ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
2-24-6576 If P&C Insurance AS avaldus M. M. vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks asja lahendamine Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht: Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: A. J. (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: XXX); Puudutatud isik: M. M. (isikukood XXX, aadress
2.Mõista puudutatud isikult M. M.lt (isikukood XXX) avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja 2524,2 (kaks tuhat viissada kakskümmend neli eurot ja 20 senti) eurot, millest 1 909,36 eurot on põhinõue ja 614,84 eurot on avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista puudutatud isikult M. M.lt (isikukood XXX) avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja viivis põhinõudelt 1 909,36 eurolt alates 26.04.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
2.Mõista puudutatud isikult M. M.lt (isikukood XXX) avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks menetluskuludena välja 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot, millest 338 eurot on kulud õigusabile ja 50 eurot on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista puudutatud isikult M. M.lt (isikukood XXX) avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja viivis
menetluskuludelt 388 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldaja seisukohad
1.Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevusena 1 909,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena ajavahemikul 17.11.2020 kuni 25.04.2024 614,84 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 26.04.2024 seadusjärgses määras. Avalduse kohaselt sai veeavarii tõttu 25.04.2020 kahjustada J OÜ-le kuuluvad ruumid Tallinnas aadressil XXX. Nimetatud objekt oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C Insurance AS-s. Kindlustusandja hüvitas kindlustuslepingu alusel kahju. Korteriühistu teatel sai veekahu alguse puudutatud isikule kuulunud korteris nr 6 toimunud remontööde käigus torustike kahjustamisest.
2.Avaldaja viitas KrtS § 31 lg 1 punktile 1. Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustust, kuna selle korrashoiul ei peaks tekkima veelekkeid ulatuses, kus need rikuvad teiste korteriomanike vara. Ka remonditöödel tuleb järgida käibekohustust ja hoiduda teiste vara kahjustamisest. Kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud tööd on kirjeldatud Vaskorehitus OÜ 28.04.202 hinnapakkumises. Hageja tasus kannatanule 18.12.2020 remondi hüvitamiseks 1 909,36 eurot ning esitas võlgnikule 05.11.2020 nõudekirja, milles soovis remondi maksumuse hüvitamist. Avaldaja andis võlgnikule tasumiseks tähtaja 10 päeva. Võlgnik ei ole nõuet tasunud.
3.Avaldaja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja arvestas seadusjärgses määras viivist alates 17.11.2020. Avaldaja esitas viivise arvestuse. Avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 614,84 eurot. Avaldaja palus välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
4.Puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja ei nõustunud. Aegumistähtaeg on TsÜS § 149 järgi 10 aastat. Tegu ei ole tehingulise õigussuhtega ega õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Seega hõlmab rikutud kohustuse kaitse-eesmärk kohustust mitte kahjustada teise korteriomaniku korterit, sh hoiduda tekitamast tule- ja veekahjustusi vms teisele korteriomandile. Seega on kahjuhüvitise nõude aluseks seadusest tulenev võlasuhe.
5.Avaldaja nõue muutub sissenõutavaks kahju hüvitamisest arvates ehk alates väljamaksete tegemisest, sest sellest hetkest läks VÕS § 492 lg 1 alusel nõue üle. Seega avaldaja nõue aeguks alles 10 aasta möödumisel makse väljamaksmisest, mis toimus 18.05.2020. Avaldaja esitas avalduse aegumistähtaja jooksul ja nõue ei ole aegunud. Kuigi kindlustusjuhtum toimus 25.04.2020, muutus nõue sissenõutavaks kahju hüvitamisest, 18.05.2020 ja aegub 18.05.2030.
