If P&C Insurance AS-i avaldus X.I viiviste väljamõistmiseks
vastu võla ja
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.10.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Ahto Järvela Puudutatud isik X.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste esitatud tõendid ning MTÜ Jakobi 22 juhatuse liikme JL 17.10.2025 selgitus koos fotoga.
2.Jätta Harju Maakohtu 24.10.2024 määrus muutmata ja X.I rahuldamata.
4.Määrata If P&C Insurance AS-i menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 507 eurot ja mõista see X.I-lt If P&C Insurance AS-i kasuks välja. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 25.04.2024 Harju Maakohtule avalduse X.I (puudutatud isik) vastu, milles palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõla 1909,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 17.11.2020–25.04.2024 eest 614,84 eurot ja viivise alates 26.04.2024 põhivõla tasumata jäägilt kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
1.1.25.04.2020 toimunud veeavarii tagajärjel said kahjustada OÜ-le Japosha kuulunud ruumid aadressil Jakobi 22-14, Tallinn, mis olid kindlustatud avaldajaga sõlmitud kindlustuslepinguga. Korteriühistu andmetel sai veekahju alguse puudutatud isikule kuuluvas korteris nr 6 teostatud torustike remonttööde käigus. Kahjustada saanud korteris tegi remonttööd Vaskorehitus OÜ. Teostatud tööde nimekiri sisaldub 28.04.2022 hinnapakkumises. Avaldaja on 18.12.2020 hüvitanud kahjustatud korteri omanikule 1909,36 eurot.
1.2.Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Remonditöödel tuleb järgida käibekohustust ja hoiduda teiste vara kahjustamisest. Avaldaja esitas puudutatud isikule 05.11.2020 nõudekirja, milles soovis 1909,36 eurot hüvitamist 10 päeva jooksul. Puudutatud isik ei ole nõuet tasunud. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult ka viivist alates 17.11.2020. Puudutatud isiku vastuväited
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. 2
2.1.Avaldaja nõue on aegunud. Avaldaja sai kahjust teada hiljemalt 28.04.2020, mil talle esitati hinnapakkumine. Avaldaja sai väidetavast kahju hüvitama kohustatud isikust teada hiljemalt 17.05.2020. Seega hakkas TsÜS § 150 lg 1 järgne aegumistähtaeg kulgema alates 17.05.2020 ning möödus 17.05.2023.
2.2.Avaldaja ei ole tõendanud korteriomandi korrashoiu kohustuse rikkumist ega seda, et puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piires toimus veetorustiku leke, mis põhjustas kahju. Torustiku leke toimus enne puudutatud isiku korteri veemõõtjat ehk veetorustiku kaasomandi osa piires, mille eest puudutatud isik ei vastuta.
2.3.Tõendamata on ka kahju tekkimine, selle tekkepõhjus ning suurus. Avalduse lisaks on vaatlusakt, mille põhjal ei ole võimalik tuvastada, et vaatlus oleks tehtud Jakobi 22-14 korteris. Kortermaja keldrikorrusel on peale Jakobi 22-14 korteriomandi veel mitu korteriomandit. Avalduse lisaks olevatelt fotodelt ei nähtu, kus need on tehtud on. Pole esitatud tõendeid, milles oleks fikseeritud konkreetsed kahjustused, nende ulatus ja tekkepõhjus. Hinnapakkumine ei tõenda kahju tekkimist ega suurust. Hinnapakkumises on kirjas „Laoruumi remonttööd“ ning puudub viide konkreetsele väidetavalt kahjustunud korteriomandile. Pole tõendanud, et töid oleks üldse tehtud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 2524,20 eurot, millest 1909,36 eurot on põhinõue ja 614,84 eurot avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ning viivise põhinõudelt 1909,36 eurolt alates 26.04.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 388 eurot ning viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.1.Maakohus tuvastas, et avaldaja oli OÜ-le Japosha kuulunud vara ja korteriomandi kindlustusandja ning avaldaja kandis kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi toimumise tõttu 18.12.2020 üle 1909,36 eurot. Avaldajale kui kindlustusandjale läks VÕS § 492 lg 1 alusel üle nõue kahju põhjustaja vastu ning avaldaja saatis puudutatud isikule 05.11.2020 nõudekirja.
