Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-13521
Kohtuasi
AMi hagi NT vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.09.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AMi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AM (isikukood: xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja NT (isikukood xxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 13.09.2024 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AM (hageja) esitas 08.09.2024 Pärnu Maakohule hagi NT (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja esitas koos hagiga menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Hagiavalduse kohaselt on kostja viimase 3 aasta jooksul avaldanud hageja au ja mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid hinnanguid nii hageja lastele kui ka suurele ringile eraisikutele (hageja ja kostja lähedased, sõbrad, tuttavad ja erinevad eraisikud, ametiasutused, kohtud). Kostja on hagejat ulatuslikult ja järjepidevalt ahistanud ja laimanud
2-24-13521 alates abielu lahutamisest ning pole vaatamata hageja nõuetele oma õigusvastast tegevust lõpetanud. Kostja on avaldanud järgmisi ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid: ”hageja on valetaja. Ta pidevalt valetab" (ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang); „hageja on valetaja ja petis“ (ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang); „hageja on organiseerinud kostja tapmist“ (ebaõige faktiväide); „hageja ei ole kunagi lastele midagi ostnud ega neid toetanud“ (ebaõige faktiväide); „hageja lõi kohtumistel lapsi“ (ebaõige faktiväide); „hageja süül on kostjal võlad“ (ebaõige faktiväide); „hageja süül on hageja emal võlad“ (ebaõige faktiväide); „hageja otsib lollikesi naisi, kellega abiellub, et nad võtaksid talle laenu“ (ebaõige faktiväide); „hageja süül on ta eksabikaasal võlad“ (ebaõige faktiväide); „hageja süül on kostja emal võlad“ (ebaõige faktiväide); „hageja on alfons, kes elab naiste kulul“ (ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang); „hageja on jõletis“ (ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang).
3.Kostja tegevus on tekitanud hagejale moraalse kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma erinevate inimeste (lähedased, tuttavad, sõbrad, ametnikud, kohtunikud jne) ees häbitunnet, teda on nende ees sildistatud negatiivsete sõnadega. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega ja hageja on sunnitud pidevalt ennast õigustama. Inimesed on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Kostja õigusvastane tegevus on kahjustanud hageja mainet nii ettevõtjana kui ka inimesena laiemalt. Hageja ei pea kõigile meeldima, aga igal inimesel on õigus, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Laimu avaldamine julgustab teisi laimu avaldama. Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub selle inimese jaoks olulise mainekahjuga kõikide inimeste silmis.
4.Hageja palub hagiavalduses:
4.1.kohustada kostjat hiljemalt 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama kõigile kostja ja hageja lähedastele ja tutvusringkonnale ning oma Facebooki grupi konto seinal ja hoidma seal kättesaadavana vähemalt 6 kuud järjest alltoodud teksti, mis peab olema avaldatud ilma mistahes illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta ning tekst peab olema koostatud mustas kirjas, tähesuurusega vähemalt 12, valgel tagapõhjal. Seejuures loetleb hageja oma nõudes käesoleva määruse punktis 2 esitatud väidetavad valeväited, mille ümberlükkamist hageja soovib;
4.2.keelata kostjal hageja maine kahjustamine ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega;
4.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 alusel hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Maakohtu määrus
5.Maakohus keeldus 13.09.2024 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohtu hinnangul oli täitmata VÕS §-des 1046 ja 1047 toodud eeldus, mis seisneb andmete avaldamises. Avaldamiseks eelnimetatud sätete mõttes loetakse andmete edastamist
2-24-13521 üldsusele erinevate massikommunikatsioonivahendite (ajakirjandus, sotsiaalmeedia) vahendusel. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et tema kohta käivaid väiteid oleks mingilgi viisil esitatud avalikkusele. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei loeta avaldamiseks mh seisukohtade esitamist ametiasutustele vastuseks hageja nõudele, eravestlusi ega eraviisilist kirjavahetust, mida ei ole avalikkusele üldiselt ligipääsetavaks tehtud. Kuna tegemist ei ole avaldatud andmetega, ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes üldse võimalik, mistõttu maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Maakohus keeldus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest, eirates väljakujunenud kohtupraktikat ja rikkudes menetlus- ja materiaalõiguse norme.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi saata samale maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.
10.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
11.Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud asjaoludest järeldada, et hagiavalduses esitatud nõuded oleksid täies ulatuses perspektiivitud ja kohus saaks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.
12.Maakohus leidis, et kuna tegemist ei ole VÕS §-des 1046 ja 1047 mõttes avaldatud andmetega, ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et VÕS §-des 1046 ja 1047 mõttes saab avaldamiseks lugeda üksnes andmete edastamist üldsusele erinevate massikommunikatsioonivahendite (ajakirjandus, sotsiaalmeedia) vahendusel. Seetõttu leiab kolleegium, et maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et tema kohta käivaid väiteid oleks mingilgi viisil esitatud avalikkusele.
13.Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 14; RKTKo 21.12.2005, 3-2-1-95-05, p 24). Andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes ei ole kitsendatud andmete üksnes meediale teatavaks tegemisega, vaid see võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele juriidilisele või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse (RKTKo 25.09.2013,
2-24-13521 3-2-1-80-13, p 40). Hageja saab VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140, p 11; RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-140-14, p 14).
14.Seega võib VÕS §-des 1046 ja 1047 mõttes andmete avaldamiseks pidada ka hageja lähedastele, tuttavatele ja ametiasutustele andmete avaldamist, kuid seejuures tuleb siiski hagi aluseks olevad asjaolud esile tuua piisavalt konkreetselt. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1) (RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249, p 16). Seega juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale TsMS § 340 1 lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks. Alles siis, kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 1 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 2).
15.Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
16.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.