OK Incure osaühingu hagi J P vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2361.80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
OK Incure osaühing (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); hageja lepinguline esindaja M T (OK Incure osaühing, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post xxx); kostja J P (isikukood xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt J P’lt (isikukood xxx) hageja OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja krediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 1980.10 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 169.40 eurot.
3.Jätta OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) hagi J P (isikukood xxx) vastu rahuldamata intressi 133.30 eurot, lepingutasu 19.90 eurot ja viivise 44 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 8% ulatuses OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja 92% ulatuses J P (isikukood xxx) kanda.
5.Mõista kostjalt J P’lt (isikukood xxx) hageja OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 92% ulatuses, s.o summas 322 eurot.
2-24-100618
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal J P’l (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.OK Incure osaühing (OÜ) esitas 09.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 10.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 19.01.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 08.02.2024 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1980.10 eurot, intress 133.30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 213.40 eurot, lepingutasu 19.90 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot, riigilõiv 350 eurot ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx AS vahel 09.12.2022 sõlmitud krediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 1980.10 eurot. Kuna kostja ei tasunud graafikujärgseid osamakseid, ütles xxx AS lepingu 19.05.2023 üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. 11.06.2024 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 12.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et laenusaaja on märkinud taotlusel oma sissetulekute suuruseks 700 eurot, millise summa on laenusaaja kõrvutanud statistiliste andmetega. Kuna statistliste andmetega kõrvutamisel on laenusaaja märkinud oma sissetuleku väiksemana, siis on krediidiandja arvestanud tema sissetulekuna 700 eurot ning võtnud selle summa laenuteenindus võimekuse arvutamisel aluseks. Kuna laenusaaja on deklareerinud oma kohustusteks 0 eurot on krediidiandja siiski arvestanud hüpoteetilised kohustused suuruses 182.70 eurot. Krediidiandja on kontrollinud laenusaaja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu.
2-24-100618 Krediidiandja on laenusaaja osas välja arvutanud xxx skoori, mis on sisuliselt laenusaaja maksejõuetuse tekkimise tõenäosuse kalkuleerimine ning mudeli funktsiooniks on logistilise regressiooni mudel, mis hindab laenusaaja maksejõuetuse tõenäosust. Väljaarvutatud skoor on jäänud lubatud kehtestatud vahemikku, st et tõenäosus laenusaaja makseraskuste tekkeks oli krediidivõimelisuse hindamisel väga madal. Samuti on krediidiandja arvutanud välja laenusaajale maksimaalse kuumakse, mis näitab kui suure igakuise finantskohustuse saaks laenusaaja veel krediidiandja arvutuste järgi juurde võtta. J P osas oli krediidiandja arvutanud maksimaalseks kuumakseks 174 eurot. Sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel oli igakuise osamakse suurus 66.50 eurot, mis oli oluliselt väiksem väljaarvutatud maksimaalsest kuumaksest. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et esitatavad tõendid ei ole piisavad, et hinnata krediidiandja poolt laenusaaja osas vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontrollimist, taotleb krediidiandja enda kaasamist vastava tsiviilasja menetlusse ning kohtumenetluse kinniseks (osaliselt kinniseks) kuulutamist, et oleksid kaitstud laenusaaja isikuandmed ning krediidiandja ärisaladus. Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1980.10 eurot, kuna tagasimaksed puuduvad. Kuivõrd kostja ei tasunud lepingu perioodil ühtegi tagasimakset, siis ei oma ümberarvestus mõju lepingu ülesütlemisele. Harju Maakohus võttis 24.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 24.09.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 25.09.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
2-24-100618 TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
2-24-100618
krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et laenuandja on lähtunud kostja laenutaotlusel märgitud andmetest. Laenusaaja on märkinud taotlusel oma sissetulekute suuruseks 700 eurot, millise summa on laenusaaja kõrvutanud statistiliste andmetega. Kuna statistliste andmetega kõrvutamisel on laenusaaja märkinud oma sissetuleku väiksemana, siis on krediidiandja arvestanud tema sissetulekuna 700 eurot ning võtnud selle summa laenuteenindus võimekuse arvutamisel aluseks. Laenuandja selgitab, et kostja on deklareerinud oma kohustusteks 0 eurot, kuid krediidiandja lähtus siiski hüpoteetilisest kohustusest suuruses 182.70 eurot. Krediidiandja on kontrollinud laenusaaja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Krediidiandja on laenusaaja osas välja arvutanud xxx skoori, mis on sisuliselt laenusaaja maksejõuetuse tekkimise tõenäosuse kalkuleerimine ning mudeli funktsiooniks on logistilise regressiooni mudel, mis hindab laenusaaja maksejõuetuse tõenäosust. Väljaarvutatud skoor on jäänud lubatud kehtestatud vahemikku, st et tõenäosus laenusaaja makseraskuste tekkeks oli krediidivõimelisuse hindamisel väga madal. Samuti on krediidiandja arvutanud välja laenusaajale maksimaalse kuumakse, mis näitab kui suure igakuise finantskohustuse saaks laenusaaja veel krediidiandja arvutuste järgi juurde võtta. J P osas oli krediidiandja arvutanud maksimaalseks kuumakseks 174 eurot. Sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel oli igakuise osamakse suurus 66.50 eurot, mis oli oluliselt väiksem väljaarvutatud maksimaalsest kuumaksest. Eelnevast nähtub, et laenuandja on võrrelnud laenutaotlusel märgitud sissetulekut statistliste andmetega, kuid reaalselt ei kontrollitud kostja sissetuleku suurust näiteks Pensioniregistrist. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud taotlusest, oma sisemistest andmebaasidest ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja määras ise hüpoteetilise kohustuse suuruseks 182.70 eurot ning kasutas xxx skoori, kuid reaalselt kostja kohustusi ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kaasamine tsiviilasja menetlusse ning kohtumenetluse kinniseks (osaliselt kinniseks) kuulutamine põhjendatud, kuna krediidiandja on esitanud kohtule kogu info selle kohta, mida ta on teinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks, koos selgitustega, millist metoodikat on järgitud. Kohus on hinnanud kogu esitatud infot kogumis ning jõudnud järeldusele, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks
2-24-100618 VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja toob välja, et kui krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1980.10 eurot, kuna tagasimaksed puuduvad. Kuivõrd kostja ei tasunud lepingu perioodil ühtegi tagasimakset, siis ei oma ümberarvestus mõju lepingu ülesütlemisele. Võttes arvesse hageja ümberarvestust, on kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja põhinõue summas 1980.10 eurot on põhjendatud.
6.Vastavalt laenulepingu tingimustele nõuab hageja viivist määras 14,90% aastas. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 14,90% võlgnetavalt summalt aastas alates 20.05.2023 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 07.02.2024. Lepingu kohaselt on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressiga, kuid mitte väiksem kui Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 8% aastas. Käesolevalt on intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, mis on väiksem kui Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 8% aastas ehk sisuliselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr, seega kohaldub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Eelnevast tulenevalt on hageja viivis põhjendatud summas 169.40 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - summa 1980.10 eurot, periood 20.05.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 10,5%, summa 23.92 eurot; - summa 1980.10 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 12%, summa 119.78 eurot; - summa 1980.10 eurot, periood 01.01.2024 - 07.02.2024, viivisemäär 12,5%, summa 25.70 eurot.
7.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1980.10 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis 169.40 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja intressi 133.30 eurot, lepingutasu 19.90 eurot ja viivise 44 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
2-24-100618 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
9.Hageja nõude suurus kokku oli 2361.80 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla, sissenõudmiskulud ja viivise, kokku 2184.50 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 92%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 8% ulatuses hageja kanda ning 92% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 350 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 77.35 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 272.65 eurot, ehk kokku 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 350 eurot, millest kostja kanda jääb 92% ehk 322 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.