Võlgnik A T (pankrotis, IK XXXXXXXXXXXX) Pankrotihaldur vandeadvokaat Martin Pärn (AB Naur & Pärn–Juhkentali 52 Tallinn, tel: 601 2900, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada A T (IK XXXXXXXXXXXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu.
2.Võlausaldajatel on jäänud PankrS § 153 lg 1 p 2 märgitud II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt: • ITM Inkasso OÜ (11100041, maksed kanda ITM Inkasso OÜ arvelduskontole Swedbank, EE172200221026942756 ja selgitusse lisada nimi ja isikukood) on raha saamata summas 596,03 eurot, • OK Incure OÜ (11542046, OK Incure OÜ, Arveldusarve number: EE452200221066697508, Viitenumber: 64396800083065404) on raha saamata summas 1392,97 eurot, • TCM Estonia OÜ (12003417, TCM Estonia OÜ, Arveldusarve number: EE352200221050712088, Viitenumber: 64399800083068107) on raha saamata summas 2409,69 eurot, • Intrum Debt Finance AG (registrikood CHE-100.023.266, saaja: Intrum Estonia AS arvelduskonto Swedbank AS-s EE952200221016123815, viitenumber 04134093688) on raha saamata summas 5434,16 eurot, • kohtutäitur Enno Kermik (36310260016, saaja: Enno Kermik SEB Pank AS, arve nr EE291010010124452019) on raha saamata summas 159,85 eurot, • kohtutäitur Rannar Liitmaa (ik: teadmata, AS SEB Pank a/a EE131010010651314015) on raha saamata summas 264,05 eurot, • PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806, PlusPlus Capital AS arveldusarve nr EE082200221053320710, viitenumber 24353937) on raha saamata summas 3195,50
eurot, Bondora AS (registrikood 11483929, Bondora AS, SEB Pank a/a EE121010220119730015) on raha saamata summas 1387,22 eurot, S V (isikukood XXXXXXXXXXXXX, H V arveldusarve nr XXXXXXXXX) on raha saamata summas 75 eurot, S V (isikukood XXXXXXXXXXXXX, H V arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXX5) on raha saamata summas 75 eurot, Koduliising AS (registrikood: 14080830, E087700771000802113 LHV Pank, Viitenumber 0327607144) on raha saamata summas 1537,96 eurot, B2 Kapital SIA (registrikood: 40103645131, Creditreform Eesti OÜ arveldusarve nr EE702200221019967890 Swedbank AS-s, viitenumber 1704959511) on raha saamata summas 1206,64 eurot ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474, ERA Liisingu Inkassoteenused AS arveldusarve nr EE191010220080347016, SEB Pank) on raha saamata summas 442,85 eurot.
3.Vabastada pankrotihaldur Martin Pärn tema kohustustest A T pankrotimenetluses pärast käesoleva määruse jõustumist.
4.Jätta pankrotimenetluse kulud A T kanda.
5.Määrata pankrotihaldur Martin Pärn töötasuks 756 eurot (sh käibemaks).
6.Määrata A Tile pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.
7.Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot pankrotihaldur Martin Pärnale (isikukood 37710020012) kandes hüvitatava summa Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr EE962200221053379266 AS Swedbank.
8.Kinnitada A T pankrotimenetluse kulud summas 37,35 eurot.
9.Välja mõista A Tilt pankrotihalduri tasu menetlusabi korras mittehüvitavas ulatuses, so summas 279,60 eurot ja pankrotimenetluse kulud summas 37,35 eurot büroole, mille kaudu haldur tegutseb so Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ (arveldusarve nr EE962200221053379266 AS Swedbank).
10.Algatada A T suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
11.Nimetada A T kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks H K (isikukood XXXXXXXXXXXX, tel. XXXXXXXXXXX), kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud makseid hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (iga aasta 10.jaanuaril).
12.Usaldusisikul on kohustus esitada kohtule kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruanne.
13.Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik
peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti; usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 -584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1–11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lg 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõiduja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus); pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
14.Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril tuleb edastada määrus võlausaldajatele.
15.Saata määrus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkt 7 osas täitmiseks.
16.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu 7.02.2019 .a. määrusega kuulutas kohus välja A T pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Martin Pärna. Võlausaldajate I üldkoosolek toimus 28.02.2019. a. ja nõuete kaitsmise koosolek 17.06.2019.a. Jaotusettepanek kinnitati Pärnu Maakohtu 3.09.2019 määrusega.
2.26.03.2020.a. esitas pankrotihaldur kohtule aruande võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 158 kohaselt.
3.Kohus avaldas 30.03.2020.a. määruse alusel 30.03.2020. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus A T pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 14.04.2020 maksta kohtu deposiiti 1300 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud.
4.Pankrotihalduri 26.03.2020 aruandest nähtuvad järgmised asjaolud. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult
teatama. PankrS § 158 lg 3 sätestab, et pärast PankrS § 158 lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama pankrotiseaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 158 lõikest 3 esitab pankrotihaldur kohtule käesoleva aruande.
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivara puudus, kuid pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 1-1 alusel, sest võlgnik esitas kohtule koos pankrotiavaldusega kohustustest vabastamise avalduse.
2.Andmed pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Väljamaksed seoses vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuetegapuuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis- puudub. Massikohustused– puuduvad. Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 146 lg 1 p 4) Menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1) - puuduvad. Ajutise halduri tasu (PankrS § 150 lg 1 p 2) – puudub, sest kohus kuulutas pankroti välja PankrS § 15 lg 2 alusel jättes ajutise halduri nimetamata. Halduri tasu (PankrS § 150 lg 1 p 3)– PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 järgi tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ja ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 1-1 sätestatust. Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks ja halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 1-1). Haldur viis käesolevas menetluses läbi ja osales esimesel võlausaldajate üldkoosolekul ja nõuete kaitsmise koosolekul, tegeles nõuete kontrollimisega, taotles kohtutäituritelt täitemenetluste lõpetamist, suhtles võlgniku ja võlausaldajatega, koostas jaotusettepaneku, PankrS §-s 132 sätestatud aruande, PankrS §-s 66 lg 1 sätestatud aruande ja käesoleva aruande. Hinnanguliselt kulus eeltoodud ülesannete täitmiseks vähemalt 7 tundi. Arvestades pankrotihalduri tunnitasu suuruseks 90 eurot, palub haldur kohtul välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn (büroo, mille kaudu haldur tegutseb) kasuks 630 eurot (7 x 90 eurot), millele lisandub käibemaks summas 126 eurot (kokku 756 eurot koos käibemaksuga). Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise ja menetlusabi taotluse võib esitada haldur (PankrS § 65 lg 11 laused 2 ja 3). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Võlgniku AS Swedbank kontol nr EE942200221014587741 on käesoleval ajal üksnes 2.85 eurot ning eeltoodust tulenevalt palub haldur, et kohus määraks pankrotihalduri tasu
kandmiseks tagastamatu menetlusabi summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks 79,40 eurot) TsMS § 183 lg 2 alusel. Pankrotitoimkonna liikmete tasu (PankrS § 150 lg 1 p 4)– pankrotitoimkonda ei moodustatud. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks (PankrS § 150 lg 1 p 5) – puuduvad, sest kohus kuulutas pankroti välja PankrS § 15 lg 2 alusel jättes ajutise halduri nimetamata. Halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks kokku summas 37,35 eurot (millest kulud summas 28,39 eurot on kinnitatud 03.09.2019 kohtumäärusega): Halduri sõidukulud (bussipiletite kulu) võlausaldajate esimesele üldkoosolekule Kuressaares 28.02.2019 kokku 20,33 eurot, Võlgniku AS Swedbank kontoga nr EE942200221014587741 seotud kulud (tekkinud haldurist sõltumatult seoses võlgniku mittearestitava sissetuleku kasutamisega): Maksekorralduse teenustasu 0,38 eurot, pangakaardi kuutasud 16,64 eurot. PankrS § 66 lg 3 lause 2 sätestab, et jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub kohtul kõik ülaltoodud kulud summas 37,35 eurot kinnitada lõpparuande kinnitamisel. Pankrotiseaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summad- puuduvad.
3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotiste alusel tehtud väljamaksed I järgu nõuete osas: puuduvad. Jaotiste alusel tehtud järgmised väljamaksed II järgu nõuete osas: puuduvad. Jaotiste alusel tehtud väljamaksed III järgu nõuete osas: puuduvad.
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed puudusid.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümisele kuulunud pankrotivara puudus. Halduril puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saada vara.
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Valitsemisele kuulunud pankrotivara puudus.
7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud ITM Inkasso OÜ on raha saamata summas 596,03 eurot, OK Incure OÜ on raha saamata summas 1392,97 eurot, TCM Estonia OÜ on raha saamata summas 2409,69 eurot, Intrum Debt Finance AG on raha saamata summas 5434,16 eurot, kohtutäitur Enno Kermik OÜ on raha saamata summas 159,85 eurot, kohtutäitur Rannar Liitmaa on raha saamata summas 264,05 eurot, PlusPlus Capital AS on raha saamata summas 3195,50 eurot, Bondora AS on raha saamata summas 1387,22 eurot, S V on raha saamata summas 75 eurot, S V on raha saamata summas 75 eurot, Koduliising AS on raha saamata summas 1537,96 eurot, B2 Kapital SIA on raha saamata summas 1206,64 eurot ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS on raha saamata summas 442,85 eurot. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Nõuded mille osas esitas võlgnik vastuväited vastavalt pankrotiseaduse § 104 lõikele 1 ei osutunud tunnustatuks.
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse seda teha ka edaspidi.
9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused
Kohtukulud- puuduvad. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks- puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks- vt käesoleva aruande punkt 2.
10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgniku AS Swedbank kontol nr EE942200221014587741 on käesoleval ajal 2,85 eurot.
11.PankrS § 162 lõikes 3 nimetatud andmed Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib lugeda sissetuleku puudumist ja vastutustundetut laenamist ehk muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks, sest ta ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu.
12.Deposiit pankrotimenetluse raugemise vältimiseks PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust PankrS § 158 lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ei jätku (võlgniku arveldusarvetel on kokku 2,85 eurot) ja eeltoodu on aluseks ka käesoleva aruande esitamisele. Pankrotimenetluse jätkamiseks peaks deposiidi arvelt olema võimalik tasuda eelduslik halduri tasu ja lisaks peaks tasustatud saama ka edasine halduri töö ning täiendavalt tekkida võivad kulud. Haldur teeb kohtule ettepaneku määrata massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1300 eurot.
13.Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. A Til on oma võlausaldajate ees pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata kohustusi kogusummas 18 176, 92 eurot. PankrS § 170 lg 1 lause 1 järgi tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega ja avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. A T esitas kohustustest vabastamise avalduse kohtule oma 05.02.2019 pankrotiavalduses. PankrS § 170 lg 2 sätestab, et avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Halduri hinnangul vastab võlgniku avaldus PankrS § 170 lõikes 2 sätestatud nõuetele. PankrS § 171 lg 1 lause 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotiseaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 sätestab alused, millele tuginedes võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Haldurile teadaolevalt käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine. Haldur on eelnevalt võlgnikku teavitanud, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Allakirjutanule teadaolevalt on võlgnikul 3 alaealist ülalpeetavat ja seega on võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2020.a. eelduslikult 1168 eurot vastavalt TMS § 132. Kohustustest vabastamise menetluses võib võlgnik täiendavalt endale jätta tema mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust 25 protsenti. Käesoleval ajal laekub võlgnikule Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt 98,36 eurot peretoetusena. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlgniku täisealise poja elukaaslane H K on soovinud olla võlgniku usaldusisikuks (lisa 1). Halduri hinnangul suudab H K usaldusisiku kohustusi täita. Haldur esitab kohtule võlausaldajate üldkoosoleku otsuse (lisa 2) mille kohaselt võib haldur teha kohtule ettepaneku määrata usaldusisikuks H K ́e. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 66, § 158 ja § 170- 172 palub haldur:
1.teha A T (isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) väljaande ”Ametlikud Teadaanded” vahendusel ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1300 eurot 10 päeva jooksul sellekohase teate kättetoimetatuks lugemisest,
2.kui tähtaegselt kohtu deposiiti nõutavat summat ei tasuta, siis lõpetada A T pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 158 alusel, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks,
3.jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda ning määrata A T pankrotihaldur Martin Pärn’a halduri tasuks 630 eurot millele lisandub käibemaks summas 126 eurot (kokku 756 eurot koos käibemaksuga) OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn (registrikood 12159289, KMKR EE10148221) arveldusarve nr EE962200221053379266 AS Swedbank kasuks,
4.anda A T’ile pankrotihalduri tasu osaliseks hüvitamiseks tagastamatut menetlusabi summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks 79,40 eurot) ehk hüvitada pankrotihaldur Martin Pärn ́ale (isikukood 37710020012) pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi vahenditest kandes hüvitatava summa Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr EE962200221053379266 AS Swedbank,
5.kinnitada A T pankrotimenetluse kulud summas 37,35 eurot,
6.vabastada Martin Pärn A T pankrotihalduri kohustustest,
7.märkida määruses, et ITM Inkasso OÜ on raha saamata summas 596,03 eurot, OK Incure OÜ on raha saamata summas 1392,97 eurot, TCM Estonia OÜ on raha saamata summas 2409,69 eurot, Intrum Debt Finance AG on raha saamata summas 5434,16 eurot, kohtutäitur Enno Kermik OÜ on raha saamata summas 159,85 eurot, kohtutäitur Rannar Liitmaa on raha saamata summas 264,05 eurot, PlusPlus Capital AS on raha saamata summas 3195,50 eurot, Bondora AS on raha saamata summas 1387,22 eurot, S V on raha saamata summas 75 eurot, S V on raha saamata summas 75 eurot, Koduliising AS on raha saamata summas 1537,96 eurot, B2 Kapital SIA on raha saamata summas 1206,64 eurot ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS on raha saamata summas 442,85 eurot,
8.otsustada A T osas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja nimetada usaldusisikuks H K (isikukood XXXXXXXXXXXXXXXX
KOHTU SEISUKOHT
5.Pankrotimenetluse lõpetamine. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub antud juhul pankrotihalduriga selles, et kuna kõnealuses pankrotimenetluses puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. PankrS § 158 lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus avaldas käesolevas asjas ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal on võimalus menetluse raugemise vältimiseks maksta määratud tähtajaks kohtu
deposiiti 1300 eurot. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus leiab, et antud juhul tuleb pankrotimenetlus lõpetada seoses pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Martin Pärn vabastada pankrotihalduri kohustusest pärast kohtumääruse jõustumist. PankrS § 163 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus selgitab, et PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
6.Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 172 lg 1 alusel, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 I lause kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Kohus tuvastas, et pankrotiavalduse esitas võlgnik kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse kestel tuvastas kohus, et võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid, keegi võlausaldajatest kohtu ettepanekule tasuda 1300 eurot deposiiti pankrotimenetluse rahastamiseks, ei vastanud. Kohus leiab, et olukorras, kus pankrotivara puudub, ei ole õige jätta kulusid pankrotivara kanda, kuna sellega kohus sisuliselt määrab, et osa pankrotihalduri tasust ei ole sissenõutav ja seda ei saa ka tulevikus nõuda. Kohus leiab, et juhul, kui pankrotivara puudub, on põhjendatud jätta kulud võlgniku kanda. Kulude võlgniku kanda jätmine tagab, et pankrotihalduril on nõudeõigus ja sundtäidetav lahend kulude kohta ja kui võlgniku majanduslik olukord aja möödudes muutub, saab võlgniku suhtes vajadusel täitemenetluse alustada. Sellest tulenevalt tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda.
7.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Lähtuvalt PankrS § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Vastavalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Halduri tasule maksude lisamisel
lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et pankrotihalduri kulutused on põhjendatud ning vajalikud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kohus on kinnitab pankrotihalduri poolt võlgniku pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused summas 37,35 eurot. Arvestades pankrotihalduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks summas 126 eurot, kokku 756 eurot. Kuna pankrotihalduri nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid täies ulatuses, taotleb pankrotihaldur riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu ja kulutuste hüvitamist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuna kohus on kuulutanud võlgniku pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja pankrotimenetluses tuvastas, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, tuleb hüvitada riigi vahenditest pankrotihaldurile pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta pankrotihaldurile kokku 476,40 eurot büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole. Pankrotimenetluse kulud, mis jäävad tasumata ja saamata võlgniku pankrotivara arvelt ja riigi vahendite arvelt, s.o pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotihalduri kulutused summas 37,35 eurot ja pankrotihalduri tasu summas 233 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult pankrotihalduri kasuks. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. PankrS § 66 lg 3 II lause järgi, jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.
Kohus on käesoleva määrusega määranud pankrotihalduri tasuks ja kulutusteks kokku 793,35 eurot (koos käibemaksuga), mis on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel kinnitada.
8.Kohustusest vabastamise menetluse algatamine. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. A Til on oma võlausaldajate ees pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata kohustusi kogusummas 18 176, 92 eurot. PankrS § 170 lg 1 lause 1 järgi tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega ja avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. A T esitas kohustustest vabastamise avalduse kohtule oma 05.02.2019 pankrotiavalduses. PankrS § 170 lg 2 sätestab, et avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohtu hinnangul vastab võlgniku avaldus PankrS § 170 lõikes 2 sätestatud nõuetele. PankrS § 171 lg 1 lause 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotiseaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 sätestab alused, millele tuginedes võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Haldurile ja ka kohtule teadaolevalt käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine. Haldur on eelnevalt võlgnikku teavitanud, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Haldurile teadaolevalt on võlgnikul 3 alaealist ülalpeetavat ja seega on võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2020.a. eelduslikult 1168 eurot vastavalt TMS § 132. Kohustustest vabastamise menetluses võib võlgnik täiendavalt endale jätta tema mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust 25 protsenti. Käesoleval ajal laekub võlgnikule Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt 98,36 eurot peretoetusena. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlgniku täisealise poja elukaaslane H K on soovinud olla võlgniku usaldusisikuks ning esitanud vastava nõusoleku. Halduri hinnangul suudab H K usaldusisiku kohustusi täita. Haldur on esitanud kohtule võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mille kohaselt võib haldur teha kohtule ettepaneku määrata usaldusisikuks H Ke. Eeltoodu alusel nimetab kohus A T kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks H Ke, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
9.Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust: - võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). - mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). -võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). -võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). -pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6).
Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.