M.T avaldus täiteasja 025/2013/3588 täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täitekulude osas
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
M.T määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja) M.T Puudutatud isik (vastustaja) kohtutäitur Kaire Põlts
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kohtutäituri 10.10.2024 ja 21.10.2024 taotlused ning võtta toimikusse viidatud kuupäeva menetlusdokumentide lisad (kohtutäituri 28.08.2024 otsus ning 17.12.2013 ja 10.01.2014 täitekulu väljamõistmise otsused).
2.Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2024 määrus osas, milles täitemenetlus jäi nõuete täitmise aegumise tõttu lõpetamata muu täitekulu kui kohtutäituri tasu 79,30 € ja täitemenetluseks tehtud vajalike kulutuste 2,16 € sissenõudmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lõpetada täitemenetlus muude täitekulude osas nõuete täitmise aegumise tõttu. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.
6.1.Rahuldada avaldus täitekulude nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks osaliselt.
6.2.Lõpetada täitemenetlus täiteasjas 025/2013/3588 nõuete täitmise aegumise tõttu täitekulude sissenõudmiseks osas, mis ületavad kohtutäituri tasu summas 79,30 € (sh käibemaks 22% summas 14,30 €) ja täitemenetluseks tehtud vajalikke kulutusi summas 2,16 € (sh käibemaks 20% summas 0,36 €).
6.3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta võlgniku kanda.
6.4.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse (v.a resolutsiooni p-d 1 ja 5) peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.M.T (avaldaja, võlgnik) esitas 21.12.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 025/2013/3588. Avaldus registreeriti tsiviilasjas nr 2-23-17973 (põhimenetlus). Täidetavat nõuet (põhinõue) kajastav täitedokument on Pärnu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-13-50080, mis esitati täitmiseks 17.12.2013. Samal päeval koostati ka täitekulude (sh kohtutäituri tasu) väljamõistmise otsus. Avaldaja märkis, et taotleb nii põhinõude kui ka täituritasu aegunuks tunnistamist. Maakohus jagas 18.01.2024 määrusega avalduse täitekulude osas iseseisvasse menetlusse (käesolev asi). Põhimenetluses rahuldas kohus avalduse 01.04.2024 määrusega, mida ei vaidlustatud.
2.Kohtutäitur Kaire Põlts (käesoleva asja menetluses puudutatud isik, edaspidi: kohtutäitur) leidis, et kui ka põhinõue on aegunud, tuleb jätkata täitemenetlust täitekulude osas, sest nõude lõpetamine täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus vaatas käesoleva asja läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 153, TMS § 2231) ja tegi 28.06.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis avalduse täitekulude osas rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Kohtutäituri tasunõue ei ole aegunud, sest ta võib teha täitekulude kohta uue otsuse. Kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul on kohtutäituril KTS § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt Riigikogu XIV koosseisu eelnõu 315 SE seletuskiri lk 8–9; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13). Samas täitemenetluses tehtud uus põhitasu otsus on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 kohane uus täitedokument, mida saab täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul muutuks TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning KTS § 412 sisutühjaks (TrtRnKm 31.05.2022, 2-21-13633, p 7). Tulenevalt eeltoodust leidis maakohus, et kohtutäituri tasuotsus ei ole aegunud.
2 (4)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Võlgnik esitas 02.07.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Ta leiab jätkuvalt, et täitekulude osas on täitmine samuti aegunud. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus koostati samal ajal põhinõude täitmiseks esitamisega ja siis hakkas kulgema TsÜS § 157 järgne 10-aastane aegumistähtaeg. Maakohus eiras senist kohtupraktikat, kus sarnastel juhtudel on loetud täitekulude nõue aegunuks. Vaidlustatud määrus muudab aegumise kohaldamise menetluse sisutühjaks. Võlgniku jaoks pole vahet, kas väljanõutav on ainult täituritasu või tasu koos põhinõudega. Võlgniku eesmärk on võlast vabaneda. Seda eesmärki vaidlustatud määruse kohaselt ei õnnestu saavutada ja vanglast vabanedes puudub võlgnikul mõte tööle minna.