6.23.09.2024 seisukohtades leidis avaldaja, et ta tõendas puudutatud isiku korteriomandis toimunud veetorustiku leket MTÜ J juhatuse liikme J. L. 17.05.2020 e-kirjaga. Alusetu on puudutatud isiku etteheide, et avaldaja ei ole esitanud asjatundja arvamust korteriomandi kahjustuste ulatuse ja tekkepõhjuste kohta. Kohtule on esitatud varakahju vaatlusakt, mille kohaselt sai kahjustusi XXX korteri laminaat ja lae värv ning veekahjude tuvastamiseks on tehtud seina kontrollava. Vajalikud tööd nähtuvad Vaskorehitus OÜ hinnapakkumisest, mistõttu ei peaks tekkima kahtlusi, et tegemist on kahjude
likvideerimiseks esitatud hinnapakkumisega. Hinnapakkumisest nähtub, et see on esitatud kahjustatud laminaatparketi vahetuseks, lae viimistluse taastamiseks ning kontrollava kinniehitamiseks.
7.Puudutatud isik ei ole esile toonud ühtegi konkreetset tööd, mis ei olnud veekahjustuste ulatust arvestades vajalik nende kõrvaldamiseks ja oli tehtud kindlustusvõtja korteri parendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid Vaskorehitus OÜ töötaja R. K. kvalifikatsiooni ja pädevuse kohta, ei muuda tõendeid ebausaldusväärseteks. Asjas esitatud kahjuakt ja selle fotod ning hinnapakkumised on omavahel kooskõlas. Ainuüksi puudutatud isiku paljasõnalised väited ei anna alust tõendite usaldusväärsuses kahelda. Sellises olukorras oleks pidanud puudutatud isik esitama omapoolseid tõendeid avaldaja esitatud tõendite ümberlükkamiseks.
8.Kuna kahjuaktil ja hinnapakkumisel puudus algselt korteri number, kus kahjud tuvastati, esitas avaldaja täiendavalt vaatlusakti ja hinnapakkumise koostaja selgituse, et kahju tekkis XXX hoones J OÜ kasutuses olevas ruumis nr X. Puudutatud isiku seisukohad
9.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldaja nõue on aegunud ning esmalt tuleb lahendada puudutatud isiku aegumise vastuväide. Põhinõue on aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel. Kuna põhinõue on aegunud, on TsÜS § 144 alusel aegunud avaldaja kõrvalnõuded. Avaldaja väitis, et veeavarii tõttu sai kindlustatud korter kahjustada 25.04.2020. Puudutatud isik nõustus, et avaldajale läks nõue üle VÕS § 492 alusel, kuid see ei muutnud nõude aegumist. Avaldus esitati kohtule 25.04.2024. TsÜS § 150 järgi algab nõude aegumine ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või teada saama pidi.
10.Avaldaja sai kahjust teada hiljemalt 28.04.2020, mil avaldajale esitati Vaskorehitus OÜ 28.04.2020 hinnapakkumine. Avaldaja on tasunud kahjukannatanule 18.05.2020 remondi hüvitamiseks 1909,36 eurot. Avaldaja sai väidetavast kahju hüvitama kohustatud isikust teada hiljemalt 17.05.2020, nagu nähtub korteriühistu juhatuse liikme J. L. e-kirjast. Seega hakkas TsÜS § 150 lg 1 järgne aegumistähtaeg kulgema alates 17.05.2020 ning aegumistähtaeg möödus 17.05.2023. Avaldus on kohtule esitatud 25.04.2024 ehk paeaegu aasta pärast aegumistähtaja möödumist. Järelikult on avaldaja kahju hüvitamise nõue aegunud.
11.10.09.2024 seisukohas leidis puudutatud isik, et avaldaja ei ole tõendanud korteriomandi korrashoiu kohustuse rikkumist KrtS § 31 lg 1 p 1 alusel. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piires toimus veetorustiku leke, mis põhjustas kahju. Puudatud isik ei nõustunud avaldaja väitega, et veekahju tekkis korteris toimunud remonditööde kahjus torustike kahjustamisest. Avaldaja need faktilised väited on tõendamata.
12.Avaldaja on esitanud korteriühistu juhatuse liikme 17.05.2020 e-kirja, milles viimane on paljasõnaliselt väitnud, et torude leke sai alguse puudutatud isiku korterist. J. L. 17.05.2020 e-kirjale ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et veekahju J OÜ korteriomandile on põhjustanud just puudutatud isiku korteriomandi (kui 2 korrust kõrgemal asuvas) eriomandi esemeks olevates eluruumides aset leidnud veetorustiku leke.
13.J. L.17.05.2020 e-kirjas väljendatud seisukohad muudab ebausaldusväärseks asjaolu, et MTÜ J teine juhatuse liige L. P. on edastanud puudutatud isiku pojale M. M.le mitu e-kirja. 12.08.2020 e-kirja järgi olid maja üldvee maksed ebanormaalselt suured ning esialgne arvamus oli, et puudutatud isiku korteris toimunud veeleke oli enne korteri arvestit. 13.08.2020 e-kirjas lisas ta, et veeleke võis toimuda varem, kuna maja üldarvesti vahetati välja 07.07.2020. Elamu üldisel arvel oli 84 m3 vett, mille sihtkoht oli teadmata ja seda kogust pidas e-kirja saatja sedavõrd suureks, et see ei olnud seotud uputusega.
14.Puudutatud isik leidis, et kuna torustiku leke toimus enne korteri veemõõtjat, oli tegu lekkega kohas, mis ei ole korteriomandi eriomandi esemeks ja mille eest puudutatud isik ei vastuta. Vee-ettevõtjal AS-l Tallinna Vesi oli ainus loogiline seletus, et ilmselt on olnud mingi suurem leke pärast maja üldarvestit ja enne korterite arvesteid. Sisuliselt ei olnud leke mitte puudutatud korteri eriomandi piires, vaid kortermaja veetorustiku kaasomandi osas, mille eest puudutatud isik KrtS § 31 lg 1 p 1 alusel ei vastuta. Ühistu juhatusel puudus selgus, mis veekulu põhjustas. Puudutatud isiku tõendid lükkavad ümber avaldaja väited.
15.J. L.e-kirjas oli oletus 17.05.2020 seisuga, mis osutus ebaõigeks. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi peab korteriomanik hoidma korras vaid eriomandi eset. Puudutatud isik viitas ka KrtS § 4 lõikele 3. Veeleke toimus kaasomandi piires.
16.Isegi kui veetorustiku leke oleks toimunud puudutatud isiku korteriomandi eriomandiks olevates eluruumides, ei vastutaks puudutatud isik sellise lekke eest, kuna korteris olev veetorustik on KrtS § 4 lg 3 korteriomanike kaasomandis ega ole eriomandi esemeks, iseäranis enne korteri veemõõtjat olev veetorustiku osa.
17.Puudutatud isik leidis samuti, et tõendamata on kahju tekkimine, kahju tekkepõhjus ning kahju suurus. Tõendamata on asjaolu, et kahju tekkimine on põhjuslikus seoses puudutatud isiku eriomandi esemeks olnud eluruumides väidetavalt aset leidnud ja eriomandi esemeks oleva veetorustiku lekkega. Avaldaja ei ole tõendanud J OÜ-le kuuluvale korteriomandile tekkinud kahjustusi ega kahjustuste ulatust.
18.Avalduse lisaks on vaatlusakt, milles on vaadeldud objekti „X“ ja märge „kelder“ ehk sisuliselt viidatakse kortermaja keldrile. Avalduse lisast 1 ei nähtu ja selle põhjal ei ole võimalik tuvastada, et vaatlust oleks tehtud nimelt XXX korteriomandis. Kortermaja keldrikorrusel on peale XXX korteriomandi veel mitu korteriomandit, mistõttu ei ole tuvastav, et oleks vaadeldud korteriomandit.
19.Avalduse lisaks on fotod, mille osas ei ole teada, kus need on tehtud, kes on need teinud ning kuidas need seonduvad käesoleva asjaga, mistõttu ei tõenda antud fotod sisuliselt midagi. Kohtule ei ole esitatud asjatundja arvamust ega mistahes muid tõendeid, milles oleks fikseeritud konkreetsed korteriomandi kahjustused, nende ulatus ja tekkepõhjus, mistõttu ei ole avaldaja tõendanud kohtule kahju olemasolu, selle suurust ega kahju põhjust. Avaldaja ei ole tõendanud asjaolu, et kahju on põhjuslikus seoses puudutatud isiku kohustuste rikkumisega.
20.Hinnapakkumine ei tõenda kahju, sest selles on lihtsalt välja toodud tööd, mida oli vaja teha aadressil X, mitte XXX korteriomandis. Hinnapakkumisel on kirjas „Laoruumi remonttööd“ ning puudub viide konkreetsele väidetavalt kahjustunud korteriomandile, mistõttu ei seondu hinnapakkumine XXX korteriomandiga. Hinnapakkumine on asjakohatu tõend. Avaldusele lisatud maksekorraldus tõendab üksnes ülekande tegemist, mitte kahju suurust. Kuna avaldaja põhinõue on alusetu, on alusetu on ka viivisenõue.
21.17.10.2024 menetlusdokumendis jäi puudutatud isik varasemate vastuväidete juurde. Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole tõendanud, et veetorusiku leke toimus tema korteriomandi eriomandi esemeks olevates eluruumides ning ta rikkus mõnda kohustust. Kahjunõue on motiveerimata ja tõendamata. Hinnapakkumisest ei nähtu, milliste kahjustuste kõrvaldamiseks on see esitatud. Avaldaja ei ole tõendanud, et töid oleks üldse tehtud, mistõttu ei ole ka puudutatud isikul tõendamise kohustust. Avaldaja täiendav tõend on ebausaldusväärne ja tagantjärgi loodud.
22.Menetluskuludena palus puudutatud isik avaldajalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 200 eurot ilma käibemaksuta ja 244 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi on osutatud 13,2 tundi ja kulude summa on 3220,80 eurot. Puudutatud isik palus avaldajalt välja mõista 3220,80 eurot ja viivise.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte väiteid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.
24.Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja oli OÜ-le J kuulunud vara ja korteriomandi kindlustusandja ning avaldaja kandis kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi toimumise tõttu 18.12.2020 üle 1 909,36 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et avaldajale kui kindlustusandjale läks VÕS § 492 lg 1 alusel üle nõue kahju põhjustaja vastu ning avaldaja saatis puudutatud isikule 05.11.2020 nõudekirja.
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest, kas kahju suurus on tõendatud ning kas seetõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult põhivõlgnevusena 1 909,36 euro, sissenõutavaks muutunud viivisena 614,84 euro ning alates 26.04.2024 sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist.
26.Avaldaja viitas sellele, et puudutatud isikule kuuluvas korteriomandis toimus remonditööde tõttu veeleke, mille tulemusena sai 25.04.2020 kahjustada J OÜ-le kuulunud ruumid aadressil XXX Puudutatud isik rikkus oma korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustust. Puudutatud isik leidis esmalt, et avaldaja nõue on aegunud. Täiendavalt asus puudutatud isik seisukohale, et avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piires toimus veetorustiku leke. Lisaks leidis puudutatud isik, et korteris olev veetorustik on korteriomanike kaasomandis, mistõttu puudutatud isik kahju eest ei vastuta. Kahju osas leidis puudutatud isik, et see on tõendamata.
27.Kohus leiab, et avaldaja nõue ei ole aegunud ning aegumise vastuväite esitamisel on puudutatud isik viidanud ebaõigele õiguslikule alusele. Puudutatud isik viitas aegumise vastuväite esitamisel TsÜS § 150 lõikele 1, mis reguleerib kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete aegumist. Puudutatud isik lähtus ekslikult eeldusest, et avaldaja on esitanud tema vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude. Avaldajale kui kindlustusandjale läks üle ühe korteriomaniku nõue teise korteriomaniku vastu ning sellise nõude õiguslik alus tuleneb seadusest. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes (RK TKo 3-2-1129-13, p 19). Seadusjärgse võlasuhte puhul kohaldub aegumisele TsÜS § 149, mille järgi on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat alates selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna avaldaja nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil avaldaja kindlustusvõtjale kahju hüvitas ehk 18.12.2020, ei olnud nõue aegunud ajal, mil avaldus kohtusse esitati.
28.Vaidluse sisulises osas leiab kohus, et puudutatud isik ei ole oma vastuväiteid nõudele tõendanud. Kuigi kohus lahendab vaidlust hagita menetluse korras, on tegu hagimenetlusele analoogilise vaidlusega, kus mõlemal poolel oleks tulnud oma väiteid tõendada. KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
29.KrtS § 4 lg 1 järgi on eriomandi esemeks ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Igale eriomandi esemele peab olema eraldi juurdepääs. KrtS § 4 lg 3 järgi ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.
30.Iseenesest on õige puudutatud isiku väide, et kui veeleke sai alguse kogu maja teenindamiseks vajalikust veetorust, on veetoru kaasomandis sõltumata sellest, et see läbis puudutatud isikule kuuluvat korterit. Ekslik on aga puudutatud isiku arusaam, et kui tema korteris asuvast veetorustikust tekkis leke, on tema vastutus välistatud ning vastutuse välistamiseks piisab üksnes sellest, et korteri veemõõtja ja elamu üldvee mõõtja vahel võis olulisel hulgal vett lekkida.
31.Puudutatud isikul lasus KrtS 31 lg 1 p 1 järgi kohustus hoiduda kahjustamast kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluvat veetorustikku mistahes viisil. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (RK TKm 2-19-9500, p 13).
32.Kui kahjustatud asjaolu lähtub puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et puudutatud isik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (samas, p 15.1). Puudutatud isikule saab ette heita kaasomandi eseme alalhoiu kohustuse rikkumist, mis tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust järgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda (samas, p 15.1).
33.Kohtul lasub hagita menetluses asja lahendamisel kohustus selgitada puudutatud isikule tema tõendamiskoormust. Kui puudutatud isik põhjustas veetoru purunemise, tuli eeldada rikkumise mittevabandatavust ja vastupidist tuli tõendada puudutatud isikul (samas, p 15.4). Käesolevas asjas selgitas kohus puudutatud isikule 27.08.2024 pöördumises (dtl 50-51) vajadust põhistada ja tõendada oma vastuväiteid seadusest tuleneva kohustuse olemasolule või kahju suurusele. Kohus selgitas ühtlasi, et kui puudutatud isikul tõendid puuduvad, on mõistlik sõlmida avaldajaga kompromiss. Vaatamata kohtu selgitustele asus puudutatud isik väitma, et hoopis avaldaja peaks täiendavalt tõendama puudutatud isikul hüvitise maksmise kohustuse olemasolu ja kahju suurust. Puudutatud isik ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tema kohustuse rikkumine oli vabandatav ning kannatanu korteris tekkinud kahjustusi oleks saanud kõrvaldada väiksemate kuludega.
34.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et J OÜ oli sõlminud avaldajaga kindlustuslepingu (dtl 16-18). Tegu on ettevõtja vara kindlustamise lepinguga. Kindlustatud vara asukoht oli X. Kindlustatud objekt oli restoran, mitte eluruum. 18.12.2020 maksekorraldusega (dtl 22) on avaldaja kindlustusvõtjale tasunud 1 909,36 eurot. Selle üle, et avaldaja näol on tegu kindlustusandjaga, kellele on kindlustusvõtja nõue seaduse alusel üle läinud, pooled ei vaidle.
35.Avaldaja esitas kohtule varakahju vaatlusakti (dtl 7), milles on koostatud aadressil X ning milles viidatud on elamu keldrile. Akti järgi oli toimunud veeavarii teise korruse korterist. Aktile on lisatud fotod (dtl 8-15), millest on eraldi välja toodud kahjustuste asukohad laminaatparketil ja lae viimistlusel. Akti järgi avati ka lage, et kontrollida niiskuskahjustusi.
36.Vaskorehitus OÜ koostas 28.04.2020 hinnapakkumise (dtl 21) laoruumi remonttööde kohta kokku summas 1068,44 eurot. Pakkumise järgi oli vaja teha laminaatparketi demonteerimine koos liistude eemaldamisega, uue parketi paigaldus, lae viimistlemine, kipsseina kontrolliava avamine ja kinni ehitamine ning seina viimistlus. Lisaks oli vaja demonteerida ja tagasi paigaldada mööbel. Hinnapakkumises olid loetletud ka vajalikud materjalid. Kokku oli tööde ja materjalide maksumus 2109,36 eurot.
37.Avaldaja esitas täiendavalt kohtule Vaskorehitus OÜ esindaja R. K. e-kirja teel antud kinnituse (dtl 69), mille kohaselt oli vaatlusakt koostatud mitteeluruumis XXX ning hinnapakkumine oli esitatud kahjustuste kõrvaldamiseks samas ruumis.
38.Kohus leiab, et vaatamata puudutatud isiku vastuväidetele tõendavad eelviidatud tõendid kogumis kahjustuste tekkimist ning kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist. Alusetud on puudutatud isiku etteheited, et kuna vaatlusaktis ja hinnapakkumises on kasutatud väljendeid „kelder“ ja „laoruum“, ei tõenda need, et tegu oli XXX korteriomandiga. Antud korteriomandi näol oli tegu mitteeluruumiga ning
dokumentides kasutatud väljendid ei too kaasa seda, et kahju oleks tekkinud mõnel muul pinnal. Alusetu on puudutatud isiku väide, et kuna R. K. e-kiri on koostatud tagantjärgi, on tegu ebausaldusväärse tõendiga. Tegu on lubatavas vormis esitatud kirjaliku tõendiga, mis koos teiste tõenditega tõendab seda, kus kahju tekkis ja mida oli vaja teha kahju kõrvaldamiseks. Ainuüksi see, et tõend ei ole puudutatud isikule sobiv, ei muuda tõendit ebausaldusväärseks. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis seaks kahtluse alla selle, kus kindlustusjuhtum aset leidis.
39.Alusetud on puudutatud isiku etteheited, et avaldaja ei ole kahju suuruse ning olemasolu kohta esitanud asjatundja arvamust. Seadusest ei tulene, et kahju tekkimist ja kahju suurust saab tõendada üksnes asjatundja arvamusega. Tegu ei olnud keerukate ja mahukate ehitustöödega ning hinnapakkumine tõendab selgelt, milliseid toiminguid oli vaja kahjustuste kõrvaldamiseks vaja teha. Kahju tekkimine on tõendatud ka sellega, et hinnapakkumisele vastava summa on avaldaja kandnud kindlustusvõtjale üle. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kindlustusjuhtumi toimimine ja kahju suurus on tõendatud.
40.Puudutatud isikul kahju hüvitamise kohustuse tõendamiseks esitas avaldaja korteriühistu esindaja J. L. 17.05.2020 e-kirja (dtl 19-20), mille järgi põhjustas ühistule teadaolevalt kahju teisel korrusel korteris nr . remonttööde käigus toimunud torude leke, mille tulemusena said kahjustada alumised korterid, sealhulgas OÜ J. Kirja järgi oli tegu korterisisese torustiku ja veaga, mille eest ühistu ei vastuta. Alusetud on puudutatud isiku etteheited, et kuna e-kirjale ei ole lisatud muid tõendid, ei saa e-kiri ise kirjaliku tõendiga tõendada puudutatud isiku vastutust. E-kirjast nähtub selgelt, et puudutatud isiku korteris viidi läbi ehitustöid ning nende ehitustööde käigus sai torustik kahjustada.