3.2.Avaldaja nõue ei ole aegunud. Avaldajale üle läinud nõude õiguslik alus tuleneb seadusest. Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes (RKTKo 3-2-1-129-13, p 19). Seadusjärgse võlasuhte puhul kohaldub aegumisele TsÜS § 149, mille järgi on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat alates selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks ajast, kui ta kindlustusvõtjale kahju hüvitas ehk 18.12.2020 ja ei olnud avalduse kohtusse esitamise ajal aegunud.
3.3.Puudutatud isik ei ole oma vastuväiteid tõendanud.
3.3.1.Kui veeleke sai alguse kogu maja teenindamiseks vajalikust veetorust, on veetoru kaasomandis sõltumata sellest, et see läbis puudutatud isikule kuuluvat korterit. Ekslik on aga puudutatud isiku arusaam, et kui tema korteris asuvast veetorustikust tekkis leke, on tema vastutus välistatud ning vastutuse välistamiseks piisab üksnes sellest, et korteri veemõõtja ja elamu üldvee mõõtja vahel võis olulisel hulgal vett lekkida. 3
Maakohus viitas KrtS 31 lg 1 p-le 1. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahjustatud asjaolu lähtub puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et puudutatud isik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Puudutatud isikule saab ette heita kaasomandi eseme alalhoiu kohustuse rikkumist, mis tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda. Kui puudutatud isik põhjustas veetoru purunemise, tuli eeldada rikkumise mittevabandatavust ja vastupidist tuli tõendada puudutatud isikul (vt RKTKm 2-19-9500, p-d 13-15). Puudutatud isik ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema kohustuse rikkumine oli vabandatav ning kannatanu korteris tekkinud kahjustusi oleks saanud kõrvaldada väiksemate kuludega.
3.3.2.Maakohus tuvastas, et Japosha OÜ oli sõlminud avaldajaga vara kindlustamise lepingu ning kindlustatud vara asukohaks oli Jakobi 22, Tallinnas. Kindlustatud objekt oli restoran. Avaldaja esitatud varakahju vaatlusakt on koostatud aadressil Jakobi 22 ning selles on viidatud elamu keldrile. Akti järgi toimus veeavarii teise korruse korteris. Aktile lisatud fotodel on eraldi välja toodud kahjustuste asukohad laminaatparketil ja laes. Akti järgi avati ka lage, et kontrollida niiskuskahjustusi. Vaskorehitus OÜ koostas 28.04.2020 hinnapakkumise laoruumi remonttööde kohta hinnaga 1068,44 eurot. Pakkumise järgi oli vaja teha laminaatparketi demonteerimine koos liistude eemaldamisega, uue parketi paigaldus, lae viimistlemine, kipsseina kontrolliava avamine ja kinni ehitamine ning seina viimistlus. Lisaks oli vaja demonteerida ja tagasi paigaldada mööbel. Hinnapakkumises olid loetletud ka vajalikud materjalid. Kokku oli tööde ja materjalide maksumus 2109,36 eurot. Avaldaja esitas täiendavalt Vaskorehitus OÜ esindaja e-kirja teel antud kinnituse, mille kohaselt oli vaatlusakt koostatud mitteeluruumis Jakobi 22-14 Tallinnas ning hinnapakkumine oli esitatud kahjustuste kõrvaldamiseks samas ruumis. Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad kahjustuste tekkimist ning kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist. Dokumentides kasutatud väljendid ei tähenda, et kahju oleks tekkinud mõnel muul pinnal. RK e-kiri on lubatavas vormis esitatud kirjalik tõend, mis koos teiste tõenditega tõendab seda, kus kahju tekkis ja mida oli vaja teha kahju kõrvaldamiseks.
3.3.3.Seadusest ei tulene, et kahju tekkimist ja suurust saab tõendada üksnes asjatundja arvamusega. Hinnapakkumine tõendab, milliseid toiminguid oli vaja kahjustuste kõrvaldamiseks teha. Kahju tekkimine on tõendatud ka sellega, et hinnapakkumisele vastava summa on avaldaja kandnud kindlustusvõtjale üle. Kindlustusjuhtumi toimumine ja kahju suurus on tõendatud. Avaldaja esitatud korteriühistu esindaja JL 17.05.2020 e-kirja kohaselt põhjustas talle teadaolevalt kahju teisel korrusel korteris nr 6 remonttööde käigus toimunud torude leke, mille tulemusena said kahjustada alumised korterid, sh OÜ Japosha oma. Kirja järgi oli tegu korterisisese torustiku ja veaga, mille eest ühistu ei vastuta. E-kirjast nähtub, et puudutatud isiku korteris viidi läbi ehitustöid ning nende ehitustööde käigus sai torustik kahjustada. Puudutatud isiku poja 12.08.2020 e-kirjavahetusest teise korteriühistu juhatuse liikme LPga nähtus, et LP küsis oma e-kirjas puudutatud isiku pojalt, kas hiljuti juhtunud veeavarii on neil juba vormistatud. Seega seostas ka teine korteriühistu juhatuse liige veeavarii toimumist 4
puudutatud isiku tegevusega. Puudutatud isiku poja vastusest nähtub, et korteris toimusid remonditööd ning sanitaartehnilised seadmed said paigaldatud alles augustis. LP selgitas oma 13.08.2020 e-kirjas, et ühistu arvel oli märgitud üldvee koguseks 84 m 3, mille põhjus on teadmata. E-kirjas on viidatud, et AS-i Tallinna Vesi arvates on ainsaks loogiliseks seletuseks, et on olnud suurem veeleke peale maja üldarvestit ja enne korterite arvesteid. LP e-kirjas on mh lause: „Teil juhtunud leke (see mis uputas V ja J ja vist kedagi veel) oli ühe naabri sõnul olnud enne teie arvestit.“ See, kas lekkekoht asus enne või pärast korteri veearvestit, ei vabasta puudutatud isikut vastutusest ega muuda tema kohustuse rikkumist mittevabandatavaks. Tõenditest nähtub selgelt, et veeavarii ehk veelekke põhjuseks olid puudutatud isiku korteris toimunud remonditööd. Puudutatud isikul lasus remonditööde teostamisel kohustus tagada, et selle käigus ei kahjustataks mistahes kaasomandi osa ning seda sõltumata sellest, kus täpselt veeleke asus.
3.3.3.Seoses põhinõude 1909,36 eurot rahuldamisega kuulub rahuldamisele ka viivisenõue ning puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 614,84 eurot. Alates 26.04.2024 tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 1909,36 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
3.4.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 7 alusel puudutatud isiku kanda. Maakohus määras kindlaks avaldaja hüvitatavate menetluskulude suuruse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 388 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ning lepingulise esindaja kulu 338 eurot). Maakohus märkis avaldaja taotlusel, et puudutatud isikul tuleb avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivis alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
4.1.Tulenevalt Riigikohtu 30.03.2023 lahendis nr 2-19-9500 antud seisukohast pidanuks maakohus uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitama, millest veetoru leke tekkis. Maakohus seda ei teinud. Avaldaja esitas kahju tekkimise asjaolude tõendamiseks vaid ühe tõendi – MTÜ Jakobi 22 juhatuse liikme JL 26.05.2020 e-kirja, milles JL on üksnes oletanud, et korteris nr 6 toimunud remonttööde käigus tekkis torude leke. Puuduvad tõendid selle kohta, et veeleke oleks toimunud puudutatud isiku korteri eriosa piirides või et leke oleks aset leidnud puudutatud isiku tegevuse tagajärjel. JL seisukohad muudab ebausaldusväärseks teise juhatuse liikme LP kirjavahetus puudutatud isiku pojaga, millest nähtuvalt tekkis väidetav veeleke enne korteris asuvat veemõõtjat ning seega kaasomandi esemest, mille eest puudutatud isik ei vastuta. LP kirjades on ka välja toodud, et maja üldarvesti järgi oli 84 m 3 vett lekkinud ning AS-i Tallinna Vesi hinnangul on ilmselt olnud mingi suurem leke peale maja üldarvesti. Tegemist on suure veekogusega, mis viitab suuremale ja pikemaajalisele veelekkele. Isegi kui veeleke oleks tekkinud puudutatud isiku korteris, ei vastutaks puudutatud isik selle eest, kuna ka korteris olev veetorustik on korteriomanike kaasomandis. Maakohus ei ole tuvastanud, milles seisnes puudutatud isiku tegevus/tegevusetus, mis põhjustas veetoru lekke. 5
4.2.Maakohus jättis tähelepanuta puudutatud isiku selgitused, mille kohaselt on Jakobi 22 kortermaja keldrikorrusel mitu korteriomandit. Avaldaja poolt esitatud tõenditest ei ole tuvastatav, millist Jakobi 22 korteriomandit on vaadeldud ja millise kohta hinnapakkumine tehtud. RK kinnitus ei ole lubatav ega usaldusväärne tõend. Avaldaja esitas kohtule väidetava Vaskorehitus OÜ esindaja selgituse Wordi dokumendina. Originaaldokumendiga tutvumata ei ole võimalik veenduda e-kirja sisu vastavuses. Wordi dokumendi koostamine on jõukohane igaühele, sealjuures on Wordi dokumendis võimalik kirja sisu muuta.
4.3.Puudutatud isik ei ole väitnud, et kahju tekkimist ja suurust saaks tõendada üksnes asjatundja arvamusega, vaid on viidanud, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuksid kahju tekkimise ja suurusega seonduvad asjaolud. Avaldaja poolt esitatud maksekorraldus saab tõendada üksnes ülekande tegemist kindlustusvõtjale, kuid mistahes muid fakte (sh kahju tekkimist, suurust, põhjuslikku seost) maksekorraldus ei tõenda. Avaldaja ei ole tõendanud, et kindlustusvõtja oleks ehitusettevõtjale viidatud summa tasunud, rääkimata tööde teostamisest. Menetluse edasine käik
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Ringkonnakohus selgitas 25.08.2025 pooltele tõendamiskoormist ning määras puudutatud isikule tähtaja esitada andmed ja tõendid selle kohta, mis põhjusel ja kus täpsemalt tema korteris veeleke tekkis ning et ta ei ole KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud.
8.Puudutatud isik jäi oma 09.09.2025 vastuses selle juurde, et avaldaja ei ole tõendanud, et väidetav kahjustav asjaolu lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piirest.
9.Vastuseks ringkonnakohtu järelpärimisele esitas MTÜ Jakobi 22 juhatuse liige JL kirjaliku selgituse.
10.Puudutatud isik leidis oma 30.10.2025 seisukohas, et JL selgitus ei ole usaldusväärne tõend. JL ei ole korteris käinud ning esitatud foto ei ole tehtud korteri vannitoas (esitas tõendina foto enda vannitoast). Foto on vastuolus JL selgitustega, sest kahjustus nähtub lae all, kuigi boileri ühenduskoht on hoopis selle all. Fotolt nähtuv niiskuskahjustus asub laes, seega boilerist oluliselt eemal. Fotolt nähtuv veekahjustus võib olla tingitud lae- või seinakonstruktsioonidest vee läbiimbumisega. Kortermaja katus on amortiseerunud. Kuigi JL väidab, et puudutatud isiku korteri põrand oli märg, ei ole ta märjast põrandast fotot teinud. Fotolt nähtuv lae märgumine jätab ebaselgeks, kuidas saanuks see tekitada kaks korrust allpool asuvale ruumile veekahjustusi.
11.Avaldaja tõi oma 20.11.2025 seisukohas välja, et võimalik ebatäpsus ja segadus ühistu selgitusele lisatud fotoga ei muuda asjaolu, et korteriühistu tuvastas, et puudutatud isiku korteris oli põrandal vesi. Ka puudutatud isiku poolt esitatud foto võib olla tehtud mistahes muus korteris. Väited amortiseerunud katuse kohta ei tähenda, et kahju tekkis lekkinud katuse tõttu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
13.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest lähtuvalt küsis ringkonnakohus TsMS § 477 lg 7 teisest lausest tulenevalt selgitust MTÜ Jakobi 22 juhatuse liikmelt JLlt. JL selgitust saab pidada TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt tõendiks. Tegemist ei ole ebausaldusväärse tõendiga nagu väidab puudutatud isik. Ringkonnakohus võtab selgituse koos sellele lisatud fotoga tõendina asja juurde ning hindab seda asja lahendamisel.
14.Asjas esitatud tõenditega kogumis on tõendatud, et veeleke leidis aset puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piirest.
14.1.MTÜ Jakobi 22 juhatuse liikme JL 17.05.2020 e-kiri avaldajale (dtl 19) nähtub, et ühistule teadaolevalt põhjustas kahju puudutatud isiku korteris aset leidnud veeleke. JL kirjalikust seletusest (dtl 134) nähtub, et vaidlusalusel ajal toimusid puudutatud isiku korteris mh sanitaartehnilised tööd ning tööde toimumine oli majaelanikele kuulda ja näha. JL käis pärast õnnetust puudutatud isiku korteris olukorraga tutvumas ning nägi, et korteri põrandad olid märjad ja vannitoas oli suurem veekahjustus. JLle tundus nähtu põhjal, et veeavarii põhjustas remonttööde käigus tekkinud torude leke. Maakohus tuvastas, et ka MTÜ Jakobi 22 teise juhatuse liikme LP kirjavahetusest puudutatud isiku pojaga (dtl 63–64) nähtuvalt viitas LP, et puudutatud isiku korteris oli veeleke, mis uputas mh OÜ-d Japosha. Kirjas uurib LP ka seda, kas puudutatud isik on tema korteris juhtunud veeavarii kohta kindlustusele juba avalduse teinud. Selle peale vastas puudutatud isiku poeg, et veeavariid nad kindlustusjuhtumina registreerinud ei ole. Puudutatud isiku poeg ei vaidlusta kirjavahetuses seda, et puudutatud isiku korteris LP poolt korduvalt mainitud veeavarii aset leidis. Puudutatud isik ei ole menetluses ka vastu vaielnud väitele, et kahjujuhtumi toimumise ajal teostati tema korteris sanitaartehnilisi töid. Eeltoodud asjaolude ja tõendite põhjal on eluliselt usutav, et puudutatud isiku korteris toimunud remonttööde käigus leidis aset veeavarii.
14.2.JL poolt ringkonnakohtule esitatud seletus on riimub asjas esitatud asjaolude ja tõenditega ning ringkonnakohus võtab seletuse tõendina arvesse. Puudub alus kahelda MTÜ Jakobi 22 juhatuse liikmete poolt avaldatud asjaolude usaldusväärsuses. Kuigi puudutatud isik väidab, et JL poolt esitatud foto (dtl 132) ei ole tehtud puudutatud isiku korteris, kehtib sama ka puudutatud isiku enda poolt esitatud foto (dtl 144) kohta. Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus asja lahendamisel fotodega.
14.3.Puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, et veeleke oleks toimunud mujal, kui puudutatud isiku korteris. Asjaolu, et maja üldvee näit oli tavapärasest suurem (84 m 3) ning Tallinna Vesi AS arvates võis tegemist olla mingi suurema lekkega pärast maja üldarvestit, ei tõenda, et 25.04.2020 aset leidnud kahjujuhtumi põhjustas mõni muu leke või veeavarii. Puuduvad andmed selle kohta, et ühistu või mõni muu korteriomanik oleks veeleket likvideerinud. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et pärast puudutatud isiku poolt sanitaartehniliste tööde lõpetamist oleks veeuputus või -leke jätkunud. Puudutatud isiku tõend maja katuse seisukorra kohta (väljavõte korteriomanike Messengeri vestlusest, dtl 145–146) näitab, et korteriomanikud arutlesid 2024. aastal katuse parandamise või vahetamise teemadel, kuid see ei tõenda, et 25.04.2020 kahjujuhtumi oleks põhjustanud katuse seisukord. Sellisel juhul oleks katusest vesi ka edasi lekkinud. Puuduvad andmed selle kohta, et katust oleks peale 25.04.2020 parandatud. 7
14.4.Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et kahju tekitav asjaolu lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piirest.
