lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-569/6

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-569/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2955
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 82 lg 1, 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulVÕS § 4034 lg 13, 2, 7KAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

ja

Harju Maakohus Dina Tali 01. juuni 2026, Tallinn 2-25-569 Aktiva Finance Group OÜ hagi A Fi vastu võla nõudes

1602 eurot nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), esindaja F V Kostja A F (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus A Fi vastu osaliselt.
2.Välja mõista A Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS xxx ja A Fi vahel 18.10.2022 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr xxx tulenev perioodil 15.05.2023 kuni 15.04.2026 sissenõutavaks muutunud osamaksete võlgnevus 893,57 eurot, millest tasumata krediidisumma on 829,32 eurot ja intress 64,25 eurot.
3.Välja mõista A Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS xxx ja A Fi vahel 18.10.2022 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr xxx tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 165,68 eurot (163,96 eurot põhiosa ja 1,72 eurot arvestatud intress) järgmise graafiku alusel: Maksetähtpäev 15.05.2026 15.06.2026 15.07.2026 15.08.2026 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026

Krediidisumma jääk 163,96 140,52 117,08 93,64 70,20 46,76 23,32

Krediidisumma tagasimakse 23,44 23,44 23,44 23,44 23,44 23,44 23,32

Intress

Osamakse

0,43 0,37 0,31 0,25 0,18 0,12 0,06

23,87 23,81 23,75 23,69 23,62 23,56 23,38

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 369Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumist
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 1Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
4.
Välja mõista A Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
7.Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Määrata hageja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 615 eurot ja mõista menetluskulude jaotusest lähtuvalt kostjalt hageja kasuks välja 307,50 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi A Fi (kostja) vastu võla nõudes.
2.Hageja palub mõista A Filt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1083,35 eurot, intressi 53,82 eurot, sissenõudmiskulu 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 254,17 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 14.01.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingujärgses määras 0,04% päevas; jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.
3.Hagist nähtuvalt sõlmis kostja xxx-ga (müüja) müügilepingu kauba maksumusega 1125 eurot ostmiseks. Kostja sai xxx kauba ostmiseks krediidisumma 1125 eurot, mille kohustus igakuiste osamaksetega 39,02 eurot kuus (v.a esimene makse 53,18 eurot ja viimane makse 39,12 eurot) 48 kuuks intressimääraga 15,90% aastas ehk 0,04% päevas. Lepingutasu on 19,90 eurot, krediidi kulukuse määr 30,86% ja krediidisumma tagastamise periood 15.12.2022 kuni 15.11.2026.
4.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja saatis 07.06.2023 kostjale ülesütlemise teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta seisuga 01.06.2023.
5.xxx (esialgne võlausaldaja) teavitas 22.05.2024 kostjat nõude loovutamisest.
6.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 18.10.2022 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust tuleneva 1125 euro suuruse krediidisumma andmisel kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1800 eurot, kohustused 300 eurot) ja maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid taotluse esitamise ajal) avaldatud andmetest.
7.Hageja esitas kohtule ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse, ehk ümberarvestatud nõude kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed perioodil 15.05.2023 kuni 15.04.2026 kokku summas 893,57 eurot, millest tasumata krediidisumma tagasimakse on 829,32 eurot ja VÕS § 94 lg 1 alusel arvestatud intress 64,25 eurot. Lisaks palub hageja TsMS § 369 alusel alternatiivselt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed perioodil 15.05.2026 kuni 15.11.2026 kokku summas 165,68 eurot, millest krediidisumma tagasimakse on 163,96 eurot ja VÕS § 94 lg 1 alusel arvestatud intress 1,72 eurot. Kokku 1059,25 eurot, millest kohtule vastuse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud 893,57 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv osa on 165,68 eurot. Hageja palub alternatiivselt mõista kostjalt välja viivise 0,04% päevas iga tabelis kajastatud tasumata põhiosa osamakselt alates vastavale maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava põhiosa osamakse nõuetekohase tasumiseni. Juhul, kui kohus leiab, et alternatiivse ümberarvestuse korral ei ole lepingujärgse viivisemäära kohaldamine põhjendatud, palub hageja mõista viivise välja seadusjärgses määras. Kokkuvõtvalt palub hageja mõista A Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja: sissenõutavaks muutunud osamaksed seisuga 04.05.2026 summas 893,57 eurot; TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed perioodil 15.05.2026 kuni 15.11.2026 summas 165,68 eurot vastavalt käesolevas vastuses esitatud tabelile; viivise 0,04% päevas iga tasumata põhiosa osamakselt alates vastavale maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava põhiosa osamakse nõuetekohase tasumiseni, alternatiivselt kohtu hinnangul kohalduvas seadusjärgses määras.
8.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 04.02.2025 e-postiga, kuid kostja ei ole tähtaegselt ega hiljem hagile vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“
10.Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita.
11.TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
12.Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitab antud otsuse resolutsiooni Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt, üksnes ümberarvutatud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
13.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane 7 (10) täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

