Y.Y hagi AS Postimees Grupp vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.05.2024 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Y.Y 05.06.2024 apellatsioonkaebus (täpsustatud 13.06.2024) 7000 eurot AS Postimees Grupp 05.06.2024 apellatsioonkaebus 3 500 eurot Y.Y 05.06.2024 apellatsioonkaebus (täpsustatud 13.06.2024)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Postimees Grupp 05.06.2024 apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Y.Y (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter (e-post: XXX) ja vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS Postimees Grupp (registrikood 10184643, aadress XXX 10112), lepingulised esindajad vandeadvokaat Karen Turk (epost:XXX) ja vandeadvokaat Maarja Pild (e-post:XXX)
Istungi aeg
toimumise 23.09.2024
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 06.05.2024 otsus tühistada osaliselt osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi jääb täielikult rahuldamata ja anda uus menetluskulude jaotus. 1(17)
3.AS Postimees Grupp apellatsioonkaebus rahuldada. 4.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Jätta Y.Y hagi AS Postimees Grupp vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
4.2.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Y.Y kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue ning menetluse käik
1.Y.Y (hageja) esitas 04.07.2023 (täpsustatud 20.12.2023) hagiavalduse AS Postimees Grupp (kostja) vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise ja kohtu õiglasel äranägemisel mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 18.02.2023 Postimehe võrguväljaandes ja paberlehes artikli „Miljoniäri niiditõmbaja sattus uurimise alla“,18.04.2023 Postimehe võrguväljaandes ja paberlehes artikli „Logistikaäris tuntud ettevõtja sai taas kaela kriminaalasja“, 06.06.2023 Postimehe võrguväljaandes ja paberlehes artikli „Skandaalne ärimees tõi uurimise ka miljoniidu Eurora Solutionsi kohale“.
3.Kostja avaldatud artiklid kahjustavad süsteemselt hageja mainet. Artiklite seeria avaldamisega on kostja valinud Y.Y enda sihtmärgiks, keda artiklitega korduvalt laimata ja kelle kuvandit ettevõtjana süstemaatiliselt kahjustada.
4.Hageja on seisukohal, et 06.06.2023 artiklis avaldas kostja järgmised ebaõiged faktiväited hageja kohta:
4.1.Y.Y lasi FL Transport OÜ pankrotti (väide 1);
4.2.Y.Y taotles EAS-ilt ja Archimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile (väide 2);
4.3.Y.Y pani toetusraha oma tasku (väide 3);
4.4.Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le (väide 5).
5.Samuti on hageja seisukohal, et lisaks faktiväidetele on kostja avaldanud hageja kohta 06.06.2023 ebakohaseid väärtushinnanguid „Skandaalne ärimees“ artikli pealkirjas; „Targu jättis ärimees [...] mainimata [...]“; „Eurotoetuste kättesaamiseks on [hageja] kasutanud kavalaid skeeme [...]“; „tüssamise kahtlustega“; „kokkumängu harjutatud“; „kahtlasse skeemi“; „võimalikku valemängu“.
2(17)
6.Hageja käsitluses on 06.06.2023 artikli narratiiv üles ehitatud hagejale kui ebaausale skeemitavale ettevõtjale, kes on ebaausal või ebaseaduslikul teel saanud teda taskusse toetusraha. Ülal punktis 4 esitatud faktiväited on ebaõiged, sest:
6.1.Hageja ei laskunud FL Transport OÜ-d pankrotti. FL Transport OÜ pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 07.03.2019 kohtumäärusega. Hageja oli FL Transport OÜ juhatuse liige ajavahemikul 22.09.1997 kuni 26.11.2003 ning 17.08.2010 kuni 22.08.2018. Pankrot lõpetati 16.06.2020 kohtumäärusega ning FL Transport OÜ ei ole pankrotis. 06.06.2023 artikkel ei too seda välja, et pankrotimenetlus lõpetati kompromissiga ning FL Transport OÜ ei ole artikli avaldamise hetkel pankrotis äriühing. Pankrotist väljumine on ajakirjaniku poolt teadlikult välja jäetud selleks, et süvendada Y.Y-st artikliga tekkivat negatiivset kuvandit.
6.2.EAS-ilt ja Archimedeselt toetust saanud projektid on erinevad. EAS-ilt sai toetust projekt „GTS Express OÜ arenguplaani elluviimine“. Projekt kujutas endast veebirakendust, mis oleks olnud üles ehitatud Net ja Postgresi andmebaasihaldussüsteemidele. Archimedeselt sai toetust projekt „Rakendusuuring AURORA digitaalne infrastruktuur piiriüleseks ekaubanduseks“. Projekti sisuks on Eurora Solutions OÜ (edaspidi Eurora) poolt rakendusuuringu läbiviimine koostöös TalTechi ja STACC OÜ-ga, mille eesmärgiks on luua e-kaubanduse digitaalne teenusplatvormi mudel nimega AURORA. Archimedese toetuse esemeks olnud projekt on oluliselt ambitsioonikam kui EAS-lt toetust saanud projekt. Archimedese toetuse projekti ajendas Eurorat looma asjaolu, et Euroopa Liidu käibemaksuregulatsiooni uuendati 2021. aastal, mis tekitas turuosalistele uued vajadused.
6.3.Ebaõige on ka väide, et hageja on saanud toetusraha oma taskusse. Hageja ei ole saanud toetusraha „oma taskusse“ ehk isiklikku kasutusse ning kostja ei ole vastupidist ka tõendanud.
6.4.Toetusraha ei laekunud üksnes STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le, sest projekti kogumaksumuseks oli 1 995 000 eurot, millest toetusraha moodustas 1 301 574,69 eurot ning Eurora omafinantseering oli 693 425,31 eurot. STACC OÜ-le tasuti 1 257 600 eurot ning TalTechile 660 000 eurot. Seega ei vasta tõele väide, et raha liikus Eurorast STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le. Samuti ei vasta tõele väide, et projektiraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le.
7.Hageja on seisukohal, et 18.02.2023 ja 18.04.2023 artiklis avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite, et „Süstikrongide projekt oli Y.Y bluff“ (väide 4).
8.Kostja on avaldanud ebaõigeid väiteid, nagu oleks hageja plaan korraldada kaubavedu süstikrongiga Hiina ja Eesti vahel olnud bluff ehk väljamõeldis. Süstikrongide projekt oli päris ja seda toetas muuhulgas ka Eesti riik. Hageja on teinud ettevalmistusi süstikrongide liikumiseks Hiinast Eestisse, sealjuures allkirjastanud koostöölepingu ning osalenud kohtumistel Hiinas koos Hiina ja Eesti kõrgetasemeliste esindajatega. Nende kohtumiste eesmärk oli võimalikuks teha koostöölepinguga ette nähtud süstikrongiliini avamine ning kaubaveo toimumine.
9.Samuti avaldas kostja hageja hinnangul 18.02.2023 artkilis ebakohase väärtushinnanguna halvustavad väljendid näiteks „tegelikult Y.Y [hageja] trikitas“, „ilusa
3(17)
muinasjutuga EASilt raha välja pumbati“ ja „hakkaski vilgas arvemäng, mida eksperdid nimetavad ka raharingiks“. 18.04.2023 artiklis avaldas kostja ebakohaseid väärtushinnanguid sisalduvad laused „Vassimise järele lehkavat äritüli lahendavad kohtud“ ning „Y.Y oli oma äriväljavaateid pehmelt öeldes ilustanud. Mingeid süstikronge polnud [...].“
10.Kostja avaldas hageja kohta mitmes artiklis ebakohaseid väärtushinnanguid, millega teotas hageja au ja head nime. Lisaks sellele avaldas kostja hageja kohta korduvalt põhjendamatult halvustavaid faktiväiteid. Sisuliselt tegeleb kostja nende artiklite avaldamisega järjepidevalt Y.Y maine hävitamisega ettevõtjana. Hageja taotleb õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel, mistõttu ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega. Mõistlik inimene saab aru, et selliste väärtushinnangute avaldamise tulemusel tekib kahju hageja aule ja heale nimele, emotsionaalsed üleelamised ja stress. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja on seisukohal, et kõik vaidlusalused väited, kui need ka lugeda faktiväideteks, vastavad tõele, mistõttu ei ole kostja ebaõigeid andmeid avaldanud. Väidete avaldamine oli igal juhul põhjendatud, mida kostja põhjendab järgmiselt:
12.1.Väite 1 osas ei nõustu kostja, et tegemist on faktiväitega, vaid väide „lasi firma pankrotti“ on väärtushinnang, sest „pankrotti laskmine“ ei ole juriidiline termin või faktiline olukord. Väite lugemisel faktiväiteks on väide tõene.
12.2.Väidet 2 ei ole kostja kunagi avaldanud sõnastuses, milles hageja nõuab väite ümberlükkamist. Kostja avaldas tegelikkuses, et projektid olid sarnased, mitte sisuliselt kattuvad. Projektide sarnasus vastab tõele, sest mõlema projekti puhul on tegemist ekaubanduse lahendusega (tolliprogramm) samas valdkonnas (e-kaubandus) ja sama toote näol (e-lahendus).
12.3.Väidet 3 ei ole kostja sellises sõnastuses avaldanud, vaid avaldas, et hageja on toetuse oma taskusse keerutanud. Tegemist on väärtushinnangu, mitte faktiväitega ja selle avaldamine on põhjendatud. Kostja selgitab, et EAS-i petmise kaasuses on rahade ringitamine (418 000 euro ulatuses) ja oma tasku keerutamine kinnitust leidnud ja detailselt kirjeldatud FLT-le esitatud kahtlustuses ja süüdistuses.
12.4.Väide 4 ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang. Sõnal „bluff“ ei ole üheselt määratletud tähendust. Väärtushinnanguna on selle avaldamine põhjendatud.
12.5.Väide 5 ei käi hageja kohta ja hagejal puudub nõudeõigus. Niisamuti ei ole kostja avaldanud, et toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le. Avaldatud väide vastab tõele.
13.Kostja vaidleb vastu ka väidete ümberlükkamisele viisile ja vormile, kui kohus peaks ümberlükkamise nõude rahuldama. Hageja poolt taotletud vorm ei vasta seaduse ega kohtupraktika tõlgendusele ja on ajakirjandust karistava iseloomuga ning meediavabadust oluliselt pärssiv. Leheruumi kasutamine üksikute lausete ümberlükkamiseks on põhjendamatu ega kujuta endast „samal viisil ja vormis“ ümberlükkamist.
14.Kostja vaidleb vastu ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Kostja on seisukohal, et ta ei ole õigusvastaselt ebakohaseid hinnanguid avaldanud. Antud juhul 4(17)
menetleb EAS-i toetusega seonduvat Euroopa Prokuratuur, kuna avalike vahendite kasutamise õigsuses on põhjendatult kahtlused ning vähemalt väliselt äärmiselt sarnast skeemi on kasutatud ka Archimedese toetuse puhul. Hageja tegevus on viinud ettevõtte pankrotimenetlusse ja õigusvaidlusteni kohtus. Hageja vastu on seetõttu esitatud eraisiku pankrotinõue ning investorid on jäänud ilma sadadest tuhandetest eurodest. Arvestades hageja käitumist ei kannatanud hageja au selle võrra rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks juhtumi asjaolude kirjelduses kajastanud vaid tsitaate ametlikest dokumentidest ilma mistahes hinnanguteta. Arvestades hageja tegusid ei ole ei faktiväidetena vaidlustatu ega väited trikitamisest, arvemängust, raharingist, vassimisest sellise raskusastmega, et hagejal oleks õigusnõudeid. Antud juhul on hageja oma tegevusega ennast ise avalikkuse huviorbiiti asetanud ning tema tegevusega seoses on algatatud kriminaalmenetlused. Igal juhul on avaldatud väited põhjendatud ning alternatiivselt isegi väite ebakohasuse korral kaaluvad avalikkuse huvid üles hageja huvid, mistõttu puudub hinnangute avaldamisel õigusvastasus kui obligatoorne eeldus. Esimese astme kohtu otsus 15.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, kohustas kostjat avaldama teate: „AS Postimees Grupp avaldas 06.06.2023 ajalehe Postimees artiklis „Skandaalne ärimees tõi uurimise ka miljoniidu Eurora Solutionsi kohale“ Y.Y kohta ebaõige faktiväite, et Y.Y pani toetusraha oma tasku. Eeltoodu faktiväide on vale ja AS Postimees Grupp lükkab selle ümber.“ Jättis rahuldamata hageja nõuded kohustada AS-i Postimees Grupp ümber lükkama järgmised väited: Y.Y lasi FL Transport OÜ pankrotti; Y.Y taotles EAS-ilt ja Archimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile; Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜle; Süstikrongide projekt oli Y.Y bluff. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata. 16.Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et vaidlusalune väide, mille kohaselt Y.Y lasi FL Transport OÜ pankrotti on tõene, sest 2018. majandusaasta kohta koostatud aruandest tuleneb, et 2019.a kuulutati välja ettevõtte pankrot ja algas pankrotimenetlus, mis lõppes kompromissiga. Pankrotimenetluses jõudis pankrotihaldur mh järeldusele, et oluline osa ettevõtte varadest (immateriaalne põhivara summas 884 tuhat eurot, millest enamuse moodustasid arendusväljaminekud, sh EAS-i toetusega tehtud projekt) oli tegelikult väärtusetu. Mainitust võib omakorda järeldada, et tegelikult kuluarvetega viidi ettevõttest raha välja ajal, millal ettevõte oli juba maksejõuetu. Aruandes kirjeldatakse põhjalikult (dtl 221 – 224) tegevusi, mis viisid püsiva maksejõuetuse tekkeni. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et 2019. aastal oleks pankrotimenetluses jõutud ebaõigetele järeldustele või et 2023. aasta pankrotimenetluse põhjused oleksid olnud teised, kui varem.
17.Ka hilisem, teistkordse pankrotimenetluse 07.08.2023 pankrotihalduri aruanne (dtl 260) kinnitab, et FL Transport OÜ ei ole pärast eelmist pankrotimenetlust tegutsenud ja ka 2023. aasta pankrotimenetluse aluseks oleva maksejõuetuse põhjused on samad, mis 2019. aastal toimunud pankrotimenetluse põhjused.
5(17)
18.Kostja poolt avaldatud väidet ei muuda ebaõigeks seegi, et 06.06.2023 artikli avaldamise seisuga ei olnud kohus FL Transport OÜ pankrotti teist korda välja kuulutanud. Kohus nõustub kostjaga, et mõistlik lugeja saab artiklit lugedes aru, et hageja tegevus viis lõpuks pankrotini ehk püsiva maksejõuetuseni.
19.Avaldatud väidet ei muuda ebaõigeks ka see, et hageja ei olnud alates 22.08.2018 FL Transport OÜ juhatuse liige, kuivõrd nii 2019 kui ka 2023 pankrotimenetluses osundatakse ühemõtteliselt, et püsiva maksejõuetuse sisulised põhjused ulatuvad aega ja on otseses põhjuslikus seoses hageja tegevusega juhatuse liikmena.
20.Seonduvalt hageja väitega, et kostja avaldas faktiväite, et hageja taotles EAS-ilt ja Arcimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile ei nõustu kohus hagejaga, et ajakirjanduses on loodud mulje, et sisult üks projekt sai kaks korda toetust. Esiteks avaldas kostja, et projektid olid sarnased. Hageja palub ümber lükata väite, et projektid on sisult kattuvad, kuid kostja ei ole sellist väidet avaldanud. Oma menetlusdokumendis asub hageja seisukohale, et avaldatud on, et sisult üks projekt sai kaks korda toetust.
21.Hageja poolt esitatud projektide kokkuvõtetega ei ole hageja tõendanud, et tegelikkuses avaldatud väide, et projektid on sarnased (mitte sisult kattuvad ega identsed, vaid sarnased) oleks ebaõige. Veel enam, oma 21.12.2023 menetlusdokumendis möönab ka hageja, et mõlema projekti kokkuvõttes on sarnaselt nimetatud tollivabastuse ja maksude haldamise loomine.
22.Kostja avaldas 06.06.2023 artiklis lause „Targu jättis ärimees [hageja] Archimedesele mainimata, et oli veidi varem sarnase toote arendamiseks toetust küsinud ka EAS-ilt, seejärel sealt laekunud raha Almicut kasutades raharingidega oma taskusse keerutanud ja siis toetust saanud firma [FL Transport OÜ] pankrotti lasknud.“. Hageja on seisukohal, et väites on avaldatud väide, et „Y.Y pani toetusraha oma tasku.“. Hageja nõuab väite ümberlükkamist. Väitest tuleneb hageja hinnangul, et toetusraha jõudis skeemide kaudu Y.Y taskusse, st isiklikku kasutusse. Väide on negatiivne ja tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 lasus väite tõelevastavuse tõendamiskoormis kostjal.
23.Kohus leiab, et avaldatud väite „laekunud raha Almicut kasutades raharingidega oma taskusse keerutanud“ lugemisel saab mõistlik keskmine lugeja aru, et hageja pööras raha oma isiklikuks otstarbeks. See, kas kasutada selle tegevuse kirjelduseks väljendit „taskusse keerutama“ või „taskusse panema“ ei oma väite sisu osas tähendust. Niisamuti ei muuda mõnevõrra kujundlikum keelekasutus „taskusse keerutama“ faktiväidet väärtushinnanguks. See, kas hageja pööras toetusraha enda isiklikuks otstarbeks või keerutas raha taskusse või pani raha taskusse, on jah-ei skaalal mõõdetav ja selle väite tõesus tõendatav.
24.Kohus leiab, et asjas puuduvad tõendid, mille kohaselt hageja pani toetusraha oma tasku. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidete tõelevastavust, tuvastab kohus, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite ja hagejal on õigus nõuda väite ümberlükkamist. 25.Kostja avaldas 18.02.2023 artiklis laused „Y.Y (vasakul) teatas viis aastat tagasi, et peagi paneb ta Eesti ja Hiina vahel vuhisema süstikrongid ning meeletutes kogustes Hiina kaupa hakkab Eesti kaudu Euroopasse voolama. Tegu oli sulaselge blufiga.“ ja „Viis aastat tagasi murdis Y.Y [hageja] jõuliselt meediaveergudele, teatades, et peagi paneb ta Eesti ja Hiina
6(17)
vahel vuhisema süstikrongid ning meeletutes kogustes Hiina kaupa hakkab Eesti kaudu Euroopasse voolama. Vaid vähesed teadsid, et tegemist oli sulaselge blufiga ning selleks ajaks oli Y.Y [hageja] logistikaäri omadega uppi lendamas.“. Samuti avaldas kostja 18.04.2023 artiklis lause „Y.Y ahvatles taas olematute Hiina süstikrongidega.“ ja „Mingeid süstikronge polnud [...].“.
26.Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et 18.02.2023 ja 18.04.2023 artiklis avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite, et süstikrongide projekt oli Y.Y bluff. Hageja nõuab väite ümberlükkamist.
27.Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole faktiväite, vaid väärtushinnaga. Sõnal „bluff“ ei ole üheselt määratletud tähendust ja sõna on hinnanguline. Kohus asus eelistungil ja jääb otsuses seisukohal, et tegemist ei ole faktiväitega. Kohus nõustub kostjaga, et bluffima on kujundlik ja hinnanguline sõnakasutus, mis ei ole jah-ei skaalal hinnatav ja sellel põhjusel ei ole väidet võimalik ka ümber lükata. Väide sisaldab väärtushinnangut ja seda saab hinnata eraldi hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kontekstis. Seega, kuivõrd kostja ei ole avaldanud faktiväidet, et süstikrongide projekt oli Y.Y bluff, jätab kohus hageja nõude nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata, sest VÕS § 1047 lg 4 sätestatud eeldused ei ole täidetud. 28.Kostja avaldas 06.06.2023 artiklis järgmised laused „Raha hakkas liikuma nagu kord ja kohus Archimedeselt Eurorale ja sealt edasi STACCi arvele. Kuna summad olid suured, koostas Eurora eraldi tabeli, kust on näha igakuised rahaliigutamised märksõnadega «välja» ja «sisse». Tabeli järgi maksis Eurora esmalt STACCile, kes jättis endale väikese osa toetusrahast, ning ülejäänud raha tasus Almicule. Seejuures Almicule laekunud 848 000 eurot oli Eurora maksetabelis tähistatud märksõnaga «sisse».“.
29.Hageja on seisukohal, et kostja avaldas seeläbi väite, et „Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le.“. Hageja peab väidet ebaõigeks ja nõuab selle ümberlükkamist.
30.Hageja selgitab, et projekti kogumaksumuseks oli 1 995 000 eurot, millest toetusraha moodustas 1 301 574,69 eurot ning Eurora omafinantseering 693 425,31 eurot. STACC OÜ-le tasuti 1 257 600 eurot ning TalTechile 660 000 eurot. Seega ei vasta tõele väide, et raha liikus Eurorast STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le. Samuti ei vasta tõele väide, et projektiraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le.
31.Kostja vaidleb vastu ja märgib, et kõnealune väide ei käi hageja kohta ning hagejal ei saa TsMS § 3 alusel olla selle osas kostja vastu nõudeid. Hageja vaidlustatud väites on nimetatud Archimedest, STACC OÜ-d ja Almic OÜ-d, kuid puudub mistahes viide hagejale. Väitest ei tulene ka viidet sellele, mis oli kirjeldatud rahaliikumises hageja roll.
32.Kohus kostjaga ei nõustu. Olgugi, et väidetes ei ole konkreetselt nimetatud hageja nime, on artikli kontekstis selgelt mõistetav, et artiklis läbivalt samastatakse hagejat ja Eurorat ning raha liikumine STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le toimus Eurora kaudu. Seega on kohus seisukohal, et väide on kaudselt avaldatud hageja kohta ja hagejal on õigus nõuda väite ümberlükkamist.
33.Kostja lisab, et kostja ei avaldanud väidet sellises sõnastuses, nagu hageja palub väite ümber lükata. Kostja ei ole kunagi avaldanud, et toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja
7(17)
Almic OÜ-le. Ka kaudsete faktiväidete kontseptsioon ei luba hagejal väiteid välja mõelda. Tegelikult avaldati, et raha liikus “nagu kord ja kohus” Archimedeselt Eurorale ning artiklis kirjeldatud tabel kajastab, et Euroralt liikus raha esmalt STACC-le ning STACC tasus Almicule.
34.Kostja selgitab, et artiklis on seejuures eraldi välja toodud nii projekti kogumaksumus (2 miljonit eurot, mis koosnes 1,3 miljonist eurost toetusrahast, millele lisandus 0,7 miljonit eurot omafinantseering), Almicule liikunud raha (0,848 miljonit eurot) kui ka see, et STACCle jäi väike osa talle Euroralt laekunud toetusrahast. Eelnevast on selge, et artiklis ei väideta, et Archimedese toetusraha liikus vaid STACC-le ja Almic OÜ-le. Kohus nõustub kostjaga, et artiklis ei ole avaldatud ega tulene artiklist ka kaudselt, et raha liikus läbi Eurora vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le.
35.Kohus saab lähtuda kostja poolt tegelikkuses avaldatust, mitte hageja subjektiivsest tõlgendusest. Seega saab kohus hinnata, kas väide, et Archimedeselt saadud toetus liikus Eurorale ning sealt edasi STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le, on tõene. Väide on neutraalne ja tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 lasus väite ebaõigsuse tõendamiskoormis hagejal.
36.Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et väide oleks negatiivne. Raha liikumiste ahel on olemuselt neutraalne asjaolu, mis saab olla kas tõene või väär. Sellest tulenevalt tõendamiskoormis ei pöördu.
37.Hageja etteheide nii kirjalikes seisukohtades ja ka istungil suuliselt avaldatud kohaselt on eelkõige see, et artiklist ei tulene, et osa rahast maksti TalTechile. Nimetatu ei muuda kohtu hinnangul aga vaidlustatud faktiväidet, mille kohaselt Archimedeselt saadud toetusraha liikus läbi Eurora STACC OÜ-le ja seejärel Almic OÜ-le, ebaõigeks. Seega ei ole kohtu ette toodud tõendeid, et väide, mille kohaselt Archimedeselt saadud toetusraha liikus läbi Eurora STACC OÜ-le ja seejärel Almic OÜ-le oleks ebaõige. Lisaks puudub tegelikult vaidlus, et osa toetusrahast sellisel viisil ühingute vahel ka liikus. 38.Kohus asub seisukohale, et hageja nõue avaldada ümberlükkamise avaldus veebilehel kestusega vähemalt kolm tööpäeva ja paberlehes vähemalt kahel leheküljel ja tähesuurusega, mis vastab artiklite pealkirjadest suurimale, on põhjendamatu ega vasta ümberlükkamise eesmärgile. 39.Kohus kohustab kostjat avaldama järgmine teade: „AS Postimees Grupp avaldas 06.06.2023 ajalehe Postimees artiklis „Skandaalne ärimees tõi uurimise ka miljoniidu Eurora Solutionsi kohale“ Y.Y kohta ebaõige faktiväite, et Y.Y pani toetusraha oma tasku. Eeltoodu faktiväide on vale ja AS Postimees Grupp lükkab selle ümber.“. 40.Ümberlükkamise teade tuleb avaldada veebilehel www.postimees.ee kestusega vähemalt ühe tööpäeva ja paberlehes ühel korral ilma täienduste ja muude kommentaarideta sellisel pindalal, milline on teate avaldamiseks vajalik, ja tähesuuruses, mis ei ole väiksem kui teiste samal leheküljel olevate artiklite tekstiosade tähesuurus. 41.Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel põhjusel, et kostja on avaldanud hageja kohta järgmiseid väärtushinnanguid: „Skandaalne ärimees“ artikli pealkirjas; „Targu jättis ärimees [...] mainimata [...]“; „Eurotoetuste kättesaamiseks on [hageja] kasutanud kavalaid skeeme [...]“; „tüssamise kahtlustega“; „kokkumängu
8(17)
harjutatud“; „kahtlasse skeemi“; „võimalikku valemängu“; „Süstikrongide projekt oli Y.Y bluff“; „tegelikult Y.Y [hageja] trikitas“; „ilusa muinasjutuga EAS-lt raha välja pumbati“; „hakkaski vilgas arvemäng, mida eksperdid nimetavad ka raharingiks“; „Vassimise järele lehkavat äritüli lahendavad kohtud“ ning „Y.Y oli oma äriväljavaateid pehmelt öeldes ilustanud. Mingeid süstikronge polnud [...].“.