15.Ringkonnakohus selgitas puudutatud isikule, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanik (praegusel juhul avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust ning vastutusest vabanemiseks peab puudutatud isik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21). Puudutatud isik ei ole seda teinud. Seetõttu kehtib eeldus, et kahjustava asjaolu põhjustas puudutatud isiku korteris remonttööde käigus tekkinud torude leke ning et puudutatud isik on seega eriomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud. Puudutatud isik ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et tema rikkumine on VÕS § 103 lg 2 alusel vabandatav. Maakohus leidis põhjendatult, et puudutatud isik vastutab teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest KrtS § 31 lg 1 p 1 ja VÕS § 115 alusel ning VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu.
16.Maakohus leidis õigesti, et tõendatud on kahju tekkimine aadressil Jakobi 22-14, Tallinn. Avaldaja poolt OÜ-ga Japosha sõlmitud ettevõtte varakindlustuse lepingu (dtl 16–18) kohaselt oli kindlustuskohaks Jakobi 22, 10144, Tallinn ning tegemist oli restoraniga. Ka vaatlusaktile lisatud fotodelt nähtub, et tegemist on eelduslikult mitteeluruumidest restoraniga (dtl 8–10). Samuti on avaldaja esitanud täiendavalt Vaskorehitus OÜ esindaja RK e-kirja (dtl 69), milles ta kinnitab, et vaatlusakt ja hinnapakkumine on esitatud Jakobi 22- 14, Tallinn kohta. Ei ole eluliselt usutav, et avaldaja kindlustusandjana oleks hüvitanud OÜ-le Japosha Vaskorehitus OÜ hinnapakkumise alusel kahju (vt dtl 21–22), kui kahjujuhtum ei oleks lepingus märgitud kindlustuskohas toimunud. Samuti puudub alus kahelda avaldaja poolt esitatud RK e-kirja väljavõtte ehtsuses, kuivõrd see on kooskõlas teiste asjas esitatud asjaolude ja tõenditega.
17.Puudutatud isiku vastuväited kahju tekkimise ja suuruse osas on üldsõnalised ega lükka ümber maakohtu tuvastatud asjaolusid. Avaldaja esitatud vaatlusaktist ja fotodelt (dtl 8–15) nähtub, et kahjustada said lagi, laminaatparkett ning seinad. Vaskorehitus OÜ hinnapakkumises (dtl 21) sisalduvate tööde ja materjalide loetelu on vastavuses ülevaatusaktis tuvastatud kahju ulatusega. Puudutatud isik ei ole välja toonud, millises ulatuses ei vasta hinnapakkumises loetletud tööd tegeliku kahju ulatusele või millised tööd ja millises mahus olid tema hinnangul ebavajalikud. Seega ei saa asuda seisukohale, et Vaskorehitus OÜ oleks teostanud ruumide seisukorra taastamiseks mittevajalikke töid.
18.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
määruskaebusega
seonduvad
20.Avaldaja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 507 eurot (käibemaksuta). Esindajal on kulunud maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebusele seisukoha koostamisele 3 tundi ning puudutatud isiku 30.10.2025 arvamusega tutvumisele ja 20.11.2025 seisukoha koostamisele 1 tund. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 169 eurot (käibemaksuta). 8
Avaldaja on teinud ilmselt arvutusvea ja esitatud andmete kohaselt peaks esindaja kulu olema kokku 676 eurot (4 tundi x 169 eurot). Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades määruskaebuse ning avaldaja seisukoha sisu ja mahtu, on määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 2 tundi. Puudutatud isiku 30.10.2025 arvamusega tutvumise ja 20.11.2025 seisukoha koostamise ajakulu 1 tund on põhjendatud. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 507 eurot (3 tundi x 169 eurot). Nimetatud summa kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
21.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.