14.Kohus tuvastab, et kostja ja xxx sõlmisid 18.10.2022 järelmaksu müügilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja xxx-lt kaupa maksumusega 1125 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku 141,51 euro ulatuses. Kostja ja xxx vahel sõlmitud leping on sisult tarbijakrediidileping. xxx (esialgne võlausaldaja) on kostja vastase nõude loovutanud.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
18.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ning avalikes registrites esitatud andmete alusel.
19.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1800 eurot ja kohustused (laenude ja liisingute kuumaksed) 300 eurot) ja maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) avaldatud andmetest.
22.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on lähtunud valdavalt laenutaotluses esitatud andmetest, mida ei saa pidada piisavaks. Hageja esile toodust ei nähtu, et krediidivõimelisuse hindamisel oleks võtnud arvesse ja kontrollinud kostja tegelikke kohustusi. Taotluses

märgitud kohustused kajastavad laenude ja liisingute kuumakseid summas 300 eurot. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Taotlusest nähtuvalt on kostjal kaks alaealist ülalpeetavat, taotlus ei kajasta kostja igapäevaseid kulutusi eluasemele ja toidule jmt. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Hagist ei nähtu, et nende kuludega oleks kostjale krediidi andmisel arvestatud.

23.Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
24.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega leiab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
25.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
26.Kostja ei olnud rikkunud krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut üles öelda ning leping kehtib.
27.Hageja esitas ümberarvutuse juhuks kui kohus leiab, et ülesütlemine ei olnud kehtiv. Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud osamaksete ja seadusjärgse intressi tasumist maksegraafiku alusel perioodil 15.05.2023 kuni 15.04.2026 summas 893,57 eurot, millest tasumata krediidimakse on 829,32 eurot ja seadusjärgne intress 64,25 eurot.
28.Hageja 04.05.2026 ümberarvutuse kohaselt on hagejal tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue kostja vastu 165,68 eurot (15.05.2026-15.11.2026), millest krediidisumma tagasimakse on 163,96 eurot ja VÕS § 94 lg 1 alusel arvestatud intress 1,72 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed.
29.Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem.
30.Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis muid tasusid (sh laenuhaldustasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 alusel.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivise igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
32.Hageja taotleb hagis sissenõudekulude hüvitist 50 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles

öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.

33.Sel põhjusel rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude (ümberarvutatud nõue) ning sellelt arvestatava viivise osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata.
34.Kohus märgib, et esialgses hagis taotles hageja ka põhinõudelt edasiulatuva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja 11.06.2025 vastuses kohtunõudele palub hageja muuhulgas välja mõista ka viivise sissenõutavaks muutunud põhiosalt lepingus sätestatud määras 0,04% päevas alates 12.06.2025 kuni põhiosa nõuetekohase tasumiseni. Kohtule 04.05.2026 esitatud vastuse alajaotuses „Taotlused“ sõnastatud nõuded (punktid 4.1-4.3) sissenõutavaks muutunud põhiosalt edasiulatuva viivise väljamõistmist ei sisalda. Seega rahuldab kohus hageja taotluse edasiulatuva viivise väljamõistmiseks alates 15.05.2025 osamaksest alates seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
36.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).
37.Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades hagihinda (1602 eurot) ja hagi rahuldatud osa ning muid nõude aluseks olevaid objektiivseid asjaolusid. Sealhulgas arvestab kohus menetluskulude jaotamisel ka hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Samuti seda, et nõudelt, millises ulatuses kohus hagi rahuldab, saanuks hageja tasuda riigilõivu väiksemas summas. Hagejal oli seega kehtivat kohtupraktikat arvestades võimalik menetluskulusid optimeerida ja esitada kohtule koheselt hagi väiksema nõudega, s.o ümberarvestatud nõudes.
38.Kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kindlaks määrata hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.
39.Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõivu 315 eurot ja õigusabikulud 507 eurot, arvestusega 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 315 eurot on hagihinda arvestades vajalik kulu. Hagejat esindab menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma

käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud taotletud ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 615 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv ja 300 eurot lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdsetes osades. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 307,50 eurot.

40.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
41.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
42.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval