Y.Y (Y.) hagi AS-i Postimees Grupp vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
7420 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Y.Y (isikukood xxxx) lepingulised esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Gerli Helene Gritsenko Kostja: AS Postimees Grupp (registrikood 10184643), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk
Asja läbivaatamise viis
27.03.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Y.Y (Y.) hagi AS-i Postimees Grupp vastu osaliselt.
Kohustada AS-i Postimees Grupp avaldama teate: „AS Postimees Grupp avaldas 06.06.2023 ajalehe Postimees artiklis „Skandaalne ärimees tõi uurimise ka miljoniidu Eurora Solutionsi kohale“ Y.Y kohta ebaõige faktiväite, et Y.Y pani toetusraha oma tasku. Eeltoodu faktiväide on vale ja AS Postimees Grupp lükkab selle ümber.“.
Ümberlükkamise teade tuleb avaldada veebilehel www.postimees.ee kestusega vähemalt ühe tööpäeva ja peberlehes ühel korral ilma täienduste ja muude kommentaarideta sellisel pindalal, milline on teate avaldamiseks vajalik, ja tähesuuruses, mis ei ole väiksem kui teiste samal leheküljel olevate artiklite tekstiosade tähesuurus.
Jätta rahuldamata Y.Y (Y.) nõue kohustada AS-i Postimees Grupp ümber lükkama järgmised väited:
Y.Y taotles EAS-ilt ja Archimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile;
2-23-9525
4.3.Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le;
4.4.Süstikrongide projekt oli Y.Y bluff.
Jätta rahuldamata Y.Y (Y.) hagi AS-i Postimees Grupp vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja kaasuva viivise nõudes.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud 90% ulatuses Y.Y ja 10% ulatuses AS-i Postimees Grupp kanda.
Määrata kindlaks hageja menetluskulud. Y.Y menetluskulud moodustavad 28 602,31 eurot, millest kuulub kostja poolt hüvitamisele 10% ehk 2860,23 eurot. Mõista AS-ilt Postimees Grupp Y.Y kasuks välja menetluskulud summas 2860,23 eurot.
Määrata kindlaks kostja menetluskulud. AS-i Postimees Grupp menetluskulud moodustavad 14 320 eurot, millest kuulub hageja poolt hüvitamisele 90% ehk 12 888 eurot. Mõista Y.Ylt AS-i Postimees Grupp kasuks välja menetluskulud summas 12 888 eurot.
Tasaarvestada poolte menetluskulud kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena kuulub Y.Y poolt AS-ile Postimees Grupp tasumisele 10 027,77 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Y.Y (hageja) esitas 04.07.2023 (täpsustatud 20.12.2023) hagiavalduse AS Postimees Grupp (kostja) vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise ja kohtu õiglasel äranägemisel mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja järgmised artiklid:
18.02.2023 Postimehe võrguväljaandes niiditõmbaja sattus uurimise alla“;
ja
paberlehes
artikli
„Miljoniäri
2 (21)
2-23-9525
18.04.2023 Postimehe võrguväljaandes ja paberlehes artikli „Logistikaäris tuntud ettevõtja sai taas kaela kriminaalasja“;
06.06.2023 Postimehe võrguväljaandes ja paberlehes artikli „Skandaalne ärimees tõi uurimise ka miljoniidu Eurora Solutionsi kohale“.
3.Kostja avaldatud artiklid kahjustavad süsteemselt hageja mainet. Artiklite seeria avaldamisega on kostja valinud Y.Y enda sihtmärgiks, keda artiklitega korduvalt laimata ja kelle kuvandit ettevõtjana süstemaatiliselt kahjustada.
4.Hageja on seisukohal, et 06.06.2023 artiklis avaldas kostja järgmised ebaõiged faktiväited hageja kohta:
Y.Y lasi FL Transport OÜ pankrotti (väide 1);
Y.Y taotles EAS-ilt ja Archimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile (väide 2);
Y.Y pani toetusraha oma tasku (väide 3);
Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le (väide 5).
5.Samuti on hageja seisukohal, et lisaks faktiväidetele on kostja avaldanud hageja kohta 06.06.2023 ebakohaseid väärtushinnanguid „Skandaalne ärimees“ artikli pealkirjas; „Targu jättis ärimees [...] mainimata [...]“; „Eurotoetuste kättesaamiseks on [hageja] kasutanud kavalaid skeeme [...]“; „tüssamise kahtlustega“; „kokkumängu harjutatud“; „kahtlasse skeemi“; „võimalikku valemängu“.
6.Hageja käsitluses on 06.06.2023 artikli narratiiv üles ehitatud hagejale kui ebaausale skeemitavale ettevõtjale, kes on ebaausal või ebaseaduslikul teel saanud teda taskusse toetusraha. Ülal punktis 4 esitatud faktiväited on ebaõiged, sest:
Hageja ei laskunud FL Transport OÜ-d pankrotti. FL Transport OÜ pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 07.03.2019 kohtumäärusega. Hageja oli FL Transport OÜ juhatuse liige ajavahemikul 22.09.1997 kuni 26.11.2003 ning 17.08.2010 kuni 22.08.2018. Pankrot lõpetati 16.06.2020 kohtumäärusega ning FL Transport OÜ ei ole pankrotis. 06.06.2023 artikkel ei too seda välja, et pankrotimenetlus lõpetati kompromissiga ning FL Transport OÜ ei ole artikli avaldamise hetkel pankrotis äriühing. Pankrotist väljumine on ajakirjaniku poolt teadlikult välja jäetud selleks, et süvendada Y.Yst artikliga tekkivat negatiivset kuvandit. EAS-ilt ja Archimedeselt toetust saanud projektid on erinevad. EAS-ilt sai toetust projekt „GTS Express OÜ arenguplaani elluviimine“. Projekt kujutas endast veebirakendust, mis oleks olnud üles ehitatud Net ja Postgresi andmebaasihaldussüsteemidele. Archimedeselt sai toetust projekt „Rakendusuuring AURORA digitaalne infrastruktuur piiriüleseks ekaubanduseks“. Projekti sisuks on Eurora Solutions OÜ (edaspidi Eurora) poolt rakendusuuringu läbiviimine koostöös TalTechi ja STACC OÜ-ga, mille eesmärgiks on luua e-kaubanduse digitaalne teenusplatvormi mudel nimega AURORA. Archimedese toetuse esemeks olnud projekt on oluliselt 3 (21)
2-23-9525 ambitsioonikam kui EAS-lt toetust saanud projekt. Archimedese toetuse projekti ajendas Eurorat looma asjaolu, et Euroopa Liidu käibemaksuregulatsiooni uuendati 2021. aastal, mis tekitas turuosalistele uued vajadused.
Ebaõige on ka väide, et hageja on saanud toetusraha oma taskusse. Hageja ei ole saanud toetusraha „oma taskusse“ ehk isiklikku kasutusse ning kostja ei ole vastupidist ka tõendanud.
Toetusraha ei laekunud üksnes STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le, sest projekti kogumaksumuseks oli 1 995 000 eurot, millest toetusraha moodustas 1 301 574,69 eurot ning Eurora omafinantseering oli 693 425,31 eurot. STACC OÜ-le tasuti 1 257 600 eurot ning TalTechile 660 000 eurot. Seega ei vasta tõele väide, et raha liikus Eurorast STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le. Samuti ei vasta tõele väide, et projektiraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜle.
7.Hageja on seisukohal, et 18.02.2023 ja 18.04.2023 artiklis avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite, et „Süstikrongide projekt oli Y.Y bluff“ (väide 4).
8.Kostja on avaldanud ebaõigeid väiteid, nagu oleks hageja plaan korraldada kaubavedu süstikrongiga Hiina ja Eesti vahel olnud bluff ehk väljamõeldis. Süstikrongide projekt oli päris ja seda toetas muuhulgas ka Eesti riik. Hageja on teinud ettevalmistusi süstikrongide liikumiseks Hiinast Eestisse, sealjuures allkirjastanud koostöölepingu ning osalenud kohtumistel Hiinas koos Hiina ja Eesti kõrgetasemeliste esindajatega. Nende kohtumiste eesmärk oli võimalikuks teha koostöölepinguga ette nähtud süstikrongiliini avamine ning kaubaveo toimumine.
9.Samuti avaldas kostja hageja hinnangul 18.02.2023 artkilis ebakohase väärtushinnanguna halvustavad väljendid näiteks „tegelikult Y. [hageja] trikitas“, „ilusa muinasjutuga EAS-ilt raha välja pumbati“ ja „hakkaski vilgas arvemäng, mida eksperdid nimetavad ka raharingiks“. 18.04.2023 artiklis avaldas kostja ebakohaseid väärtushinnanguid sisalduvad laused „Vassimise järele lehkavat äritüli lahendavad kohtud“ ning „Y. oli oma äriväljavaateid pehmelt öeldes ilustanud. Mingeid süstikronge polnud [...].“.
10.Kostja avaldas hageja kohta mitmes artiklis ebakohaseid väärtushinnanguid, millega teotas hageja au ja head nime. Lisaks sellele avaldas kostja hageja kohta korduvalt põhjendamatult halvustavaid faktiväiteid. Sisuliselt tegeleb kostja nende artiklite avaldamisega järjepidevalt Y.Y maine hävitamisega ettevõtjana. Hageja taotleb õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel, mistõttu ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega. Kostja sõnakasutus on hagejast rääkides ebakohane ja jätab hagejast mulje, nagu ta oleks pettur. Kostjal kui ajakirjandusväljaandel oleks pidanud tekkima kahtlus, kas viidatud väärtushinnangute avaldamine on põhjendatud ja kas nende avaldamine võib hagejat negatiivselt mõjutada, seda eriti artiklite seeriaga. Mõistlik inimene saab aru, et selliste väärtushinnangute avaldamise tulemusel tekib kahju hageja aule ja heale nimele, emotsionaalsed üleelamised ja stress. Hiljutise kohtupraktikaga on ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud näiteks 15 000 eurot.
11.Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid.
4 (21)
2-23-9525
12.Kostja on seisukohal, et kõik vaidlusalused väited, kui need ka lugeda faktiväideteks, vastavad tõele, mistõttu ei ole kostja ebaõigeid andmeid avaldanud. Väidete avaldamine oli igal juhul põhjendatud, mida kostja põhjendab järgmiselt:
12.1.Väite 1 osas ei nõustu kostja, et tegemist on faktiväitega, vaid väide „lasi firma pankrotti“ on väärtushinnang, sest „pankrotti laskmine“ ei ole juriidiline termin või faktiline olukord. Väite lugemisel faktiväiteks on väide tõene.
12.2.Väidet 2 ei ole kostja kunagi avaldanud sõnastuses, milles hageja nõuab väite ümberlükkamist. Kostja avaldas tegelikkuses, et projektid olid sarnased, mitte sisuliselt kattuvad. Projektide sarnasus vastab tõele, sest mõlema projekti puhul on tegemist e-kaubanduse lahendusega (tolliprogramm) samas valdkonnas (ekaubandus) ja sama toote näol (e-lahendus).
12.3.Väidet 3 ei ole kostja sellises sõnastuses avaldanud, vaid avaldas, et hageja on toetuse oma taskusse keerutanud. Tegemist on väärtushinnangu, mitte faktiväitega ja selle avaldamine on põhjendatud. Kostja selgitab, et EAS-i petmise kaasuses on rahade ringitamine (418 000 euro ulatuses) ja oma tasku keerutamine kinnitust leidnud ja detailselt kirjeldatud FLT-le esitatud kahtlustuses ja süüdistuses.
12.4.Väide 4 ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang. Sõnal „bluff“ ei ole üheselt määratletud tähendust. Väärtushinnanguna on selle avaldamine põhjendatud.
12.5.Väide 5 ei käi hageja kohta ja hagejal puudub nõudeõigus. Niisamuti ei ole kostja avaldanud, et toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le. Avaldatud väide vastab tõele.
13.Kostja vaidleb vastu ka väidete ümberlükkamisele viisile ja vormile, kui kohus peaks ümberlükkamise nõude rahuldama. Hageja poolt taotletud vorm ei vasta seaduse ega kohtupraktika tõlgendusele ja on ajakirjandust karistava iseloomuga ning meediavabadust oluliselt pärssiv. Ühtegi väidet ei ole avaldatud pealkirjas, mahuka leheruumi kasutamine üksikute lausete ümberlükkamiseks on põhjendamatu ega kujuta endast „samal viisil ja vormis“ ümberlükkamist.
14.Kostja vaidleb vastu ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Kostja on seisukohal, et ta ei ole õigusvastaselt ebakohaseid hinnanguid avaldanud. Antud juhul menetleb EAS-i toetusega seonduvat Euroopa Prokuratuur, kuna avalike vahendite kasutamise õigsuses on põhjendatult kahtlused ning vähemalt väliselt äärmiselt sarnast skeemi on kasutatud ka Archimedese toetuse puhul. Hageja tegevus on viinud ettevõtte pankrotimenetlusse ja õigusvaidlusteni kohtus. Hageja vastu on seetõttu esitatud eraisiku pankrotinõue ning investorid on jäänud ilma sadadest tuhandetest eurodest. Arvestades hageja käitumist ei kannatanud hageja au selle võrra rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks juhtumi asjaolude kirjelduses kajastanud vaid tsitaate ametlikest dokumentidest ilma mistahes hinnanguteta.
15.Arvestades hageja tegusid ei ole ei faktiväidetena vaidlustatu ega väited trikitamisest, arvemängust, raharingist, vassimisest sellise raskusastmega, et hagejal oleks õigusnõudeid. Antud juhul on hageja oma tegevusega ennast ise avalikkuse huviorbiiti asetanud ning tema tegevusega seoses on algatatud kriminaalmenetlused. Igal juhul on avaldatud väited põhjendatud ning alternatiivselt isegi väite ebakohasuse korral kaaluvad avalikkuse huvid üles hageja huvid, mistõttu puudub hinnangute avaldamisel õigusvastasus kui obligatoorne eeldus. 5 (21)
2-23-9525
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt, s.o ühe faktiväite ümberlükkamise nõude osas. Kohus põhjendab hagi osalist rahuldamist alljärgnevalt.
17.Kohus lahendab esmalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise (I) ning seejärel mittevaralise kahju hüvitamise nõuded (II). Samuti jaotab ja määrab kohus rahaliselt kindlaks menetluskulud
(III).
(I)
18.Pooled ei vaidle, et kostja avaldas 18.02.2023, 14.04.2023 ja 06.06.2023 artiklid „Miljoniäri niiditõmbaja sattus uurimise alla“; „Logistikaäris tuntud ettevõtja sai taas kaela kriminaalasja“ ja „Skandaalne ärimees tõi uurimise ka miljoniidu Eurora Solutionsi kohale“.
19.Kostja poolt artiklite avaldamist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).
20.Kostja avaldatud 06.06.2023 artiklis on hageja kohta esitatud 4 faktiväidet. Kostja avaldatud 18.02.2023 ja 18.04.2023 artiklites on hageja hinnangul avaldatud üks faktiväide hageja kohta.
21.Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga faktiväite puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust. Kui väited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema mainet, lasub kostjal kohustus tõendada, et väited vastavad tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
22.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
23.Seega hindab kohus, kas hageja kohta 18.02.2023, 18.04.2023 ja 06.06.2023 artiklis avaldatud viis väidet on faktiväited ja kas need sisaldavad ebaõigeid andmeid.
Väide 1
24.Kostja avaldas 06.06.2023 artiklis lause „Targu jättis ärimees [hageja] Archimedesele mainimata, et oli veidi varem sarnase toote arendamiseks toetust küsinud ka EAS-ilt, seejärel sealt laekunud raha Almicut kasutades raharingidega oma taskusse keerutanud ja siis toetust saanud firma [FL Transport OÜ] pankrotti lasknud“, milles sisaldub hagi aluseks olev väide, et „Y.Y lasi FL Transport OÜ pankrotti“. Hageja nõuab väite ümberlükkamist. Väide on negatiivne ja tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 lasus väite tõelevastavuse tõendamiskoormis kostjal (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
25.Hageja on seisukohal, et väide on ebaõige, sest:
25.1.EAS-i toetuse sai ettevõte GTS Express OÜ, mille tänane nimi on FL Transport OÜ ja mille pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 07.03.2019 kohtumäärusega. Hageja oli FL Transport OÜ juhatuse liige ajavahemikul 22.09.1997 kuni 26.11.2003 ning 6 (21)
2-23-9525 17.08.2010 kuni 22.08.2018. 16.06.2020 kohtumäärusega lõpetati pankrot ning FL Transport OÜ ei ole pankrotis 06.06.2023 seisuga.
25.2.06.06.2023 artikkel ei too seda välja, et pankrotimenetlus lõpetati kompromissiga ning FL Transport OÜ ei ole artikli avaldamise hetkel pankrotis äriühing. Ometi oleks lugejatel selle info suhtes äratuntav huvi. Pankrotist väljumine on ajakirjaniku poolt teadlikult välja jäetud selleks, et süvendada Y.Yst artikliga tekkivat negatiivset kuvandit.
25.3.Hageja ei olnud FL Transport OÜ-ga ühingu pankroti väljakuulutamise ajal seotud. Seega ei ole võimalik, et hageja lasi ühingu pankrotti. Väide, et keegi „lasi ühingu pankrotti“ tähendab mõistliku isiku arusaamise järgi, et see isik viis ühingu oma tegevusega pankrotti. Vaidlusalust faktiväidet tuleb vaadata selle avaldamise kontekstis. Kostja avaldas faktiväite ,,lasi pankrotti“ samas lauses ja väite järel, et hageja „keerutas“ toetusraha „oma taskusse“ ehk ettevõttest raha välja. Seega saab mõistlik lugeja kostja avaldatust aru nii, et hageja võttis ettevõtte raha endale ja selline tegevus viis äriühingu pankrotti (hageja lasi äriühingu FL Transport OÜ pankrotti).
26.Kostja on esiteks seisukohal, et tegemist on väärtushinnangu, mitte faktiväitega, sest seda ei saa jah-ei skaalal kontrollida. Kostja selgitab, et on väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest ning kasutatud terminit ei leia ka õigusaktidest. Juriidiliseks terminiks on „pankroti väljakuulutamine“, kuid vaidlusalune väide on avaldatud just hinnanguna.
27.Kui kohus loeb väite faktiväiteks, on väide tõene. Kostja rõhutab, et artiklis räägitakse finantsseisust, mitte juriidilisest pankrotist, sest ettevõte viidi sellisesse seisu, millest see kunagi enam välja ei tulnud ja asi lõppes juriidilise pankrotiga.
28.Kohus tuvastab, et 2018. majandusaasta kohta koostatud aruandest tuleneb, et 2019 kuulutati välja ettevõtte pankrot ja algas pankrotimenetlus, mis lõppes kompromissiga, pankrotimenetluses jõudis pankrotihaldur mh järeldusele, et oluline osa ettevõtte varadest (immateriaalne põhivara summas 884 tuhat eurot, millest enamuse moodustasid arendusväljaminekud, sh EAS-i toetusega tehtud projekt) oli tegelikult väärtusetu. Mainitust võib omakorda järeldada, et tegelikult kuluarvetega viidi ettevõttest raha välja ajal, millal ettevõte oli juba maksejõuetu. Aruandes kirjeldatakse põhjalikult (dtl 221 – 224) tegevusi, mis viisid püsiva maksejõuetuse tekkeni.
29.Asjaolu, et 2018. ja 2019. aasta majandusaasta aruanded on koostatud ja esitatud äriregistrile märtsis 2023, ei muuda nendes toodud andmeid sobimatuks tõendiks väite tõelevastavuse tõendamiseks. Pooled ei vaidle, et aruanded olid 06.06.2023 artikli avaldamise ajaks äriregistrile esitatud ja avalikult kättesaadavad. Hageja väitega, et aruanne, kui tõend oli küll artikli avaldamise ajaks olemas, aga see ei sobi 2016. aastal toimunud äritegevuse tõendamiseks, kohus ei nõustu. Vaidlus puudub selles, et 2019. aastal kuulutas kohus välja esimest korda FL Transport OÜ pankroti. Majandusaasta aruanded, millele kostja tugineb, kajastavad ka 2019. aasta pankrotimenetluses tuvastatud asjaolusid (vt ülal p 27). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et 2019. aastal oleks pankrotimenetluses jõutud ebaõigetele järeldustele või et 2023. aasta pankrotimenetluse põhjused oleksid olnud teised, kui varem.
30.Ka hilisem, teistkordse pankrotimenetluse 07.08.2023 pankrotihalduri aruanne (dtl 260) kinnitab, et FL Transport OÜ ei ole pärast eelmist pankrotimenetlust tegutsenud ja ka 2023. aasta pankrotimenetluse aluseks oleva maksejõuetuse põhjused on samad, mis 2019. aastal 7 (21)
2-23-9525 toimunud pankrotimenetluse põhjused. Samuti ei ole väide ebaõige põhjusel, et 16.06.2020 kohtumäärusega esimene pankrotimenetlus kompromissiga lõppes. Vaidlus puudub, et 07.03.1019 kuulutati välja FL Transport OÜ pankrot.
31.Kostja poolt avaldatud väidet ei muuda ebaõigeks seegi, et 06.06.2023 artikli avaldamise seisuga ei olnud kohus FL Transport OÜ pankrotti teist korda välja kuulutanud. Kohus nõustub kostjaga, et mõistlik lugeja saab artiklit lugedes aru, et hageja tegevus viis lõpuks pankrotini ehk püsiva maksejõuetuseni. Sealjuures tuleb arvestada, et artikkel ei ole avaldatud erialakirjanduses ning selle autoriks ega sihtgrupiks ei ole õigusalase kõrgharidusega kitsas lugejaskond, kes mõistab ja eristab erinevad pankrotimenetluse etappe ja oskab vastavalt kasutada termineid nii, nagu need on sätestatud seaduses. Õige on seegi kostja käsitlus, et pankrotiolukord ehk püsiv maksejõuetus tekib alati enne, kui kohus pankrotimenetluse tulemusena pankroti välja kuulutab. Küll aga ei nõustu kohus kostjaga, et mittejuriidilise terminoloogia kasutamine muudaks faktiväite väärtushinnanguks.
32.Avaldatud väidet ei muuda ebaõigeks ka see, et hageja ei olnud alates 22.08.2018 FL Transport OÜ juhatuse liige, kuivõrd nii 2019 kui ka 2023 pankrotimenetluses osundatakse ühemõtteliselt, et püsiva maksejõuetuse sisulised põhjused ulatuvad aega ja on otseses põhjuslikus seoses hageja tegevusega juhatuse liikmena.
33.Seega on kostja tõendanud, et vaidlusalune väide, et Y.Y lasi FL Transport OÜ pankrotti, on tõene. Järelikult ei ole kostja avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet ja kohus jätab hageja nõude nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata, sest VÕS § 1047 lg 4 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Väide 2
34.Kostja avaldas 06.06.2023 artiklis lause „Targu jättis ärimees [hageja] Archimedesele mainimata, et oli veidi varem sarnase toote arendamiseks toetust küsinud ka EAS-ilt, seejärel sealt laekunud raha Almicut kasutades raharingidega oma taskusse keerutanud ja siis toetust saanud firma [FL Transport OÜ] pankrotti lasknud“, milles sisaldub hagi aluseks olev väide, et „Y.Y taotles EAS-ilt ja Archimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile“. Hageja nõuab väite ümberlükkamist. Väide on neutraalne ja tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 lasus väite ebaõigsuse tõendamiskoormis hagejal.
35.Kostja vaidleb vastu, et avaldas väite hageja toodud sõnastuses, vaid kostja avaldas, et tegemist on kahe „sarnase tootega“ ja mitte „kahe sisuliselt kattuva projektiga“. Kostja ei ole kunagi väitnud, et tegemist on „sisuliselt kattuvate projektidega“, vaid et need on sarnased.
36.Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei ole avaldanud väidet, et hageja taotles EAS-ilt ja Archimedeselt toetust kahele sisuliselt kattuvale projektile ja kohtuotsuse punktis 34 tsiteeritud lõigust ei saa tuletada ka sellist kaudset faktiväidet. „Sarnane“ ja „sisuliselt kattuv“ on kvalitatiivselt erinevad mõisted. Kohus saab lähtuda kostja poolt tegelikkuses avaldatust, mitte hageja subjektiivsest tõlgendusest.
37.Väide on neutraalne ja tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 lasus väite ebaõigsuse tõendamiskoormis hagejal.
38.Hageja tugineb väite ebaõigsuse tõendamisel sellele, et EAS-ilt toetust saanud projekt „GTS Express OÜ arenguplaani elluviimine“ ei sisalda Archimedese projekti „Rakendusuuring 8 (21)
2-23-9525 AURORA digitaalne infrastruktuur piiriüleseks e-kaubanduseks“ funktsionaalsusi. Projektide eristamine põhineb mõlema projekti kokkuvõttel (dtl 49-70). Hageja toob esile erisusi ja möönab samas oma 20.12.2023 menetlusdokumendi punktis 9 (dtl 776), et mõlema projekti kokkuvõttes on sarnaselt nimetatud tollivabastuse ja maksude haldamise loomine. Teema on küll sarnase nimega, aga Archimedese projekt sisaldas aktsiisi tolliladude funktsionaalsust (Aurora automatiseeritud käibemaksu- ja maksudeklaratsiooni teenuse mudeli arendamine) ning ei ole ligilähedanegi EASi projekti masinõppe põhisele lahendusele (eesmärgiga luua tollivabaduse ja maksude haldamise süsteem). Sel põhjusel on hageja hinnangul põhjendamatu jätta ajakirjanduses mulje, et sisult üks projekt sai kaks korda toetust.
39.Kohus ei nõustu hagejaga, et ajakirjanduses on loodud mulje, et sisult üks projekt sai kaks korda toetust. Esiteks avaldas kostja, et projektid olid sarnased. Hageja palub ümber lükata väite, et projektid on sisult kattuvad, kuid kostja ei ole sellist väidet avaldanud. Oma menetlusdokumendis asub hageja seisukohale, et avaldatud on, et sisult üks projekt sai kaks korda toetust.
40.Hageja poolt esitatud projektide kokkuvõtetega ei ole hageja tõendanud, et tegelikkuses avaldatud väide, et projektid on sarnased (mitte sisult kattuvad ega identsed, vaid sarnased) oleks ebaõige. Veel enam, oma 21.12.2023 menetlusdokumendis möönab ka hageja, et mõlema projekti kokkuvõttes on sarnaselt nimetatud tollivabastuse ja maksude haldamise loomine.
41.Hageja on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et väide on negatiivne tulenevalt selle avaldamise kontekstist, milles tulenevalt lasub hoopis kostjal väite tõelevastavuse tõendamiskoormis. Hageja on seisukohal, et kuivõrd lõigu alguses on märgitud „targu jättis ärimees Archimedesele mainimata“, jätab see mulje, et ühte asja „müüdi maha“ kaks korda ja selle mitteavaldamine EAS-ile on kuidagi taunitav või ebaseaduslik. Jääb mulje, et kui seda oleks EASile avaldatud, poleks hageja saanud „raha oma tasku keerutada“.
42.Kohus hagejaga ei nõustu. Hageja poolt ümberlükatava faktiväite kontekstis ei oma lauseosa „targu jättis ärimees Archimedesele mainimata“ tähendust. Hageja ei vaidlusta seda väite osa, mille kohaselt ta midagi mainimata jättis. Hageja etteheide väite ebaõigsusele on ühemõtteliselt see, et projektid olid erinevad. Küll saab lauset „targu jättis ärimees [...] mainimata [...]“ hinnata ka eraldi väärtushinnanguna hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kontekstist (sellest kohtuotsuse p-s 86 jj).
43.Täiendavalt märgib kohus, et isegi kui lugeda väide nr 2 negatiivseks, on kostja omalt poolt, ja olemata selleks kohustatud, tõendanud, et väide vastab tõele. Kostja tugineb (21.08.2023 vastus hagile, p 3.20.1, dtl 140) sellele, et sarnasus mõistliku isiku testi rakendades seisneb selles, et mõlema projekti puhul on tegemist e-kaubanduse lahendusega (tolliprogramm) samas valdkonnas (e-kaubandus) ja sama toote näol (e-lahendus). Kohus nõustub kostjaga, et sarnasuse kriteeriumi sisustamiseks on eelnevad pidepunktid piisavad. Sealhulgas haakub kostja hinnang sarnasusele hageja 20.12.2023 menetlusdokumendi punktis 9 avaldatuga, et mõlema projekti kokkuvõttes on sarnaselt nimetatud tollivabastuse ja maksude haldamise loomine.
44.Kostja tõendab avaldatud väite tõelevastavust EAS-i 17.05.2018 otsusega, EAS-ile esitatud taotlusega ja SA Archimedese 29.03.2019 otsusega (dtl 272-310). Viidatud tõenditest kogumis tuleneb, et EAS-i otsuse kohaselt on välja arendatud e-tolliprotseduurid (E-Customs System); loodud tollivabastus ja maksude haldamise süsteem (Customs Clearance and Tax 9 (21)
2-23-9525 Representation System) (dtl 274) ning Archimedese otsuse kohaselt oli Eurora projekti eesmärgiks luua ekaubanduse tollideklaratsioonide teenusplatvormi mudel (dtl 306). Kohus tuvastab, et viidatud kirjeldused on sarnased. Kohus arvestab ka, et väide kahele sarnasele projektile EAS-ilt ja Archimedeselt toetuse küsimisel ei ole esitatud kontekstis, millest sarnasuse tõttu oleks projekt osutunud näiteks abikõlbmatuks. Kohus küsis menetluse kestel konteksti mõistmiseks, kas hageja on tuginenud ja tõendanud, et ühele ja samale asjale ei tohi EAS-ilt ja Archimedeselt toetust küsida, ning hageja selgitas, et see, kas nii saab või saa taotleda toetust, ei ole vaidluse all (21.11.2023 eelistung, ajamärge 00:10:15, dtl 764). 27.03.2024 istungil täpsustas hageja, et sellist keeldu ei ole olemas (ajamärge 00:51:37, dtl 991).
45.Kostja on ühtlasi tuginenud 16.08.2018 kirjavahetusele (dtl 312), milles arutati tolliprogrammi, kui Archimedese abikõlbulikkuse periood ei olnud veel alanud, kuid FL Transport OÜ (senise nimega GTS Express OÜ) oli teinud ettevalmistusi. Projektide sarnasus tuleneb ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Cybernetica AS-i 10.12.2018 ühispakkumisest (dtl 318jj), mille kohaselt (a) FL Transport OÜ (tookordse nimega GTS Express) on neilt pakkumist küsinud, (b) nad informeerisid 07.12.2018 FL Transport OÜ-d ühispakkumise esitamisest ja (c) hiljem teatati ühispakkujatele, et pakkumine tuleb esitada Eurora Solutionsile (tookordse nimega Aurora Solution OÜ). Viidatud tõendeid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et kaks projekti olid sarnased.
46.Projektide sarnasust tõendab kostja ka 07.01.2019 hageja ja X.X (Almic) e-kirjaga (dtl 805), mille kohaselt hageja selgitas, et edasi arendust GTS alt ei tee ja kogu IT läheb Aurora alla. Hageja vaidleb vastu, osundades, et kirjast tuleneb, et GTS tõmbab otsad kokku. Kohus asub seisukohale, et 07.01.2019 e-kirjavahetus on oma sisult laialivalguv ega käsitle IT-arendust sellise detailsusastmega, et sellest saaks teha järeldusi projektide sarnasuse või erinevuse kohta.
47.Seega ei ole kohtu ette toodud tõendeid, et väide kahe projekti sarnasusest oleks ebaõige, lisaks on kostja tõendanud, et väide vastab tõele. Järelikult ei ole kostja avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet ja kohus jätab hageja nõude nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata, sest VÕS § 1047 lg 4 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Väide 3
48.Kostja avaldas 06.06.2023 artiklis lause „Targu jättis ärimees [hageja] Archimedesele mainimata, et oli veidi varem sarnase toote arendamiseks toetust küsinud ka EAS-ilt, seejärel sealt laekunud raha Almicut kasutades raharingidega oma taskusse keerutanud ja siis toetust saanud firma [FL Transport OÜ] pankrotti lasknud.“. Hageja on seisukohal, et väites on avaldatud väide, et „Y.Y pani toetusraha oma tasku.“. Hageja nõuab väite ümberlükkamist. Väitest tuleneb hageja hinnangul, et toetusraha jõudis skeemide kaudu Y.Y taskusse, st isiklikku kasutusse. Väide on negatiivne ja tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 lasus väite tõelevastavuse tõendamiskoormis kostjal.
49.Kostja märgib, et tegelikult avaldas kostja, et hageja on EAS-ilt saadud toetust „oma taskusse keerutanud“ ja tegemist ei ole faktiväitega, vaid väärtushinnanguga. Tegelikkuses avaldatud väide: „taskusse keerutama“ või ka hageja vaidlustatud: „pani raha tasku“ on
10 (21)
2-23-9525 kujundlikud ja hinnangulised väited, mille ümberlükkamist ei saa nõuda. „Taskusse panema/keerutama“ ei ole jah-ei skaalal mõõdetav.
50.Kohus kostjaga ei nõustu. Avaldatud väite „laekunud raha Almicut kasutades raharingidega oma taskusse keerutanud“ lugemisel saab mõistlik keskmine lugeja aru, et hageja pööras raha oma isiklikuks otstarbeks. See, kas kasutada selle tegevuse kirjelduseks väljendit „taskusse keerutama“ või „taskusse panema“ ei oma väite sisu osas tähendust. Niisamuti ei muuda mõnevõrra kujundlikum keelekasutus „taskusse keerutama“ faktiväidet väärtushinnanguks. See, kas hageja pööras toetusraha enda isiklikuks otstarbeks või keerutas raha taskusse või pani raha taskusse, on jah-ei skaalal mõõdetav ja selle väite tõesus tõendatav.
51.Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostja on tõendanud, et toetusraha jõudis hageja isiklikku kasutusse.
52.Kostja tugineb väite tõelevastavuse tõendamisel kahtlustuse (dtl 162-174) ja süüdistusakti (dtl 809-911) tekstile, hageja e-kirjale (dtl 806), artiklile (dtl 665) ja kriminaalasja kohtueelses uurimises raamatupidaja C.C tunnistajana antud ütlustele (dtl 800). Samuti tugineb hageja Exceli tabelile (dtl 357-359), milles on toodud Almicule laekunud summad märgistusega „sisse“.
53.Hageja on vaidlustanud Exceli tabeli ja kahtlustuse ehtsuse ja kohus nõustub hagejaga, et mõlemad dokumendid, st dtl 162-174 asuv dokument, mida kostja nimetab kahtlustuseks, ja dtl 357-359 asuv Exceli tabeli, on ebaselged. Dokumentidest ei nähtu nende koostajat ega koostamise aega. Dtl 162-174 asuv dokument on küll kahtlustusele omases stiilis, kuid toimikus olevast ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et tegemist on kriminaalasja kahtlustusega. Dtl 357-359 asuva tabeli puhul ei ole üldse võimalik tõsikindlalt veenduda, mis dokumendiga on tegemist. Kohus loeb tõendid ebausaldusväärseks ja nendega TsMS § 238 lg 5 alusel ei arvesta.
54.Kohus kohustas kostjat esitama kahtlustuse originaali, kostja selgitas, et ta ei saa kahtlustuse originaali esitada, selle asemel esitas kostja 31.01.2024 sellele järgnenud ning samasisulise Euroopa Prokuratuuri 22.09.2023 koostatud süüdistusakti (dtl 809-911), milles on esitatud kõik kostja 21.08.2023 vastuse punktides 3.25 jj esitatud asjaolud (st asjaolud, mille tõendamiseks kostja algselt tugines kahtlustusele), s.h mille kohaselt Y.Yt, E.Y.ut, GTS Express OÜ-d ja Almic OÜ-d süüdistatakse vastavalt KarS § 210 lg 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o soodustuskelmuse esimese alternatiivi toimepanemises ehk pettuse teel soodustuse saamises.
55.Kohus asub seisukohale, et süüdistusaktiga ei ole võimalik tõendada süüdistusaktis loetletud asjaolusid. Süüdistusakti märgitakse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 154 lg 2 p 1 kohaselt kuriteo asjaolud ja p 4 kohaselt tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Seega on süüdistusakt prokuratuuri käsitlus asjaoludest ehk hüpotees, mis on analoogne hageja käsitlusega asjaoludest hagimenetluses. Asjaolu, et süüdistusaktis on loetletud faktilised asjaolud, ei tähenda, et need on ka sama süüdistusaktiga tõendatud. Seda, kas süüdistusaktis märgitu on tõendatud, hindab kohus kriminaalmenetluse raames. Kohus küsis kostjalt 21.11.2023 eelistungil kahtlustuse kontekstis (kuid seisukohad on ülekantavad süüdistusaktile), kas kahtlustus oli tõendina esitatud muu hulgas tõendamaks seda, et avaldatud faktiväited on tõesed (ajamärge 01:29:44, dtl 771) ja kostja kinnitab, et kahtlustus ei tõenda ühegi fakti olemasolu, peale selle, et kahtlustus on esitatud (ajamärge 01:29:54, dtl 771). Seega ei tõenda süüdistusakt seda, et faktiväide „Y.Y pani toetusraha oma tasku“ vastaks tõele. Sel põhjusel ei ole asjakohased ka kostjate viited sellele, et 11 (21)
2-23-9525 süüdistusaktis on korduvalt viidatud raharingidele ega konkreetsed kohad süüdistusaktis, millised on kostja poolt 31.01.2024 seisukoha punktis 2.34.5 esile toodud. Süüdistusaktis toodud kirjeldused olemuslikult ei saa tõendada, et vastavad faktilised asjaolud leidsid aset ja seega ka artiklis avaldatud samasisulise faktiväite tõelevastavust, mistõttu kohus sisuliselt kostja käsitlusi süüdistusakti sisu ja väidete osas ei hinda.
56.Kostja tõendab väite tõelevastavust ka Y.Y 02.04.2018 e-kirjaga X.Xle (Almic OÜ) (dtl 806), millises hageja kirjutab „Meie ja EAS rahastus vaatame eraldi tegelikkusega. Samas suure arve teeme iga kuu ikka, lihtsalt Sinu osa jääb Sulle ja muu tuleb ringiga tagasi.“. Nimetatud e-kiri ei tõenda, et toetusraha oleks jõudnud ringiga Y.Y isiklikku kasutusse, mistõttu ei tõenda e-kiri avaldatud väite tõelevastavust.
57.Kostja osundab oma teesides ka 27.10.2023 menetlusdokumendi lisana 14 esitatud artikli lkle 2 (dtl 665). Vastava tõendi kohta kirjutab kostja oma menetlusdokumendis, et ajakirjanduses on kajastatud, et hageja on antud kohtu alla kriminaalasjas, kus teda süüdistatakse kelmuses ja teda ähvardab kuni viieaastane vanglakaristus. Nimetatu ei tõenda aga, et toetusraha oleks jõudnud Y.Y isiklikku kasutusse, mistõttu ei tõenda artikkel avaldatud väite tõelevastavust.
58.Samuti tugineb kostja raamatupidaja C.C 18.05.2023 kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulamise protokollile (dtl 800), täpsemalt protokolli lõigule, milles raamatupidaja andis ütlusi, et selleks, et saada maksekorraldused, tehti rahadega ringe, millesse olid kaasatud Maxstax, Canderos jt, et raharingid mõtles välja hageja ja andis nendeks ka sisendi. Samas lõigus kinnitab raamatupidaja, et temale ei jäänud muljet, et kedagi petetakse. Kohus ei tuvasta tõendist, et seal oleks käsitletud küsimust sellest, kas raha jõudis isiklikult hageja kasutusse, mistõttu ei tõenda raamatupidaja kriminaalmenetluses tunnistajana antud ütlused avaldatud väite tõelevastavust.
59.Seega ei ole kohtu ette toodud tõendeid, et hageja pani toetusraha oma tasku. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidete tõelevastavust, tuvastab kohus, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite ja hagejal on õigus nõuda väite ümberlükkamist. Väite ümberlükkamise viisiga seonduvad küsimused lahendab kohus otsuse punktis 78. Väide 4
60.Kostja avaldas 18.02.2023 artiklis laused „Y.Y (vasakul) teatas viis aastat tagasi, et peagi paneb ta Eesti ja Hiina vahel vuhisema süstikrongid ning meeletutes kogustes Hiina kaupa hakkab Eesti kaudu Euroopasse voolama. Tegu oli sulaselge blufiga.“ ja „Viis aastat tagasi murdis Y. [hageja] jõuliselt meediaveergudele, teatades, et peagi paneb ta Eesti ja Hiina vahel vuhisema süstikrongid ning meeletutes kogustes Hiina kaupa hakkab Eesti kaudu Euroopasse voolama. Vaid vähesed teadsid, et tegemist oli sulaselge blufiga ning selleks ajaks oli Y.u [hageja] logistikaäri omadega uppi lendamas.“.
61.Samuti avaldas kostja 18.04.2023 artiklis lause „Y.Y ahvatles taas olematute Hiina süstikrongidega.“ ja „Mingeid süstikronge polnud [...].“.
62.Eeltoodus tulenevalt on hageja seisukohal, et 18.02.2023 ja 18.04.2023 artiklis avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite, et süstikrongide projekt oli Y.Y bluff. Hageja nõuab väite ümberlükkamist. 12 (21)
2-23-9525
63.Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole faktiväite, vaid väärtushinnaga. Sõnal „bluff“ ei ole üheselt määratletud tähendust ja sõna on hinnanguline. Kohus asus eelistungil ja jääb otsuses seisukohal, et tegemist ei ole faktiväitega. Kohus nõustub kostjaga, et bluffima on kujundlik ja hinnanguline sõnakasutus, mis ei ole jah-ei skaalal hinnatav ja sellel põhjusel ei ole väidet võimalik ka ümber lükata.
64.Väide sisaldab väärtushinnangut ja seda saab hinnata eraldi hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kontekstis (sellest kohtuotsuse p-s 86 jj).
65.Seega, kuivõrd kostja ei ole avaldanud faktiväidet, et süstikrongide projekt oli Y.Y bluff, jätab kohus hageja nõude nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata, sest VÕS § 1047 lg 4 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Väide 5
66.Kostja avaldas 06.06.2023 artiklis järgmised laused „Raha hakkas liikuma nagu kord ja kohus Archimedeselt Eurorale ja sealt edasi STACCi arvele. Kuna summad olid suured, koostas Eurora eraldi tabeli, kust on näha igakuised rahaliigutamised märksõnadega «välja» ja «sisse». Tabeli järgi maksis Eurora esmalt STACCile, kes jättis endale väikese osa toetusrahast, ning ülejäänud raha tasus Almicule. Seejuures Almicule laekunud 848 000 eurot oli Eurora maksetabelis tähistatud märksõnaga «sisse».“.
67.Hageja on seisukohal, et kostja avaldas seeläbi väite, et „Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le.“. Hageja peab väidet ebaõigeks ja nõuab selle ümberlükkamist.
68.Hageja selgitab, et projekti kogumaksumuseks oli 1 995 000 eurot, millest toetusraha moodustas 1 301 574,69 eurot ning Eurora omafinantseering 693 425,31 eurot. STACC OÜle tasuti 1 257 600 eurot ning TalTechile 660 000 eurot. Seega ei vasta tõele väide, et raha liikus Eurorast STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le. Samuti ei vasta tõele väide, et projektiraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le.
69.Kostja vaidleb vastu ja märgib, et kõnealune väide ei käi hageja kohta ning hagejal ei saa TsMS § 3 alusel olla selle osas kostja vastu nõudeid. Hageja vaidlustatud väites on nimetatud Archimedest, STACC OÜ-d ja Almic OÜ-d, kuid puudub mistahes viide hagejale. Väitest ei tulene ka viidet sellele, mis oli kirjeldatud rahaliikumises hageja roll.
70.Kohus kostjaga ei nõustu. Olgugi, et väidetes ei ole konkreetselt nimetatud hageja nime, on artikli kontekstis selgelt mõistetav, et artiklis läbivalt samastatakse hagejat ja Eurorat ning raha liikumine STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le toimus Eurora kaudu. Seega on kohus seisukohal, et väide on kaudselt avaldatud hageja kohta ja hagejal on õigus nõuda väite ümberlükkamist.
71.Kostja lisab, et kostja ei avaldanud väidet sellises sõnastuses, nagu hageja palub väite ümber lükata. Kostja ei ole kunagi avaldanud, et toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le. Ka kaudsete faktiväidete kontseptsioon ei luba hagejal väiteid välja mõelda. Tegelikult avaldati, et raha liikus “nagu kord ja kohus” Archimedeselt Eurorale ning artiklis kirjeldatud tabel kajastab, et Euroralt liikus raha esmalt STACC-le ning STACC tasus Almicu-le.
13 (21)
2-23-9525
72.Kostja selgitab, et artiklis on seejuures eraldi välja toodud nii projekti kogumaksumus (2 miljonit eurot, mis koosnes 1,3 miljonist eurost toetusrahast, millele lisandus 0,7 miljonit eurot omafinantseering), Almicule liikunud raha (0,848 miljonit eurot) kui ka see, et STACC-le jäi väike osa talle Euroralt laekunud toetusrahast. Eelnevast on selge, et artiklis ei väideta, et Archimedese toetusraha liikus vaid STACC-le ja Almic OÜ-le.
73.Kohus nõustub kostjaga, et artiklis ei ole avaldatud ega tulene artiklist ka kaudselt, et raha liikus läbi Eurora vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le. 27.03.2024 kohtuistungil selgitas hageja täiendavalt, et artikli mõte on jätta selline mulje, et hageja keerutab kogu raha enda taskusse ja et ta on ebaaus ja halb inimene. Hageja asus seisukohale, et kui artiklis oleks olnud kirjas, et mõistliku osa sellest rahast sai osutatud teenuste eest ka TalTech, siis oleks hageja näinud natuke ausam välja (ajamärge 01:44:34, dtl 956). Ka nimetatud käsitlusest ei tule kohtu hinnangul, et kostja oleks avaldanud, et raha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le.
74.Kohus saab lähtuda kostja poolt tegelikkuses avaldatust, mitte hageja subjektiivsest tõlgendusest. Seega saab kohus hinnata, kas väide, et Archimedeselt saadud toetus liikus Eurorale ning sealt edasi STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le, on tõene. Väide on neutraalne ja tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 lasus väite ebaõigsuse tõendamiskoormis hagejal.
75.Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et väide oleks negatiivne. Raha liikumiste ahel on olemuselt neutraalne asjaolu, mis saab olla kas tõene või väär. Sellest tulenevalt tõendamiskoormis ei pöördu.
76.Hageja ei ole väite ebaõigsust tõendanud. Hageja on küll toonud välja, et Eurora maksis vaid TalTechi ja STACC OÜ esitatud arved ja on seejärel märkinud, et kostja on jätnud eksitavalt avaldamata, et oluline summa Archimedese antud projektitoetusest tasuti TalTechile. Sealjuures on oluline, et hageja ei eita, et osa rahast tasuti STACC OÜ-le, kes omakorda tasus Almic OÜ-le. Hageja etteheide nii kirjalikes seisukohtades (hagi p 38, dtl 10; 20.12.2023 dokumendi p 22, dtl 77) ja ka istungil suuliselt avaldatud kohaselt on eelkõige see, et artiklist ei tulene, et osa rahast maksti TalTechile. Nimetatu ei muuda kohtu hinnangul aga vaidlustatud faktiväidet, mille kohaselt Archimedeselt saadud toetusraha liikus läbi Eurora STACC OÜ-le ja seejärel Almic OÜ-le, ebaõigeks.
77.Seega ei ole kohtu ette toodud tõendeid, et väide, mille kohaselt Archimedeselt saadud toetusraha liikus läbi Eurora STACC OÜ-le ja seejärel Almic OÜ-le oleks ebaõige. Lisaks puudub tegelikult vaidlus, et osa toetusrahast sellisel viisil ühingute vahel ka liikus. Järelikult ei ole kostja avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet ja kohus jätab hageja nõude nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata, sest VÕS § 1047 lg 4 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Väite ümberlükkamise viis
78.Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas hageja kohta ühe ebaõige faktiväite („Y.Y pani toetusraha oma tasku“), mille osas kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Seetõttu pole vaja andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel kontrollida ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd. 14 (21)
2-23-9525 Andmete ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14; 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11).
79.Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat avaldama väited veebilehel www.postimees.ee kestusega vähemalt kolm tööpäeva ja paberlehes vähemalt kahel leheküljel ilma täienduste või muude kommentaarideta ning tähesuurusega, mis vastab 06.06.2023, 18.04.2023 ja 18.02.2023 artiklite pealkirjadest suurimale, et tagada andmete proportsionaalne ümberlükkamine.
80.Hageja põhjendab kolme päeva pikkust avaldamist sellega, et artiklid ilmusid kolmel erineval päeval, mistõttu tuleb ka ümberlükkamine avaldada kolmel päeval järjest. Hageja selgitab, et kuivõrd ebaõigeid faktiväited sisaldavad artiklid olid kokku esitatud umbes 2,5 leheküljel, oleks proportsionaalne ebaõiged faktiväited paberlehes ümber lükata vähemalt kahel leheküljel fondiga, mis vastab 18.02.2023, 18.04.2023 ja 06.06.2023 artiklite pealkirjadest suurimale nii suuruse kui stiili poolest. Hageja on ühtlasi seisukohal, et väiteid kasutati artiklites, mis püüdsid hageja näo ja logodega lehekülgede ulatuses tähelepanu ja müüsid edukalt ajalehti, mistõttu kui ümberlükkamine ei toimu tähelepanu püüdval viisil, siis ümberlükkamine oma eesmärki ei teeni.
81.Kostja vaidleb hageja taotletud väidete ümberlükkamise viisile vastu, sest ümberlükatava teksti maht ei ole mistahes viisil võrreldav artiklite mahuga, mistõttu ei oleks artiklitega samaväärse leheruumi eraldamine ümberlükkamise teatele käsitletav ümberlükkamisena samal viisil ja vormis. Samuti ei tohi kostja hinnangul ümberlükkamisest saada meedia väljaande karistamise viis.
82.Kohus asub seisukohale, et hageja nõue avaldada ümberlükkamise avaldus veebilehel kestusega vähemalt kolm tööpäeva ja paberlehes vähemalt kahel leheküljel ja tähesuurusega, mis vastab artiklite pealkirjadest suurimale, on põhjendamatu ega vasta ümberlükkamise eesmärgile.
83.Põhjendamatu on hageja viide VÕS § 134 lg-le 5, mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Säte kohaldub mittevaralise kahju hüvitamisele, mittevaraline kahju hõlmab kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete ümberlükkamine ei ole mittevaralise kahju hüvitis.
84.Kohus kohustab kostjat avaldama järgmine teade: „AS Postimees Grupp avaldas 06.06.2023 ajalehe Postimees artiklis „Skandaalne ärimees tõi uurimise ka miljoniidu Eurora Solutionsi kohale“ Y.Y kohta ebaõige faktiväite, et Y.Y pani toetusraha oma tasku. Eeltoodu faktiväide on vale ja AS Postimees Grupp lükkab selle ümber.“.
85.Ümberlükkamise teade tuleb avaldada veebilehel www.postimees.ee kestusega vähemalt ühe tööpäeva ja peberlehes ühel korral ilma täienduste ja muude kommentaarideta sellisel pindalal, milline on teate avaldamiseks vajalik, ja tähesuuruses, mis ei ole väiksem kui teiste samal leheküljel olevate artiklite tekstiosade tähesuurus.
15 (21)
2-23-9525 (II)
86.Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel põhjusel, et kostja on avaldanud hageja kohta järgmiseid väärtushinnanguid:
86.1.„Skandaalne ärimees“ artikli pealkirjas;
86.2.„Targu jättis ärimees [...] mainimata [...]“;
86.3.„Eurotoetuste kättesaamiseks on [hageja] kasutanud kavalaid skeeme [...]“;
86.4.„tüssamise kahtlustega“;
86.5.„kokkumängu harjutatud“;
86.6.„kahtlasse skeemi“;
86.7.„võimalikku valemängu“;
86.8.„Süstikrongide projekt oli Y.Y bluff“;
86.9.„tegelikult Y. [hageja] trikitas“;
86.10.„ilusa muinasjutuga EAS-lt raha välja pumbati“;
86.11.„hakkaski vilgas arvemäng, mida eksperdid nimetavad ka raharingiks“;
86.12.„Vassimise järele lehkavat äritüli lahendavad kohtud“ ning
86.13.„Y. oli oma äriväljavaateid pehmelt öeldes ilustanud. Mingeid süstikronge polnud [...].“.
87.Kohus nõustub hagejaga, et viidatud väited on väärtushinnangud ja käivad hageja kohta, mistõttu saab ka hinnata, kas viidatud väärtushinnangud on ebakohased ja hageja õigusi riivavad.
88.Kohus asub seisukohale, et ühelgi viidatud väärtushinnangul ei ole eraldiseisvalt hagejat alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu, hinnangud ei ole ka ebasündsad ega vulgaarsed. Siiski nõustub kohus hagejaga selles, et artiklite seeria hageja kohta on süstemaatiline ja põhjalik ja keelekasutus artiklites keskmisest kujundlikum, st tegemist ei ole neutraalse pressiteate stiilis uudise avaldamisega. Kostja ise on keelukasutust nimetanud julgeks (27.04.2024 istung, ajamärge 02:19:28, dtl 996).
Arvestades väärtushinnangute hulka ja artikli keelekasutust, võib neid kogumis siiski pidada piiripealselt ebakohasteks. Tegemist on julgema sõnakasutusega kaasneva riski realiseerumisega. Seetõttu peab kohus vajalikuks hinnata, kas viidatud väärtushinnangute avaldamine on VÕS § 1046 lg 1 ja 2 kohaselt õigusvastane.
VÕS § 1046 lg-st 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
Artiklid kajastavad läbivalt avaliku toetusraha, mis ulatus sadadesse tuhandetesse eurodesse, kasutamist ja kriminaalmenetluse tasemel kahtlustusi, et raha kasutamisel on aset leidnud õigusrikkumisi. Vaieldamatult on tegemist teemaga, mille vastu on 16 (21)
2-23-9525 avalikkusel kõrgendatud huvi ja vastavalt ajakirjandusel põhjendatud õigus teemat käsitleda.
Kohus nõustub kostjaga ka selles, et artiklites väärtushinnangute avaldamine ei olnud mõeldud viha õhutamiseks hageja vastu, vaid artiklid olid suunatud avaliku raha kasutamise kajastamisele. Ka hageja ei ole tuginenud sellele, et artiklites avaldatu eesmärk oleks olnud hageja vastu viha õhutamine, vaid artiklid on hageja hinnangul olnud suunatud hageja maine hävitamisele ettevõtjana (hagi p 53, dtl 12) ja selle mulje jätmisele, et hageja on ebaaus pettur, kes ei peaks olema usaldusväärne juht ega ettevõtlusega tegelema (hagi p 57, dtl 13).
Kohus märgib täiendavalt, et hagejat saab avaldatud artiklite teemaderingi kontekstis pidada avaliku elu tegelaseks, mida tuleb samuti VÕS § 1046 kohaldamisel arvestada (nagu on selgitanud ka Riigikohus korduvates lahendites, sh 23.03.2023 lahendis 2-215449, p 14).
Kohus nõustub kostjaga, et artiklite eesmärgiks saab lugeda tähelepanu juhtimist võimalikule õigusrikkumisele, mis oli menetluses Euroopa Liidu tasemel.
Kõiki asjaolusid arvestades asub kohus VÕS § 1046 lg 2 järgselt poolte erinevate huvide ja hüvede kaalumisel järeldusele, et kostja poolt piiripealselt ebakohaste, mitte ebasündsate ega vulgaarsete väärtushinnangute avaldamine hageja kohta olukorras, kus kostja kajastas avaliku toetusraha kasutamisega seonduvat kriminaalmenetlust ja kahtlustusi raha väärkasutuse kohta, ei ole õigusvastane.
Arvestades hageja positsiooni ja vastavas küsimuses avaliku elu tegelaseks olemist, on tegemist väärtushinnangutega, milliste avaldamise talumist saab ja tuleb hagejalt eeldada. Ükski avaldatud väärtushinnang ei ole hageja suhtes põhjendamatult raske ega üleelamisi ja stressi põhjustav.
Seega kuivõrd kohus tuvastab, et väärtushinnangute avaldamine hageja kohta ei ole VÕS § 1046 lg 2 kohaselt õigusvastane, ei hinda kohus kostja süü küsimust.
Samadel kaalutlustel ja põhjendustel asub kohus seisukohale, et õigusvastane ei ole ka ebaõige faktiväite „Y.Y pani toetusraha oma tasku“ avaldamine, mistõttu ei hinda kohus ka selle avaldamise osas kostja süü küsimust.
