Reena Undrest 14. oktoober 2026, Kuressaare 2-19-1914
Võlgnik R.M (end , isikukood XXX) Usaldusisik V.J (isikukood XXX) Võlausaldajad: 1) PG Inkasso OÜ (end ITM Inkasso OÜ, registrikood 11100041) 2) B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ, registrikood 11542046 3) TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417) 4) Intrum Debt Finance AG (registrikood CHE100.023.266) 5) kohtutäitur O.B 6) kohtutäitur Rannar Liitmaa 7) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) 8) Bondora AS (registrikood 11483929) 9) F.Z (isikukood XXX), seaduslik esindaja E.V 10) V.Q (isikukood XXX), seaduslik esindaja E.V 11) Holm Bank AS (end Koduliising AS, registrikood 14080830) 12) B2 Kapital SIA (registrikood 40103645131) 13) ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada R.M (end , isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda R.M vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Vabastada V.J R.M usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.
3.Avaldada käesoleva määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu 7.02.2019.a määrusega kuulutati välja R.M (siis Tammor) pankrot ja nimetati tema pankrotihalduriks Martin Pärn. Võlausaldajate I üldkoosolek toimus 28.02.2019. a. ja nõuete kaitsmise koosolek 17.06.2019.a. Jaotusettepanek kinnitati Pärnu Maakohtu 3.09.2019 määrusega.
2.29.04.2020 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete eest raha saamata järgmistel võlausaldajatel: ITM Inkasso OÜ, OK Incure OÜ, TCM Estonia OÜ, Intrum Debt Finance AG, kohtutäitur O.B , kohtutäitur Rannar Liitmaa, PlusPlus Capital AS, F.Z , V.Q , Koduliising AS, B2 Kapital SIA ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS. Usaldusisiku ülesandeid määrati täitma V.J (siis Kikkas).
3.Kohus 19.05.2025 kohustas usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku aruanne koos võlgniku kõikide pangakontode väljavõtetega perioodi 29.04.2020 – 29.04.2025 kohta, kui võlgnik ei tööta, siis seletus mis põhjusel ei tööta ja mida ta on teinud mõistliku tulutoova tegevuse otsimiseks. Lisada tuleb tõendid: näiteks Töötukassa õiendid töö otsimise kohta. Nõuetekohane aruanne esitati kohtule 30.06.2025.
4.21.08.2025 kohus edastas kohtunõuded Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale ning Maksu- ja Tolliametile. Samuti määras kohus 21.08.2025 võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas, sh teatada võla jääk.
5.21.08.2025 teatas Eesti Töötukassa, et R.M-ile oli määratud töötutoetust perioodil 10.08.2020– 06.05.2021, 30.01.2023–26.10.2023.
6.27.08.2025 PG Inkasso OÜ teatas kohtule, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses ühtegi makset teostanud. Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud kuivõrd võlausaldaja nõudeid pole piisaval määral rahuldatud.
7.Sotsiaalkindlustusamet 27.08.2025 teatas, et R.M-ile on määratud ja makstud perioodil mai 2020 kuni mai 2025 kogusummas 4167,44 eurot (lapsehooldustasu, lapsetoetus ja hinnatõusu leevendamise toetus).
8.Maksu- ja Tolliamet esitas 29.08.2025 kohtule R.M maksuandmete tõendi. Esitatu kohaselt deklareeris võlgnik 2020 aastal brutotulu 3779,65 eurot; 2021 aasta ja 2022 aasta kohta andmed puuduvad; 2023 deklareeritud brutotulu oli 0,01 eurot ning 2024 aastal 3362,36 eurot. Tööandjatena on võlgnikule makseid deklareerinud X OÜ, X AS ja Osaühing X. Tervisekassa on võlgnikule teinud väljamakseid 2020 aasta mais ja juulis, 2024 aasta augustis, oktoobris ja novembris ning 2025 aasta jaanuaris ja märtsis.
9.02.09.2025 esitatud seisukohas ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ teatas kohtule, et R.M ei ole teinud ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ-le kohustustest vabastamise menetluses makseid. ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ on seisukohal, et R.M ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
10.Bondora AS 02.09.2025 seisukohas teatas, et maksed võlgniku poolt puuduvad ja Bondora AS ei ole nõus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.
11.03.09.2025 Holm Bank AS teatas, et võlgnik R.M ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud võlausaldajale Holm Bank AS väljamakseid ning nõuet vähendanud. Holm Bank
AS palub lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja keelduda võlgnikku R.M täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
12.B2 Impact OÜ (B2 Kapital SIA nõue, B2 Impact OÜ nõue ja TCM Estonia OÜ nõue) teatas, et ühegi nõude katteks ei ole kohustustest vabastamise menetluses 5 aasta jooksul makseid tehtud. Sellest tulenevalt ei saa ka järeldada, et võlgnik oleks tegelenud tulutoova tegevuse otsimisega. Võlausaldajad paluvad jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
13.Julianus Inkasso OÜ (Intrum Debt Finance AG nõue) 10.09.2025 seisukohas märkis, et võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 5 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgnik on töötanud ühe ja sama tööandja juures alla alampalga määra. 5 aastat alla alampalga eest töötamine ei ole kindlasti tulutoov tegevus, vaid pigem võlausaldajaid kahjustav. Pole lisatud tõendeid CV-de edastamisest kandideerimistest teistele ametikohtadele jne. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja teavitab, et ei ole laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele mitte midagi.
14.PlusPlus Capital AS 06.10.2026 teatas, et võlgnik ei ole menetluse kestel tagasimakseid teostanud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on süüliselt raske hooletuse läbi rikkunud menetluses olevate võlausaldajate huve ja võlgnikku ei tohi kohustustest vabastada. Võlausaldaja tugineb oma seisukohas allolevatele faktidele. Võlgnik ei ole teostanud ühtegi tagasimakset, küll aga nähtub aruannetest ja konto väljavõttest, et võlgnikul on selleks olnud piisavaid vahendeid. Võlgnik on süüliselt tegelenud vara raiskamisega ning seeläbi kahjustanud tugevalt võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole otsinud tulutoovamat tööd, ega esitanud ühtegi põhjendust või CV selle tegemiseks või tegemata jätmiseks. Võlgnik on võtnud endale KVM kestel uusi rahalisi kohustusi, mis taaskord on antud menetluses keelatud tegevus ja mis kahjustab menetluses olevate võlausaldajate huve. Nimelt on võlausaldaja analüüsinud võlgniku konto väljavõtteid menetluse perioodil. Läbivalt nähtub, et võlgnik tegeleb hasartmängurlusega, mida senises kohtupraktikas on peetud kui võlausaldajaid kahjustava tegevusena ja oma vara raiskamisena. Võlgniku hasartmängurlust saab lugeda kui võlgniku vastutustundetut käitumist oma vara ja kohustuste suhtes ning seeläbi teadlikult ja tahtlikult võlausaldajate huvide rikkumisena. Selline tegevus kahjustab võlausaldaja huve ja on käsitatav FIMS § 45 lg 3 p 4 järgi vara raiskamisena. Konto väljavõttelt perioodil 29.04.2020 kuni 29.04.2021 ja ka hilisemates konto väljavõtetes nähtub, et võlgnik on võtnud menetluse perioodil endale X AS-st lisa kohustuse, mida tasuda. Summad mida X AS-le tagasi makstakse näitavad, et tegu ei ole pelgalt kommunikatsiooniteenuste osutamisega, vaid siinkohal on kas võlgnik võtnud endale järelmaksu mingi seadme või ostu sooritamiseks. Lisaks on võlgnikul ka leping Tele2 AS-ga mida ta maksab. Võlausaldaja vaadelnud aruannet KVM perioodil nähtub, et võlgnik elab mugavat elu, sõidab pidevalt taksodega ja eelduslikult viibib ka X. Võlausaldaja tõi välja esimeses konto väljavõttes esitatud taksosõite, mis ei ole lõplik, kuid sõite nähtub iga perioodi konto väljavõttes regulaarselt ja miinimum 10 või enamat korda. Lisaks nähtub esimeses konto väljavõttes (2020-2021) võlgniku makseid X bensiinijaamas. Eeltoodust saab järeldada, et võlgnik viibib Rootsis pidevalt ja korduvalt. Sellest võlgnik aruandes ülevaadet ei ole esitanud, mis ta seal teeb ja miks seal viibib või kust saab raha, et sinna reisida. Tekib põhjendatud kahtlus, kas võlgnikul võib ka XX pangas mõni konto avatud olla. Konto väljavõttes nähtub ka Telia AS suuri makseid summades 98 € ja enam summades. Võlausaldaja kontrollis ja ei leidnud perioodil 2020-2025 ühtegi paketti, mis sellistes summades oleks. Seega võlgnik kasutab ka muid Telia teenuseid, mitte ainult teleteenuseid. Lisaks on nende aastate jooksul konto väljavõtetes kümnete ja kümnete kaupa eraisikute makseid 5-300 € ulatuses, mille eesmärk on teadmata. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, mis maksetega on tegu ja miks võlgnikule rahasid kantakse ja miks võlgnik siis suvalistes summades tagasimakseid teostab. Kas võlgnik võtab laene ja siis maksab neid mingi hetk tagasi? Kõigest eeltoodust saab ilmselgelt järeldada, et võlgnik ei ole huvitatud oma võlgnevuste tasumistest. Võlausaldaja leiab, et
kohustatud isikuna oma kohustuste täitmata jätmisega on pankrotivõlgnik teadlikult ja tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtud on varasemalt viidanud, et võlgniku selline käitumine on ka käsitletav kui VÕS § 104 lg 2 ja lg 5 sätestatud õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusena. Võlgnik ei ole teostanud ühtegi tagasimakset, kui tema sissetulek oleks seda võimaldanud. Võlgnik käitub vastutustundlikult, raiskab oma vara ja ei tee kõike endast olenevat, et oma nõudeid tasuda. Võlgnik ei näita üles hoolt elada minimaalsete kuludega, et oma nõudeid tasuda. Takso sõidud, hasartmängurlus, X reisid, uued võetud rahalised kohustused näitavad selgelt ja üheselt, et võlgnikul puudub mistahes initsiatiiv võlgnevuste tasumiseks ja et võlgnik on hooletu ja süüliselt läbi raske hooletuse kahjustab menetluses olevate võlausaldajate huve. Kõigest eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja menetlus lõpetada ja võlgnik kohustustest vabastamata jätta.
15.Kohus kuulas võlgniku ära 08.10.2025. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et on alates 2025 aasta juunist töötu. Käed ei tahtnud enam koostööd teha, käib nendega teraapiates. Tema töövõimet ei ole siiani hinnatud, osalist töövõimet tal praegu ei ole. Kui kohustustest vabastamise menetlus algas oli tal kohustusi u 18 000 eurot, võlausaldajatele ei ole midagi tagasi maksnud. Alguses elas üürikorteris, ei olnudki raha maksta. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest siiani on väga vähe tööl käinud. Tööl ei ole käinud, sest elab linnast väljas, bussiliiklus XXX s on väga kehv, autot ei ole. XXX on linnast 5 km, aga bussid ei käi nii nagu vaja, et tööl saaks käia. Laps oli ka väga pikalt haige, oli pikalt kodune. Ei ela linnast kaugel, aga ei ole transporti, abikaasa on enamuse ajast ära. Tööle läks pärast seda, kui laps viimast korda lasteaias käis. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada. Kokku on kolm ülalpeetavat. F.Z ja V.Q ka. Annab neile raha, nad ei jää millestki ilma, elatisesummasid, mida tahetakse maksta ei ole. Ei maksa ka jooksvat elatist. Kui lapsed raha küsivad, siis annab neile. Ei tea, kui suures summas elatist tahetakse, alguses oli 300 eurot nägu, nüüd on vist 100 euro ringis. Viis aastat on keskmine sissetulek olnud 500 eurot kuus. Kui tööle läks, siis peeti palgast kinni, olid vist alimendid, ei ole täpsemalt huvi tundnud. Töötas alla alammäära palgaga kuna oli poole kohaga. Oli vist rohkem kui pool kohta. Ei tea, miks poole kohaga oli. Alguses võeti sellele kohale ja sinna jäigi. Viie aasta jooksul sõltus bussiaegadest ja kõigest, otsis tööd ka. Ei teadnud, et tuleb aruandele lisada tõendid töö otsimise kohta. On rääkinud usaldusisikuga ja luges kohtumäärust. Kolmandatelt isikutelt laekunud summade kohta selgitas, et makseid on teinud tema praegune abikaasa, ema, onu, täisealine poeg, sõber, sõbranna mees. Arvetele kantud rahasid nimetas jooksvateks rahadeks. Ema ja onu käest on võtnud söögiraha, kui vaja on olnud. Eesti Lotot ei ole ammu mänginud. Elisa Teleteenused AS-i suurte arvete osas selgitas, et need tegi suureks laps. Eitas Elisaga järelmaksulepingu omamist. Välismaal ei ole ammu käinud, vahepeal sai käidud. Abikaasa oli X ja kutsus, andis raha pileti ostmiseks. Viaplay maksed on vist Go3 maksed.
16.Ärakuulamisel osalenud võlausaldajate F.Z ja V.Q seaduslik esindaja avaldas, et kuuldud olukord on sama, mida laste käest ja kohtutäiturilt tulevas infos kuuleb. Leiab, et võlgnikku ei ole põhjust kohustustest vabastada. Jooksvat elatist võlgnik poegadele ei maksa. Kohtutäitur täidab jooksva elatise nõuet, sealt on ilmselt need mahaarvamised pärit.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
17.Kuna kohustustest vabastamise avaldus esitati enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, sh selle lõpetamisele kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022 (FIMS § 68 lg 2).
18.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lgle 1.
19.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
20.R.M ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
21.Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust, s.o kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või on neid rikkunud. Kohustuste rikkumisel peab ka tuvastama, kas võlgnik on neid rikkunud süüliselt ning kahjustanud sellega ka võlausaldajate huve.
22.Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel selgitas kohus võlgnikule tema kohustusi, sh kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda aktiivselt otsida ning teha kõik endast oleneva võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
23.Kohtule esitatud aruandest ning võlgniku selgitustest nähtuvalt on ta olnud tööga hõivatud osaliselt, s.t on periooditi olnud töötu (saanud töötutoetust), on olnud kodune ja töötanud vähendatud koormusega. Võlgniku selgitusel on kohustustest vabastamise menetluse ajal olnud tema töökoormus pool kohta või natuke rohkem. Võlgniku sõnul on tema töötasu olnud u 500 eurot kuus.
24.Võlgnik ei suutnud anda kohtule usutavat selgitust selle kohta, miks on töötanud vaid osalise koormusega. Kohtu hinnangul ei ole usutavad võlgniku väited, et tööl käimist takistas transpordi puudumine, kuivõrd võlgniku enda sõnul elab ta Kuressaare linnast 5 km kaugusel. Tegemist on vahemaaga, mis on jõukohane ka jalgsi või jalgrattal läbimiseks ehk puudub otsene vajadus auto omamiseks tööl käimise eesmärgil. Peatus.ee keskkonnast tuvastas kohus, et võlgniku elukohale lähimast bussipeatusest väljub buss X neli korda päevas. Samas võlgniku elukohast vaid 3 km kaugusel X teel asuvast X bussipeatusest väljub buss X poole tööpäevadel 10 korda päevas ning linnast tagasi samasse peatusesse saab 9 korda päevas. Kohustusest vabastamise menetluse ajal ei olnud võlgnikul tuvastatud puuduvat või osalist töövõimet ehk puudusid füüsilised takistused töötada täiskoormusel. Kohus möönab, et võlgniku lõpetamata keskharidus piirab võlgniku valikuid töökoha leidmisel, kuid ei saa olla mitte mingiks takistuseks täiskohaga töötamisel.
25.Võlgnik ei ole kohtu hinnangul esitanud ühtegi usaldusväärset põhjendust ega tõendit selle kohta, milliseid samme on ta astunud lisatöö või suurema sissetulekuga töökoha leidmiseks. Kohtu hinnangul, arvestades viie aasta pikkust ajavahemikku ning võlgniku kohustust tasuda võlausaldajate nõudeid ning lisaks tagada enda toimetulek, oleks ta pidanud võtma tarvitusele märksa ulatuslikumaid abinõusid tulutoovama tegevuse leidmiseks.
26.Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust aktiivselt otsida. Esitatud asjaolud ei näita, et võlgnik oleks võtnud tarvitusele kõik mõistlikud abinõud sissetuleku suurendamiseks, sealhulgas oma kvalifikatsiooni täiendamiseks või tööalaste võimaluste laiendamiseks.
27.Võlgniku sõnul on kohustusest vabastamise menetluse ajal olnud tema sissetulek keskmiselt 500 eurot kuus. Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtetest nähtuvalt on aga võlgniku kontole 29.04.2020-29.04.2021 laekunud kokku 13164,31 eurot (kuus keskmiselt 1097,03 eurot), 29.04.2021-29.04.2022 11127,17 eurot (kuus keskmiselt 927,26 eurot), 29.04.2022-29.04.2023 11531,65 eurot (kuus keskmiselt 960,97 eurot), 29.04.2023-29.04.2024 10472,46 eurot (kuus keskmiselt 872,71 eurot) ja 29.04.2024-29.04.2025 16647,49 eurot (kuus keskmiselt 1387,29 eurot). Võlgnikul on kolm ülalpeetavat, kellest kahele on tal kohustus maksta elatist, seega tuleb asuda seisukohale, et võlgnik ei ole rikkunud tulu loovutamise kohustust.
28.Arvestades võlgniku tööga hõivatuse ja Eesti Töötukassalt töötutoetuse saamise perioodi on kohtule esitatud arvelduskontode väljavõtete pinnalt tuvastatav, et suure osa võlgniku sissetulekutest moodustasid kohustustest vabastamise perioodil kolmandatelt isikutelt saadud ülekanded. Eelnev on võimaldanud võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse ajal teenida minimaalset sissetulekut või olla ilma igasuguse sissetulekuta samas oma elustiili muutmata. Võlgnik on kohustusest vabastamise menetluse ajal saanud seetõttu lubada endale korduvat reisimist X ning 2024. ja 2025. aastal märkimisväärselt aktiivset taksoga sõitmist. Õige on ka ühe võlausaldaja tähelepanek, et võlgnik, vähemalt kohustustest vabastamise menetluse alguses, mängis aktiivselt lotot, kuid arvelduskonto väljavõtetest nähtuvalt on alates 2023 aastast (kaasa arvatud) ei ole võlgnik Eesti Lotole makseid teinud või on tehtud makse tema kontole tagasi kantud.
29.Kohustustest vabastamise menetlus kujutab endast võlgnikule antud võimalust vabaneda täitmata jäänud kohustustest, kui võlgnik käitub menetluse kestel heauskselt ning annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamisel. See tähendab mh, et menetluse kestel peab võlgnik korraldama oma elu säästlikult, hoiduma ebavajalikest kulutustest ning otsima võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kogutud tõendid ei anna kohtule alust järeldada, et võlgnik oleks astunud samme, mis oleks viinud võlausaldajate nõuete mingiski ulatuses täitmiseni.
30.Kohus on tuvastanud, et võlgnik ei ole teinud sisuliselt midagi, et võlausaldajate ees olevaid kohustusi vähendada ning on rikkunud enda PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi ja selline käitumine on süüline VÕS § 104 lg 4 mõttes. Antud juhul ei ole tegemist võlgnikuga, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudus huvi enda kohustuste täitmiseks. Võlgnik on pigem oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist sellesse, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKm 14.11.2011, nr 3-2-1-121-11, p 12). Kuna võlgnik oma ülalnimetatud kohustusi kohaselt täitnud ei ole, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja kohustustest vabastamisest keelduda.
31.Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (kohustustest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Praegusel juhul võlgnik rikkus tahtlikult PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
32.Eeltoodud põhjustel jätab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
33.Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus võlgniku usaldusisiku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (PankrS § 172 lg 4 teine lause).
34.Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
35.Kohus märkis pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud (PankrS § 158 lg 4 ls 2). Määrus on selles osas täitedokumendiks,
kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168, § 174 lg 1).