lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-23-4942/32

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustumise ootelViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 18.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-23-4942/32
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.11.2026
Staatus
Jõustumise ootel
Sõnade arv
2279
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-23-4942/22Tartu Maakohus Tartu kohtumaja12.01.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse aeg

18. november 2026

Kohtuasja number

1-23-4942

Kohtunik

Anu Ammer

Prokurör

Sofja Hristoforova

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Fred Bekkeri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

FRED BEKKER, isikukood 39303053517; kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: XXX

E

O

O TE

L

Kohus

KarS § 76; KrMS § 426 lg 1 ja § 432 lg 5

RESOLUTSIOON

M

Õiguslik alus

IS

Karistuse kandmise algus 12.01.2024 ja lõpp 01.09.2029.

ST

U

1.Vabastada FRED BEKKER tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 12.01.2024 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 01.09.2029 ning määrata tema katseaja esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

JÕ

U

1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.11.20261-23-1858/43Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.11.20261-26-6832/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 19.11.20261-25-2421/23Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.11.20261-26-3170/8Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.11.20261-20-738/91Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.11.20261-17-7350/157Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Kohaldada Fred Bekkeri suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 5 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi;

-

pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule kolme kuu jooksul peale vabanemist ja järgima vaimse tervise õe suuniseid; alluda elektroonilisele valvele.

Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Fred Bekkerile elektroonilise valve pikkuseks 6 (kuus) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

L

Fred Bekker vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

O TE

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

O

Viru Maakohtusse saabusid 19.10.2026 materjalid kinnipeetava Fred Bekkeri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla.

ST

U

M

IS

E

Fred Bekker on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.01.2024 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS 424 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.06.2021. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mida Fred Bekker kannab alates 30.10.2023. a, s.o kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga 3 aasta 8 kuu ja 24 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 5 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistuse kandmise aja hulka eelvangistuses viibitud aja alates 25.09.2023. a kuni 29.10.2023. a, s.o 1 kuu ja 4 päeva vangistust. Kandmisele kuuluvaks karistuseks luges kohus 5 aastat 7 kuud ja 20 päeva vangistust algusega 12.01.2024. Kohtuotsus jõustus 01.02.2024.

JÕ

U

Vangla materjalide põhjal iseloomustab Fred Bekkerit asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral, millest kaks karistust on arhiveeritud, teine reaalne vangistus. Esimese kuriteo pani toime alaealisena. Varasemalt karistatud joobes juhtimiste, kehalise väärkohtlemise, röövimise ja juhtimisõiguseta juhtimise eest. Praegust vangistust kannab joobes juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise muster jäänud varasemaga võrreldes samaks. Vägivaldsuse raskusaste suurenenud ei ole, kuid lisandus lähisuhtevägivald. Kuritegusid paneb üldiselt toime impulsiivselt, va rööv. Varasemate kuritegude toimepanemise põhjusteks oli alkoholi tarvitamine, impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus, grupi mõju ja kuritegelikud hoiakud. Viimase süüdimõistmise soodusteguriteks oli impulsiivsus, alkoholi tarvitamine ja kuritegelikud hoiakud. Kinnipidamisasutuses Fred Bekkeri kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on ühiskonnas ohtlik. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võib isik tekitada kannatanule kergemaid kehavigastusi ja valu. Isik võib vägivaldselt käituda, et lahendada konflikti olles alkoholijoobes. Samuti seisneb oht materiaalse kasusaamise eesmärgil vägivalla kasutamises ning mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik jätkab alkoholi tarvitamisega ning

tarvitamise käigus tekib konfliktne situatsioon, mida ta sihipäraselt lahendada ei oska. Juhul kui süüdimõistetu jätkab suhtlemist kriminaalse suhtlusringkonnaga, siis on tõenäoline uue kuriteo toimepanemine grupi mõjul. Tulenevalt Fred Bekkeri ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung

E

O

O TE

L

Fred Bekker taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et viibib jätkuvalt avavanglas. Rehabilitatsioonikeskusesse tahab minna seepärast, et ei taha minna tagasi keskkonda, kus kõik probleemid alguse said. Tahab oma mõtted korda ja elu paika saada, tegeleda alkoholi probleemiga. Lapsed elavad XXX ja lähedased XXX, suhted laste emaga on väga head, suhtleb laste ja laste emaga videokõnede teel. Käib endiselt XXX keskuses nõustaja juures, loeb palju eneseabi raamatuid, suhtleb sotsiaaltöötajatega, väljas on mõne psühholoogiga kontakti hoidnud. Lubas, et läheb vaimse tervise õe vastuvõtule ja kinnitas, et suudab sel korral kriminaalhoolduse nõudeid täita ja alkoholist loobuda. On aru saanud, et tema põhiprobleemiks on alkoholi liigtarvitamine, ta on kergeusklik ja läheb lihtsasti kaasa. Märkis, et eriala tal ei ole, aga Töötukassa kaudu saaks programmidesse, on varem töötanud katusepaigaldajana 15 aastat.

JÕ

U

ST

U

M

IS

Prokurör Sofja Hristoforova on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ei nõustu prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et kuigi vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtuvad süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud: töötamine karistuse kandmise ajal; sotsiaalprogrammide läbimine, ei nähtu aga iseloomustusest neid asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks piisavalt vähenenud. Süüdimõistetu korduvad kuriteod viitavad sellele, et ta ei ole suutnud oma elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Fred Bekker on viibinud neljal korral käitumiskontrollil, kuid igal korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (eiranud kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei täitnud kokkulepitud aegadel registreerimiskohustust, ei teavitanud ametnikku põhjustest, mis takistasid üldkasuliku töö sooritamist), samuti on katseajal pannud toime uue kuriteo. See omakorda näitab seda, et suhtumine kriminaalhooldusesse on ükskõikne. Süüdimõistetu iseloomustusest nähtuvalt on temale karistuse kandmise ajal korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi (kokku 5 korral). Kuna süüdimõistetu ei ole suutnud käituda ka karistuse kandmise ajal õiguskuulekalt, siis puudub prokuratuuril veendumus, et Fred Bekker suudaks õiguskuulekalt käituda ka karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise korral. Kohtu seisukoht Esmalt märgib kohus, et Fred Bekkerile on mõistetud liitkaristus muuhulgas ka esimese stme kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel lähtuda KarS § 76 lg-s 2 sätestatust. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Fred Bekker talle mõistetud vangistusest (5 aastat 7 kuud 20 päeva) ära kandnud 2 aastat 10 kuud ja 7 päeva ehk vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud.

O TE

L

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

O

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Fred Bekkeri saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Fred Bekkerile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

IS

E

Kriminaalhooldusametnik on kindlaks teinud, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama MTÜ XXX majutusteenusele aadressil XXX. XXX andis nõusoleku Fred Bekkeri võimalikul vabanemisel elama asumiseks MTÜ XXX elektroonilise järelevalve alla. Tegemist on heas korras majaga, kus on ühiselt kasutatavad ruumid ja kahesed toad. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks.

ST

U

M

Fred Bekker omab vabanemise korral töökohta SiiXXX OÜ-s ning esindaja on kinnitanud, et tunneb Fred Bekkerit ja teab tema ehitusalaseid tööoskuseid. Töökogemust ja oskusi omab üldehitusel, peamiselt spetsialiseerunud katuse ehitamisele. Seega saab isikul olema ametlik töökoht ja ja sissetulek. Vabanemisfondis on vangla iseloomustuse kohaselt XXX eurot ning tasumata võlgnevusi on XXX eurot. Jõgeva valla sotsiaaltööspetsialistid on avaldanud, et vajadusel saab vald tasuda majutusteenuse eest seni kuni Fred Bekker asub tööle.

JÕ

U

Süüdimõistetu lähedasteks on ema ja vennad-õed. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Ollakse valmis kinnipeetavat moraalselt ja materiaalselt toetama. Kinnipeetava sõnul kriminaalkorras karistatud tuttavatega ta ei suhtle, on aru saanud nende halvast mõjust. Ta soovib enda kõrvale inimesi, kes avaldavad talle positiivset mõju, kuna teab, et ta on kergesti mõjutatav. Elukoha ja keskonnavahetus on siinkohal kindlasti abiks ja kohus tunnustab kinnipeetavat sellise sammu eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata, kuna Fred Bekkeril on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tegemist on aga distsiplinaarkaristuse leebeima vormi ehk noomitusega, mistõttu võib eeldada, et tegemist on vähese tähtsusega rikkumistega (ei kandnud nimesilti jne). Kohus on aga seisukohal, et Fred Bekkerile määratud distsiplinaarkaristused ei anna isiku distsiplinaarkorras karistamise asjaolusid arvestades alust hinnata isiku käitumist karistuse kandmise ajal selliseks, mis muudaks ilmselgelt põhjendamatuks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, kui selleks esinevad muud

seaduses ette nähtud tingimused ja on täidetud seaduse nõuded isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

O

O TE

L

Iseloomustuses on märgitud, et isikul on alkoholi tarvitamisega probleeme, ta tunnistab seda ka ise. Alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel on otsene seos. Kinnipeetav on andnud nõusoleku pöörduda spetsialisti poole ning vajadusel läbima ravi. Ka kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et ta on aru saanud alkoholi sõltuvusest, tahab selle probleemiga tegeleda, pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule ja lõpetada alkoholi tarvitamise. Tugevaks motivaatoriks sellel teel peab oma alaealisi lapsi, kellele tahab olla hea ja eeskujulik isa. Kindlustamaks ja välistamaks seda, et Fred Bekker ei asuks vabaduses taas alkoholi tarvitama, on kohtul pädevus kohaldada Fred Bekkerile tema vabanemisel alkoholi tarvitamise keeldu KarS § 75 lg 2 p 2 alusel. Siinkohal tuleb Fred Bekkeril arvestada asjaoluga, et kriminaalhooldusseaduse § 261 kohaselt on kriminaalhooldajal õigus kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist ja teha seda ajal, mil kriminaalhooldaja seda õigeks peab. Kui kriminaalhooldusalune keeldub kontrollist, on see hinnatav kriminaalhooldaja kontrollile mittealumisena ning tegemist on KarS § 75 lg 1 p 3 rikkumisega, millele võib järgneda karistuse täitmisele pööramine. Positiivseks loeb kohus seda, et Fred Bekker ei tarvita narkootikume ning muud probleemkäitumist ei esine.

ST

U

M

IS

E

Positiivseks loeb kohus veel seda, et kinnipeetav on vangistuses töötanud majandustöödel, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Pere- ja paariosuhte vägivalla vähendamise“ ning nende programmide jätkutegevused. Samuti on Fred Bekker osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis (käib kohtumistel ka väljaspool vanglat), läbinud psühholoogilise nõustamise ja dialektilise käitumisteraapia oskuste treeningu, üldoskuste arenguprogrammi, osales Taastava õiguse vestlusringis ja sõltuvusgrupi „Sinu teekond muutuseni“ töös. Alates 11.09.2026 käib XXX Tervisekeskuses, et läbida alkoholitarvitamise häirega patsiendi nõustamise. Seega on Fred Bekker kinnipidamisasutuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt eneseharimise ja – abi huvides. Alates 07.08.2026 viibib Fred bekker avavangla osakonnas. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat XXX Tervisekeskuses käimise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Ametnikega teeb koostööd ning suhtleb avameelselt, mis viitab muutustele tema varasemates mõttemustrites.

JÕ

U

Eelnimetatud asjaoludest kogumis saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Fred Bekker on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Fred Bekkeri õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Fred Bekkeri üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 5 ja 9 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada alkoholi taastarvitamine, mille tõttu võib isik sattuda uuesti kuritegelikule teele. Lisaks selgitab kohus, et ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru

O TE

L

andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on Fred Bekkeril kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik.

O

Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 75 1 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks Fred Bekkeri puhul tema distsiplineerimise ja taasühiskonnastamise eesmärgil elektroonilise valve pikkuseks määrata 6 kuud.

ST

JÕ

U

Anu Ammer Kohtunik

U

/allkirjastatud digitaalselt/

M

IS

E

Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Fred Bekker lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Fred Bekker suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.11.20261-25-5698/38Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.11.20261-26-7846/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval