.2021, kuid kostja hilinemise tõttu sai hageja alustada elektritöödega alles 27.07.2021 (nt II kd, tl 81–82, tl 92 – algne kaevetööde graafik).
66.Maakohus asus seisukohale, et kostja esitatud tõendid ei kinnita tööde tähtaegade lepingukohast pikendamist. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ega korda maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Kostja ei ole esitanud hagejale lepingukohast taotlust tähtaegade pikendamiseks, pooled ei ole leppinud kokku Endla lepingu uues tähtajas ning kostja esitatud e-kirjad ja sõnumid ei tõenda kostja väiteid lepingu tähtaja pikendamise kohta. Seega oli kostjal lepingujärgne kohustus lõpetada tööd hiljemalt 30.06.2021, kuid
2-22-3656 kostja esitas viimased tööd (seejuures ilma neid kinnitava dokumentatsioonita) hagejale 01.12.2021 (I kd, tl 63, 64). -
Tähtaja ületamine hagejast tulenevatel põhjustel ei ole tõendatud
67.Kostja väidab edasi, et igal juhul oli temapoolne tööde tegemisega viibimine tingitud hageja viivitustest, mistõttu ei ole ta tööde hilisemas teostamises süüdi ning puudub alus temalt leppetrahvi nõuda. Maakohus kostja väiteid tõendatuks ei pidanud. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et kostja oleks olnud viivituses seetõttu, et hageja kui tellija oli viivituses (VÕS § 652).
68.Kostja väitel ei saanud ta Endla objektil kaevetöid tähtaegselt teha põhjusel, et objektil puudusid alajaama seadmed; Kaarli pst torustik oli ummistunud; Komeedi tn elektritööd jäid ootele teiste elektritööde tõttu, kuna elektrivõrk on liiga nõrk; segadus oli asfaldiseguga (II kd, tl 185 ja pöördel). Hageja vastuväidete kohaselt ei saanud alajaama seadmete puudumine mõjutada kostja kaevetöid; Kaarli pst torustik võis olla ummistunud, kuid see ei saanud mõjutada Endla objekti tähtaega, sh sai takistuse kõrvaldamise ajal (u 3 nädalat) teha kaevetöid teistel etappidel ning igal juhul ei ole kostja taotlenud tähtaja pikendamist neil põhjustel ning pooled ei ole tähtaegu muutnud. Komeedi tn elektritöödega oldi hageja sõnul viivituses seetõttu, et kostja ei olnud lõpetanud oma töid – viivitus kaevetööde tegemises tõi kaasa muude tööde venimise. Asfaldiseguga seonduv viivitus kõrvaldati ühe päeva jooksul (05.10/06.10.2021) ega saanud mõjutada tööde teostamise tähtaega (II kd, tl 81–82). Samuti on hageja selgitanud, et kaevetöid tehti seitsmes erinevas asukohas (etapis) (III kd, tl 79), seega sai takistuse korral teha töid teises kohas (vt hageja III kd, tl 72 jj).
69.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väited selle kohta, et ta oli kaevetöödega viivituses hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu (VÕS § 652). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale sellekohaseid etteheiteid lepingu täitmise ajal teinud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingu täimise ajal hagejale teatanud, et ta jääb hageja tegevuse tõttu viivitusse ja et seetõttu tuleks lepingu tähtaega pikendada. Samuti ei ole kostja näidanud mitme päeva võrra mingi väidetava takistuse tõttu lepingu täitmine viibis. Arvestades, et Endla lepingu tööde teostamise tähtaeg oli 30.06.2021, kuid kostja esitas tööd (maksumuses 39 990,89 eurot) vastuvõtmiseks alles 01.12.2021, kestis viivitus viis kuud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud sellise viivituse sõltuvust hagejast. Seega oli kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda kostjalt Endla lepingu alusel leppetrahvi vähemalt perioodi 01.07.2021 – 01.12.2021 eest.
70.Hageja on arvestanud Endla lepingu alusel leppetrahvi 01.07.2021 kuni hagi kohtusse esitamiseni 11.03.2022, s.o 254 viivitatud päeva eest 34 834,30 eurot. Seega tuleb täiendavalt hinnata, kas hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi ka 01.12.2021 kuni hagi kohtusse esitamiseni. -
Hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi kuni hagi esitamise kuupäevani
71.Hageja väidab, et kostja ei ole lepingut siiani täitnud ja seetõttu ei võtnud hageja kostja 01.12.2021 aktiga nr 7 esitatud töid (maksumuses 33 325,74 eurot + km, kokku 39 990,89 eurot) vastu, kuna kostja ei esitanud lepingu p-des 6.1.5, 8.4, 13.1 ja 13.2 nimetatud dokumentatsiooni ega ole seda esitanud ka hiljem. Ringkonnakohtus toimunud istungil möönis kostja, et ei andnud dokumentatsiooni üle – kostja väitel seetõttu, et ta sai teada, et hageja ei kavatsegi arvet maksta (IV kd, tl 187 ja pöördel, ajamärge 00:57:26).
2-22-3656
72.Kuna hageja ei ole viimast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vastu võtnud, tuleb hinnata, kas hageja pidi tööd vastu võtma ja/või kas tööd saab lugeda vastuvõetuks (VÕS § 638). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei pidanud töid vastu võtma, kuna kostja ei täitnud olulist lepingujärgset kohustust. Kostja selgitus, et ta ei andnud dokumentatsiooni aktiga nr 7 koos üle, kuna arvas, et hageja ei tasu arveid, ei ole põhjendatud. Kui kostja koostas Endla lepingu alusel tehtud tööde kohta viimase tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 01.12.2021, siis oleks ta pidanud lepingu kohaselt vormistama ja andma akti üle koos tööde nõuetekohast teostamist tõendava dokumentatsiooniga (lepingu p 13.1, 13.2, 6.1.5). Kostjal oli õigus esitada arve pärast seda, kui hageja on akti aktsepteerinud ning seejärel pidi hageja arve tasuma 10 päeva jooksul (lepingu p 8.4). Seega puudus kostjal viimase akti üleandmise ajal mis tahes alus jätta esitamata tööde kohast tegemist tõendav dokumentatsioon, sest hagejal oleks kostja arve tasumise kohustus tekkinud alles pärast tööde vastuvõtmist ning alles 10 päeva pärast arve esitamist. Kostja ei saanud tugineda oma kohustuse täitmata jätmisel sellele, et hageja tõenäoliselt ei täida tasu maksmise kohustust.
73.VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
74.Hageja on kostjale asjaomasest puudustest mõistliku aja jooksul teatanud ja andnud võimaluse kohustuse täitmiseks. Oma 14.12.2021 e-kirjas selgitas hageja, et kostja ei ole täitnud Endla lepingu p-st 8.1 tulenevat kohustust anda üle dokumentatsioon ning palus kostjal esitada täielik teostusdokumentatsioon. Samas kirjas on esitatud ka Endla lepinguga seonduv leppetrahvihoiatus (I kd, tl 93). Arvestades, et puudub vaidlus, et kostja ei andnud tööde nõuetekohast teostamist tõendavat dokumentatsiooni hagejale üle, ei saa olla kahtlust, et kostja teadis täpselt, mis üle andmata on. Sama palvet on hageja korranud 20.12.2021 (I kd, tl 95). Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et kogu dokumentatsiooni üleandmine oli oluline lepinguline kohustus, sest hageja pidi omakorda tööd üle andma peatellijale, kes pidi saama kontrollida tööde vastavust projektile. Hagejal ei olnud võimalik oma kohustust peatellija ees täita, kui kostja talle oma tööde kohta dokumentatsiooni ei esitanud. Hageja ei saanud ilma dokumentatsioonita kontrollida, kas talle esitatud tööd vastavad lepingule (vt ka IV kd, tl 187, ajamärked 00:52:10, 00:54:56).
75.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oli tööde nõuetekohast teostamist tõendava dokumentatsiooni üle andmata jätmine piisava kaaluga rikkumine ning hagejal oli õigus mitte võtta ilma tööde teostamise dokumentatsioonita esitatud akti nr 7 vastu (VÕS § 638, vrd RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851, p 19 koos edasiste viidetega, kus Riigikohus selgitas, et kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad VÕS § 638 eeldused täidetud olla, sest sel juhul (eriti kui töö on osadeks jagatav) võib tööde tervikuna vastuvõtmata jätmine olla vastuolus hea usu põhimõttega). Kostja ei ole tõendanud, et tööd tuleks lugeda vastuvõetuks, kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Vastupidi, kostja on kinnitanud, et ta ei ole andnud dokumentatsiooni üle. Kuna tegemist oli aktiga vaid viimaste tööde eest, st tegemist oligi vaid ühe osaga lepingu täitmisest ning varasemad tööd olid vastu
2-22-3656 võetud ning nende eest oli tasutud, siis ei saa pidada kogu viimase akti vastuvõtmata jätmist ebaproportsionaalseks. Hageja on esile toonud, et Endla lepingu maksumus oli 137 142,90 eurot (ilma käibemaksuta), millest jäi pärast akti nr 7 vastuvõtmata jätmist tasumata vaid selle alusel esitatud arve 33 325,74 eurot (ilma käibemaksuta) (vt ka IV kd, tl 187 pöördel, ajamärge 00:59:58). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asjas ei oma tähendust see, et peatellija Enefit Connect OÜ on hagejalt tööd vastu võtnud ning asjaomane leping hageja ja peatellija vahel on täidetud, kuna hagejal on jätkuvalt peatellija ees vastutus võimalike puuduste eest, sh Endla lepingu alusel kostja poolt tehtud tööde osas (IV kd, tl 187, ajamärge 00:52:10). Kuna kostja ei ole Endla lepingut siiani nõuetekohaselt täitnud (dokumentatsioon on üle andmata), siis oli hagejal õigus nõuda lepingu täitmisega viivitamise eest leppetrahvi kuni hagi kohtusse esitamiseni 11.03.2022.
76.Ringkonnakohus märgib ka, et kuna hagejal oli õigus Endla lepingu alusel esitatud akt nr 7 jätta vastu võtmata, sest kostja ei olnud töid nõuetekohaselt lõpetanud ja lepingut täitnud, oli hagejal õigus jätta tervikuna tasumata akti nr 7 alusel 09.12.2021 esitatud arve nr 4521 summas 39 990,89 eurot (koos käibemaksuga) maksetähtajaga 19.12.2021) (I kd, tl 88). Ringkonnakohus leiab, et eelmises p-s 75 toodud põhjendustel oli käesoleval juhul tegemist rikkumisega, mis andis hagejale õiguse jätta tasumata kogu viimane makse.
77.Hageja hoiatas kostjat leppetrahvi nõude esitamisest 14.12.2021 (I kd, tl 93) ning esitas kostjale Endla lepingu alusel leppetrahvi nõude 27 780,32 eurot 14.01.2022 (I kd, tl 111– 113). Seda, kas hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul ja kas hagejal oli õigus seega tasaarvestada kostja nõuded hageja vastu asjaomase leppetrahvinõudega, hindab kohus allpool alap-s 1.3. -
Veskimetsa leping (PL 21-25-3)
Lepingu tähtaegade pikendamine ei ole tõendatud. Tõendatud ei ole ka lepingu tähtaegade ületamine hagejast tulenevatel põhjustel.
78.Veskimetsa lepingu järgi oli tööde alustamise aeg 21.06.2021 ning tööd tuli lõpetada kahes etapis: 30.09.2021 (kaevetööd ja kaablite paigaldustööd) ning 30.10.2021 (objekti taastamistööd) (I kd, tl 51).
79.Ka selle lepingu puhul puudub vaidlus, et tööd ei olnud nimetatud tähtaegadeks valmis. Kostja esitas alles 01.12.2021 hagejale kolm teostatud tööde akti: (i) maksumuses 15 000 eurot (millele lisandus käibemaks, kokku 18 000 eurot), (ii) maksumuses 15 905 eurot (millele lisandus käibemaks, kokku 19 086 eurot) ja (iii) akt nr 3 maksumuses 38 703,20 eurot (millele lisandus käibemaks, kokku 46 443,84 eurot) (I kd, tl 58, 61, 67). Hageja neid töid vastu ei võtnud ning teatas kostjale 09.12.2021 kirjaga, millised tööd ja mis mahus on tegemata (I kd, tl 91).
80.Kostja on väitnud, et hageja pikendas tööde teostamise tähtaegu. Kuna kostja ei ole esitanud selle kohta tõendeid, ei ole ringkonnakohtul võimalik sellisest väitest lähtuda. Lepingu p 15.1 kohaselt võib lepingut muuta ja täiendada üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille kohaselt oleksid pooled lepingu tähtaegu muutnud või kostja oleks taotlenud hagejalt lepingu tähtaegade pikendamist.
81.03.02.2022 Veskimetsa lepingust taganemise avalduses väitis kostja, et taganes lepingust seetõttu, et lepinguliste tööde teostamise tähtaeg oli muutunud ebareaalseks hageja rikkumiste
2-22-3656 tõttu. Maakohus nõustus kostja väitega, märkides muu hulgas, nagu hageja ei oleks kostja väiteid vaidlustanud. Hageja on maakohtu järelduse ja põhjendused apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ning jõudnud seetõttu ebaõige järelduseni, et kostja viivitused tulenesid hagejast.
82.Esiteks toob ringkonnakohus esile, et kuigi lepingu järgi olid kostja kohustuste täitmise tähtajad 30.09.2021 ja 30.10.2021, ei ole kostja tõendanud, et ta oleks nende tähtaegade jooksul hageja viivituste või rikkumiste kohta etteheiteid teinud. Kostja on esitanud hagejale etteheited hageja enda väidetavate rikkumiste kohta pärast seda, kui hageja teatas 09.12.2021 saadetud e-kirjaga kostja 01.12.2021 esitatud aktide kohta, et kostja on jätnud tööd tähtaegselt üle andmata ning tõi välja, millised tööd on 08.12.2021 seisuga tegemata (I kd, tl 90–91).
83.Hõlbustamaks poolte väidete ja tõendite hindamist toob ringkonnakohus järgnevalt välja pooltevahelise kohtueelse suhtluse perioodil detsembrist 2021 kuni veebruarini 2022.
83.1.Hageja 09.12.2021 kell 11.59 saadetud e-kirja kohaselt on 08.12.2021 seisuga kostja poolt teostamata või osaliselt teostamata järgmised tööd: - kaeviku rajamine, teostamata 30,5% tööde mahust, - maakaabli paigaldamine, teostamata 100% tööde mahust, - kaablikaitsetorude paigaldamine, teostamata 16,5% tööde mahust, - haljastuse taastamine, teostamata 100% tööde mahust, - moodulkivi paigaldamine, teostamata 100% tööde mahust, - asfaltkate taastamine, teostamata 80,3% tööde mahust, - killustikukatte taastamine, teostamata 100% tööde mahust ja - äärekivi paigaldus, teostamata 66,2% tööde mahust. Hageja lisas, et kuna kostja on jätnud asfaldikatte tähtajaks taastamata, tuleb vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti nõudele täiendavalt asfalteerida kõnniteed talvise asfaltiga, et tagada kõnniteede korrashoid talvisel perioodil. Sellega kaasnevad lepingus ettenägemata täiendavad kulud. Hageja palus kostjal tööd nõuetekohaselt lõpetada ning esitada täielik teostusdokumentatsioon. Hageja hoiatas, et kui kostja ei asu lepingut täitma, ütleb hageja lepingu üles ja nõuab kahju hüvitamist. Samas kirjas teatas hageja kostjale ka leppetrahvi rakendamisest Veskimetsa lepingu p 10.3 alusel.
83.2.09.12.2021 kell 13.14 (st pärast hageja e-kirja saamist) esitas kostja hagejale 01.12.2021 esitatud aktide alusel arved nr 4221 (46 443,84 eurot koos käibemaksuga, I kd, tl 86), nr 4321 (19 086 eurot koos käibemaksuga, I kd, tl 84), nr 4421 (18 000 eurot koos käibemaksuga, I kd, tl 82) ja nr 4521 (viimane seondub Endla lepinguga) (I kd, tl 93–94).
83.3.14.12.2021 vastuses selgitas hageja viitega oma 09.12.2021 kirjale, et kuna kostja loobus objektil tööde teostamisest, pidi hageja paigaldama talvise asfaldi oma kulul, samuti pidi hageja jätkama kaevetööde teostamise, kaitsetorude ning keskpinge kaablite paigaldamisega oma ressursiga. Hageja märkis, et ei aktsepteeri arveid nr 4321, nr 4421 ja nr 4521 esitatud kujul. Arve 4221 puhul viitas hageja oma 09.12.2021 e-kirjale (I kd, tl 93). 20.12.2021 jätkukirjas 14.12.2021 e-kirjale palus hageja kostjal lõpetada lepingujärgsed tööd (I kd, tl 95).
83.4.20.12.2021 vastas kostja, et ei pea hageja reklamatsioone õigustatuks (I kd, tl 98–99). Kostja heitis hagejale ette järgmist: - Kostja sai hageja muudetud projekti 30.08.2021, st see asjaolu ei sõltunud kostjast kui töövõtjast.
2-22-3656 -
Hageja on eksinud sundpuurimistööde mahtudes. 09.12.2021 teavituse protsendid tööde tegemise mahu kohta ei vasta tegelikkusele, esimese positsiooni kaeviku rajamine on teostatud vähemalt 95% tööde mahust. Kostja 09.12.2021 esitatud arved on maksmata, samuti on tasumata arve nr 3221 summas 5905,08 eurot.
83.5.11.01.2022 vastas hageja kostja etteheidetele (I kd, tl 108). - Projekti muudeti kostja soovil ning see ei seganud ülejäänud tööde teostamist. Kostja ei ole taotlenud sellega seoses tähtaja pikendamist. - Mis puudutab sundpuurimist, siis Veskimetsa leping ei puuduta projekteerimist. Kostjale edastati enne lepingu sõlmimist valmis projekt, millega kostja sai enne Veskimetsa lepingu sõlmimist tutvuda. Kostja ei teatanud, et projekt sisaldaks vigu või ebatäpsusi, mis takistavad lepingu täitmist. - Tööde mahu esitamisel on hageja arvestanud kostja poolt tööde täitmist projekti ning hinnapakkumise mahu alusel, täpsed mahud saab teada siis, kui kõik ehitustööd saavad valmis. I etapi tähtajaks 30.09.2021 ei ole kostja kaevetöid ega kaablite paigaldustöid teostanud; II etapi tähtajaks 30.10.2021 ei ole kostja pinnase taastamistöid teostanud.
83.6.25.01.2022 esitas hageja kostjale Veskimetsa lepingu alusel leppetrahvi nõude 140 945,76 eurot (I kd, tl 117–120). Kostja seda ei tunnistanud (I kd, tl 121).
83.7.03.02.2022 taganes kostja Veskimetsa lepingust, korrates oma 20.12.2021 kirja väiteid (I kd, tl 126–128).
83.8.23.02.2022 teatas hageja, et ei nõustu kostja poolt lepingust taganemisega, kuna kostjal ei ole taganemiseks alust, sest hageja ei ole lepingut rikkunud. Hageja ei pidanud arveid tasuma, kuna arved ei ole muutunud sissenõutavaks – tööd, mille eest tasu nõutakse, ei ole valmis ega vastu võetud, samuti ei ole kostjal õigust nõuda tasu lisatööde eest, milles kokku lepitud ei ole (I kd, tl 131–133).
84.Kohtumenetluses on kostja korranud 20.12.2021 kirjas toodud etteheiteid ning on esitanud täiendavaid väiteid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja siiski tõendanud selliseid hageja rikkumisi, mis annaksid aluse väita, et kostja poolt lepingu tähtaegade rikkumise põhjustas hageja tegevus või tegevusetus (VÕS § 652 lg 1) ja/või et kostjal oli õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kuni hagejapoolse täitmiseni (VÕS § 110 lg 1).
84.1.Kostja väitel olid kaevetööde loa jaoks vajalikud maa- ja võrguomanike kooskõlastused läbi, mistõttu ta ei saanud töödega kohe täies mahus alustada, kuna kaevetööde luba ei olnud (nt I kd, tl 150). Hageja omakorda viitas lepingu p-le 3.1, mille kohaselt oli kostja kohustuseks mh ka tulemuse saavutamiseks lubade ja litsentside hankimine, seega oli kaevetööde loa hankimine kostja lepingujärgne kohustus ning kaeveloa saamatajäämise riisiko oli kostjal. Lisaks selgitas hageja, et saatis Veskimetsa lepingu projekti kostjale juba 13.05.2021, kostja pidi töödega alustama hiljemalt 21.06.2021, kuid kostja esitas kaeveloa taotluse alles 06.07.2021 ning luba väljastati 20.07.2021 (II kd, tl 84 pöördel, 105, 106). Hageja väitel ei takistanud miski kostjal loa taotlemist kohe pärast lepingu sõlmimist (nt IV kd, tl 181). Kostja on väitnud, et kuna kaevetööde luba anti hagejale, siis sõltus loa saamine hagejast ning et takistuseks sai hageja järelevalve teostaja MA keeldumine kooskõlastuse andmisest (III kd, tl 130 pöördel, 137, 138). Hageja on aga esile toonud, et 06.08.2021– 14.09.2021 ei saanud kostja töid teha, kuna omanikujärelevalve oli selle keelanud kostja ebaseaduslike kaevetööde tegemise tõttu (II kd, tl 85, 111–112). Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et järelevalve tuvastas kostjapoolse omavolilise kaevamise, mistõttu tuli esmalt
2-22-3656 taastada endine olukord konkreetsel alal, ning seejärel oli võimalik anda kooskõlastus kaeveloa saamiseks. Ka kostja enda 06.08.2021 e-kirjas on kostja juhatuse liige RG kinnitanud enda viga, st et tööde teostamise käigus on puututud linnamaad, mille suhtes ei olnud kaeveluba (II kd, tl 111 pöördel). Ringkonnakohus nõustub, et esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaeveloa hiline saamine oleks süükspandav hagejale. Seega ei ole tõendatud, et kaeveloaga seonduv viivitus oleks tingitud hagejast.
84.2.Teiseks väitis kostja, et tööde alustamisel avastati, et trass asub kraavis, mistõttu oli vaja projekti muuta. Samuti oli kostja väitel projektis eksitud sundpuurimistööde mahtudes, mistõttu oli vaja projekti muuta (nt I kd, tl 150). Hageja kinnitas trassi paiknemise muutmist, kuid väitis, et seda tehti kostja 19.07.2021 palvele vastu tulles. Hageja märkis, et kuna kostja oli projekti saanud juba 13.05.2021 ja sõlminud lepingu 17.06.2021, siis projekti muuta on kostja soovinud alles 19.07.2021. Kostjal oli aega tutvuda projekti ja töömaaga kaks kuud. Lisaks ei mõjutanud hageja väitel projekti muudatuse tellimine juba varasemat viivitust tööde teostamisel. Kostja ei ole kogu lepingu täitmise ajal pidanud seda asjaoluks, mis tooks kaasa tööde edasilükkumise, kuna kostja ei taotlenud lõpptähtaegade muutmist. Hageja viitas ka sellele, et kostja sai lõplikult kooskõlastatud projekti muudatuse 31.08.2021, st üks kuu enne vahetähtaega. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et projekti muutmine oli vajalik seetõttu, et algne projekt oli puudulik või vastuolus seaduse nõuetega. Arvestades, et kostja sai projektiga tutvuda enne lepingu sõlmimist, on põhjendamatu väide, et ta tuvastas vea alles lepingu täitmise käigus. See, kus trass paikneb, pidi olema projektist nähtav ning kui kostja soovis projekti selles osas muuta, saanuks ta seda taotleda varem. Kostja ei ole lükanud ümber hageja väidet, et projekti muudeti üksnes kostja soovile vastutuleku korras, mitte seetõttu, et projekt oli vastuolus seadusega. Kuna samaaegselt tööde teostamise tähtaegu ei muudetud, siis pidi kostja arvestama, et projekti muutmine ei pikenda automaatselt vahe- ega lõpptähtaega. Seega ei saa projekti muudatuse tõttu tööde viibimist pidada hagejast tingitud viivituseks.
84.3.Kostja on kohtumenetluses viidanud ka sellele, et tal oli probleeme omanikujärelevalve teostaja MAga suhtlemisel, kuna viimane oli pidevalt kättesaamatu. Hageja väitel on see etteheide paljasõnaline. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingu täitmise ajal sellekohaseid etteheiteid teinud, siis ei ole kohtul võimalik lugeda asjaomast väidet tõendatuks.
84.4.Ka ei ole kostja ringkonnakohtu hinnangul lükanud ümber hageja väidet, et kui mingis tööde teostamise etapis ei olnud mingil perioodil võimalik töid teha, siis sai töid teha teises etapis/asukohas. Samuti ei ole kostja esitanud mingeid põhjendusi ega tõendeid selle kohta, millise aja võrra lükkus tema nimetatud põhjustel edasi tema enda lepingujärgsete tööde valmimine. Arvestades, et tööde teostamise tähtajad olid 30.09.2021 ja 30.10.2021, kuid detsembri 2021 alguses oli maksimaalselt teostatud umbes 35% lepingujärgsetest töödest (vt allpool p 101.4), siis oli tähtaegade ületamine märkimisväärne. Sellises olukorras ei ole usutav, et kui rikkumine tulenes hagejast, jättis kostja lepingu täitmise ajal sellele viitamata ning taotlemata lepingu tähtaegade konkreetset pikendamist.
84.5.Eeltoodust tulenevalt, kuna kostja ei ole tõendanud, et töödega viivitamine tulenes hagejast, siis oli hagejal õigus esitada kostjale Veskimetsa lepingu tähtaegade rikkumise tõttu leppetrahvinõue.
85.Hageja on arvestanud Veskimetsa lepingu alusel leppetrahvi vastavalt alates 01.10.2021 ja 01.11.2021 kuni hagi kohtusse esitamiseni 11.03.2022, s.o vastavalt 162 ja 131 viivitatud
2-22-3656 päeva eest. Kostja taganes Veskimetsa lepingust 03.02.2022. Seega tuleb täiendavalt hinnata, kas hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi kuni hagi esitamiseni. -
Kostja ei ole tõendanud tööde nõuetekohast teostamist. Lepingust taganemine kostja poolt ei ole kehtiv. Hagejal oli õigus arvestada leppetrahvi kuni hagi kohtusse esitamiseni
86.01.12.2021 esitas kostja hagejale kolm Veskimetsa lepingu alusel tehtud töödega seonduvat akti. Kostja väitel olid aktiga nr 3 (maksumus 46 443,84 eurot) kaetud „kaevetööd, kaablikaitsetoru paigaldus, KP kaabli paigaldus, asfaltkatte taastamine, äärekivi taastamine, moodulkivikatte taastamine, graniitkatte taastamine, haljastuse taastamine, killustikkatte taastamine, kaabli läbisurumine kinnisel meetodil“. Teise 01.12.2021 aktiga (maksumus 18 000 eurot) olid kaetud ettevalmistustööd (mahamärkimistööd, geodeesia, trasside šurfimine jne). Kolmanda 01.12.2021 aktiga (maksumus 19 086 eurot) oli kaetud graniitkatte taastamine Kõrgepinge tänaval. Kuna hageja ei ole kostja 01.12.2021 esitatud tööde üleandmisevastuvõtmise akte vastu võtnud, siis tuli kostjal tõendada, et neis aktides kajastatud tööd olid nõuetekohaselt teostatud ja et hageja pidi need vastu võtma või et need tööd tuleb lugeda mingist ajahetkest vastuvõetuks (VÕS § 638).
87.Ringkonnakohtu arvates ei hinnanud maakohus tõendeid õigesti, kui asus seisukohale, et hagejal ei olnud õigust jätta kostja 01.12.2021 esitatud aktid vastu võtmata. Maakohus on otsuses kajastanud, et hageja ei vaidlustanud kostja vastuväiteid hageja puudusi käsitlevatele väidetele, kuid tõenditest nähtub, et hageja vaidlustas kostja väited juba oma esimeses vastuses kostja etteheidetele (vt ülal p-d 83.4 ja 83.5). Ka kohtumenetluses on hageja läbivalt esitanud vastuväiteid kostja väidetele, et lepingu täitmine viibis hageja süül. Seega on maakohus vääralt järeldanud, et hageja ei ole kostja väidetele vastu vaielnud. Kuna poolte vahel on jätkuvalt selles küsimuses vaidlus, siis hindab ringkonnakohus järgnevalt kostja ja hageja väiteid uuesti.
88.Kostja väitel tõendab 01.12.2021 aktides nimetatud tööde tegemist see, et hageja on 31.03.2023 menetlusdokumendi p-s 37 võtnud omaks, et kostja oli kõik tööd teostanud (III kd, tl 75 pöördel, vrd IV kd, tl 168 pöördel; ringkonnakohtu istungil viitas kostja õigeksvõtule, IV kd, tl 188, ajamärge 01:08:06). Hageja selgitas 31.03.2023 menetlusdokumendi kohta ringkonnakohtu istungil, et ta ei võtnud omaks, et kostja on tööd teostanud, vaid asjaomane väide puudutas tõendamiskoormist. Hageja väitel pidi kostja seejärel, kui hageja oli viidanud tegemata töödele ja jätnud need vastu võtmata (vt hageja 09.12.2021 vastus, ülal p 83.1), tõendama, et ta on need tööd nõuetekohaselt teostanud, st hageja eitas enda kohustust tõendada kostja poolt tehtud tööde mahtu (IV kd, tl 187 pöördel – 188, ajamärge 01:04:45). Ringkonnakohus leiab, et nähtuvalt hageja vastuväidetest ei ole kostja väide hageja omaksvõtu (TsMS § 231) või õigeksvõtu (TsMS § 440) kohta asjakohane.