Kuivõrd kohus asub seisukohale, et kostja tegevus väärtushinnangute ja ühe ebaõige faktiväite avaldamisel ei ole õigusvastane, ei ole täidetud VÕS § 134, § 1043 ja § 1045 mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused, millest tulenevalt jätab kohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel rahuldamata.
Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus rahuldamata ka viivise nõude.
(III)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
101.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 17 (21)
2-23-9525
102.Kohus on valdavas osas jätnud hagi rahuldamata, st viiest väitest nelja ümberlükkamise nõudes kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohus rahuldab hagi ühe faktiväite ümberlükkamise nõudes, jättes sealjuures hageja taotletud ümberlükkamise viisi kohaldamata.
103.Võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud 10% kostja ja 90% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud
TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 665 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
Hageja menetluskulude nimekirjas toodud pangatasu 0,10 eurot ja taksokulu 16,90 eurot ei ole käesoleva menetlusega seostatud ning kohus ei pea kulu põhjendatuks.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hageja 27.03.2024 (täpsustatud 03.05.2024) menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 45 967,31 euro ulatuses (koos käibemaksuga), mis hõlmab 179,8 tundi tööd (vandeadvokaat Ginter 21,3 tundi keskmise tunnihinnaga 345 eurot ilma käibemaksuta, vandeadvokaat Gritsenko 71,9 tundi keskmise tunnihinnaga 230 eurot ilma käibemaksuta, vandeadvokaat Estorn 23,3 tundi keskmise tunnihinnaga 205 eurot ilma käibemaksuta ja juristi poolt 63,3 tundi keskmise tunnihinnaga 154,24 eurot ilma käibemaksuta). Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning on palunud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
Kostjal on vastuväide hageja esindaja näidatud tunnihinna suurusele, mis on 230 või 345 eurot tunnist. Riigikohtu praktikas ei ole kõrgemat kui 200 euro suurust tunnihinda põhjendatuks. Kostjal on vastuväide ka õigusteenuse mahule 93,4 tunni ulatuses ja kostja palub mitte välja mõista esindajakulusid suuremaks ulatuses kui 85,5 tundi ning mitte suurema tunnihinnaga kui 200 eurot.
Kohus on seisukohal, et hageja vandeadvokaatidest esindajate tunnitasud on 205 eurot ületavas osas põhjendamatud ning vastuolus Riigikohtu senise praktikaga. Kohus peab kõikide vandeadvokaatidest esindajate puhul põhjendatuks ja turuolukorraga kooskõlas olevaks tunnihinda 205 eurot, millele lisandub käibemaks. Puutuvalt juristi kaasamisse menetlustesse on Riigikohus selgitanud, et nimetatu on põhjendatud menetluskulude kokkuhoiu eesmärgil. Käesoleval juhul ei nähtu, et juristi kasutamine oleks toonud kaasa mistahes kokkuhoidu.
Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades oluliselt ülepaisutatud.
110.1.Hagiavalduse koostamisele (koos artiklite ja tõendite analüüsiga) on juristil ja kahel vandeadvokaadil kulunud ajavahemikus 20.04.2023 kuni 04.07.2023 kokku 63,6 tundi, kusjuures 32,9 tundi moodustab juristi töö.
18 (21)
2-23-9525
110.2.Arvestades hagiavalduse mahtu (16 lehekülge koos vormistuse ja lisade nimekirjaga) ning asjaolu, et hagiavaldus ei ole õiguslikult keskmisest ebaõigete avaldamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudest keerukam ega sisalda uudset õiguslikku käsitlust või analüüsi, ei peegeldu hagiavaldusest ega sellele lisatud tõendite hulgast 63,6 tundi tööd kogumaksumusega 15 990 eurot (koos käibemaksuga). Koos eelneva tõendite analüüsiga ja kliendiga vajaliku suhtlusega võib hagi koostamist pidada põhjendatuks maksimaalselt 20 tunni ulatuses ehk 4920 euro ulatuses (20 * 205 * 1,2). Seega vähendab kohus menetluskulu 11 070 euro (15 990- 4920) võrra.
110.3.Hagejale on jurist ja kaks vandeadvokaati osutanud kokku õigusteenust 2,9 tunni ulatuses kogumaksumusega 646,20 eurot (koos käibemaksuga) 31.07.2023 menetluskulude nimekirja koostamisel. Põhjendatuks saab lugeda kuni 30 minutit ehk 123 eurot (0,5 * 205 * 1,2), mistõttu vähendab kohus menetluskulu 523,20 euro (646,20 123) võrra.
110.4.Menetlusega hiljem ühinenud vandeadvokaat Gritsenko on perioodil 14.09.2023 kuni 19.09.2023 kulutanud kokku 13,1 tundi ehk 3615,60 euro (koos käibemaksuga) väärtuses tööd asja materjalide analüüsile. Esindaja vahetamisega seotud kulu ei ole TsMS § 175 tähenduses põhjendatud ega vajalik ega kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele. Seega vähendab kohus menetluskulu 3615,60 euro võrra.
110.5.Menetluskulude nimekirja kohaselt on seoses kostja menetluskulude katteks tagatise andmise taotlusega perioodil 30.10.2023 kuni 06.11.2023 hagejale osutatud kokku õigusabi 9,1 tunni ulatuses (sellest 2,5 tundi juristi tööd) kogumaksumusega 2226,60 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades kostja taotlust ja hageja vastust, saab põhjendatuks pidada kuni 5 tundi tunnihinnaga 205 eurot ehk 1230 (5 * 205 * 1,2) eurot ja kohus vähendab menetluskulu 996,60 (2226,60 – 1230) euro võrra.
110.6.Seoses 21.11.2023 kohtuistungiga on hagejale osutatud õigusteenust kokku järgmiselt ettevalmistus kohtuistungiks 5,1 tunni ulatuses 1407,60 eurot (koos käibemaksuga), juristi poolt 4 tunni jooksul menetluskulude nimekirja koostamine 648 eurot (koos käibemaksuga), juristi ja kahe vandeadvokaadi osalemine kohtuistungil 5,6 tundi kogumaksumusega 1591,20 eurot (koos käibemaksuga), minek ja tulek kohtuistungile 0,7 tundi 96,6 eurot (koos käibemaksuga) ehk kokku 3743,40 eurot (koos käibemaksuga). Põhjendatuks saab pidada kokku kuni 4 tunni ulatuses ettevalmistust ja kahe vandeadvokaadi osalemist istungil 2*1,9 tundi tunnihinnaga 205 eurot ehk 1918,80 eurot (7,8 * 205 * 1,2). Seega vähendab kohus menetluskulu 1824,60 euro (3743,401918,80) ulatuses.
110.7.Ülejäänud osas peab kohus hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulu põhjendatuks. Kohus vähendab kulu õigusabile 18 030 euro võrra ning põhjendatud kulutused õigusabile on seega 27 937,31 (45 967,31 – 18 030) eurot.
Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 28 602,31 eurot (665 + 27 937,31) eurot, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele 10% ehk 2860,23 euro ulatuses. Hageja menetluskulud 25 742,08 euro ulatuses jäävad hageja enda kanda.
Kostja menetluskulud 19 (21)
2-23-9525
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kostja 27.03.2024 nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 94 tunni ja 3 minuti ulatuses tunnitasuga valdavalt 150-160 eurot (lisandub käibemaks) kokku summas 14 320 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja käibemaksu hüvitamist ei taotle.
Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
Kohus peab kostja lepinguliste esindajate tunnihinda 150-160 eurot, millele lisandub käibemaks, turuolukorraga kooskõlas olevaks ja põhjendatuks.
Kostjale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu.
Kostja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 14 320 eurot, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele 90% ulatuses ehk 12 888 euro ulatuses. 1432 euro ulatuses jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
Tasaarvestus
TsMS § 445 lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
Kohus määrab kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude suuruseks 2860,23 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
Kohus määrab hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 12 888 eurot ja mõistab need hagejalt kostja kasuks välja.
Kohus tasaarvestab kostja ja hageja nõuded TsMS § 445 lg 1 ja VÕS § 197 alusel kattuvas ulatuses summas 2860,23 eurot. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja tasuma kostjale 10 027,77 eurot menetluskulude hüvitist.
Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 20 (21)
2-23-9525
Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 06.05.2024 kohtuotsus.
21 (21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.