42.Kohus nõustub hagejaga, et viidatud väited on väärtushinnangud ja käivad hageja kohta, mistõttu saab ka hinnata, kas viidatud väärtushinnangud on ebakohased ja hageja õigusi riivavad. 43. Kohus asub seisukohale, et ühelgi viidatud väärtushinnangul ei ole eraldiseisvalt hagejat alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu, hinnangud ei ole ka ebasündsad ega vulgaarsed. Siiski nõustub kohus hagejaga selles, et artiklite seeria hageja kohta on süstemaatiline ja põhjalik ja keelekasutus artiklites keskmisest kujundlikum, st tegemist ei ole neutraalse pressiteate stiilis uudise avaldamisega. Kostja ise on keelukasutust nimetanud julgeks.
44.Arvestades väärtushinnangute hulka ja artikli keelekasutust, võib neid kogumis siiski pidada piiripealselt ebakohasteks. Tegemist on julgema sõnakasutusega kaasneva riski realiseerumisega. Seetõttu peab kohus vajalikuks hinnata, kas viidatud väärtushinnangute avaldamine on VÕS § 1046 lg 1 ja 2 kohaselt õigusvastane.
45.Artiklid kajastavad läbivalt avaliku toetusraha, mis ulatus sadadesse tuhandetesse eurodesse, kasutamist ja kriminaalmenetluse tasemel kahtlustusi, et raha kasutamisel on aset leidnud õigusrikkumisi. Vaieldamatult on tegemist teemaga, mille vastu on avalikkusel kõrgendatud huvi ja vastavalt ajakirjandusel põhjendatud õigus teemat käsitleda.
46.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et artiklites väärtushinnangute avaldamine ei olnud mõeldud viha õhutamiseks hageja vastu, vaid artiklid olid suunatud avaliku raha kasutamise kajastamisele. Kohus märgib täiendavalt, et hagejat saab avaldatud artiklite teemaderingi kontekstis pidada avaliku elu tegelaseks, mida tuleb samuti VÕS § 1046 kohaldamisel arvestada (nagu on selgitanud ka Riigikohus korduvates lahendites, sh 23.03.2023 lahendis 221-5449, p 14). Kohus nõustub kostjaga, et artiklite eesmärgiks saab lugeda tähelepanu juhtimist võimalikule õigusrikkumisele, mis oli menetluses Euroopa Liidu tasemel.
47.Kõiki asjaolusid arvestades asub kohus VÕS § 1046 lg 2 järgselt poolte erinevate huvide ja hüvede kaalumisel järeldusele, et kostja poolt piiripealselt ebakohaste, mitte ebasündsate ega vulgaarsete väärtushinnangute avaldamine hageja kohta olukorras, kus kostja kajastas avaliku toetusraha kasutamisega seonduvat kriminaalmenetlust ja kahtlustusi raha väärkasutuse kohta, ei ole õigusvastane.
48.Arvestades hageja positsiooni ja vastavas küsimuses avaliku elu tegelaseks olemist, on tegemist väärtushinnangutega, milliste avaldamise talumist saab ja tuleb hagejalt eeldada. Ükski avaldatud väärtushinnang ei ole hageja suhtes põhjendamatult raske ega üleelamisi ja stressi põhjustav. Seega kuivõrd kohus tuvastab, et väärtushinnangute avaldamine hageja kohta ei ole VÕS § 1046 lg 2 kohaselt õigusvastane, ei hinda kohus kostja süü küsimust. Samadel kaalutlustel ja põhjendustel asub kohus seisukohale, et õigusvastane ei ole ka ebaõige faktiväite „Y.Y pani toetusraha oma tasku“ avaldamine, mistõttu ei hinda kohus ka selle avaldamise osas kostja süü küsimust.
9(17)
49.Kuivõrd kohus asub seisukohale, et kostja tegevus väärtushinnangute ja ühe ebaõige faktiväite avaldamisel ei ole õigusvastane, ei ole täidetud VÕS § 134, § 1043 ja § 1045 mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused, millest tulenevalt jätab kohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel rahuldamata. 50. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus rahuldamata ka viivise nõude. Hageja apellatsioonkaebus
51.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata, menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldatakse täielikult, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt avaldas kostja avaldas kolm artiklit, mis sisaldasid kokku viite ebaõiget faktiväidet. Ühe faktiväite luges maakohus ebaõigeks, kuid teiste osas asus seisukohale, et tegemist on tõeste väidetega. Kohus on vääralt kohaldanud nii menetlus- kui ka materiaalõigust, mille tulemusel on otsuses jäetud arvestamata oluliste asjaoludega, hinnatud tõendeid ebaõigelt ning jõutud seisukohtadele, mis on vastuolus kehtiva õigusega.
52.Maakohus leidis menetlusõiguse ebaõige kohaldamise tõttu (TsMS § 232 lg 1, § 436 lg 1 ja § 442 lg 8), et väide, et hageja lasi firma pankrotti, on tõene. Kohus on vääralt tagantjärele arvesse võtnud pankrotiavalduse olukorras, mil ebaõiget faktiväidet sisaldav artikkel avaldati sisuliselt kaks kuud varem, kui aruanne teatavaks sai. Samuti hindas kohus tõenditena ebaõigesti 2018. ja 2019. majandusaasta aruandeid, artikli avaldamise hetkel ei olnud kohus hageja pankrotti välja kuulutanud. Tõendite õigel hindamisel oleks kohus leidnud, et pankrotist ei saa rääkida enne, kui kohus on selle kohtumäärusega välja kuulutanud. Lisaks on kohus ekslikult järeldanud, et avaldatud väide ei ole ebaõige ka seetõttu, et hageja ei olnud artikli ilmumise ajal äriühingu juhatuses ning ei osalenud juba aastaid enne teise pankroti väljakuulutamist ühingu juhtimises.
53.Maakohus leidis ekslikult, et õige on faktiväide, mille järgi Y.Y taotles EAS-ilt ja Archimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile. Seejuures ei analüüsinud maakohus hageja esitatud argumente ja tõendeid sisuliselt. Kui maakohus oleks TsMS § 442 lg 8 järgi menetlusõigust õigesti kohaldanud ning kõiki hageja argumente ja esitatud tõendeid hinnanud kogumis, oleks kohus jõudnud järeldusele, et kaks projekti erinevad nii sisult, teostuselt kui tulemi poolest. See omakorda tähendab, et projektide vahel ei ole sisulist kattuvust, ning kohus on põhjendamatult lugenud kostja avaldatud faktiväite õigeks. 54. Lisaks on kohus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tulemusel leidnud ekslikult, et kostja poolt avaldatu, et süstikrongide projekt oli Y.Y bluff, on väärtushinnang, mitte faktiväide. Samuti on kohus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tulemusel jõudnud väärale järeldusele, mille kohaselt ei ole hageja faktiväite, et Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le, ebaõigsust tõendanud. Kohus ei analüüsinud põhjalikult hageja selgitusi rahade liikumise kohta. Samuti on tegemist kontekstist tulenevalt negatiivse väitega, mistõttu lasub tõendamiskoormis kostjal. Kostja aga väite õigsust pole tõendanud, mistõttu on maakohus ebaõigesti jätnud hageja nimetatud väite ümberlükkamise nõude rahuldamata.