89.Edasi tugines kostja oma väidete kinnitamiseks tööde nõuetekohase teostamise kohta 30.11.2022 menetlusdokumendiga koos esitatud Veskimetsa objekti geodeesiaandmetele, s.o asjaomase menetlusdokumendi lisadele 2.1–2.7 (II kd, tl 186 ning selles viidatud lisad dtl 541–571). Vastuseks kostja viitele geodeesiaandmetele selgitas hageja oma 07.06.2022 menetlusdokumendi p-s 107 (II kd, tl 86) ning selle lisaks 22 oleva kaardi (dtl 430) abil, millised tööd olid tegemata. 14.02.2023 menetlusdokumendi p-s 4 viitas kostja uuesti 30.11.2022 menetlusdokumendi lisadele 2.1 ja 2.3–2.7 ja selgitas, miks Veskimetsa geodeesiaandmed tõendavad, et tööd olid kostja poolt teostatud aktides toodud mahtudes (III kd, tl 12 ja pöördel). Hageja on 31.03.2023 menetlusdokumendis omakorda vaidlustanud kostja esitatud lisade asjakohasuse (III kd, tl 75–76). Hageja väitel on ta lisas 2.1 mainitud tööd vastu võtnud, kuna need sisaldusid 01.10.2021 aktis ning asjaomane arve nr 3821 on
2-22-3656 tasutud. Lisa 2.3 kohta on hageja märkinud, et trassi asukoha üle puudus vaidlus, mistõttu ei tõenda see lisa midagi. Lisas 2.4 kajastatud tööde kohta väidavad nii hageja kui ka kostja, et need on aktiga 2 vastu võetud ja arve tasutud. Seega on tõend hageja väitel asjakohatu. Lisas 2.5 olevad joonised ja selle saatekiri ei tõenda hageja väitel, et tööd on teostatud nõuetekohaselt, sest geodeesiaandmed ei tõenda tööde 08.12.2021 seisuga puudusteta tegemist. Hageja väitel saaks kostja tööde nõuetekohast teostamist tõendada fotodega või ehitusdokumentatsiooniga, samuti omanikujärelevalve esindaja allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega, kuid selliseid tõendeid ei ole kostja esitanud. Lisade 2.6 ja 2.7 kohta märkis hageja, et puudub vaidlus, et hageja on varem aktsepteerinud Geoplan Eesti OÜ mõõdistusi. Kokkuvõtlikult väitis hageja, et kostja viited geodeesiaandmetele on üldsõnalised ja umbmäärased ning jääb arusaamatuks, kuidas joonistelt nähtuv seondub kostja väidetega.
90.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et 01.12.2021 esitatud Veskimetsa objekti puudutavates tööde üleandmise aktides kajastatud tööde mahud vastaksid tegelikult teostatud töödele. Kostja ei ole seostanud aktides toodud töid viidetega 30.11.2022 menetlusdokumendi lisadele selliselt, et kohus saaks järeldada, et on tõendatud, et 01.12.2021 seisuga olid aktides nimetatud tööd vastavas mahus ja nõuetekohaselt teostatud. Kuna hageja ei olnud töid vastu võtnud, siis oli tööde nõuetekohase teostamise tõendamine kostja tõendamiskoormis. Tõendamiseks ei piisa kohtule kirjalike dokumentide esitamisest, vaid pool peab näitama, mida ta mingi tõendiga tõendab. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 17). Küll on aga tõendatud, et pärast detsembri 2021 algust ei ole kostja objektil töid teinud. See nähtub üheselt ka kostja 03.02.2022 Veskimetsa lepingust taganemise avaldusest (I kd, tl 126–127). Kuna on tõendatud, et alates detsembrist 2021 kostja objektil enam töid ei teinud ega puudusi kõrvaldanud, oleks kostja pidanud tõendama, et kõik aktides nimetatud tööd on selle aja seisuga nõuetekohaselt tehtud. Kostja seda teinud ei ole.
91.Ringkonnakohus käsitleb siinkohal täiendavalt eraldi kostja 01.12.2021 akti (maksumuses 18 000 eurot koos käibemaksuga), mis puudutas kaeve- ja ekskavaatoritöid, olemasolevate trasside ühendamist, mahamärkimistöid, geodeesiat, liikluskorraldust, olemasolevate trasside šurfimist (I kd, tl 58–59). Selle akti puhul vaidlevad pooled selle üle, kas tegemist oli lisatöödega, mille eest hageja pidi tasuma, või on need tööd juba kaetud muude tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Kuigi hageja akti vastu ei võtnud, esitas kostja 09.12.2021 arve nr 4421. Maakohus rahuldas kostja vastuhagi nimetatud arve osas, leides, et hageja oleks pidanud tööd vastu võtma ja arve tasuma. Maakohus ei käsitlenud täpsemalt poolte väiteid selle kohta, kas tegemist oli lisatöödega või mitte. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebuse väitega, et hagejal puudus kohustus asjaomase akti eraldi vastuvõtmiseks ja selle alusel esitatud arve tasumiseks.
91.1.Kostja väitel oli selles aktis kajastatud kaevikute rajamine lisatöö, mis ei sisaldunud Veskimetsa lepingu tasus. Alternatiivselt väitis kostja ringkonnakohtu istungil, et igal juhul on tegemist tööga, mille eest kostja raha saanud ei ole, kuid jäi siiski väite juurde, et tegemist on lisatööga (IV kd, tl 189, ajamärge 01:31:12). Hageja väitel oli tegemist lepingu tasus sisalduvate töödega, mille eest ei olnud kostjal alust täiendavat arvet esitada. Tegemist oli lepinguliste kaevetöödega, mis sisaldusid lepingu eelarves, mille kostja ise hinnapakkumisena esitas. Hageja väitel oli selge, et kaevikute rajamine sundpuurimise jaoks oli lepingu tasuga hõlmatud töö (vt mh IV kd, tl 188 pöördel, ajamärge 01:15:17). Hageja viitas Veskimetsa
2-22-3656 lepingu lisa nr 3 (tööde maksumuse tabel) reale B20.195.001, kus on nimetatud kaevikute rajamine (III kd, tl 113).
91.2.Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud, et 01.12.2021 aktis maksumusega 18 000 eurot (koos käibemaksuga) nimetatud tööd oli lepingujärgsed tööd, mitte lisatööd. Seega puudus hagejal alus nende kostja väitel lisatööde sellisel kujul vastuvõtmiseks ning nende eest tasu maksmiseks. Pooled ei ole sellises lisatöös kokku leppinud, kuna lepingu muutmine oleks lepingu p 15.1 kohaselt pidanud toimuma poolte kirjalikul kokkuleppel. Selliseid tõendeid ei ole kohtule esitatud.
92.Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks ka kostja väidet, et tema poolt kõigi tööde nõuetekohast teostamist tõendab see, et peatellija Enefit Connect OÜ on hagejalt tööd vastu võtnud ning hageja ja Enefit Connect OÜ vaheline leping on lõpetatud. Arvestades, et puudub vaidlus, et kostja lepingujärgseid töid lõpuni ei teinud ning pärast hageja 09.12.2021 kirja saamist ka puudusi ei kõrvaldanud, on selge, et kostja pidi Veskimetsa lepingu alusel tegemata jäänud tööd ise tegema või tellima need kolmandalt isikult. Seega asjaolu, et hageja on peatellijaga sõlmitud lepingu täitnud, ei tõenda kuidagi seda, et kostja oleks oma tööd nõuetekohaselt teinud ja hageja oleks pidanud need vastu võtma või saaks kohus need esitatud tõendite alusel lugeda vastuvõetuks (vrd RKTKo 28.02.2008, 3-2-1-1-08, p 13).
93.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hagejal oli õigus mitte võtta vastu kostja 01.12.2021 esitatud kolme akti, mistõttu ei olnud kostjal õigust esitada 09.12.2021 nende aktide alusel hagejale arveid ning asjaomased arved ei olnud muutunud sissenõutavaks ka 03.02.2022, kui kostja esitas Veskimetsa lepingust taganemise avalduse.
94.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et ei ole tõendatud, et kostja poolt Veskimetsa lepingu tähtaegade ületamine oleks süüks pandav hagejale, samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks 01.12.2021 aktides nimetatud tööd nõuetekohaselt teinud, mistõttu ei olnud hagejal kohustust akte vastu võtta ega nende alusel esitatud arveid maksta. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kostjal oli alus lepingust taganemiseks põhjusel, et kostja oli viivitusse sattunud hageja tõttu või et taganemiseks andis alust see, et hageja ei tasunud kostja 09.12.2021 arveid. Kuna taganemine ei ole kehtiv, oli hagejal õigus arvestada ka Veskimetsa lepingu alusel leppetrahvi kuni hagi kohtusse esitamiseni. Seda, kas asjaolu, et kostja ei täitnud Veskimetsa lepingut tervikuna, saab võtta arvesse leppetrahvi vähendamisel, hindab kohus allpool alap-s 1.4.
1.3.Hageja tegi leppetrahvihoiatused ja nõudis leppetrahvi mõistliku aja jooksul
95.Endla lepingu järgi oli tööde teostamise tähtaeg 30.06.2021 ning kostja esitas viimaste tööde teostamise kohta akti 01.12.2021. Hageja esitas kostjale Endla lepingu alusel leppetrahvi hoiatuse 14.12.2021 ning leppetrahvinõude 14.01.2022 (I kd, tl 93, 110–113).
96.Veskimetsa lepingu alusel olid tööde teostamise tähtajad 30.09.2021 ja 30.10.2021, kostja esitas tööde teostamise kohta kolm vaidlusalust akti 01.12.2021. Hageja esitas kostjale leppetrahvi hoiatuse 09.12.2021 ning leppetrahvinõude 25.01.2022 (I kd, tl 91, 117–120).
97.Kostja väitis maakohtus ja oma apellatsioonkaebuses, et mõistlik aeg leppetrahvi nõudmiseks – eelkõige Endla lepingu alusel – oli leppetrahvi nõudmise ajaks möödas, kuna kostjal ei olnud enam alust arvata, et hageja nõuab leppetrahvi. Hageja omakorda tugines leppetrahvi nõudmisel nii Endla kui ka Veskimetsa lepingute lisaks olevate elektripaigalduse ehitustööde töövõtulepingu tüüptingimuste (I kd, tl 34-47) p-le 7.25, mille kohaselt „töö
2-22-3656 mittetähtaegsel üleandmisel on tellijal õigus teavitada töövõtjat leppetrahvi nõudmise kavatsusest või esitada leppetrahvinõue oma valikul hiljemalt 3 kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest või hiljemalt 3 kuu jooksul töö üleandmisest“. Seega on hageja esitanud leppetrahvi hoiatused kolme kuu jooksul töö üleandmisest, kuna kostja soovis töid üle anda 01.12.2021 ning hoiatused on esitatud detsembris 2021 ning nõuded jaanuaris 2022.
98.Kuna maakohus ei olnud hinnanud kostja väidet, et leppetrahvi nõuti pärast mõistliku aja möödumist ega hinnanud ka asjaomaseid tüüptingimusi, mis olid pooltevaheliste lepingute osaks (Endla lepingu ja Veskimetsa lepingu p-d 6.1.5, 16.3), andis ringkonnakohus pooltele võimaluse avaldada arvamust asjaomaste tüüptingimuste kehtivuse kohta. Hageja ja kostja mõlemad kinnitasid, et tegemist on kehtiva tüüptingimusega (IV kd, tl 186 ja pöördel, ajamärked 00:34:08, 00:39:12). Ringkonnakohus leiab samuti, et tegemist on kehtiva tüüptingimusega, mis on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt ei pruugi olla mõistlik ja täitmist kiirendav leppetrahvi nõude esitamine enne kohustuse täitmist, kas või juba põhjusel, et see võib kaasa tuua uue vaidluse (RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-142-11, p 17). Riigikohus on samas lahendis ka rõhutanud, et eriti majandustegevusega tegelevale müüjale või ehitusettevõtjale ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid (samas).
99.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja seega esitanud leppetrahvihoiatused ja -nõuded Endla ja Veskimetsa lepingu alusel mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). 1.4 Leppetrahvi vähendamise taotlus on osaliselt põhjendatud
100.Kostja on alternatiivselt oma väitele, et leppetrahvi kokkulepped on tühised, esitanud taotluse leppetrahvi vähendada (VÕS § 162). Maakohus, olles tuvastanud leppetrahvi kokkulepete tühisuse, vähendas seejärel leppetrahvi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi, kuna olukorras, kus tuvastati tüüptingimuse tühisus, puudus alus leppetrahvi vähendamiseks. Nimelt, kui kohus tuvastab leppetrahvi kokkuleppe tühisuse, toob see kaasa sellise kokkuleppe tühisuse täies mahus (VÕS I komm, § 162, p 4.3). Kuna ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et leppetrahvi kokkulepped ei olnud tüüptingimused ega oleks ka tüüptingimusena olnud tühised, siis on ringkonnakohtul kohustus hinnata kostja taotlust leppetrahvi vähendamiseks.
101.Ringkonnakohus viitab käesoleva otsuse p-le 52, kust nähtub, et hageja arvutuste kohaselt oli tal hagi esitamise ajaks kostja vastu leppetrahvinõue kokku kahe lepingu alusel 425 042,91 eurot, sellest Endla lepingu alusel 34 834,30 eurot ja Veskimetsa lepingu alusel 215 746,74+174 461,87 eurot (kokku 390 208,61 eurot). Seejärel tasaarvestas hageja kostja lepingulise nõude enda vastu 94 068,89 euro ulatuses (arve nr 4521, 39 990,89 eurot; arve nr 4221, 46 443,84 eurot; arve nr 4321, 7634,40 euro ulatuses), misjärel jäi tema leppetrahvi nõudeks kostja vastu 330 974,02 eurot. Kohtus nõudis hageja kostjalt 250 000 euro suurust leppetrahvi.
102.Kostja tugineb oma taotluses sellele, et leppetrahv on ebamõistlikult kõrge, kuna ületas kordades Veskimetsa lepingu alusel saadud lepingutasu. Samuti peab kostja oluliseks, et peatellija on hagejalt tööd vastu võtnud ning hageja ei ole kahju kandnud (vt ka IV kd, tl 186 ja pöördel, ajamärked 00:29:03, 00:45:16).
103.Ringkonnakohus märgib esmalt, et Endla ja Veskimetsa lepingute p-de 10.3 kohaselt on kokku lepitud leppetrahvides, millel oli survefunktsioon ehk kohustuse täitmise sunnivahendi funktsioon, kuna leppetrahvi nõudmise õigus on ette nähtud lisaks tekkinud kahju nõudmise
2-22-3656 õigusele. Seega pelgalt asjaolu, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, ei annaks alust leppetrahvi vähendada.
