OÜ Pluvo Eesti hagi EnergyTrend OÜ vastu leppetrahvi nõudes / EnergyTrend OÜ vastuhagi OÜ Pluvo Eesti vastu võla nõudes
Hagihind
Hagis 250 000 eurot Vastuhagis 233 959 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastuhagis kostja): OÜ Pluvo Eesti (registrikood esindajad 14926238, asukoht: Värvi 4, 10621 Tallinn, e-post: [email protected]), lepingulised esindajad: I L ja J T (e-post: xxx ); Kostja (vastuhageja): EnergyTrend OÜ (registrikood 14184966, asukoht: Mustamäe tee 106-88, 12917 Tallinn, e-post: [email protected]), lepingulised esindajad: Y Z (epost: xxx) ja A A (e-post: xxx). Istungite toimumise ajad
23. veebruar 2023, 18. mai 2023, 30. november 2023
Istungitelosalenud isikud
Hageja esindajad J L, I L ja J T; Kostja esindajad R G, Y Z ja A A.
Resolutsioon
1.Jätta OÜ Pluvo Eesti (hageja) hagi EnergyTrend OÜ (kostja) vastu leppetrahvi nõudes rahuldamata.
2.Rahuldada EnergyTrend OÜ vastuhagi OÜ Pluvo Eesti vastu osaliselt. 1 (24)
Tasaarvestada osaliselt hageja OÜ Pluvo Eesti leppetrahvi nõue 66 985 eurot kostja EnergyTrend OÜ tasunõudega 112 069.13 eurot ja välja mõista OÜ-lt Pluvo Eesti OÜ EnergyTrend kasuks 62 024 (kuuskümmend kaks tuhat kakskümmend neli) eurot ja 73 senti, s.h põhissumma 45 084.13 eurot ja seisuga 19.01.2024 arvestatud viivis 16 940.60 eurot.
4.Välja mõista hagejalt kostja kasuks viivis põhinõudelt (62 024.73 eurolt) alates 20.01.2024 kuni põhinõude tasumise määraga 18% aastas.
5.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
6.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.11.03.2022 esitas OÜ Pluvo Eesti (hageja) hagiavalduse EnergyTrend OÜ (kostja) vastu leppetrahvi nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja kui tellija ja kostja kui töövõtja on sõlminud: 1) 09.04.2021 töövõtulepingu nr PL21-13 kaeve- ja taastamistööde teostamiseks, s.o Xxx F610 ja F649 üleviimine 10 kV-le. Tööde tegemisega pidi kostja alustama hiljemalt 26.04.2021. Tööd pidid olema hagejale lõplikult üleantud hiljemalt 30.06.2021. Hageja kohustus maksma kostjale ettemaksu 5 000 eurot pärast lepingu sõlmimist ja 15 000 eurot pärast tööde alustamist. Lepingu nõuetekohase täitmise eest kohustus hageja maksma kostjale 137 142.90 eurot; 2) 17.06.2021 töövõtulepingu nr PL21-25-3 kaeve- ja taastamistööde teostamiseks, s.o Xxx AJ fiidri 1013 uuendamise I ja II etapp. Tööde tegemisega pidi kostja alustama hiljemalt 21.06.2021. Kostja pidi töid teostama kahes etapis: kaevetööd ja kaablite paigaldustööd pidid olema hagejale lõplikult üleantud 30.09.2021, objekti taastamistööd pidid olema hagejale lõplikult üleantud hiljemalt 30.10.2021. Hageja kohustus maksma kostjale ettemaksu 25 000 eurot hiljemalt 10 päeva pärast lepingu sõlmimist ja 25 000 eurot hiljemalt pärast 30 päeva pärast lepingu sõlmimist. Lepingu nõuetekohase täitmise eest kohustus hageja maksma kostjale 532 708 eurot.
2.2021.a detsembri alguses lahkus kostja objektidelt ning esitas hagejale aktid 2021.a novembris teostatud tööde eest, olemata kummagi lepingu alusel teostatavaid töid tegelikult lõpetanud: 1) 01.12.2021 esitas kostja lepingu PL21-25 alusel teostatud tööde eest aktid maksumuses 15 000 eurot ja maksumuses 15 905 eurot, millele mõlemale lisandub käibemaks; 2) 01.12.2021 esitas kostja lepingu PL21-25 alusel teostatud tööde eest akti maksumuses 38 703,2 eurot, millele lisandub käibemaks; 3) 01.12.2021 esitas kostja lepingu PL21-13 alusel teostatud tööde eest akti maksumuses 33 325.74 eurot, millele lisandub käibemaks.
3.09.12.2021 saatis kostja hagejale arved 2021. a novembris teostatud tööde eest kogusummas 123 520.15 eurot: 1) akti 1 alusel saatis kostja hagejale arve 4421 summas 18 000 eurot (arve 4421). Kostja nõudis tasumist 5 päeva jooksul, viivisega 0,25% päevas; 2 (24)
2-22-3656 2) akti 2 alusel saatis kostja hagejale arve 4321 summas 19 086 eurot (arve 4321). Kostja nõudis tasumist 5 päeva jooksul, viivisega 0,25% päevas; 3) akti 3 alusel saatis kostja hagejale arve 4221 summas 46 443,84 eurot (arve 4221). Kostja nõudis tasumist 5 päeva jooksul, viivisega 0,25% päevas; 4) akti 4 alusel saatis kostja hagejale arve 4521 summas 39 990,89 eurot (arve 4521). Kostja nõudis tasumist 10 päeva jooksul, viivisega 0,5% päevas. 14.12.2021 saatis hageja kostjale vastuskirja arvetele 4421, 4321, 4221 ja 4521, paludes teostada lepingujärgsed tööd, esitada kirjalikud ettepanekud tekkinud olukorrale ja märkides järgmist: 1) kuna kostja on loobunud tööde teostamisest, oli hageja sunnitud oma kulul paigaldama Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti nõudmisel talvise asfaldi; oma kulul jätkama kaevetööde ning kaitsetorude ja keskpinge kaablite paigaldamisega; 2) arved ei vasta lepingus kokkulepitule ning pole akteeritud lepingu ühikhindadega; 3) kostja ei ole esitanud täielikku tööde teostusdokumentatsiooni ega kõrvaldanud puuduseid töös;
4.09.12.2021 teavitas hageja kostjat leppetrahvi rakendamisest tööde teostamise lõpptähtpäeva ületamise eest ning palus teostada lepingujärgsed tööd nõuetekohaselt ja esitada hagejale täielik tööde teostusdokumentatsioon. Hageja hoiatas kostjat, et kavatseb nõuda kostjalt ka ettenägematuid täiendavaid kulusid, mis tekivad seoses tööde teostamise lõpptähtpäeva ületamisega. 20.12.2021 saatis hageja kostjale meeldetuletuse teostada lepingujärgsed tööd ja palus kostja kirjalikke ettepanekuid tekkinud olukorrale. 21.12.2021 saatis kostja hagejale kirja, milles: 1) väitis, et töö jäi tähtaegselt tegemata hagejapoolse projektimuudatuse tõttu ning et hageja eksis suundpuurimistööde mahtudes; 2) nõudis arvete tasumist ning väitis, et võis keelduda oma kohustuste täitmisest, kuna arveid ei tasutud.
5.11.01.2022 saatis hageja vastuskirja kostja 21.12.2021 kirjale, kus hageja: 1) põhjendas, et projektimuudatus puudutas kaevetööde teostamist üksnes ca 500m pikkusel tänavalõigul, kus oli trass nihutatud kostja enda soovil. Sealjuures ei mõjutanud projektimuudatus ülejäänud tööde teostamist ja kostja ei avaldanud kordagi soovi tööde teostamise lõpptähtpäeva selle tõttu pikendada; 2) vaidles vastu, et etteheited suundpuurimise mahu väärhindamise tõttu on alusetud – kostja pole ka kordagi teavitanud, et projekt sisaldab vigu.
6.14.01.2022 esitas hageja kostjale lepingu PL21-13 alusel leppetrahvinõude 2021.a eest summas 27 780.32 eurot, tulenevalt tööde mittetähtaegsest teostamisest. 25.01.2022 esitas hageja kostjale lepingu PL21-25 alusel leppetrahvinõude 25.01.2022 seisuga summas 140 945.76 eurot, tulenevalt tööde mittetähtaegsest teostamisest. 26.01.2022 teavitas kostja, põhjuseid avaldamata, et ei tunnista hageja 25.01.2022 lepingu PL21-25 alusel esitatud leppetrahvinõuet. 26.01.2022 esitas hageja vastuse kostja 18.01.2022 kompromissettepanekule ja selgitas, miks see hagejale ei sobi: 1) tööde teostamise lükkumine talvisesse perioodi tähendab, et tuleb paigaldada ja hiljem demonteerida talvine asfalt (st kulud suurenevad); 2) kostja on töid teinud puudustega ja puuduste kõrvaldamine hageja poolt tekitab lisakulu; 3) tööde tähtaegselt tegemata jätmine põhjustas hagejale kolmanda isikuga sõlmitud lepingu rikkumise, mille tõttu ohustab hagejat ennast leppetrahvinõue. 03.02.2022 esitas kostja hagejale lepingust PL21-25 taganemise avalduse, milles kostja väitis, et: 1) kostjal oli õigus keelduda töö tegemisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 1 alusel, kuna hageja ei ole tasunud arveid; 2) taganeb lepingust VÕS § 116 alusel, kuna hageja on arvete tasumata jätmisega oluliselt rikkunud lepingut; 3) nõuab hagejalt lepinguliste kohustuste täitmist ja arvete tasumist hiljemalt 11.02.2022. 23.02.2022 saatis hageja kostjale vastuse lepingust PL21-25 taganemise avaldusele, vaieldes sellele vastu: 1) VÕS § 116 alusel lepingust taganemine eeldab lepingu olulist rikkumist. 3 (24)
2-22-3656 Hageja ei ole lepingut rikkunud, rääkimata oluliselt rikkumisest; 2) tasu maksmise kohustus tekib hagejale lepingust tulenevate ja poolte vahel kokku lepitud kohustuste nõuetekohase täitmise eest; 3) kostja ei ole tänaseni lepingut nõuetekohaselt täitnud, sh ei ole esitatud tööde täieliku üleandmise dokumentatsiooni, teostanud töid nõuetekohases mahus ega kõrvaldanud puuduseid tehtud töödes; 4) arvetel kajastuvad mh lisatööd, milles pooled ei ole kokku leppinud ning mis puuduvad lepingu ühikhindades; 5) kostja on hagejale edastanud vaid lepingust PL21-25 taganemise avalduse – kui taganemisavaldus peaks puudutama ka lepingut PL21-13, kehtivad samad vastuväited.
7.Pooled on lepingutes PL21-25 ja PL21-13 leppinud kokku leppetrahvides juhul, kui kostja ei ole kinni pidanud töö tegemise või üleandmise vahe- või lõpptähtpäevast. Lepingu PL21-13 alusel teostatavad tööd pidid olema hagejale lõplikult üleantud hiljemalt 30.06.2021. Järelikult alates 01.07.2021 oli kostja rikkumises. Lepingu PL21-25 alusel pidi töid teostama kahes etapis: kaevetööd ja kaablite paigaldustööd pidid olema hagejale lõplikult üleantud 30.09.2021, objekti taastamistööd pidid olema hagejale lõplikult üleantud hiljemalt 30.10.2021. Hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kokku summas 425 042.91 eurot: 1) lepingu PL21-13 järgi 34 834.30 eurot; 2) lepingu PL21-25 järgi kaevetööde ja kaablite paigaldustööde eest 215 746.74 eurot ja objekti taastamistööde eest 174 461.87 eurot. Hageja on teinud tasaarvestuse ega pane kostja vastu maksma leppetrahvinõudeid kogu ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv summas 250 000 eurot.
8.Kostjapoolne lepingute rikkumine ei ole vabandatav. Pool ei või nõuda leppetrahvi, kui tema enda käitumine põhjustas lepingu rikkumise ja leppetrahvi maksmise kohustuse tekkimise. Hageja ei põhjustanud kostjapoolset lepingute rikkumist. Kostja vastavasisulised väited, mille kotja on pooltevahelises suhtluses esitanud, on alusetud ja ebaõiged. Samuti on need väited esitatud alles oluliselt hiljem pärast kostja rikkumisi.