55.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusõigust, jättes resolutsioonis täpsustamata ebaõige faktiväite ümberlükkamise täpse viisi. TsMS § 442 lg 5 järgi menetlusõiguse ebaõige
10(17)
kohaldamine toob hageja jaoks kaasa võimatuse vajadusel nõuet täitemenetluses maksma panna.
56.Maakohus leidis, et kostja avaldatud väärtushinnangud ei ole eraldiseisvalt ebasündsad ega vulgaarsed, kuid kogumis siiski „piiripealselt ebakohased“. Vastuoluliselt leidis aga kohus, et tegemist ei ole õigusvastase rikkumisega, sest artiklid olid kirjutatud kõrgendatud avalikus huvis, kuna need käsitlesid avalikku toetusraha. Isegi kui artiklid oleks kirjutatud avalikus huvis, ei tähenda see, et hagejal lasuks talumiskohustus süstemaatiliste ebakohaste väärtushinnangute osas. Kui kohus leidis, et „Y.Y pani toetusraha oma tasku“ on ebaõige faktiväide, siis oleks tulnud kohtul selle eest määrata ka mittevaralise kahju hüvitis. Niisiis oleks maakohtul tulnud mõista kostjalt hageja kasuks välja ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitis. 57. Kokkuvõttes on maakohus rikkunud nii materiaal- kui ka menetlusõigust. Sellest tulenevalt palub hageja maakohtu otsus tühistada, v.a osas, mis kohustab kostjat lükkama ümber 06.06.2023 artiklis avaldatud ebaõige faktiväite, et hageja paneb toetusraha oma taskusse. Seejuures palub hageja kohustada kostjat avaldama ebaõige faktiväite ümberlükkamine hagis taotletud viisil. Hageja palub kohustada kostjat lükkama ümber ka teised avaldatud väited, sh rahuldada hagiavaldus täies ulatuses.
Kostja apellatsioonkaebus
58.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja Y.Y põhjendatult meedia kõrgendatud tähelepanu all. Tegemist on isikuga, kelle osas on algatatud kriminaalmenetlused, arvukalt tsiviilhagisid ning kelle mitmed suurärid on pankrotistunud, mis on toonud tähelepanu nii Eestis kui väljaspool ning tekitanud kahju paljudele Eesti ettevõtjatele. Hageja mustriks paistab olevat tõese informatsiooni vältimine, millise taktika on hageja võtnud ka käesolevas menetluses. 59.Apellatsioonkaebuse tingis maakohtu otsus ühe väite osas hagi rahuldada, mis tekitas eelkõige küsimuse: -kas vaidlusalune väide „raharingidega toetusraha oma taskusse keerumine“ on faktiväide või väärtushinnang. Kostja on seisukohal, et avaldatud on väärtushinnang, mitte faktiväide. Tegemist on kujundliku väljendusega, millest ei nähtu fakti, vaid ajakirjanduse hinnang hageja tegevusele. Hageja vaidlustab seejuures väites 3 just hinnangu mitte väidetava kaudse faktiväite avaldamist. Kostja arvates on ta ühe väite osas, mis tingis hagi rahuldamise, täitnud oma tõendamiskoormise. Seda olukorras, kus on esitanud tõendina süüdistusakt, milles kirjeldatud asjaoludest nähtub, et vaidlusalune väide on põhjendatud ning seega on kostja tõendamiskoorimise juba sellega täitnud. Kostja on maakohtus esitanud tõendeid ka lisaks süüdistusaktile, millest tuleneb, et hageja raharingide tulemusena jõudis toetusraha hagejani ehk hageja taskusse. Igal juhul olid kostja esitatud tõendid piisavad, et vähemalt pöörata 11(17)
ümber tõendamiskoormis. Seega on maakohus ühe väite osas hagi rahuldades jõudnud ebaõige lahendini. Vastused apellatsioonkaebustele
60.Vastustajad vaidlesid esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
61.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi jätta täielikult rahuldamata ja anda uus menetluskulude jaotus. Hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, kostja apellatsioonkaebus rahuldada.
62.Asja materjalidest nähtub: -Kostja avaldas 18.02.2023 Postimehe võrguväljaandes ja paberlehes artikli „Miljoniäri niiditõmbaja sattus uurimise alla“. Kostja avaldas 18.02.2023 artiklis laused „Y.Y teatas viis aastat tagasi, et peagi paneb ta Eesti ja Hiina vahel vuhisema süstikrongid ning meeletutes kogustes Hiina kaupa hakkab Eesti kaudu Euroopasse voolama. Tegu oli sulaselge blufiga.“ ja „Viis aastat tagasi murdis Y.Y jõuliselt meediaveergudele, teatades, et peagi paneb ta Eesti ja Hiina vahel vuhisema süstikrongid ning meeletutes kogustes Hiina kaupa hakkab Eesti kaudu Euroopasse voolama. Vaid vähesed teadsid, et tegemist oli sulaselge blufiga ning selleks ajaks oli Y.Y logistikaäri omadega uppi lendamas.“. -Kostja avaldas 18.04.2023 Postimehe võrguväljaandes ja paberlehes artikli „Logistikaäris tuntud ettevõtja sai taas kaela kriminaalasja“. 18.04.2023 artiklis avaldas kostja lause „Y.Y ahvatles taas olematute Hiina süstikrongidega.“ ja „Mingeid süstikronge polnud [...]. -Kostja avaldas 06.06.2023 Postimehe võrguväljaandes ja paberlehes artikli „Skandaalne ärimees tõi uurimise ka miljoniidu Eurora Solutionsi kohale“. Kostja avaldas 06.06.2023 artiklis „Targu jättis ärimees Archimedesele mainimata, et oli veidi varem sarnase toote arendamiseks toetust küsinud ka EAS-ilt, seejärel sealt laekunud raha Almicut kasutades raharingidega oma taskusse keerutanud ja siis toetust saanud firma [FL Transport OÜ] pankrotti lasknud“ ja „Raha hakkas liikuma nagu kord ja kohus Archimedeselt Eurorale ja sealt edasi STACCi arvele. Kuna summad olid suured, koostas Eurora eraldi tabeli, kust on näha igakuised rahaliigutamised märksõnadega «välja» ja «sisse». Tabeli järgi maksis Eurora esmalt STACCile, kes jättis endale väikese osa toetusrahast, ning ülejäänud raha tasus Almicule. Seejuures Almicule laekunud 848 000 eurot oli Eurora maksetabelis tähistatud märksõnaga «sisse».“
63.Hageja on seisukohal, et 06.06.2023 artiklis avaldas kostja järgmised ebaõiged faktiväited hageja kohta: -Y.Y lasi FL Transport OÜ pankrotti (edaspidi ka väide 1); -Y.Y taotles EAS-ilt ja Archimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile (edaspidi ka väide 2);
12(17)
-Y.Y pani toetusraha oma tasku (edaspidi ka väide 3); - Süstikrongide projekt oli Y.Y bluff (edaspidi ka väide 4); -Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le (edaspidi ka väide 5). Samuti on hageja seisukohal, et lisaks faktiväidetele on kostja avaldanud hageja kohta 06.06.2023 ebakohaseid väärtushinnanguid „Skandaalne ärimees“ artikli pealkirjas; „Targu jättis ärimees [...] mainimata [...]“; „Eurotoetuste kättesaamiseks on [hageja] kasutanud kavalaid skeeme [...]“; „tüssamise kahtlustega“; „kokkumängu harjutatud“; „kahtlasse skeemi“; „võimalikku valemängu“.