104.Edasi hindab ringkonnakohus mõlema lepingu alusel esitatud leppetrahvinõudeid eraldi. Ringkonnakohus leiab, et Endla lepingu alusel arvestatud (ja tasaarvestatud) leppetrahvi puuduks alus vähendada, kuid Veskimetsa lepingu alusel kohtus nõutavat leppetrahvi tuleb osaliselt vähendada.
104.1.Endla lepingu tasu oli kokku 137 142,90 eurot (millele lisandub käibemaks, lepingu p 8.2). Hageja hagiavalduse esitamise ajal oli leppetrahvi nõue Endla lepingu alusel 34 834,30 eurot (0,1% lepingutasust päevas, 01.07.2021–11.03.2022, s.o 254 viivitatud päeva eest). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja väited ebamõistliku leppetrahvi suuruse kohta Endla lepingu osas põhjendatud. 0,1% lepingutasust ei ole ebamõistlikult suur leppetrahv, eriti arvestades, et kostja oleks saanud rikkumise igal ajahetkel lõpetada sellega, et oleks andnud hagejale üle tööde nõuetekohast teostamist tõendava dokumentatsiooni. Hageja kinnitas, et kostja on selle lepingu alusel saanud kätte umbes 100 000 eurot (IV kd, tl 187 pöördel, ajamärge 00:59:58). Kostja ise oma vastuses hageja apellatsioonkaebusele on väitnud, et sai selle lepingu alusel koos käibemaksuga 138 613 eurot (IV kd, tl 167 pöördel). Seega ei ole õige kostja väide, et leppetrahv oleks Endla lepingu puhul kõrgem kui lepingutasu. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust pidada 34 834,30 euro suurust leppetrahvi ebamõistlikult suureks. Seega leiab ringkonnakohus, et hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi 34 834,30 eurot ning tal oli ka õigus tasaarvestada see leppetrahvinõue kostja nõudega samas ulatuses (kostja tasunõudeks Endla lepingu alusel jäi pärast tasaarvestust 5156,59 eurot (=arve nr 4521, 39 990,89–34 834,30).
104.2.Veskimetsa lepingu tasu oli lepingu järgi 532 708 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja arvutuste kohaselt oli leppetrahvinõue kokku 390 208,61 eurot: 215 746,74 eurot (01.10.2021–11.03.2022, s.o 162 viivitatud päeva eest) ning 174 461,87 eurot (01.11.2021– 11.03.2022, s.o 131 viivitatud päeva eest). Sellest arvestas hageja maha eelnevas p-s nimetatud 5156,59 eurot (Endla lepingu alusel) ning arve nr 4221 eest 46 443,66 eurot (sisaldab käibemaksu) ning arvest nr 4321 tasaarvestas hageja 7634,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Seejärel jäi hageja leppetrahvinõudeks Veskimetsa lepingu alusel 330 973,96 eurot, millest hageja nõuab kohtus 250 000 eurot.
104.3.Ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi ka Veskimetsa lepingu alusel kuni hagi esitamiseni, kuna kostja poolt lepingust taganemine ei ole kehtiv. Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli sealhulgas õigus esmalt tasaarvestada kostja eelmises p-s nimetatud nõuded (5156,59+46 443,66+7634,40) ning seejärel otsustada, millises suuruses ta täiendavalt kohtus leppetrahvi nõuab.
104.4.Puudub vaidlus, et kostja taganes Veskimetsa lepingust ega täitnud seda lõpuni. Kostja on väitnud nii maa- kui ka ringkonnakohtus (nt IV kd, tl 168), et ta on saanud Veskimetsa lepingu tasust, milleks oli lepingu p 8.2 järgi 532 708 eurot (millele lisandub käibemaks), kätte 164 596 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja ei ole seda summat vaidlustanud. Neid summasid (käibemaksuga koos) arvesse võttes oli kostja täitnud Veskimetsa lepingu tööde mahust umbes 25%. Kui lisada sellele need Veskimetsa lepingu alusel esitatud arved, mille hageja tasaarvestas leppetrahvinõudega (54 078,24 eurot koos käibemaksuga (46 443,84+7634,40)), siis saaks järeldada, et kostja oli teostanud töid ligi 35% ulatuses lepingulistest kohustustest. Igal juhul ei olnud kostja täitnud isegi poolt lepinguliste tööde mahust. Samas oli käesoleval juhul hagejale selge, et isegi kui kostja 03.02.2022 taganemisavaldus ei ole kehtiv, ei tee kostja suure tõenäosusega enam objektil töid ning
2-22-3656 tegemata tööd tuli igal juhul teha hagejal endal või tellida need kolmandatelt isikutelt. Käesoleva kohtuasjas raames ei oma tähtsust, kellelt hageja need tellis, sest vaidlus puudub, et kostja lepingujärgseid töid ei lõpetanud ega puudusi ei parandanud. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras võib leppetrahvi arvestamine ja nõudmine kogu lepingu tasult olla hea usu põhimõttega vastuolus isegi siis, kui kostja ise oli lepingurikkumises süüdi ning jättis ise lepingu tervikuna täitmata, kuigi tal ei olnud lepingust taganemiseks alust. Leppetrahvi sellises määras nõudmine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus ilma selleta, et see mõjutaks leppetrahvikokkuleppe kehtivust üldiselt (RKTKo 01.10.2008, 3-2-1-67-08, p 13).
104.5.Kuivõrd leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, tuleb kohtul sellistes olukordades juhinduda oma siseveendumusest ning määrata õiglane suurus omal äranägemisel (VÕS I komm, § 162, p 4.3). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud võtta leppetrahvi vähendamisel arvesse lepingutasu, mille kostja reaalselt Veskimetsa lepingu täitmise eest kätte sai. Nagu juba märgitud, ei ole pooled vaidlustanud asjaolu, et kostja sai tasuna kätte 164 596 eurot. Ringkonnakohus leiab, et samas ulatuses on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka leppetrahv. Täiendavalt leppetrahvi vähendamiseks alust ei ole, kuna kostja viivitas lepingujärgsete töödega oluliselt ning keeldus seejärel õigustamatult lepingu täitmisest. Usutav on seejuures hageja väide, et kostja viivituste tõttu läks osa tööde tegemine, sh nt asfaltiga seotud tööd, tunduvalt kallimaks. Asfalditöid ei saanud talvel enam lõpuni viia, kuid siiski tuli paigaldada ajutine n-ö talveasfalt (vt I kd, tl 91, 93). Samuti vastutab hageja kostja tegemata või puudustega teostatud tööde eest peatellija ees.
105.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata, ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 164 596 eurot. II
Kostja vastuhagi nõuded
106.Kostja esitas vastuhagi, milles nõudis hagejalt arvete nr 4521 (39 990,89 eurot, sh km), nr 4121 (4163,28 eurot, sh km), nr 4221 (46 443,84 eurot, sh km), nr 4421 (18 000 eurot, sh km) ja nr 4321 (19 086 eurot, sh km) alusel võla ja viivise väljamõistmist. Apellatsiooniastmes on menetluses kostja nõue kokku 116 232,41 eurot: arve nr 4521 alusel 39 990,89 eurot, arve nr 4121 alusel 4163,28 eurot, arve nr 4221 alusel 46 443,84 eurot, arve nr 4421 alusel 18 000 eurot ja arve nr 4321 alusel 7634,40 eurot.
107.Kuna hageja on tasaarvestanud oma leppetrahvinõudega kostja arvest nr 4521 tuleneva nõude 39 990,89 eurot, arvest nr 4221 tulenev nõude 46 443,84 eurot ning arvest nr 4321 tuleneva nõude 7634,40 eurot (ülejäänud osas selle arve tasumata jätmist ei ole kostja vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud, IV kd, tl 140 pöördel, tl 144), ringkonnakohus on tuvastanud, et hagejal oli kostja vastu kostja eelnimetatud nõuetest suurem leppetrahvi nõue ja tal oli õigus nõuded tasaarvestada (VÕS § 197, § 198), siis puudub täiendav vajadus nende arvete alusel esitatud nõudeid hinnata. Need on tasaarvestatud hagi esitamisel ning selles suuruses vastuhagi rahuldamiseks alus puudus. Ringkonnakohus rahuldab seetõttu hageja apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas kostja vastuhagi nende nõuete osas (s.o arve nr 4521, 39 990,89 eurot; arve nr 4221, 46 443,84 eurot; arve nr 4321, 7634,40 euro ulatuses). Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab vastuhagi selles osas rahuldamata.
108.Mis puudutab arvet nr 4421 summas 18 000 eurot (koos käibemaksuga), siis on ringkonnakohus juba eespool p-s 91 ja selle alap-des asunud seisukohale, et kostjal puudus alus asjaomase arve esitamiseks hagejale. Ringkonnakohus ei korda oma eespool toodud
2-22-3656 põhjendusi. Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ka selles osas ning tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks arve nr 4421 alusel välja 18 000 eurot. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab vastuhagi ka selle nõude osas rahuldamata.
109.Lisaks on kostja nõudnud vastuhagis arve nr 4121 alusel 4163,28 euro hagejalt väljamõistmist. Maakohus jättis nõude rahuldamata ning kostja on maakohtu otsuse selles osas vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei ole.
109.1.01.11.2021 arve nr 4121 puudutas kostja teostatud töid, mis olid hageja poolt vastu võetud ning millega seotud arve oli 9010,10 euro ulatuses tasutud. Hageja jättis tasumata 4163,28 eurot mitte puuduste tõttu kostja töös, vaid põhjusel, et tasaarvestas selle kostjale esitatud arvega nr MA008761 summas 4163,28 eurot (II kd, tl 181). Nimetatud arve esitas hageja kostjale pärast seda, kui AS Tallinna Vesi oli esitanud hagejale 03.11.2021 arve nr A2021181558 summas 4163,28 eurot veemagistraali sulgemisega tekitatud kahju eest (II kd, tl 179). AS Tallinna Vesi nõue seondus sellega, et hageja alltöövõtjaks olev kostja oli 29.10.2021 põhjustanud oma tegevusega Õismäe teel ühisveevärgitoru purunemise, mille tagajärjel katkes elutähtsa teenuse osutamine 10 tunniks (II kd, tl 178). Kostja on väitnud esiteks seda, et töid, mille tagajärjel ühisveevärgi toru purunes, teostas hoopis Agio Ehitus OÜ ning tema ei vastuta Agio Ehitus OÜ tegevuse ega tekitatud kahju eest. Teiseks on kostja väitnud, et ka Agio Ehitus OÜ ei olnud kahju tekkimises süüdi, kuna talle esitatud plaanidelt ei nähtunud AS Tallinna Vesi veetrass.
109.2.Kuigi ei ole täiesti selge, kas toru purunemise põhjustas kostja või Agio Ehitus OÜ tegevus, on kohtu hinnangul tõendatud, et igal juhul oleks kostja vastutanud ka Agio Ehitus OÜ tegevuse eest. Nimelt hageja, kostja ja Agio Ehitus OÜ vahel 23.07.2021 sõlmitud kolmepoolse lepingu p 1 järgi kinnitas kostja, et aktsepteerib Agio Ehitus OÜ poolt hagejale tehtud hinnapakkumist ning on nõus kõikide seal olevate tingimustega ja võtab kohustuseks ning kannab vastutust nende täitmise eest. Sama kokkuleppe p 3 järgi korraldas ehitusplatsil töid kostja (III kd, tl 81, 82). Lisaks kõrvaldas kostja seonduvad kahjustused oma kulul, mööndes oma kohustusi ja vastutust (II kd, tl 182 ja pöördel).
109.3.Ringkonnakohus leiab, et ainetud on ka kostja väited selle kohta, et kostja ei olnud toru kahjustamises süüdi, kuna plaanidelt ei olnud AS Tallinna Vesi veetrass nähtav. Kostja on 14.02.2023 menetlusdokumendi lisana esitanud plaani (III kd, tl 17), mis väidetavalt kinnitab, et veetrass ei olnud nähtav. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub hageja 31.03.2023 menetlusdokumendi p-s 21 toodud plaanilt, et veetrassid on tingmärkidega tähistatud (III kd, tl 73 pöördel, 74, vt ka tl 110). Seega ei ole tõendatud kostja väide, et veetrasse asjaomastelt plaanidelt ei nähtunud.
109.3.Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et hagejal oli õigus tasaarvestada kostja arvega nr 4121 enda arve nr MA008761 summas 4163,28 eurot. Tasaarvestus oli lubatav, kuna tegemist oli vastastikuste rahaliste nõuetega, mis olid sissenõutavaks muutunud (VÕS § 197 lg 1). Kuna tasaarvestamisega lõppes kostja täiendav arvest nr 4121 tulenev nõue 4163,28 eurot, siis jättis maakohus õigesti kostja vastuhagi selle nõude osas rahuldamata.
110.Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja vastuhagi 4163,28 euro nõude osas, kuid on vääralt rahuldanud kostja vastuhagi teiste nõuete osas. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus vastuhagi rahuldas. Kuna kostja
2-22-3656 vastuhagi ei kuulu põhinõude osas rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka kostja viivisenõue ning ringkonnakohus ei pea seda täpsemalt hindama.
111.Kuna ringkonnakohus leiab, et kostja vastuhagi ei kuulu tervikuna rahuldamisele, siis puudub alus kostja nõuete tasaarvestamiseks hageja kasuks välja mõistetud leppetrahvinõudega. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
112.Maakohus jättis kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hageja hagi 164 596 euro ulatuses (s.o rahuldab hagi umbes 65% ulatuses 250 000 eurost) ning jätab vastuhagi tervikuna rahuldamata, siis tuleb hageja hagiga seotud menetluskulud jätta 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda. Kostja vastuhagiga seotud menetluskulud tuleb jätta tervikuna kostja kanda.
113.Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse vastuhagi puudutavas osas täielikult ning hageja hagiavaldust puudutavas osas 164 596 euro ulatuses (sisuliselt tähendab see, et lisaks maakohtu poolt mõistlikuks peetud leppetrahvile 66 985 eurot rahuldab ringkonnakohus hageja nõude täiendavalt 97 611 euro ulatuses), siis saab öelda, et ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse umbes 70% ulatuses. Ringkonnakohus lähtub sellest, et hageja apellatsioonkaebuses oli kaks nõuet: tema enda hagiavalduse rahuldamine, mis rahuldatakse osaliselt, ning kostja vastuhagi rahuldamata jätmine, mis rahuldatakse tervikuna. Neist kaalutlustest tulenevalt jäävad hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda. Kostja vastuapellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata, seega kostja vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda.
114.Kuna maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ega määranud kindlaks poolte menetluskulusid, kuid ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, jätab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (TsMS § 174 lg-d 3–5; Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.