9.Hageja on teatanud leppetrahvinõudest ja esitanud leppetrahvinõuded mõistliku aja jooksul. Leppetrahvid muutusid sissenõutavaks vastavalt lepingu PL21-13 puhul 01.07.2021 ja lepingu PL21-25 puhul 01.10.2021 ja 01.11.2021. Hageja teavitas leppetrahvi rakendamisest 9.12.2021. Hageja nõudis leppetrahve konkreetsemalt lepingu PL21-13 eest 14.01.2022 ja lepingu PL21-25 eest 25.01.2022. Riigikohus on märkinud, et mõistlik aeg võiks mahtuda rikkumise avastamise ja nõude aegumise tähtaja vahele. Hageja on järginud mõistliku aja nõuet nii leppetrahvi rakendamisest teavitamisel kui ka leppetrahvinõuete esitamisel.
10.Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt teostanud, sh ei ole esitatud tööde täieliku üleandmise dokumentatsiooni, teostanud töid nõuetekohases mahus ega kõrvaldanud puuduseid tehtud töödes. Töö on vaid osaliselt valmis, millisel juhul tekiks tasunõue vaid siis, kui töövõtjal ei ole töö tegemata osa võimalik kohe lõpetada asjaolu tõttu, mida töövõtja ei saa mõjutada, ning tellijal on võimalik asuda töö objekti eesmärgipäraselt oluliste takistusteta kasutama. Tasu sissenõutavaks muutumise eeldused ei ole täidetud.
11.Hageja esitab koos hagiavaldusega kostjale ka tasaarvestusavalduse. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et ka menetlusdokumentides võivad sisalduda tahteavaldused kujundusõiguse teostamise kohta. Kujundusõigus jõustub, kui vastaspool saab menetlusdokumendi kätte. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõuded kogusummas 425 042.91 eurot. Kostja on väitnud, et tal on hageja vastu lepingute PL21-13 ja PL21-25 alusel teostatud tööde eest (passiiv)nõuded kogusummas 123 520.73 eurot. Hageja ei ole nõustunud kostja nõuetega ning on neile vastu 4 (24)
2-22-3656 vaielnud. Hageja rõhutab, et ei tunnista kostja nõuete olemasolu, kuid on valmis tegema tasaarvestuse kostja väidetavate nõuete osas selliselt, et tasaarvestusega lõppevad kostja väidetavad nõuded kogusummas 94 068.89 eurot järgmised nõuded: 1) Lepingu PL21-25 lisatööd summas 7634.40 eurot; 2) Lepingu PL21-25 novembri akt 46 443.66 eurot; 3) Lepingu PL21-13 viimane akt summas 39 990.89 eurot. Hageja teeb käesolevaga tasaarvestuse, kasutades tasaarvestuseks hagejale kuuluvaid kostja vastu suunatud leppetrahvinõudeid summas 425 042.91 eurot, millega tasaarvestab kostja väidetavad nõuded summas 94 068.89 eurot. Pärast tasaarvestamist jääb hagejal kostja vastu leppetrahvinõue summas 330 974.02 eurot.
12.Hageja palub mõista kostjalt välja 250 000 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.18.04.2022 esitatud seisukohas leiab kostja, et leppetrahvi nõue on kostjale ebaselge. Kuna hagiavalduses on välja toodud 2 töövõtulepingut, jääb kostjale arusaamatuks, mis lepingu alusel nõuab hageja leppetrahvi 250 000 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks nõutud summa suurus ja selle kalkulatsioon. Samal põhjusel ei ole kostjal võimalik hageja sisuliste vastuväidete osas oma seisukohta kujundada.
14.Töövõtulepingu nr PL21-13 objektil said tööd nõuetekohaselt lõpetatud ning viimaste tööde kohta koostas kostja 01.12.2021 akti nr 7, mille alusel esitati hagejale arve nr 4521 summas 33 325.74 eurot. Hageja on seisukohal, et ta ei olnud kohustatud aktis nr 7 välja toodud töid vastu võtma. Tulenevalt hagiavaldusest, töövõtulepingu nr PL21-13 puhul heidab hageja kostjale ette asjaolu, et “kostja ei ole esitanud täielikku tööde teostusdokumentatsiooni ega kõrvaldanud puuduseid töös”. Hageja ei täpsustanud nn “puuduste” sisu, millega eksis VÕS § 644 lg 1 ja 2 vastu. Hagejal i ei olnud õigust keelduda tasu maksmisest, kuna kostja kõik tööd teostanud vastavalt lepingule ning ka hagejal esindajal oli võimalus tulla objektile nii tööde kui ka nende alusdokumentidega tutvuda. Kuigi hageja alusetult keeldub tööde vastuvõtmisest ja lõplike aktide allkirjastamisest, ei anna antud asjaolu alust jätta faktiliselt tehtud tööde eest tasumata. Kostja poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. 03.12.2021 oli hageja poolt kostjale saadetud nn lõplik geodeesia, mida vormistatakse siis, kui tööd on lõppenud. Antud juhul tõendab lõplik geodeesia, et kostja poolt välja saadetud aktis nr 7 mainitud tööd vastavad töömahule 100%. Kuna tööd olid kostja poolt lõpetatud, saatis kostja hagejale 01.12.2021 akti nr 7 ja 09.12.2021 arve 4521. Hageja ei ole kostja arvet nr 4521 tasunud, samuti ei ole hageja allkirjastanud 01.12.2021 akti, millega sattus vastuvõtuviivitusse. Tulenevalt lepingu nr PL21-13 punktist 13.1 tööde üleandmise vormistamiseks esitab töövõtja (kostja) tellijale „üleandmise-vastuvõtmise akti“. Tellija on kohustatud tööd üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma 5 tööpäeva jooksul. Antud juhul ei ole hageja 01.12.2021 akti allkirjastamisest motiveeritult keeldunud, seega loetakse tööd hageja poolt vastuvõetuks.
15.Tulenevalt lepingu nr PL21-13 punktist 8.1 pidid tööd olema hagejale üle antud hiljemalt 30.06.2021. Reaalselt olid tööde teostamise tähtajad hageja poolt mitmekordselt pikendatud. Tulenevalt eespooltoodust ei ole kostja rikkunud lepingu nr PL21-13 punktis 8.1 sätestatud tähtaega. Hageja leppetrahvinõue on alusetu. Vastupidi, hageja on rikkunud kokkulepitud tasu maksmise kohustust, ta võlgneb kostjale 39 990.89 eurot (01.12.2021 akti nr 7 ja 09.12.2021 arve nr 4521 alusel). 5 (24)
2-22-3656
16.17.06.2021 allkirjastasid pooled töövõtulepingu PL21-25-3, mille objektiks oli Xxx Alajaam Fiidri 1013 Uuendamine I ja II Etapp. Tulenevalt lepingu punktist 8.1 kohustus töövõtja (kostja) alustama tööde tegemisega hiljemalt 21.06.2021; kaeve-kaablite paigaldustööd peavad olema tellijale lõplikult üleantud 30.09.2021, objekti taastamistööd peavad olema tellijale lõplikult üleantud hiljemalt 30.10.2021. Protsessi alguses tuli välja, et kaevetööluba ei ole võimalik väljastada, kuna tähtaeg maa- ja võrguomanikelt kooskõlastuste saamiseks on läbi. Lisaks avastasid pooled, et trass (kus kostja pidi tööd teostama) on hoopis kraavis ning tööde teostamisel riskivad pooled postide vajumisega kraavi, lisaks sattuvad vette kõik kaablid.
17.01.12.2021 esitas kostja hagejale aktid 2021.a novembris teostatud tööde eest. Hageja ei ole kostja 01.12.2021 akte allkirjastanud ega motiveeritult keeldunud nende allkirjastamisest, millega rikkus lepingu p 13.1. Edasi, 09.12.2021 esitas kostja hagejale arved novembris 2021 teostatud tööde eest kogusummas 123 520.15 eurot (arved nr 4421, 4321, 4221 ja 4521). 09.12.2021 teavitas hageja kostjat leppetrahvi rakendamisest tööde teostamise tähtaja ületamise eest ning palus teostada lepingujärgsed tööd edasi. Kuna hageja ei ole eespool mainitud arveid tasunud, 10.12.2021 peatas kostja tööd objektil Xxx AJ. 09.12.2021 e-kirjas kinnitas kostja, et on valmis asfaldi taastama juhul kui hageja tasub kostja arved. Kuna olukord oli muutusteta (hageja ei maksnud kostja arveid), 03.02.2022 saatis kostja hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse, milles teavitas, et taganeb töövõtulepingust nr PL21-25-3 02.02.2022.a ning nõuab OÜ-lt Pluvo Eesti lepinguliste kohustuste täitmist ning avalduses mainitud arvete tasumist hiljemalt 11.02.2022.
18.Tulenevalt lepingu nr PL21-13 (objekt “Xxx”) punktist 8.2 moodustas tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 137 142.90 eurot (lisandub käibemaks). Antud lepingu raames sai kostja hagejalt 138 613 eurot (summa koos käibemaksuga). Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi, mis on võrdne lepingu tasuga. Hageja on seisukohal, et „kostja on rikkumises alates 01.07.2021“. Kostja ei ole lepingut nr PL21-13 rikkunud. Hageja nõue rajaneb poolte vahel sõlmitud lepingu punktil 10.3., mille kohaselt juhul kui töövõtja ei ole kinni pidanud töö tegemise või üleandmise mõnest vahe- või lõpptähtajast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lisaks viivitamisega tekitatud ja tõestatud kahju hüvitamisele, iga viitepäeva eest leppetrahvi 0,1% lepingu tasust. Kostja on seisukohal, et see kokkulepe on tühine., kuna viivisemäär “0,1% lepingu tasust” ületab seaduslikku viivisemäära kordades. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja viitas leppetrahvile umbmääraselt 14.12.2021 (ning alles peale kostjalt arve kättesaamist, vt kostja 9.12.2021 e-kirja). Tulenevalt lepingu nr PL21-13 punktist 8.1 oli tööde üleandmise tähtajaks 30.06.2021. Kostja saatis hagejale lõpliku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 01.12.2021. Hageja ei ole eespool mainitud akti allkirjastanud, millega sattus vastuvõtuviivitusse. Hageja keeldus alusetult tööd vastu võtmast.
19.Analoogne olukord on lepinguga nr PL21-25 (Xxx alajaam): tulenevalt punktist 8.2 moodustas tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 532 708 eurot (lisandub käibemaks). Antud lepingu raames sai kostja hagejalt 164 596 eurot (summa on koos käibemaksuga). Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi, mis on kordades suurem kui kostjale välja makstud summa. Kostja ei ole lepingut nr PL21-13 rikkunud. Hageja nõue rajaneb poolte vahel sõlmitud lepingu punktil 10.3., mille kohaselt juhul kui töövõtja ei ole kinni pidanud töö tegemise või üleandmise mõnest vahe- või lõpptähtajast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lisaks viivitamisega tekitatud ja tõestatud kahju hüvitamisele, iga viitepäeva eest leppetrahvi 0,25% lepingu tasust. Kostja on seisukohal, et see kokkulepe on tühine, sest viivisemäär “0,25% lepingu tasust” ületab seaduslikku viivisemäära kordades. Seetõttu tuleb 6 (24)
2-22-3656 hageja nõue jätta rahuldamata. Kostja saatis hagejale tööde vastuvõtmise aktid 01.12.2021. Hageja ei ole eespool mainitud akte allkirjastanud, millega sattus vastuvõtuviivitusse. Tulenevalt lepingu nr PL21-25 punktist 13.1 tööde üleandmise vormistamiseks esitab töövõtja (kostja) tellijale „üleandmise-vastuvõtmise akti“. Tellija on kohustatud tööd üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma 5 tööpäeva jooksul. Antud juhul ei ole hageja eespool mainitud aktide allkirjastamisest 5 tööpäeva jooksul motiveeritult keeldunud, seega loetakse tööd hageja poolt vastuvõetuks. Sellises olukorras oli hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt viivise tasumist, kuivõrd ta ei olnud enne nõudnud viivise tasumist.
HAGEJA SEISUKOHT
20.07. juunil 2022 esitatud seisukohas hageja teatab, et mitte hageja ei ole aktsepteerinud tööde ümber korraldamisega kostja rikkumisi, vaid kostja rikkumise, mida hageja kunagi aktsepteerinud ei ole, tõttu oli hageja sunnitud töögraafikuid ümber tegema.
21.Kostja on rikkunud nii lepingut PL21-13 kui ka lepingut PL21-25 ning hagejal on sellest tulenevalt õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kostja vastupidised väited on ebaõiged.
22.Kostja ei ole vastuses hagile eristanud töölepingu täitmata jätmist või täitmisega viivitamist töölepingu puudustega täitmisest. Töö lepingutingimustele mittevastavusega on tegemist juhul, kui töövõtulepingu alusel võlgnetud tulemus küll saavutatakse, st töö valmib, kuid see ei vasta lepingutingimustele oma kvaliteedi või muude omaduste tõttu. Töövõtulepingu täitmisega viivitamise puhuks on tavapärane, et selleks lepitakse kokku leppetrahv, mille suurus sõltub tavaliselt tööandjale makstava tasu suurusest ning viivituse kestusest.
23.Lepingu eesmärgiks oli lepingus sätestatud tööde tähtaegne ja nõuetekohane valmimine. Töövõtja kohustus esitama dokumentatsiooni, sh vajalikud teostusjoonised, allkirjastatud võrguomaniku poolt kaetud tööde aktid ja ehitustööde päevikud, suletud kaeveloa ja ülejäänud dokumendid vastavalt P135 Elektripaigaldise ehitustööde töövõtulepingu tüüptingimused ver 20 nõuetele digitaalsel kujul tellijale kokkulepitud formaadis vastavalt tööetappide valmimisega. Töövõtja kohustus tegema eelnevalt välja toodud tööd tähtaegselt, st töö pidi olema tellijale üle antud hiljemalt 30.06.2021. Kostja seda ei teinud, rääkimata täitedokumentatsiooni üleandmisest. Ebaõiged ja põhjendamata on kostja väited, justkui hageja on või oleks pidanud tööd vastu võtma. Hageja ei ole PL21-13 järgset tööd vastu võtnud ega ka pidanud vastu võtma. Hageja ei ole allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega ka pidanud seda tegema. Samuti puuduvad VÕS § 638 kohaldamise eeldused. Esiteks, hageja juhib tähelepanu, et olukorras, kus tellija ei ole tööd vastu võtnud, on töövõtja kohustus esile tuua ja tõendada asjaolusid, et tööd on valminud või tuleb lugeda valminuks. Kostja peab esile tooma ja tõendama asjaolud, et on teostanud kõik tööd, töö on valminud ning tööd, sh täitedokumentatsioon on esitatud ja vastavad lepingutingimustele. Kostja ei ole seda teinud. Teiseks, ebaõiged on kostja väiteid, justkui kostja töö nõuetekohast teostamist kinnitab asjaolu, et Xxx Xxx OÜ on töö eest hagejale tasunud. Xxx Xxx OÜ esindaja allkiri kinnitab üksnes töömahud ja tööde eest tasumise. Samas asjaolu, et Xxx Xxx OÜ on tasunud hagejale töö eest, ei tähenda, et kostja oleks teostanud tööd tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kolmandaks, ebaõiged on kostja väiteid, justkui kostja töö nõuetekohast teostamist ja täielikku valmidust kinnitab ka asjaolu, et 03.12.2021 oli hageja saatnud kostjale lõpliku geodeesia.16 03.12.2021 geodeesia fikseerib üksnes tehtud tööd ja nende mahud. Geodeesia järgi ei ole võimalik hinnata ja määrata, kas tööd on teostatud nõuetekohaselt või mitte. Samuti ei ole võimalik lõpliku geodeesia alusel sulgeda kaevetööluba. Geodeesia ei kinnita ka kogu nõutava 7 (24)
2-22-3656 täidedokumentatsiooni hagejale üleandmist. Teostatud tööde nõuetekohasust määravad ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid koos vajalike lisadega ning muud nõutud ja vajaliku dokumendid. Need dokumendid peavad olema allkirjastatud omanikujärelevalve esindaja poolt. Selliseid dokumente hagejal ei ole.
24.Kostja on vastuse p-s 1.12 õigesti märkinud, et lepingu PL21-13 p 8.1 kohaselt pidi töö olema hagejale üle antud hiljemalt 30.06.2021. Puudub vaidlus, et kostja seda ei teinud. Samas on kostja esitanud ebaõige väide, et reaalselt olid tööde teostamise tähtajad hageja poolt mitmekordselt pikendatud. Hageja ei ole pikendanud lepingu PL21-13 järgseid tähtaegu. Asjaolu, et kostja ei suutnud töid tähtaegselt teostada, ei ole lepingus kokku lepitud tähtaja pikendamiseks. Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline silmas pidada, mis on millegi tagajärg – kostja kaevetöödega viivitamine tingis ka teiste tööde viibimise. Järgnevate tööde osas hagejat puudutava graafiku saatmine ei ole uues tähtajas kokkuleppe saavutamine ega viibimise aktsepteerimine. Kostja, teades et lepingujärgne tähtaeg on ületatud ning see on sanktsioneeritav, ei ole kunagi esitanud hagejale taotlust lepingu tähtaja pikendamiseks. Samuti ei ole ka hageja kunagi teinud tahteavaldust tähtaja muutmiseks ega olnud nõus tähtaja pikendamisega.
25.Tööd ei olnud pikendatud kuni 02.08.2021. Kostja viidatud lisa nr 5 puhul on tegemist hageja tööde graafikuga. Oluline on see, et kostja pidi alustama töödega 26.04.2021. Kostja esitatud lisa 5 näitab tegelikult seda, et kostja oli graafikust maas ning seoses hilinemisega ei olnud võimalik alustada elektritöödega enne 27.07.2021. Oluline on sündmuste järjekord - kostja ei olnud jõudnud teostada kaevetöid tähtaegselt, mistõttu viibis elektritööde teostamine, mitte vastupidi. Kostja väited, justkui hageja projektijuhi 28.07.2021 sõnum kinnitab tähtaegade pikendamist, on ebaõiged ja moonutatud. Hageja selgitab, et Xxx tänaval käisid asfalteerimistööd, mille tööde ala ristus kostja kaevealaga. Tallinna kommunaalameti esindaja soovis, et kaevetööd tehtaks ära (välistada tulevikus olukord, kus uus asfalt tuleb asendada uue vastu), kuid töid Xxx tänaval alustada ei saanud. Põhjuseks oli asjaolu, et kostja tõttu ja süül polnud eelmiste kaevetööde etapid tehtud, mistõttu ei saanud hageja teha nende etappidega seotud elektritöid. Ilma nende elektritöödeta ei saanud aga alustada järgmise kaevetööde etapiga Xxx tänaval. 22.06.2021 esitas xxx haldusosakonna juhataja I Š kostjale pretensiooni seoses lõhutud tõkkepuu kaardilugeja ja tugijalaga. Antud probleemi tõttu ei lubanud xxx jätkata töid xxx tänaval. Juhtumi aeglane lahendamine kostja poolt tähendas seda, et kostja sai jätkata töödega Xxx tn alles alates 20.09.2021. Tööde nihutamine oli otseselt põhjustatud kostja enda rikkumistest/tegemata töödest.
26.Kostja esindaja R G saatis 05.10.2021 hageja projektijuhile G Sile paigaldatava asfaltsegu retseptid ning selgitas telefoni teel juurde, et projektis toodud asfalt on liiga hea ning üldjuhul seda kõnniteedel ei kasutata, pidades selles osas projekti järgimist põhjendamatuks ja ebamõistlikult kalliks. Hageja tuli kostjale vastu (kuigi võinuks nõuda ka projektijärgset retsepti) ning juba järgmisel päeval, s.o 06.10.2021, saatis hageja kostjale tagasi kooskõlastatud asfaltsegu retsepti. Seega on täiesti vale kostja väide, et töö tähtaeg oli nihutatud tulenevalt projekti muudatusest. Seega on kostja väited lepingu PL21-13 järgse tähtaja pikendamise kohta ebaõiged, moonutatud ja kontekstist välja rebitud.
27.Ebaõige on kostja väide, et töövõtulepingu PL21-13 alusel said tööd nõuetekohaselt lõpetatud. Asjaolu, et kostja on esitanud hagejale ühepoolselt selgelt puuduliku tööde üleandmisevastuvõtmiseks akti, millele ei ole lisatud täitedokumentatsiooni, ei tähenda, et tööd oleks valmis või nõuetekohaselt teostatud. Lepingu PL21-13 punkti 5.1 kohaselt kuuluvad tööde hulka ka 8 (24)
2-22-3656 lepingu punktis 3.1 nimetatud tulemuse saavutamiseks vajalike lubade ja litsentside hankimine, vajalikud märkimis- ja mõõtmistööd, täitedokumentatsiooni vormistamine ja tellijale üleandmine. Lepingu PL21-13 punkti 6.1.5 kohaselt kohustus töövõtja esitama dokumentatsiooni, sh vajalikud teostusjoonised, allkirjastatud võrguomaniku poolt kaetud tööde aktid ja ehitustööde päevikud, suletud kaeveloa ja ülejäänud dokumendid vastavalt P135 Elektripaigaldise ehitustööde töövõtulepingu tüüptingimused,22 ver.20 nõuetele digitaalsel kujul Tellijale kokkulepitud formaadis vastavalt tööetappide valmimisega. Lepingu PL21-13 punkti 13.1 kohaselt esitab töövõtja tööde üleandmise vormistamiseks tellijale üleandmise- vastuvõtmise akti koos kaasneva dokumentatsiooniga. Lepingu Pl21-13 punti 13.2 kohaselt tuleb koos tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga tellijale esitada kogu täitedokumentatsioon, ning muud nõutud, vajalikud ja kasulikud dokumendid. Kostja ei ole hagejale üle andnud täitedokumentatsiooni. Kostja pole ka väitnud, et oleks seda teinud. Seega on kostja rikkunud lepingut PL21-13.
28.03.09.2021 sai kostja Xxx Xxx OÜ omanikujärelevalve Xxx Xxx OÜ esindajalt M Ailt kirja, kus on märgitud kõik puudused objekti algusest, sh täitedokumentatsiooni puudumine. Sellele kirjale saatis kostja seaduslik esindaja R G vastuse, et 06.09.2021 saab kõik korda aetud ja dokumendid saadetud. R G pole esitanud hagejale ühtegi dokumenti, mille oleks allkirjastanud Xxx Xxx OÜ omanikujärelevalve Xxx Xxx OÜ esindaja M A.
29.Kostja on väitnud, et kuivõrd hageja tellija on tööd vastu võtnud, siis järelikult ei ole mingeid probleeme. Selline väide on ebaõige. Kostja teab väga hästi, et kaevetöid teostati Tallinna linna territooriumil. Samuti teab kostja väga hästi, et omanikujärelevalve esindaja ei ole kostja töid aktsepteerinud ega ole täitedokumentatsiooni allkirjastanud. See on eelduslikult ka põhjus, miks ei ole kostja seniajani andnud hagejale üle töid puudutavad täitedokumentatsiooni. Selleks, et hageja saaks lõpetada lepinguga PL21-13 seotud kaevetööloa, on vaja kogu nõuetekohane täitedokumentatsioon anda üle Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Sellist dokumentatsiooni hagejal ei ole, kuna kostja pole seda teinud ega hagejale andnud.
30.Kostja on väitnud, et hageja ei ole kostjate puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud ega puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud. Hageja kostja ebaõigete väidetega ei nõustu. Esiteks, leppetrahvinõude puhul, mis on seotud töövõtja poolt kokkulepitud tähtaja ületamise eest ei oma see tähendust. Teiseks, olukorras kus töö ei ole valmis ega ka vastu võetud, ei pea tellija tööd üle vaatama ega ka „puudustest“ teavitama. ostja ei esitanud koos üleandmise-vastuvõtmise akti esitamisega mistahes dokumentatsiooni. Kostja teadis, et ta jättis lepingu PL21-13 sisu eirates kogu dokumentatsiooni esitamata, mis tähendab, et kostja oli teadlik, et hageja ei saa sellisel kujul akte aktsepteerida. Kolmandaks, selleks, et üldse esitada üleandmise-vastuvõtmise akt, peaksid pooled eelnevalt kokku leppima ka aja, millal tööd üle vaadatakse. Praegusel juhul saatis töövõtja hagejale lihtsalt akti, ilma et objekt oleks eelnevalt üle vaadatud. Pooled ei olnud kokku leppinud, millal objekt üle vaadatakse. Seda ka ei olnud ka vajalik teha, kuna dokumentatsioon oli puudu. Neljandaks, hoolimata eeltoodust, on hageja kostjale mõistliku aja jooksul teatanud, et töö on puudustega, mh ei ole kostja esitanud väidetavalt teostatud tööde kohta mistahes dokumentatsiooni. Viiendaks, kostja on igal juhul puudustest teadlik. 03.09.2021 saatis omanikujärelevalve kostjale kirja, millest nähtuvalt on töös puudused. Omanikujärelevalve palus puudused kõrvaldada ning esitada ka täitedokumentatsiooni. Hoolimata kostja lubadustest omanikujärelevalve teostajale, ei ole hagejale edastatud ühtegi omanikujärelevalve teostaja allkirjastatud dokumenti. 9 (24)
2-22-3656
31.Kostja on rikkunud lepingut PL-21-25 ning vastupidised väited on ebaõiged. Kui kostja väidab, et on teostanud tööd tähtaegselt ja/või puudusteta, peab kostja oma väiteid tõendama. Kostja ei ole seda teinud. Lepingu PL21-25 objektiks oli kaeve- ja taastamistööde teostamine projektide PL1640-212, 07.2020 ja PL16-40-213, 12.2019 raames ning selleks vajalikud tööd. Lepingu eesmärgiks oli lepingus sätestatud tööde tähtaegne ja nõuetekohane valmimine. Tööde hulka kuulusid lepingu p-s 3.1. nimetatud tulemuse saavutamiseks lubade ja litsentside hankimine, vajalikud märkimis- ja mõõtmistööd, täitedokumentatsiooni vormistamine ja tellijale üleandmine. Töövõtja kohustus esitama dokumentatsiooni, sh vajalikud teostusjoonised, allkirjastatud võrguomaniku poolt kaetud tööde aktid ja ehitustööde päevikud, suletud kaeveloa ja ülejäänud dokumendid. Töövõtja kohustus tegema eelnevalt välja toodud tööd tähtaegselt, st i) kaeve- ja kaablite paigaldustööd pidid olema tellijale üle antud hiljemalt 30.09.2021 ning ii) objekti taastamistööd pidid olema tellija lõplikult üle antud 30.10.2021. Kostja seda ei teinud ega ole ka käesolevaks ajaks teinud.
32.Kostja on üritanud jätta ebaõiget muljet, justkui lepingu PL21-25 järgseid tähtaegu oleks muudetud ja tähtajad oleks pikendatud. Kostja, teades et lepingujärgne tähtaeg on ületatud ning see on sanktsioneeritav, ei ole kunagi esitanud hagejale taotlust lepingu tähtaja pikendamiseks. Samuti ei ole ka hageja kunagi teinud tahteavaldust tähtaja muutmiseks ega olnud nõus tähtaja pikendamisega.
33.Kostja hinnangul ei tulenenud tööde teostamisega viivitamine kostjast. Hageja sellega ei nõustu. Ebaõige on kostja väide, mille kohaselt tekkisid objektiga probleemid kohe alguses, mistõttu ei saanud hageja alustada tööde tegemisega täies mahus. Esiteks, lepingu PL21-25 kohaselt kohustus kostja hankima kõik tööde teostamiseks ja tulemuse saavutamiseks vajalikud load. Teiseks, hageja saatis lepingu PL21-25 projekti kostjale juba 13.05.2021. Kostja esitas kaeveloa taotluse 06.07.2021. Järelikult oli kostjal aega tutvuda projektida kaks kuud. Kolmandaks, kuigi see ei olnud hageja kohustus, läks hageja kostjale kaeveloa taotlemisel appi. Seega kostja 18.04.2022 menetlusdokumendi lisa 10 ei kinnita kuidagi, et töö alustamine oleks veninud ja tingitud hagejast. Neljandaks, kuigi kostja on 18.04.2022 menetlusdokumendis märkinud, et Protsessi alguses tuli välja, et kaevetööluba ei ole võimalik väljastada, kuna tähtaeg maa- ja võrguomanikelt kooskõlastuste saamiseks on läbi, siis tegelikult sai kostja alustada kaevetöödega juba 20.07.2021, s.o enne kooskõlastuste uuendamist, mida tõestab objektile vormistatud kaevetööluba. Eelnevast tuleneb, et kooskõlastuste uuendamine ei takistanud ega seganud kuidagi kaevetööde alustamist. Viiendaks, kaevetööd objektil olid peatatud kostjast tulenevatel asjaoludel ja kostja süü tõttu. Omanikujärelevalve Xxx Xxx OÜ esindaja M Ai poolt on 06.08.2021 koosolekul fikseeritud, et kostja on teinud kaevetöid omavoliliselt. Sellega seoses peatati kostja kaevetööluba. Kuuendaks, kostja on 18.04.2022 menetlusdokumendi p-s 1.15.1 märkinud, et 22.07.2021 saatis hageja kostjale uue tabeli kooskõlastustega, kuid tabel osutus mittetäielikuks (vajalikud kooskõlastused ikka puudusid), millest kostja teavitas hagejat 8.08.2021 e- kirjaga. Tegemist ei ole asjaoluga, mis kinnitaks kostja väiteid. Seitsmendaks, kostja on 18.04.2022 menetlusdokumendi p-s 1.15.2 märkinud, et Pooled avastasid, et trass (kus kostja pidi tööd teostama) on hoopis kraavis ning tööde teostamisel riskivad pooled postide vajumisega kraavi (Lisa 11), lisaks sattuvad vette kõik kaablid. See väide ei ole lepingu PL21-25 järgse tähtaja rikkumise osas asjasse puutuv. Kaheksandaks, kostja on 18.04.2022 menetlusdokumendis märkinud Kõik see tõendab, et tänu hageja tegevusele ei olnud objekti lõpetamine 30.09.2021 võimalik. Seega ei ole tegemist asjaoluga, mis sõltus kostjast. Kostja väited on ebaõiged. Hageja juhib tähelepanu, et tööde teostamiseks vajalike lubade hankimine oli kostja vastutusalas. Üksnes tänu hageja tegevusele sai kostja lõpuks oma töödega jätkata. Hageja oli sunnitud esitama kaeveloa taotluse enda nimelt 30.08.2021. Kaevetööluba sai 10 (24)
2-22-3656 kinnitatud 14.09.2021. Järelikult rohkem kui kuu aega, s.o perioodil 06.08.2021-14.09.2021 ei teostatud objektil ühtegi tööd. Seisaku põhjuseks olid kostja enda rikkumised ja suutmatus täita tellijapoolse omanikujärelevalve juhiseid. Kostjast tingitud seisak tekitas omakorda olukorra, mis ei võimaldanud kostjal töid enne tavlist perioodi lõpetada. Tagajärjeks oli see, et kaevetööd ja kaablipaigaldus tuli teostada ebasoodsatel talvisel perioodil (tööde teostamine oluliselt kallim) ja taastamistööd (sh asfalt ja haljastus) tuli lükata kevadperioodi.
34.Olukorras, kus tööd on lõpuni tegemata, ei kohaldu VÕS § 641-643, st tegemist ei ole tegelikult „puudustega töö“, vaid „tegemata tööga“. Kostja vastutusele kohaldub üldine režiim ilma erisäteteta. Kostja oli töödega viivituses ning tehtud töö oli puudustega. Lisaks ei ole kostja andnud hagejale seniajani üle täitedokumentatsiooni, mis on nõutud EhS § 15 lg 3 kohaselt, s.o ehituspäevikud, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid. Kostja ei ole seda eelduslikult teinud seetõttu, et Tallinna linna omanikujärelevalve ei ole dokumente allkirjastanud.
35.Arved on üksnes raamatupidamislikud dokumendid, mis ei loo, muuda ega lõpeta võlasuhteid. Selleks, et arve esitada, peab esinema materiaalõiguslik alus, mis tuleneb kas lepingust või seadusest, st ühel isikul peab olema õigus nõuda teiselt isikult tasu maksmist. Kostjal ei olnud õigust nõuda hagejalt tasu maksmist. Järelikult on ka arved esitatud ilma õigusliku aluseta. Hageja juhib tähelepanu, et hageja/tellija ei ole töid aktsepteerinud ega ka vastu võtnud. Lepingute PL21-13 ja PL21-25 kohaselt pidi tasumine toimuma pärast seda, kui hageja on aktsepteerinud tööde üleandmise-vastuvõtmise dokumentatsiooni aktsepteerimist. Kostja ei ole seniajani hagejale dokumentatsiooni üle andnud. Samuti ei ole kostja töid lõpuni teostanud. Järelikult ei ole kostjal ka kunagi tekkinud õigust tasu nõuda ega ka arveid esitada.
36.Kostja on väitnud, et kostjal oli õigus keelduda lepingu PL21-25 alusel töö tegemisest, kuna kostjal oli rahaline nõue hageja vastu, mida hageja ei täitnud. Kostja väiteid on ebaõiged ja tõendamata. Hageja on juba hagiavalduses selgitanud, et kostja väited seoses VÕS §-ga 110 on ebaõiged. Kostja oli rikkumises juba varasemalt, kui üldse VÕS §-le 110 tugines. Seejuures ei ole kostja nõuded isegi mitte muutunud sissenõutavaks.
37.Kostja on 18.04.2022 menetlusdokumendi p-des 1.18 ja 1.19 esitanud seisukohad, mille kohaselt on kostja lepingust PL21-25 taganenud, kuna väidetavalt on hageja oluliselt rikkunud lepingut. Hageja kostja ebaõigete seisukohtadega ei nõustu ning vaidleb nendele vastu. Esiteks, hageja on kostja taganemisavaldusele vastanud ning pidanud seda alusetuks. Selleks, et isik saaks kehtivalt lepingust taganeda, peavad esinema nii formaalsed kui ka formaalsed alused. Selliseid aluseid kostja puhul ei olnud. Rikkumises olev pool ei saa lepingust vabaneda tulenevalt asjaolust et ta ei saa või ei suuda enam lepingut täita. Kuivõrd lepingust PL21-25 taganemise eeldused ei ole täidetud, puuduvad taganemisel õiguslikud tagajärjed. Teiseks, lepingust taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Isegi kui kostja oleks lepingust kehtivalt taganenud (millega hageja ei nõustu), ei muuda see olematuks hageja nõudeid kostja vastu perioodil, mil leping kehtis. Kolmandaks, hoopis hagejal on olnud õigus keelduda kostjale tasu maksmisest VÕS § 110 alusel. Olukorras, kus hagejal on õigus keelduda kostjale tasu maksmisest, ei oleks kostjal olnud ka õigust lepingust taganeda. 11 (24)
2-22-3656
38.Kostja on väitnud, et hagi ei saa rahuldada, kuna hageja nõutav leppetrahv on ebamõistlikult suur ning sellest tulenevalt on leppetrahvi kokkulepe tühine. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et leppetrahvi kuulub vähendamisele. Kostja väited on ebaõiged ja põhjendamata. Hageja kostjaga ei nõustu. Kostja on väitnud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud on tüüptingimustega sõlmitud lepingud. Hageja kostja ebaõigete ja tõendamata väidetega ei nõustu. Hageja saatis kostjale läbirääkimiste käigus küll omalt poolt lepingu projekti, kuid see ei muuda lepingut sõlmituks tüüptingimustel. Asjaolu, et kostja ei soovinud lepingut muuta või selles sisalduvate tingimuste üle läbirääkimisi pidada, vaid otsustas lepingu projekti pimesi allkirjastada, ei ole hageja süü ega hagejale etteheidetav. Kostja on küll hagivastuse p-s 1.22.5 ja 1.22.11 märkinud, et leppetrahvi tuleks vähendada, kuid kostjale ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis seda võimaldaks. Kostja ei ole esile toonud ega ka tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse hageja leppetrahvinõude vähendamiseks.
VASTUHAGI
39.27.10.2022 esitatud vastuhagi kohaselt töövõtulepingu nr PL21-13 objektil said tööd nõuetekohaselt lõpetatud ning viimaste tööde kohta koostas vastuhageja 01.12.2021 akti nr 7, mille alusel esitati OÜ-le XXX arve nr 4521 summas 33 325.74 eurot (summa koos käibemaksuga on 39 990,89 EUR). Tulenevalt lepingu punktist 8.4 toimub tasumine peale tellija poolt üleandmisevastuvõtmise dokumentatsiooni aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel 10 päeva jooksul arve saamisest arvates. Vastukostja ei ole akti nr 7 allkirjastanud ja arvet nr 4521 tasunud, seega on kostja oma finantskohustusi rikkunud.
40.14.12.2021 e-kirjas tõi vastukostja välja, et “arve 4521: vastavalt lepingu PL21-13 punktil 8.1 kohustus Energytrend OÜ tööd Pluvo Eesti OÜ-le üle andma hiljemalt 30.06.2021. 10.12.2021 seisuga ei esitanud Energytrend OÜ täieliku üleandmise dokumentatsiooni ja ei ole kõrvaldanud puudusi, mis on seotud Energytrend OÜ tööde teostamisega” (vt Pluvo Eesti OÜ hagi lisa 15). Tellija on seisukohal, et ta ei ole kohustatud aktis nr 7 välja toodud töid vastu võtma. Vastuhageja arvates tellijal ei olnud õigust keelduda tasu maksmisest, kuna töövõtja oli kõik tööd teostanud vastavalt lepingule ning ka tellijal oli võimalus tulla objektile nii tööde kui ka nende alusdokumentidega tutvuma. 18.04.2022 esitas EnergyTrend OÜ kohtule tõendi selle kohta, et objekt on nõuetekohaselt lõpetatud ning OÜ Pluvo Eesti sai selle eest tellijalt raha täies ulatuses (vt 18.04.2022 menetlusdokumendi Lisa 2, ehk tõendid hange lõpetamise kohta). Seega õiguslikult ei ole põhjendatud tööde tasumisest keeldumine. Kuigi kostja alusetult keeldub tööde vastuvõtmisest ja lõplike aktide allkirjastamisest, ei anna antud asjaolu alust jätta faktiliselt tehtud tööde eest tasumata.
41.3.12.2021 oli kostja poolt hagejale saadetud nn lõplik geodeesia. Hageja selgitab, et lõplik geodeesia vormistatakse siis, kui tööd on lõppenud. Antud juhul tõendab lõplik geodeesia, et EnergyTrend OÜ poolt välja saadetud aktis nr 7 mainitud tööd vastavad töömahule 100%. Kuna tööd olid EnergyTrend OÜ poolt lõpetatud, saatis EnergyTrend OÜ kostjale 01.12.2021 akti nr 7 ja 09.12.2021 arve 4521. Kostja ei ole hageja arvet nr 4521 tasunud, samuti ei ole kostja allkirjastanud 01.12.2021 akti, millega sattus vastuvõtuviivitusse.
42.Tulenevalt lepingu punktist 10.2 juhul kui tellija viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist 0,1% tähtajaks tasumata summalt päevas. Arve nr 4521 summas 39 990.89 eurot maksetähtaeg oli 19.12.2021. Tulenevalt lepingu punktist 8.4 toimub tasumine peale tellija poolt üleandmise- vastuvõtmise 12 (24)
2-22-3656 dokumentatsiooni aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel 10 päeva jooksul arve saamisest arvates. Arve on tasumata ning vastuhageja nõuab rahaliste kohustuste täitmist. Samuti palub vastuhageja välja mõista kostjalt viivised summas 12 476.88 eurot lepingu punkti 10.2 alusel perioodi 20.12.2021 kuni 27.10.2022 ja edasi lepingujärgne viivitusintress 0,1% päevas põhinõudelt alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue 39 990.89 eurot.
43.01.11.2021 väljastas hageja kostjale arve nr 4121 summas 13 173.38 eurot. Samuti väljastas hageja kostjale akti nr 6, mis oli arve nr 4121 aluseks. Kostja tasus arve nr 4121 vaid osaliselt (summas 9 010,10 eurot), mida tõendab 18.04.2022 menetlusdokumendi lisa 14. Kostja makseselgitusest tuleneb „arve 4121 miinus arve MA008761“, kuid hageja ei aktsepteeri kostja arvet nr MA008761. Arve nr 4121 jääk on 4 163.28 eurot, mille tasumist nõuab hageja kostjalt. Samuti palub hageja kohtul välja mõista kostjalt lepingu punkti 10.2 alusel viivised perioodi 11.11.2021 kuni 27.10.2022 eest summas 1 461.31 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja lepingujärgne viivitusintress 0,1% päevas põhinõudelt 4 163.28 eurolt, alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 4 163.28 eurot.
44.PL 21-25 lepingus oli tööde vastuvõtmine ja üleandmine kokku lepitud etappiviisiliselt. Hageja väljastas kostjale akte ja arveid kord kuus ning kostja tasus neid. 01.12.2021 saatis hageja kostjale kolm tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja 09.12.2021 väljastas hageja kostjale arve nr 4221 summas 46 443.84 eurot; arve nr 4421 summas 18 000 eurot; arve nr 4321 summas 19 086 eurot. Tulenevalt eespooltoodust, moodustab tasumata arvete nr 4221, 4321 ja 4421 üldsumma 83 529.84 eurot, mida hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja ei ole hageja 01.12.2021 akte allkirjastanud ega motiveeritult keeldunud nende allkirjastamisest, millega rikkus lepingu p 13.1. 09.12.2021 teavitas kostja hagejat leppetrahvi rakendamisest tööde teostamise tähtaja ületamise eest ning palus teostada lepingujärgsed tööd edasi. Kuna kostja ei ole eespool mainitud arveid tasunud, 10.12.2021 peatas hageja tööd objektil Xxx AJ. 09.12.2021 e-kirjas kinnitas hageja, et on valmis asfaldi taastama juhul, kui kostja tasub hageja arved. Kuna olukord oli muutusteta (kostja ei maksnud hageja arveid), 03.02.2022 saatis hageja kostjale töövõtulepingust taganemise avalduse, milles teavitas, et taganeb töövõtulepingust nr PL21-25-3 02.02.2022.a ning nõuab OÜ-lt Pluvo Eesti lepinguliste kohustuste täitmist ning avalduses mainitud arvete tasumist hiljemalt 11.02.2022. Tulenevalt lepingu punktist 8.4, toimub tasumine peale tellija poolt üleandmise-vastuvõtmise dokumentatsiooni aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel 5 kalendripäeva jooksul arve saamisest arvates.. Arvete peal märgitud maksetähtaeg oli 13.12.2021. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgne viivitusintress 0,25% päevas põhinõudelt 83 529.84 eurolt arvete nr 4221, 4321 ja 4421 alusel), alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni.
HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE
45.30.11.2022 esitatud vastuses vastukostja vaidleb vastuhagile, leides, et kostjal puudub hageja vastu tasunõue, sest hageja on tasaarvestanud oma leppetrahvinõude kostja vastu kostja tasunõuga hageja vastu. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei rikkunud lepingute tähtaegu ning hageja poolt tehtud tasaarvestus on tagajärjetu (millega hageja ei nõustu), siis pole kostjal ikkagi õigust hagejalt tasu nõuda. Kostja poolt mõlema lepingu alusel teostatud töödes esineb kõrvaldamata olulisi puudusi, mistõttu pole hageja töid vastu võtnud. Vastuhagis pole esitatud ühtegi uut väidet ega tõendit, mis tõendaks kostja tasunõude olemasolu ning lükkaks ümber hageja 07.06.2022 menetlusdokumendis esitatud seisukohad ja tõendid. 13 (24)
2-22-3656
46.Tasunõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) Tasukokkuleppe olemasolu. 2) Tasunõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 3) Tellija on töö vastu võtnud. Pooled on lepingute p-is 13.1 kokku leppinud, et tööd antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Töö on tellija poolt vastuvõetud ning tasunõue muutub sissenõutavaks seega alates tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest mõlema lepingupoole poolt; 4) Töö loetakse VÕS § 638 2. lausest tulenevalt vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõetuks lugemise eelduseks seega on, et: 5) tellija on rikkunud oma kohustust töö vastu võtta, s.o töö on valmis ja vastab lepingutingimustele ning tellijal puudub alus töö vastuvõtmisest keelduda; 6) töövõtja on andnud tellijale pärast töö vastuvõtmisest keeldumist mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks. Kui tellija pole pärast mõistliku tähtaja möödumist töid endiselt vastu võtnud, loetakse tööd vastuvõetuks ning tasunõue muutub sissenõutavaks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hageja kui tellija pole tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud ja seega pole hageja ka töid vastu võtnud.
47.Arve nr 4521 on esitatud Xxx lepingu alusel teostamisele kuulunud tööde eest. Kostja väidab endiselt, et Xxx lepingu esemeks olevad tööd on valmis. Kostjal puudus õigus esitada hagejale arvet nr 4521. Lepingu p-i 8.4 sätestab: Tasumine toimub peale Tellija poolt üleandmise-vastuvõtmise dokumentatsiooni aktsepteerimist Töövõtja esitatud arve alusel 10 päeva jooksul arve saamisest arvates. Seega võis kostja arves esitada alles pärast seda, kui hageja oli aktsepteerinud tööde üleandmise- vastuvõtmise akti. Hageja ei ole aktsepteerinud akti nr 7, mille alusel arve nr 4521 koostatud on. Kostja väidab, et hageja on alusetult keeldunud akti nr 7 allkirjastamisest ja tööde vastuvõtmisest. Kostja hinnangul on tööd lõpetatud. Kostja pole aga tõendanud, et Xxx lepingu alusel teostatud tööd on lepingule vastavalt teostatud ja lõpetatud. Hageja on keeldunud Xxx lepingu alusel teostatud tööde vastuvõtmisest, sest kostja pole esitanud hagejale nõuetekohast täitedokumentatsiooni – see ongi Xxx lepingu alusel teostatud töö puudus. Töö nõuetekohast valmimist ei tõenda pildid riigihanke registrist Xxx Xxx OÜ hankelepingu lõpetamise kohta ega asjaolu, et hageja on esitanud Xxx Xxx OÜ-le dokumente. Samuti ei tõenda tööde valmimist asjaolu, et Xxx Xxx OÜ on hagejale töö eest tasunud. Töö valmimist ega vastuvõtmist ei tõendada asjaolu, et kostja saatis hagejale nn lõpliku geodeesia, mille all peab kostja silmas teostusjooniseid. Tööde puudulikkust tõendab seejuures ka asjaolu, et kostja pole tänaseni nõuetekohaselt lõpetanud kaevetööluba. Kaevetööloa mittesulgemine viitab, et teostatud kaevetöödes võib samuti olla puudusi.
48.Kostja väidab, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, sest kostja esitas hagejale tööde üleandmisevastuvõtmise akti 01.12.2021 ning hageja ei esitanud aktile vastuväiteid 5 tööpäeva jooksul, nagu näeb ette Xxx lepingu p 13.1. Hageja ei nõustu sellise seisukohaga. Selleks, et lugeda tööd vastuvõetuks, peavad olema täidetud VÕS § 638 eeldused. Nagu hageja juba eespool selgitas, ei ole kostja tõendanud, et hageja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest, s.o et kostja täitis lepingu puudusteta. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja oleks hagejale andnud täiendava mõistliku tähtaja tööde vastu võtmiseks.
49.Kostja väidab vastuhagis jätkuvalt, et hagejal on minetanud õiguse antud puudusele tugineda, sest ta ei teavitanud kostjat puudusest VÕS § 644 kohaselt mõistliku aja jooksul. Hageja pole rikkunud VÕS §-s 644 sätestatud kohustust teavitada puudusest mõistliku aja jooksul ega puuduse 14 (24)
2-22-3656 kirjeldamise kohustust. Kostja oli nagunii Xxx lepingu alusel teostatavate kaeve- ja taastamistöödega viivituses. Hageja teavitas kostjat puudusest mõistliku aja jooksul. Kostja saatis hagejale teostusjoonised 03.12.2021 ja hageja teavitas puudusest juba 14.12.2021, s.o vaid 6 tööpäeva hiljem. Kostja pole põhistanud, miks ei saa seda tähtaega pidada mõistlikuks.
50.Kostjal puudub arvest nr 4121 tulenev nõue hageja vastu. Hageja on tasaarvestanud oma kahju hüvitamise nõude kostja vastu kostja arvest nr 4121 tuleneva tasunõudega hageja vastu. 29.10.2021 põhjustas kostja Xxx lepingu alusel tööde teostamisel AS-i Tallinna Vesi omandis oleva Xxx tee tänava Ø 300 mm ühisveevärgitorustiku purunemise, mille tagajärjel katkes 10 tunniks elutähtsa teenuse osutamine Haabersti linnaosas Xxxl AS Tallinna Vesi poolt. 03.11.2021 esitas AS Tallinna Vesi hagejale nõude kostja poolt põhjustatud avarii tagajärjel veemagistraali sulgemisega põhjustatud kahju hüvitamiseks ning arve nr A2021181558 summas 4 163.28. Hageja teavitas kostjat kahju hüvitamise nõude ja arve esitamisest AS Tallinna Vesi poolt 04.11.2021 ning edastas kostjale AS Tallinna Vee arve. Samas e-kirjas esitas hageja kostjale omakorda kahju hüvitamise nõude kohta arve nr MA008761 summas 4 163.28 eurot ja tasaarvestusavalduse. Kostja teavitas hagejat vastuseks tasaarvestuse avaldusele, et ei tunnista hageja poolt esitatud arvet nr MA008761, sest on veetrassi kahjustused omal kulul parandanud. Jääb arusaamatuks, miks kostja nõuet ei tunnista, kui puudub vaidlus, et kostja AS-ile Tallinna Vesi kuuluvat veetrassi kahjustas ning avarii tõttu oli veetarbimine 10 tundi häiritud. Kostja ei ole hageja kahju hüvitamise nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega oli hagejal õigus tasaarvestust teostada.
51.Kostja nõuab vastuhagis hagejale 01.12.2021 esitatud arvete nr 4221, 43321 ja 4421 tasumist. Need arved on esitatud tööde eest, mis oli arvete esitamise ajaks kas teostamata täielikult või oluliste puudustega. Hageja jääb oma 06.07.2022 seisukohas esitatud põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid uuesti korrata. Seda enam, et kostja ei ole vastuhagis esitanud ühelegi hageja 06.07.2022 seisukohale või tõendile vastuväidet ega hageja väiteid ümberlükkavaid tõendeid.
52.Vastuhagis kordab kostja oma väidet justkui keeldus kostja tööde teostamisest, kuna hageja oli viivituses arvete maksmisega. Selline väide on sündmuste kronoloogiat arvestades ebausutav ning otsitud. Kostja oli hageja ees rikkumises juba enne seda, kui esitas hagejale ilma igasuguse asjakohase dokumentatsioonita tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja arved. 09.12.2021 esitatud arvete maksetähtaeg oli Xxx lepingu alusel esitatud arvete puhul 5 päeva (lepingu p 8.4). Seega oleks arvetel kajastuvad nõuded, kui nõuetel oleks õiguslik alus, sissenõutavad 15.12.2021. Niisiis oleks kostjal olnud õigus keelduda tööde teostamisest vaid alates 16.12.2021. Kostja väidab aga, et peatas Xxx lepingu alusel teostatavad tööd juba 10.12.2021. Eelnevast nähtub, et hageja keeldus tööde vastuvõtmisest ja teatas leppetrahvi rakendamisest enne, kui kostja arved üldse sissenõutavaks muutusid. Seega tuleb jätta kostja väide justkui oleks kostjal olnud õigus keelduda omapoolsete tööde teostamisest VÕS § 110 lg 1 alusel tähelepanuta. KOSTJA VASTUS HAGEJA 07.06.2022 SEISUKOHALE
53.30.11.2023 esitas põhihagi kostja seisukoha hageja 07.06.2022 menetlusdokumentide osas. Kostja ei nõustu hageja menetlusdokumentides esitatud väidetega, sh nii faktilisi asjaolusid puudutavate kui ka õiguslike väidetega.
54.Hageja on seisukohal, et „hageja ei allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega ka pidanud seda tegema“. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. 18.04.2022 menetlusdokumendi punktides 1.6-1.13 on kostja põhjendanud, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel (töö oli valmis, kuid OÜ Pluvo Eesti ei võtnud alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul). Tööd olid 15 (24)
2-22-3656 vastu võetud peatellija Xxx Xxx OÜ poolt. Tulenevalt Riigikohtu praktikast, asjaolule, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks, võib viidata tõik, et hankija ehk lõpptellija on tellijalt tööd vastu võtnud (RKTKo nr 2-16-5851 p 24). 07.06.2022 seisukoha punktis 22 on hageja välja toonud, et tal „pole nõuetekohast dokumentatsiooni, mis tuleb linnale üle anda. Ometi on lepinguga PL21-13 seotud kaevetööloa sulgemiseks vajalik omanikujärelevalve esindaja allkiri ja kogu vajalik täitedokumentatsioon“. Hageja seisukoht on väär: hagejal puudub kohustus dokumentatsiooni linnale üle andmiseks ja kaevetööloa sulgemiseks, sest kaevetööluba ei olnud avatud hageja nimele. 18.04.2022 menetlusdokumendi punktis 1.11 selgitas kostja, et kui tööd olid kostja poolt lõpetatud, saatis kostja hagejale 01.12.2021 akti nr 7 (tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on tahteavaldus TsÜS § 68 lg 1 mõttes, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi) ja 09.12.2021 arve 4521. Seega, kostja tegi töö valmis, esitas selle hagejale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Hageja tööd vastu ei võtnud ega tasunud arvet nr 4521. Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust.
55.Hageja väide, et „teostatud tööde nõuetekohasust määravad ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid koos vajalike lisadega ning muud nõutud dokumendid. Need dokumendid peavad olema allkirjastatud omanikujärelevalve esindaja poolt. Selliseid dokumente hagejal ei ole“ ei vabasta hagejat tööde ülevaatamise ja kvaliteetse töö vastuvõtmise kohustusest. Tulenevalt lepingu punktist 13.1 on tellija kohustatud tööd üle vaatama ning akti allkirjastama (või sellest motiveeritult keelduma) 5 tööpäeva jooksul. Seega ei olnud akti allkirjastamine hageja poolt pandud sõltuvusse akti allkirjastamisest omanikujärelevalve esindaja poolt. Kostja poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane, mida tõendavad muuhulgas tööde peatellija Xxx Xxx OÜ poolt allkirjastatud aktid. Objekt on peatellijale üle antud ning riigihange on lõpetatud.
56.Arusaamatu on hageja väide, et „kostja, teades, et lepingujärgne tähtaeg on ületatud ning see on sanktsioneeritav, ei ole kunagi esitanud hagejale taotlust lepingu tähtaja pikendamiseks“. Kostja selgitab, et taotluse esitamiseks puudus mistahes vajadus (sh lepingus puudus ka vastavasisuline kohustus), kuna kõik tähtajad olid pikendatud hageja poolt hagejast tingitud asjaoludel (vt 18.04.2022 hagivastuse p 1.12-1.13). Märkimisväärne on asjaolu, et kostja poolt teostatud tööd, mida kostja tegi etapiviisiliselt, olid hageja poolt novembris 2021 kostjale kinni makstud (hageja ei maksnud vaid lõpparvet nr 4521). Eespool mainitud hageja käitumine ei ole kuidagi kooskõlas lepingu punktiga 8.1, mille kohaselt pidi töö olema hagejale üle antud hiljemalt 30.06.2021.
57.07.06.2022 menetlusdokumendi punktides 31-39 on hageja välja toonud, et kostja pidi valminud tööd andma hagejale üle hiljemalt 30.06.2021. Hageja seisukoht on väär alltoodud põhjustel: Vastuseks hageja 07.06.2022 seisukoha punktidele 31, 32 ja 33 selgitab kostja, et objektil üle pika aja puudusid vajalikud alajaama seadmed, samuti oli ummistunud torustik Kaarli pst – Toompea suunas. Kaabli paigaldamine ummistunud torustikku ei olnud tehniliselt võimalik. Torustiku puhastamiseks oli valitud vajalikke seadmeid omav töövõtja, hagejaga oli kooskõlastatud tööde teostamise uus graafik ja hind. Vastuseks hageja 07.06.2022 seisukoha punktidele 35 selgitab kostja, et tõkkepuu kaardilugeja ja tugijalg ei olnud lõhutud kostja poolt. Seega ei ole tähtaja ületamine tingitud kostja tegevusest. Vastuseks hageja 07.06.2022 seisukoha punktidele 36-39 selgitab kostja, et asfaltsegu probleem oli tingitud segadusest hageja dokumentides (projektis oli mainitud üks asfaltsegu, kuid joonistes oli hoopis teine). Hageja tegeles eespool mainitud vastuolu kõrvaldamisega ja kostja ei saanud tööd jätkata, tähtaeg oli nihutatud tulenevalt projekti muudatustest. 16 (24)
2-22-3656 07.06.2022 seisukoha punktis 63 on hageja välja toonud, et „olukorras, kus töö ei ole valmis ega ka vastu võetud, ei pea tellija tööd üle vaatama ega ka „puudustest“ teavitama“. Hageja seisukohaga nõustuda ei saa. Tulenevalt lepingu punktist 13.1 on tellija kohustatud tööd üle vaatama ning akti allkirjastama (või sellest motiveeritult keelduma) 5 tööpäeva jooksul. Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638. Hageja väide, et „selleks, et üldse esitada vastuvõtmise akti, peaksid pooled eelnevalt kokku leppima ka aja, millal tööd üle vaadatakse. Praegusel juhul saatis töövõtja hagejale lihtsalt akti,, ilma et objekt oleks eelnevalt üle vaadatud“ on alusetu. Hagejal oli võimalus tulla objektile nii tööde kui ka nende alusdokumentidega tutvuma, kuid hageja ei ole seda teinud, millega rikkus lepingu punkti 13.1. Vastuseks hageja 07.06.2022 seisukoha punktile 73-74, milles hageja on välja toonud, et „kostjale oli ning on ka praegusel hetkel teada, et kostjal olid probleemid taastamistööde kvaliteediga...“ teatab kostja, et ei nõustu hageja poolt esitatud väidetega, sh nii faktilisi asjaolusid puudutavate kui ka õiguslike väidetega. Vastupidi, hageja sooviks ja eesmärgiks oli kostja viimaseid arveid mitte tasuda.
58.07.06.2022 menetlusdokumendi punktides 83-100 tõi hageja välja, et „kuna töövõtja ei ole oma kohustusi täitnud, olles viivituses, ning sellest tulenevalt on tellija sunnitud muutma muid graafikuid, ei ole see tähtaja kokkuleppeliseks muutmiseks“. Kostja on 18.04.2022 hagivastuse punktis 1.15 selgitanud, et tööde teostamisega viivitamine oli tingitud hagejast. Kostja jääb oma seisukohtade juurde ning ei hakka neid kordama. 07.06.2022 seisukoha punktis 90-100 kordab hageja oma positsiooni seoses Kõrgepinge trassiga. Hagivastuses juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et hageja saatis kostjale kaevetööloa vaid 14.09.2021 (hagivastuse lisa 12). Antud asjaolu kinnitab hageja 07.06.2022 menetlusdokumendi punktis 99. Tõele ei vasta hageja väide, et „perioodil 06.08.21-14.09.21 ei teostatud objektil ühtegi tööd“. Uute kooskõlastamiste hankimise perioodil (hageja saatis kostjale kaevetööloa vaid 14.09.2021) tegi kostja tööd teelõikudel (eesmärgiga aidata hagejat ja olla ajaliselt effektiivne tööde teostamisega), kus ei olnud linna kooskõlastust vaja. 07.06.2022 menetlusdokumendi punktides 109-137 kordab hageja oma varasema positsiooni. Kostja jääb oma vastuse juurde täies ulatuses: kostjal oli õigus VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda töö tegemisest, kostja on lepingust PL21-15 kehtivalt taganenud.
POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
59.Pooled esitasid täiendavad seisukohad, hageja 31.03.2023,14.07.2023 ja vastuhageja 14.02.2023, 10.05.2023, milledes nad sisuliselt kordavad varem esitatud seisukohad.
KOHTUISTUNG
60.30.11.2023 toimunud kohtuistungil kuulati üle hageja ja kostja tunnistajad. Pooled nõustusid kirjalikule menetlusele üle minemisega, mistõttu kohus määras lahendada asja edasi kirjalikus menetluses ja võimaldada pooltel esitada kirjalikud kohtuteesid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
61.Kohus tutvunud hagi- ja vastuhagiavaldustega, vastustega hagiavaldustele ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, vastuhagi aga on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. 17 (24)
2-22-3656
62.Pluvo Eesti OÜ (edaspidi hageja või vastuhagis kostja) kui tellija ja Energytrend OÜ (edaspidi kostja või vastuhageja) kui töövõtja sõlmisid 08.04.2021 (allkirjastatud digitaalselt töövõtja poolt 07.04.2021 ja tellija poolt ja 09.04.2021) Töövõtulepingu nr. PL 21-13 kaeve- ja taastamistööde teostamise projekti PL19-19-24 XXX F610 JA F649 üleviimise 10 kV-le raames (edaspidi PL 2113 või leping nr 1). Lepingu punkti 8 ja lepingu lisaks nr 3 oleva maksumuse tabeli järgi oli tööde maksumuseks 137 142.90 eurot, millele lisandub käibemaks. Töövõtja kohustus alustama tööde tegemisega hiljemalt 26.04.2021 ja töö tellijale üle andma hiljemalt 30.06.2021 (I kd, t.lk. 13-16, 48). 10.06.2021 sõlmisid (allkirjastatud digitaalselt töövõtja poolt 15.06.2021 ja tellija poolt 17.06.2021) Pluvo Eesti OÜ kui tellija ja Energytrend OÜ kui töövõtja Töövõtulepingu nr. PL 2125 kaeve- ja taastamistööde teostamine projektide PL16-40-212, 07.2020 ja PL16-40-213, 12.2019 raames (edaspidi PL 21-25 või leping nr 2), mille alusel töövõtja kohustus alustama tööde tegemisega hiljemalt 21.06.2021 ning andma kaeve- kaablite paigaldustööd tellijale lõplikult üle 30.09.2021 ja objekti taastamistööd hiljemalt 30.10.2021. Tellija kohustus lepingu nõuetekohase täitmise eest tasuma 532 708 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd, t.lk 50-54).
63.Pooltel ei ole vaidlust nende vahel eeltoodud lepingute sõlmimise, lepingute tingimuste ja lepingute alusel vastastikute kohustuste tekkimise üle. Pooled vaidlevad kostja poolt kohustuste täitmise nõuetekohasuse, hageja poolt tasu maksmisest keeldumise ning leppetrahvi määramise põhjendatuse üle.
64.Hageja põhiväited on, et kostja: 1) ei ole teostanud töid nõuetekohases mahus; 2) ei ole esitanud tööde täieliku üleandmise dokumentatsiooni; 3) ei kõrvaldanud töödes esinenud puuduseid; 4) kostja esitatud arvetel kajastuvad mh lisatööd, milles pooled ei ole kokku leppinud; 5) hagejal on õigus määrata leppetrahv.
65.Kostja põhivastuväited on: 1) kostja on täitnud lepingu nr 1 100%-lt; 2) hageja ei täpsustanud puuduste sisu; 3) lepingu nr 2 tööde tegemise käigus selgus, et kaevetööluba ei ole võimalik väljastada, kuna tähtaeg maa- ja võrguomanikelt kooskõlastuste saamiseks oli läbi, 4) selgus, et trass, kus kostja pidi tööd teostama, on hoopis kraavis ning tööde teostamisel tekkis postide kraavi vajumise ja kaablite vette sattumise risk; 5) hageja on keeldunud üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisest ja tööd loetakse vastuvõetuks; 6) kostja on lepingust 2 taganenud; 7) kokkulepped viiviste määrade kohta 0,1% päevas ja 0,25% päevas, mis ületavad seaduslikku viivisemäära kordades, on tühised.
66.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas kostja on täitnud töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt? 2) kas on toimunud teostatud tööde üleandmine-vastuvõtmine? 3) kas menetluses esitatu alusel on võimalik järeldada, et kostja tehtud ehitustöö tulemus ei ole kasutamiseks kõlblik?; 4) kas lepingud on tühised leppetrahvi ja viiviste määrade osas?; 5) kas kostja on lepingust 2 kehtivalt taganenud?; 6) millises ulatuses on pooltel teineteise vastu nõuded tekkinud?
67.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Töövõtulepingu mõiste on 18 (24)
2-22-3656 toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 635, mille lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Dokumentatsiooni üleandmise kohustus
68.Kostja vastuväited lepingu nr 2 järgse kaevetööluba saamise ehk maa- ja võrguomanikelt kooskõlastuste läbi saamise tõttu uute kooskõlastuste tegemise vajadusest tingituna tööde tegemise venimise kohta ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest. Mõlema lepingu punkti 3 järgi lepingu eesmärgiks on lepingus sätestatud tööde tähtaegne ja nõuetekohane valmimine ja punkti 5 alusel tööde hulka kuuluvad lepingu punktis 3 nimetatud tulemuse saavutamiseks lubade ja litsentside hankimine, vajalikud märkimis- ja mõõtmistööd, täitedokumentatsiooni vormistamine ja tellijale üleandmine. Kostjal oli võimalik lepingu tingimuste ja projektdokumentatsiooniga tutvuda enne lepingu sõlmimist. Selle tegemisel oleks kostja saanud ka avastada, et tööde tegemise ajaks saavad omanike load läbi, mis mõjutab lepingu tähtaegu.
69.Hageja heidab kostjale dokumentatsiooni üleandmata jätmist. Ehitusseadustiku (EHS) § 15 lg 1 tulenevalt õigusaktis sätestatud juhul tuleb ehitamine dokumenteerida. Ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. Kuna kostja oli töövõtja, siis ka dokumenteerimise ja ka ehituse dokumentide üleandmise kohustus on kostjal. 03.09.2021 palus M A (omaniku järelevalve teostaja) kostjal esitada objektide Xxx, xxx, xxx täitevdokumentatsioon (s.h. asfaldi aruanded) koos teostusjoonisega, Hariduse 3 täitevdokumentatsioon koos teostusjoonisega, Xxx objekti detailne ajakava (päevade kaupa), kuna seda on 100 korda pikendatud ja pole kindlust, et valmis ehitatakse (II kd, t.lk. 98). Seega kostjalt on nõutud dokumentatsiooni esitamist. Kostja ei väida, et ta on kogu dokumentatsiooni hagejale üle andnud. Sellega on tuvastatud, et kostja tehtud töö lõpptulemus ei vasta lepingute tingimustele täitedokumentatsiooni vormistamise ja tellijale üleandmise osas. Lepingute tähtajad
70.Kostja on arvamusel, et kostja ei ole lepingu 1 ja ka lepingu 2 tähtaegu rikkunud. Kuna hageja on koduvalt saatnud e-kirju, milledega määranud lepingujärgsete tööde teostamise etapid, siis kostja arvates on pooled lepingu tähtaegu muutnud. 22.07.2021 saadetud e-kirjaga teatas hageja kostjale Xxx tänava objektiga seoses, et tööd muftide paigaldamiseks tuleb teha 22.07. xxx tn 6, 28.07. xxx.07. alajaamadel 567 ja 248, 02.08. paigaldada kaablit xxx alajaama tunnelis (II kd, t.lk. 41). 23.09.2021 saadetud e-kirjaga teatas hageja kostjale, et tuleb planeerida tööd Xxx ja xxx tänaval. 28.09.2021 e-kirjaga teatas hageja kostjale, et plaanib kaablitöid 14, 15 ja 18 oktoobril objektidel Xxx, xxx ja xxx tänaval (II kd, t.lk. 43,44). Xxx, xxx ja xxx tänavate objektid kuulusid lepingu nr 1 järgi teostavate tööde hulka, millede lõpetamise tähtaeg vastavalt lepingule punktile 8.1 oli 30.06.2021. Maakohus ei nõustu kostja vastuväidetega lepingu nr 1 tähaaja mitterikkumise kohta. Pooled ei ole lepingu tähtaega muutnud, selleks tuli neil vastavalt lepingu punktile 15.1. sõlmida kirjalik kokkuleppe. Kuna pooled ei ole seda teinud, siis saabus tähtaeg vastavalt lepingule ja kostja oli kohustuste täitmisega viivituses alates 01.07.2021. See, et tellija võimaldas tööd edasi teostada, ei tähenda, et tellija on nõustunud lepingu tähtaja pikendaamisega. Tähtaja pikendamisel on vaja ka tuvastada, mis ajani tähtaeg pikendati. Kostja ei ole ka nimetanud, mis kuupäevani tema arvates lepingu tähtaeg tuleb pikendatuks lugeda. Tasaarvestus kahjuga
71.03.11.2021 teatas AS Tallinna Vesi hagejale, et kostja põhjustas ehitustegevusega Xxx tee tänava Ø 300 mm ühisveevärgitorustiku purunemise, mille tagajärjel katkes 10 tunniks elutähtsa 19 (24)
2-22-3656 teenuse osutamine xxx Linnaosas Xxxl AS-i Tallinna Vesi poolt (II kd, t.lk. 178). Nimetatud asjaolu üle ei ole pooltel vaidlust. 30.11.2023 toimunud kohtuistungil antud kostja tunnistaja S N ütluste kohaselt veetorustik sai kahjustatud puurimistööde teostamisel xxx OÜ poolt, sest kommunikatsiooni asukoht ei olnud näidatud õigesti (IV kd, t.lk. 39). Hageja on teatanud, et xxx OÜ oli kostja alltöövõtja. Tunnistaja on kinnitanud kohtule, et juhisteid puurimisel andis kostja seaduslik esindaja R G. 03.11.2021 esitas AS Tallinna Vesi hagejale arve 29.10.2021 Xxx tee 78 veetrassi sulgemise eest summas 4 164.57 eurot, sh viivis 1.29 eurot (II kd, t.lk. 179). 04.11.2021 esitas hageja kostjale arve summas 4 163.28 eurot viidates AS-i Tallinna Vesi 29.10.2021 veemagistraali sulgemisele ja selle eest hagejale esitatud arvele summas 4 163.28 eurot (II kd, t.lk. 181). Kostja on teatanud hagejale, et ei võta seda arvet vastu, sest remont tehti kostja poolt ja kõik materjalid ostis kostja ise ((II kd, t.lk. 182 ja pöördel). 10.11.2021 esitas kostja hagejale lepingu nr PL 21-13 alusel arve nr 4121 summas 13 173.38 eurot (II kd, t.lk. 140, millest 10.11.2021 hageja tasus kostjale 9 010.10 eurot (II kd, t.lk. 54), ülejäänud summa võrra on hageja kostja nõude tasaarvestanud hageja nõudega 4 163.28 eurot.
72.VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kuna kostja tegevusega tekitatud kahju eest esitas AS Tallinna Vesi kahju hüvitamise nõude hagejale, siis hagejal on tekkinud tasaarvestamise õigus kostja nõudega kostja poolt AS-ile Tallinna Vesi tekitatud kahju ulatuses. VÕS § 198 lg 1 esimese lause alusel tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja on 04.11.2021 teinud kostjale tasaarvestamise avalduse kostja arvest 4121 tuleneva nõude hageja nõudega kostja vastu 4 163.28 eurot tasaarvestamiseks (II kd, t.lk. 180, pöördel). Leppetrahvi ja viivise määrad ja tühisus
73.Mõlema lepingu punkti 10.3 järgi juhul, kui ei ole kinni pidanud töö tegemise või üleandmise mõnest vahe- või lõpptähtajast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lisaks viivitamisega tekitatud ja tõestatud kahju hüvitamisele, iga viitepäeva eest leppetrahvi, lepingu nr PL 21-13 puhul 0,1 % lepingu tasust päevas, lepingu nr PL 21-25 PL 21-25 puhul 0,25 % lepingu tasust päevas. Kostja on teatanud, et pooled ei ole lepingu tingimusi kokku leppinud, et lepingu on ette valmistanud hageja ja et tegemist on tüüptingimustega lepinguga. Hageja aga on 07.06.2022 menetlusdokumendis rõhutanud, et ta saatis kostjale läbirääkimiste käigus küll omalt poolt koostatud lepingu projekti ja kostja ei soovinud lepingut muuta või selles sisalduvate tingimuste üle läbirääkimisi pidada, vaid otsustas lepingu projekti pimesi allkirjastada.
74.Tüüptingimuse mõiste on sätestatud VÕS § 35 lg 1, mille kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lg 5 punkti 1 alusel lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et pooled ei ole üldse lepingueelseid läbirääkimisi pidanud. Seega on ei ole nad ka leppetrahvi määras kokku leppinud. Olukorras, kus leppetrahvi määra on lepingus määranud üksnes hageja, on tegemist tüüptingimustega. Riigikohtu praktika kohaselt tüüptingimuse kehtivust 20 (24)
2-22-3656 peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 03.10.2018 otsuse 2-1613477 p 14). 75.TsÜS § 138 lg 1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ja lg 2 järgi õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõte kujutab ennast õiguste kohaldamisel ja kujundamisel toimivat üldpõhimõtet. Hea usu põhimõtte all mõistetakse üldjuhul käitumisstandardit, mis on aluseks õiguste tekkimisel. Ehitusvaldkonnas hea usu ja mõistuslikkuse põhimõttest lähtumine tähendab eelkõike seda, et tuleb arvestada selle tegevusala tavade ja praktikaga, samuti ehitamise eesmärkidega ning lepingutest ja/või seadusest tekkivate võlasuhete olemust.
76.Leppetrahvi määradest tulenevalt tekib hagejal leppetrahvi nõue lepingu 1 puhul 36,50% lepingu tasust aastas ja lepingu 2 puhul 91.25% lepingu tasust aastas. Hageja arvestuste kohaselt temal on tekkinud leppetrahvi nõue kostja vastu kogusummas 425 042.91 eurot, sh lepingu nr 1 alusel 34 834.30 eurot ja lepingu nr 2 alusel 390 208.61 eurot. Hageja poolt arvestatud leppetrahv moodustab lepingu nr 1 puhul 25,40% lepingu tasust (34 834.30 : 137 142.90 x 100) ja lepingu nr 2 puhul 73.25% (390 208.61 : 532 708 x 100). Kohtu arvates leppetrahvi määrad, millised ei määra kindlaks leppetrahvi piirmäärasid, tuleb lugeda teist lepingupoolt ebamõislikult kahjustavaks ja seega tühisteks. Lisaks selline hagejapoolne käitumine ei ole kooskõlas mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega. Ehitusvaldkonnas tegutsevad äriühingud peavad mõistma, et kohustuste täitmata jätmine võib olla sanktsioneeritav. Samas lepptrahv sanktsioonina on ennekõike ette nähtud lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks.
77.VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist (nt 18.04.2022 menetlusdokumendis, II kd, t.lk. 153) nullini. Lepptrahvi vähendamise nõudmisel on kostja tuginenud sellele, et peatellija poolt tööde vastuvõtmise tõttu ei ole kostja viivitus saanud hagejale kahju tekitada. Maakohus on siseveendumuse järgi arvamusel, et mõislikuks lepptrahvi määraks käesolevas vaidluses saab mõlema lepingu puhul pidada kuni 10% lepingu hinnast. Kohus tunnistab lepingutega ehtenähtud leppetrahvimäärad tühisteks ja vähendab lepetrahvi määra kuni 10%-ni lepingu hinnast ehk loeb mõistlikuks trahvi suuruseks lepingu nr 1 puhul 13 714 eurot ja lepingu nr 2 puhul 53 271 eurot, kokku 66 985 eurot.