5.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Ta esitas 10.10.2024 ringkonnakohtule 28.08.2024 otsuse, millega lõpetas täitemenetluse põhinõudes, tühistas 17.12.2013 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse, mõistis võlgnikult välja kohtutäituri põhitasu täitemenetluse lõpetamisel summas 79,30 € (sh käibemaks), märkis tasumata otseste täitekulude summa 3,42 € (sh käibemaks) ning otsustas jätkata täitemenetluse läbiviimist tasumata otseste täitekulude ja kohtutäituri põhitasu nõudes – kokku summas 82,72 €. Lisaks esitas kohtutäitur 21.10.2024 selgituse otseste täitekulude kohta ja täitekulu väljamõistmise otsused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse valdavas osas muutmata, aga piiritleb mitteaegunud täitekulu kohtutäituri tasuga 79,30 € ja täitemenetluseks tehtud vajalike kulutustega 2,16 €. Kaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, TsMS § 667 lg 2 ls 1). Kaebuse menetlemise kulud jäävad võlgniku kanda, aga neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ühtlasi vabastab kohus võlgniku riigilõivu riigile tasumise kohustusest.
7.Ringkonnakohus rahuldab kohtutäituri 10.10.2024 ja 21.10.2024 taotlused, sest määruskaebemenetluses on uute tõendite esitamine lubatav (TsMS § 662 lg 3). Võlgnikule toimetati 28.08.2024 otsus kätte elektrooniliselt 10.10.2024 ja saadeti tema soovil ka väljatrükina.
8.Vaidlustatud määruse muutmiseks seadusega praeguses olukorras ette nähtud täituritasu osas pole alust. Ringkonnakohus nõustub kõnealuses osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659). Vastuseks kaebuse väidetele saab märkida järgmist.
8.1.Maakohus kohaldas õigesti TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning KTS § 412. Viidatud sätete mõtte kohaselt ei lõppe ega aegu täitmise aegumise korral täitekulude nõue tervikuna, vaid kohtutäitur saab jätkata piiratud osas täitemenetlust. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, aga täitemenetluse alustamise tasu ta enam nõuda ei või (KTS § 412). Kohtutäituri 28.08.2024 otsus (dtl 128–130) vastab neile tingimustele. Seega säilib kohtutäituril õigus nõuda täituritasu maksmist viidatud otsuse alusel ja praegu ei ole vastav nõue veel aegunud, mh ei ole otsuse tegemisest möödunud TsÜS § 157 järgne tähtaeg. Varasemast otsusest sama tähtaja möödumine ei oma enam tähtsust.
8.2.Kaebuses viidatud kohtupraktikast ei saa teha järeldusi käesoleva asjas lahendamisel. Esiteks ei tähenda võlgniku suhtes teistes täiteasjades nõude aegunuks lugemine, et nii tuleb toimida kõigis asjades. Teiseks ei rakendanud kohtud neis asjades eelmises p-s 8.1 loetletud sätteid, kuid käesoleval juhul puuduvad põhjused jätta samad sätted kohaldamata.
8.3.Põhjendamatu on võlgniku arusaam, et kinnipeetavaid tuleks kõnealuste sätete rakendamisel kohelda teistest isikutest erinevalt. Õige on küll väide, et täitmise aegumise eesmärk on võlast (lõplikult) vabanemine, aga põhinõude osas on see eesmärk ka saavutatud. Seaduse eesmärk ei ole vabastada võlgnik täielikult täitekulude tasumise kohustusest olukorras, kus põhinõude sissenõudmine lõppeb täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur ei pea 3 (4)
tegema tööd tasuta ka juhul, kui põhinõuet ei õnnestu aegumistähtaja jooksul realiseerida. Kirjeldatud osas pole põhjendatud eristada kinnipeetavaid ja teisi isikuid.
8.4.Ringkonnakohtu hinnangul on 28.08.2024 otsuses kohtutäituri tasu 79,30 € (sh käibemaks 22% summas 14,30 €) arvestatud õigesti ja kooskõlas KTS §-ga 412. Järelikult on selles summas täitemenetluse jätkamine lubatav ja avaldus jäi kõnealuses osas õigesti rahuldamata.
9.Maakohtu määrust tuleb täpsustada ja osaliselt muuta täidetavate täitekulude summa osas.
9.1.Kohtutäitur märkis 28.08.2024 otsuses, et täitemenetlus jätkub mh tasumata otseste täitekulude 3,42 € nõudes. Selles summas sisaldub käibemaks 0,62 €, st käibemaksuta summa on 2,80 €. Toimiku andmetel on sellest 0,50 € ja 0,50 € välja mõistetud 17.12.2023 ja 10.01.2014 otsustega (mõlemale lisandus käibemaks 0,10 € – kokku 1,20 €, dtl 140 ja 141, vt ka dtl 19). Ülejäänud 1,80 € mõisteti välja 08.02.2022 (lisaks käibemaks 0,36 € – kokku 2,16 €, dtl 139).
9.2.Kohtutäitur leidis 21.10.2024 seisukohas, et võlgnik taotles täitekuludest nõude täitmise aegumise tõttu menetluse lõpetamist ainult kohtutäituri tasu osas. Formaalselt on see õige, sest võlgniku avalduses ei ole muid täitekulusid nimetatud (dtl 3, p 5). Siiski on maakohus TsMS § 477 lg 5 õigesti kohaldades mõistnud avaldust nii, et võlgnik soovis täitemenetluse tervikuna lõpetamist, sh ka muude täitekulude osas peale kohtutäituri tasu.
9.3.Kohtutäituri otsus täitekulude kohta on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokument. Kuivõrd muude täitekulude kohta pole KTS §-ga 412 sarnast regulatsiooni, siis saab nende täitmine aeguda üldises korras. Eespool p-s 9.1 tuvastatud kahest täitekulude väljamõistmise otsusest on TMS § 2231 lg 1 ja TsÜS § 157 järgi aegunud 2013 ja 2014. a otsuses kajastatud summade – kokku 1,20 € – täitmine. Seevastu 08.02.2022 otsuse tegemisest ei ole veel möödunud TsÜS § 157 kümneaastane tähtaeg. Järelikult on osasumma 2,16 € osas täitmine jätkuvalt lubatav.
9.4.Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri 28.08.2024 otsusest nähtuva arusaamaga, et seniste otseste täitekulude summalt tuleb uuesti arvutada käibemaks praeguse määraga. Algne 08.02.2022 otsus on täidetav selles summas nagu seal märgitud, st 2,16 € saamiseks.
10.Kokkuvõttes on avaldus edukas täitekulude osas, mis ületavad kohtutäituri tasu 79,30 € ja täitemenetluseks tehtud vajalikke kulutusi 2,16 €. Sellest lähtudes sõnastab ringkonnakohus uuesti kohtumääruse resolutsiooni (TsMS § 654 lg 22, § 659).
11.Kaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, sest avaldus vaadati läbi tema huvides. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Hüvitatavate kulude puudumise tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
12.Maakohus rahuldas 30.08.2024 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Maakohus märkis määruse p-s 10 viitega TsMS §-le 190, et menetlusabi hüvitamine toimub sõltuvalt kohtumenetluse tulemusest. TsMS § 190 lg 4 ls 1 järgi tuleks riigilõivu summa võlgnikult riigi kasuks välja mõista. Võlgnik tõi esile, et ta on kinnipeetav ja praegu sissetulek puudub. Ringkonnakohus vabastab neil asjaoludel TsMS § 190 lg 7 alusel võlgniku kaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohus märkis 30.08.2024 määruses ekslikult riigilõivu summa 70 €, tegelikult on see RLS § 59 lg-te 101 ja 15 kohaselt 30 €.
13.Täitmise aegumise kohta tehtud määruse kui hagita asja lõpplahendi vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TMS § 2231 lg 4, TsMS § 696 lg 4). Tõendite vastuvõtmise ja riigilõivu tasumisest vabastamise otsustused ei ole vaidlustatavad. (allkirjastatud digitaalselt) 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.