41.Ainsa tõendina esitas puudutatud isik ise kohtule oma poja e-kirjade vahetuse teise korteriühistu juhatuse liikme L.P. (äriregistri väljavõte dtl 58-62). L. P. saatis puudutatud isiku esindajale 12.08.2020 (dtl 64) e-kirja, milles soovis teada, kas hiljuti juhtunud veeavarii oli vormistatud kindlustusjuhtumina. Ekirjas on L. P. kasutanud väljendit „hiljuti juhtunud veeavarii on teil juba vormistatud“. Seega seostas ka teine korteriühistu juhatuse liige veeavarii toimumist puudutatud isiku tegevusega.
42.Puudutatud isiku poeg M. M. vastas, et puudutatud isik ei olnud registreerinud veeavariid kindlustusjuhtumina. Tema e-kirja järgmistest lausetest selgub üheselt, et korteris toimusid remonditööd ning sanitaartehnilised seadmed said paigaldatud alles augustis. Järgmisena soovis puudutatud isiku poeg teada, millest tulenevalt oli ühistu arvel märgitud suur kogus üldvett, mille eest tuli tasuda. Täiendavalt selgitas L. P. 13.08.2020 e-kirjas (dtl 63), et üldvee arve esitati juuli eest, kuid maja üldarvesti vahetati välja 07. juulil ja vahe saadi teada siis. Üldarvel oli 84 m 3 vett, mille sihtkoht oli e-kirja järgi teadmata. Ekirjas on viidatud AS Tallinna Vesi väitele, et ainus loogiline selgitus on, et on olnud suurem veeleke peale maja üldarvestit ja enne korterite arvesteid. Kuna selgus puudus, otsustati jagada kulu korteriomanike vahel.
43.L. P. e-kirjas on muuhulgas lause: „Teil juhtunud leke (see mis uputas V ja J ja vist kedagi veel) oli ühe naabri sõnul olnud enne teie arvestit“. Ekslik on puudutatud isiku järeldus, et kuna tema korteris läbi viidud remonttööde tulemusena kahjustati veetoru kohas, mis asus korteri enda veearvestist väljaspool, ei vastuta puudutatud isik tekkinud kahju eest pelgalt seetõttu, et lekkinud vee kogus tema korteri veearvesti näidul ei kajastunud. Kohus leiab, et see, kas lekkekoht asus enne või pärast korteri veearvestit, ei vabasta puudutatud isikut vastutusest ega muuda tema kohustuse rikkumist mittevabandatavaks. Mõlema poole tõenditest nähtub selgelt, et veeavarii ehk veelekke põhjuseks olid puudutatud isiku korteris toimunud remonditööd. Puudutatud isikul lasus remonditööde teostamisel kohustus tagada, et selle käigus ei kahjustataks mistahes kaasomandi osa ning seda sõltumata sellest, kus täpselt veeleke asus.
44.Kuna puudutatud isik ei esitanud kohtule muid tõendeid ega vastuväiteid, mis tema vastutuse välistaksid, kuulub avaldaja põhinõue rahuldamisele. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks põhinõudena välja mõista 1 909,36 eurot. Kuna põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb rahuldada ka viivisenõue. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista
614,84 eurot. Alates 26.04.2024 tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 1 909,36 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
45.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
46.Avaldaja palus puudutatud isikult menetluskuludena välja mõista riigilõivu 50 eurot ja kulud õigusabile summas 338 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 169 eurot tunnis ning abi osutamiseks kulus kaks tundi. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud ning puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuludena kogumis välja mõista 388 eurot. Kooskõlas avaldaja taotlusega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 388 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.