78.Kostja on vastuhagis nõudnud viivise väljamõistmist tuginedes mõlema lepingu punktidele määraga 0,1% lepingu nr l alusel nõutava nõudelt 39 990,89 eurolt päevas ja määraga 0,25% lepingu nr 2 alusel nõutavatelt põhisummadelt päevas. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ka lepingute punktid 10.2, millised näevad viivise määrana vastavalt 36,50% ja 91.25% aastas, on tühised ja vähendab mõlema lepingu viivise määrad kuni 18%-ni aastas. Lepingust taganemine
79.02.02.2022 esitatud avaldusega kostja taganes lepingust PL 21-25, põhjendades seda sellega, et lepinguliste tööde teostamine tähtaegselt on muutunud ebareaalseks hageja rikkumiste tõttu. Nimelt muutis hageja projekti ja muudetud projekti sai kostja vaid 30.08.2021. Lisaks eksis hageja sundpuurimistööde mahtudes, projektis välja toodud trassi pikkus oli arvutatud ebaõigesti, sest 21 (24)
2-22-3656 andmed erinevad geodeesiast. Tellija on jätnud tasumata töövõtja 19.08.2021 arve nr 3221 5 905.08 eurot, ning 09.12.2021 arved nr 4221, 4321, 4421 (I kd, t.lk. 125-128). Seda luges kostja lepingu oluliseks rikkumiseks.
80.23.02.2022 vastuses taganemisavaldusele on hageja leidnud, et arvete tasumata jätmine ei kujuta ennast lepingu rikkumist, sest tellijal tekib tasu maksmise kohustus vaid lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest (I kd, t.lk. 131-133).
81.Lepingust taganemise avalduse esitamise ja taganemise tagajärjed on sätestatud VÕS § 188 lg 1, mille lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 116 lg 1 tulenevalt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). TsÜS § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Kohus leiab, et taganemisavaldus on oma olemuselt ühepoolne tehing, milles peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus võlasuhte lõpetamiseks. Töövõtulepingust taganemiseks olulise lepingurikkumise tõttu tuleb tugineda VÕS § 116 lg 2 sätestatud aluste esinemisele.
82.VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Taganemisavalduses on kostja lepingu olulise rikkumisena tuginetud hageja esitatud projekti alusel tööde tegemise võimatusele, pärast lepingu sõlmimist hageja poolt projekti muutmisele, muudetud projekti alles 30.08.2021 esitamisele, projekti muudatusest tulenevalt trassi pikkuse muutumisele ja sundpuurimistööde mahtude suurenemisele. 23.02.2022 vastuses taganemisavaldusele ja ka kohtumenetluses ei ole hageja neid asjaolusid vaidlustanud. Asjas ei ole väidetud, et nimetatud asjaolud ei ole saanud lepingu lõpptähtaega mõjutada. Seega hageja esitatud ehitusprojekt ei vastanud EhS § 13 lg 1 ja lg 2 nõuetele ja oli puudulik, mille hageja muutis. Puuduliku ehitusprojekti järgi ei olnud võimalik lepingu 2 järgseid töid õigeaegselt lõpetada. Lisaks hageja on keeldunud kostja tehtud tööde eest osaliselt tasumisest. Sellepärast oli kostjal õigus VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel lepingust taganeda ja kostja on lepingust nr 2 kehtivalt taganenud. Kostja teadis juba taganemisavalduse esitamisel, et hageja ei täida oma tasu maksmise kohustust ka olukorras, kus kostja tehtud tööd olid tegelikult peatöövõtja poolt vastu võetud. Peatöövõtja vastuvõtu tähendus
83.Pooled vaidlevad kostja poolt tehtud tööde mahtude ja tehtud tööde üleandmise üle. Hageja arvates, kostja tehtud töö on puudustega, kuid millised puudused kostja tehtud töös esinevad ja mida kostja puuduste kõrvaldamiseks peab tegema, ei ole hageja otseselt toonud. Hageja heidab kostjale ette pigem käesoleva otsuse punktis 68 toodud dokumentatsiooni üleandmata jätmist.
84.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuigi viidatud sätte järgi üldjuhul peab töid vastu võtma tellija, on Riigikohus lahendi 2-16-5851 punktis 24 selgitanud, et asjaolule, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks, võib viidata tõik, et hankija 22 (24)
2-22-3656 ehk lõpptellija on tellijalt tööd vastu võtnud. Siiski peab töövõtja seejuures tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul.
85.Kostja arvates hageja on põhjendamatult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on peatellija Xxx Xxx OÜ poolt vastu võetud, kes on allkirjastanud ehitustööde päevikud ja kaetud tööde (vt I, kd t. lk. 165-196, II kd, t.lk. 1-21). Hageja on jätnud kostjale tasumata: - lepingu PL21-13 alusel 09.12.2021 elektripaigaldisetööde eest esitatud arve nr 4521 summas 39 990. 89 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2021 (I kd, t.lk. 84, 85) - ning lepingu nr PL21-25 alusel 09.12.2021 elektripaigaldisetööde eest esitatud arve nr 4221 summas 46 443.84 eurot, tasumise tähtajaga 13.12.2021 (I kd, t.lk. 86, 87, II kd, t.lk. 146) ja lisatööde eest osaliselt 7 634.40 eurot.
86.18.04.2023 ja 14.02.2023 esitatud menetlusdokumentides kostja on selgitanud, et lisatööde tegemise põhjuseks oli asjaolu, et hageja esitatud projektis kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele. Tööde tegemise käigus avastati, et trass asus hoopis kraavis ning tööde tegemise käigus tekkis elektriposti vajumise ning elektrikaablite vette vajumise oht. Sellest tingituna oli hageja sunnitud omakorda projekti muutma, mis kostja vastuväidete järgi suurendas kostja tehtavate sundpuurimistööde mahtu. Elektripostide kraavis asumine kohta on kostja esitanud fototõendid (II kd, t.lk. 48). 30.11.2023 toimunud kohtuistungil pooltel ei olnud sisulisi vastuväiteid elektripostide kraavis asumise üle (IV kd, t.lk. 38). Pooled vaidlesid pigem selle üle, kas postide kraavis asumine vajas projekti muutmist. Hageja soovis nimetatud asjaolu kohta saada tunnistaja G S ütlused, kelle ütluste järgi tööde kraavis tegemiseks ei ole vaja projekti muuta. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused ei saa olla kohaseks tõendiks projekti muudatuste tegemise vajaduste puudumise tõendamiseks, kuna TsMS § 229 lg 2 alusel kohaseks tõendiks projekti vastavuse hindamiseks on üksnes eksperdiarvamus. Kohus on korduvalt pakkunud pooltele asjas ehitustehnilise ekspertiisi määramise kaalumist, mida pooled ei ole vajalikuks pidanud.
87.Lepingu nr 2 täitmisel tehtud lisatööde (graniitkatte taastamise) eest esitas kostja 09.12.2021 arve nr 4321 summas 19 086 eurot, tasumise tähtajaga 13.12.2021 (II kd, t.lk. 152, 153) ja akti (II kd, t.lk. 154, 155). Arve ja akt on koostatud ja esitatud 636.2 m 2 killustiku eest xxx tn ehk 25 eurot m2 eest, millele lisandub käibemaks. Pooltel on tekkinud vaidlus selle üle, millise, kas graniitkillustiku või tavalise killustikuga kõrgepinge liini juures pinda täita. Kostja on väitnud, et leppis graniitkillustikuga täitmises kokku hagejaga. Hageja tunnistaja G Si ütluste kohaselt kostja seaduslik esindaja helistas küll tunnistajale ja teatas, et toimub kalli graniitkillustikuga 25 eurot/m2 täitmine ja et tunnistaja vastas kostjale, et kui kostja tahab taastamise eest niisugust hinda saada, siis D, kes tavaliselt tegeleb sellega, kooskõlastab asja. Tunnistaja ütluste järgi ei ole kostja killustiku hinda kirjalikult kooskõlastanud (IV kd, t.lk. 38 pöördel). Sellega on kohus tuvastanud, et kostja on esitanud akti ja arve graniitkillustiku eest, mille hinnas ei ole pooled kokkulepet saavutanud. Kostjal ei olnud ka mõistlikku põhjust, miks tavalise (pae)killustikuga ei olnud võimalik pinda tasandada. Sellepärast kohus nõustub hagejaga, et kostja on esitanud arve ja akti, mida hageja ei pidanud täies ulatuses arvestama. Hageja on nõustunud tasaarvestamise tegemisel arvega nr 4321 summas 7 634.40 eurot ehk ühiku hinnaga 12 eurot/m 2 (7 634.40: 636.2). Väidetud ei ole, et tavalise paekillustikuga tasandamise hind oleks samuti 25 eurot/m2.
88.Lepingu nr 2 alusel esitas kostja 09.12.2021 arve nr 4421 summas 18 000 eurot, tasumise tähtajaga 13.12.2021 ja akti (II kd, t.lk. 148 151). Akt ja arve on esitatud ettevalmistustööde eest 23 (24)
2-22-3656 kinnisel meetodil, aktil märgitud selgituse järgi „vajalike kaeve- ja ekskavaatoritööde, olemasolevate trasside ühendamist, mahamärkimistöid ja geodeesia, liikluskorraldust, olemasolevate trasside surfamist“. Hageja ei ole arvet nr 4421 tasunud põhjusel, et vastavalt lepingule kaeve- ja kaablite paigaldustööd pidid olema tellijale üle antud hiljemalt 30.09.2021 ning objekti taastamistööd lõplikult üle antud olema 30.10.2021 ja kostja seda ei teinud ning kostja ei ole lepingu dokumendid üle andnud. Kohus ei nõustu hageja poolt lepingu alusel esitatud arve tasumisest keeldumise põhjustega. Olukorras, kus kostja on töid peatöövõtjale üle andnud, on hageja põhjendamatult keeldunud arve tasumisest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohaselt täidetud lepingu dokumentatsiooni esitamist, mille esitamisest võib kostja keelduda kuni tehtud tööde eest tasumiseni.
89.Eeltoodud põhjenduste alusel kohus leiab, et kostjal on tekkinud nõuded hageja vastu kokku 112 069.13 eurot, sh lepingu nr alusel esitatud arvest nr 4521 tulenev nõue 39 990.89 eurot ning lepingu nr PL21-25 alusel esitatud arvest nr 4221 tulenev nõue 46 443.84 eurot, arvest nr 4321 tulenev nõue 7 634.40 eurot ja arvest nr 4421 tulenev nõue 18 000 eurot. Käesoleva otsuse punktist 77 tulenevalt on hagejal tekkinud tasaarvestamise õigus summas 66 985 eurot. Sellepärast peab kohus põhjendatuks jätta hagi rahuldamata, sest hagejal ei ole tekkinud tasaarvestamise õigust ulatuses, millises ta kostja nõude tasaarvestanud. Vastuhagi rahuldab kohus põhissummas 45 084.13 eurot (112 069.13 - 66 985).
90.Kostja on taotlenud hagejalt viivise väljamõistmist vastavalt 0.1% lepingu nr 1 ja 0.25% lepingu 2 alusel tekkinud võlgnevuselt. Kohus tasaarvestab poolte põhinõuded. Käesoleva otsuse punktis 78 toodud põhjendustest tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise määraks 18% aastas ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise põhissummalt 45 084.13 eurolt alates 19.12.2021 kuni otsuse tegemiseni 19.01.2024 summas 16 940.60 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee) ja edasi kuni põhinõude tasumiseni määraga 18% põhinõudelt aastas. Menetluskulud
91.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
92.Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist ja on küsinud seisukohad menetluskuludele. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, tasaarvestab kohus tegelikult osaliselt kostja nõude hageja nõudega. Tasaarvestamise tõttu rahuldatakse sisuliselt hageja nõue kostja vastu 66 985 eurot ulatuses, mis on 27% haginõudest (66 985 : 250 000). Vastuhagi rahuldatakse summas 62 024.73 eurot (45 084.13 + 16 940.60), mis on samuti 27% vastuhagi hinnast (62 024.73 : 233 959 eurot). Olukorras, kus mõlema poole nõuded rahuldatakse 27%, vaidluse olemust ja poolte seniste vaheliste suhete arvestades, ei pea kohus põhjendatuks määrata poolte menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osale ja jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
93.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. 24 (24)
2-22-3656 /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2024 lahendiga.
25 (24)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.