64.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, kohustades kostjat avaldama teate: „AS Postimees Grupp avaldas 06.06.2023 ajalehe Postimees artiklis „Skandaalne ärimees tõi uurimise ka miljoniidu Eurora Solutionsi kohale“ Y.Y kohta ebaõige faktiväite, et Y.Y pani toetusraha oma tasku. Eeltoodu faktiväide on vale ja AS Postimees Grupp lükkab selle ümber.“ Jättis rahuldamata hageja nõuded kohustada AS-i Postimees Grupp ümber lükkama järgmised väited: Y.Y lasi FL Transport OÜ pankrotti; Y.Y taotles EAS-ilt ja Archimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile; Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le; Süstikrongide projekt oli Y.Y bluff. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata.
65.Apellatsioonkaebuse esitasid mõlemad pooled, hageja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata, kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati.
66.Ringkonnakohus leiab puutuvalt hageja apellatsioonkaebusega, et hageja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Maakohus on otsuses oma seisukohti piisavalt põhjendanud, lahenduskäik on jälgitav. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtule ei tõendite hindamise ega otsuse seaduslikkuse osas, mis puudutab maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja nõuded kohustada AS-i Postimees Grupp ümber lükkama väited: Y.Y lasi FL Transport OÜ pankrotti; Y.Y taotles EAS-ilt ja Archimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile; Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le; Süstikrongide projekt oli Y.Y bluff, tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõuete kohustada AS-i Postimees Grupp ümber lükkama väited: Y.Y lasi FL Transport OÜ pankrotti; Y.Y taotles EAS-ilt ja Archimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile; Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Ringkonnakohus ei pea eelnimetatud osas võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus
13(17)
kaebust lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse eelnimetatud osas otsuse tühistamiseks. Seonduvalt hageja nõudega kohustada ümber lükata avaldatud väide: Süstikrongide projekt oli Y.Y bluff, muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Osas, milles hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
67.Ringkonnakohus leiab, et hageja, vaidlustades maakohtu seisukoha, mille järgi oli avaldatud faktiväide 1 õige, on liialt kitsalt keskendunud asjaolule, et peale seda, kui esimest korda kuulutati välja FL Transport OÜ pankrot, sõlmiti pankrotimenetluses kompromiss. Nagu asjast nähtub ei muutunud kompromissi sõlmimise järgselt äriühingu majanduslik seisund, st äriühing jäi jätkuvalt maksejõuetuks, sest hiljem kuulutati välja teistkordselt äriühingu pankrot. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et kostja poolt väite 1 avaldamise ajal ei olnud teistkordselt äriühingu pankrotti välja veel kuulutatud. Ühe korra oli juba FL Transport OÜ pankrot välja kuulutatud ning asjaolusid, millest saaks järeldada, et kompromissi sõlmimise tagajärjel äriühingu majanduslik seisund paranes, asjast ei nähtu. Kuna äriühingu maksejõuetus kujunes välja ajal, kui hageja oli selle juhatuse liikmeks, ei ole väide ebaõige põhjustel, et hageja ei olnud artikli ilmumise ajal äriühingu juhatuses ning ei osalenud juba aastaid enne teistkordse pankroti väljakuulutamist ühingu juhtimises.
68.Hageja on seisukohal, et kostja avaldas väite, et Y.Y taotles EAS-ilt ja Archimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et sellist väidet ei ole kostja avaldanud. Kostja avaldas järgmise: “Targu jättis ärimees Archimedesele mainimata, et oli veidi varem sarnase toote arendamiseks toetust küsinud ka EAS-ilt....“. Kuna hageja on ise esile toonud, et nii EAS-ilt kui ka Arcimedeselt toetust saanud projektid hõlmasid tolliprotseduuride lihtsustamist (dtlk 567), siis on ringkonnakohus seisukohal, et avaldatud väide 2 ei olnud ebaõige.
69.Hageja leiab, et maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et kostja ei pea faktiväidet 5: Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le ümber lükkama. Maakohus asus otsuses seisukohale, et avaldatud väide Archimedeselt saadud toetusraha liikus Eurorale ja sealt edasi STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le, on tõene. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus nimetatud väite ümberlükkamise kohustamise nõude põhjendatult rahuldamata. Nõustuda tuleb küll sellega, et Archimedeselt saadud toetusraha maksti Eurora Solutions poolt osaliselt ka TalTechile, sest selle asjaolu üle pooltel vaidlus puudub, kuid ringkonnakohtu arvates ei muuda projektiga seotud TalTechi mittemainimine avaldatud väidet ebaõigeks. Avaldatud väidet tuleb hinnata avaldamise kontekstis. Ringkonnakohtu arvates võib artikli eesmärgiks pidada teabe edastamist selle kohta, et Archimedese toetusprojektist Eurorale makstud toetusmeetme kasutamise asjaolud on uurimise all ning artikkel analüüsib, kuidas võisid toetusmeetme eesmärgipärase kasutamise asjaolud kahtluse alla sattuda. Seejuures on keskendutud ka hageja poolt varasemalt taotletud EAS toetusmeetme mittenõuetekohase kasutamise asjaoludele, mistõttu on algatatud kriminaalmenetlus ning hageja ja Almic OÜ võimalikule kokkumängule Archimedese toetusraha saamiseks. Kuna artiklis avaldatust on võimalik aru saada, et STACC OÜ-le ei heideta ette raha mittesihipärast kasutamist, kuid STACC OÜ kaudu liikus toetusraha Almic OÜ-le, siis keskendutakse raha liikumisele suunal Archimedes, Eurora, STACC, Almic. Seetõttu ei saa väidet 5 pidada ebaõigeks.
14(17)
70.Hageja on seisukohal, et kohus on materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tulemusel leidnud ekslikult, et kostja poolt avaldatud väide: Süstikrongide projekt oli Y.Y bluff, on väärtushinnang, mitte faktiväide. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult, et avaldatu näol on tegemist väärtushinnanguga. Konteksti arvestades avaldas kostja, et hageja poolt süstikrongide projekti kohta avaldatu (Eesti ja Hiina vahel hakkavad vuhisema süstikrongid, mis toovad meeletutes kogustes Hiina kaupa Eestisse) oli ilmselge liialdus, moonutus. Kuna tegemist on väärtushinnanguga ei ole võimalik nõuda avaldatu ümberlükkamist. Samas tuleb aga arvestada alljärgnevaga. 71.Ümberlükatavad ebaõiged andmed VÕS § 1047 lg 4 tähenduses võivad olla ka kaudsed faktiväited, s.t mis avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis mõistlikult võttes avaldatust järelduvad. Ka väärtushinnangu esitamisel võib teatud juhtudel järeldada, et taolise hinnangu esitamise aluseks on mingid faktid. Seega ei pea faktiväide olema avaldatud sõnaselgelt. On oluline, et faktiväited järelduvad artikli sisust (RKTKo, 28.04.2921, nr 2-18-17980, p 19 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Antud juhul nähtub ringkonnakohtu arvates kostja avaldatust, et hageja on oma süstikrongide projekti edukusega ilmselgelt liialdanud. Ringkonnakohtu arvates on avaldatu õige. Projekt oli edutu, ühtegi süstikrongi pole teadaolevalt Eestisse saabunud. Asjas esitatud M ja V kirjadest (dtlk 913, 915) nähtuvalt puudusid hagejal (või tema juhitud äriühingutel) ka lepingud, mis oleks eelduslikult võimaldanud süstikrongide saabumist Eestisse. Seega isegi juhul, kui hageja oleks korrigeerinud oma nõuet seoses väitega 4 jäänuks nõue rahuldamata.
72.Kostja apellatsioonkaebuse järgi tingis kaebuse esitamise mh maakohtu poolt ühe väite ümberlükkamise osas hagi rahuldamine. Kostja apellatsioonkaebuse järgi on esiteks vaidlusalune väide „raharingidega toetusraha oma taskusse keerumine“ on väärtushinnang ning isegi juhul, kui tegemist on faktiväitega on kostja avaldatu tõesust tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult, et väide 3 on faktiväide, st selle tõesust on võimalik kontrollida. Asjaolu, et avaldatu oli väljendatud kujundlikult ei muuda avaldatud väärtushinnanguks. Ringkonnakohus leiab samas, et avaldatut ei saa kitsalt, avaldatu kontekstist tulenevat, mõista vaid nii, et hageja füüsilise isikuna omastas toetusraha, kuivõrd artiklis on esile toodud toetusraha saamine ja nn raharingidega toimetamine mh hageja juhitud äriühingute kaudu. Ringkonnakohtu arvates tõendas kostja menetluses, et toetusraha väljamaksmiseks korraldas hageja nn raharinge.
73.Õige on maakohtu seisukoht küll selles, et ainuüksi süüdistusakt ei ole piisav tõend, et tõendada avaldatu õigsust, kuid ringkonnakohus osutab, et kostja esitas asjas veel teisi tõendeid, sh hageja enda kirjavahetuse, millest nähtub nn raharingide kavandamine ning asjas on esitatud ka toetuse saanud äriühingu raamatupidaja ülekuulamise protokoll, millest nähtub nii nn raharingide korraldamine hageja poolt põhjusel, et toetust saanud äriühing poleks muidu toetuse saamise kriteeriumitele vastanud, kui ka see, et nn raharingide kaudu jõudis toetuse summa vähemalt osaliselt toetust saanud äriühingu arvele. Analüüsides ja hinnates esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses mh seda, et süüdistusaktis on üksikasjalikult iga nn raharingi toimepanemise asjaolud ja osalised esile toodud, tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et kostja poolt avaldatu oli õige. Arvestada tuleb ka sellega, et toetust saanud äriühing pankrotistus, toetuse saamise ajal oli äriühing maksejõuetu, asjas 15(17)
puuduvad andmed, et toetuse eesmärgiks olnud äriprojekt oli tulemuslik, st lõppeesmärgina projekt realiseerus kavandatud kujul. Kuna nn raharingidega jõudis toetusumma vähemalt osaliselt toetust saanud hageja juhitud äriühingu kontole, nn raharingid olid kavandatud selleks, et toetusraha laekuks, kuid asjas puuduvad põhistatud argumendid, millest võiks järeldada, et projekti mitterealiseerumine põhjused ei olenenud hagejast, tuleb asuda seisukohale, et kostja avaldatud väide 3 on tõene.
74.Hageja väidete järgi on kostja avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid. Maakohus asus seisukohale, et kostja avaldatud väärtushinnangud ei ole eraldiseisvalt ebasündsad ega vulgaarsed, kuid kogumis siiski „piiripealselt ebakohased“. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Avaldatud väärtushinnangute näol on tegemist ilmselgelt väljendusviisiga, mille tõttu hagejal võib tekkida mainekahju, st tema usaldusväärsus ettevõtjana on kahtluse alla seotud. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et mitte iga negatiivse hinnangu avaldamine ei tähenda automaatselt mittevaralise kahju nõude rahuldamist. 75.Väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (Riigikohtu 29. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p-d 17.3 ja 28). Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12 ja 15. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Käesoleval juhul ei saa avaldatut pidada väljendusviisilt ebasündsaks, vulgaarseks, küll aga tuleb seisukohale, et avaldatud väärtushinnangud võivad rikkuda hageja au ning väärikust ja sekkuda tema majandustegevusse.
76.Hinnates seda, kas kostja avaldatud väärtushinnangud on õigusvastased, tuleb arvestada järgmist. VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (vt VÕS § 1046 kohaldamise kohta Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 11–14). Seega ei ole teise isiku kohta negatiivse väärtushinnangu andmine alati õigusvastane. Isiku au teotava väärtushinnangu õigusvastasus võib mh sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud aluse sellise hinnangu väljendamiseks. 77.Arvestades aga asjaoludega, et EAS toetusraha saanud hageja juhitud äriühing pankrotistus, toetusmeedet ei kasutatud sihipäraselt, hageja poolt globaalse logistikaäri edukuse kohta avaldatud andmed olid moonutatud/liialdatud, hageja poolt kaasatud äripartneritest vähemalt osad on leidnud, et neid peteti investeeringute saamiseks, vähemalt ei ole viimatinimetatut, vaidluse all olevates artiklites esitatud väidet hageja palunud ümber lükata, Archimedeselt Eurorale toetusmeetme raames antud raha nõuetekohase kasutamise kohta uurimine käib, ei saa ringkonnakohtu arvates kostja poolt avaldatud väärushinnanguid pidada õigusvastasteks.
16(17)
Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et artiklid olid kirjutatud kõrgendatud avaliku huvi tõttu, sest need käsitlesid avalikku toetusraha kasutamist. Seega jättis maakohus põhjendatult hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
78.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et hagi tuleb lõppkokkuvõttes jätta täielikult rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
79.Kuna hagi ja hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.
/allkirjastatud digitaalselt/
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.