Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-13521
Kohtuasi
A.U hagi I.K vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.01.2025 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
A.U 01.02.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja A.U (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja I.K (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 27.01.2025 määruse resolutsioon muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud A.U kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus
1.A.U (hageja) esitas 08.09.2024 Pärnu Maakohule hagi I.K (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja taotles kohustada kostjat avaldama kõigi kostja ja hageja lähedastele ja tutvusringkonnale ning oma Facebooki konto seinal ja hoidma seal kättesaadavana vähemalt 6 kuud järjest hagiavalduses toodud teksti. Hageja esitas koos hagiga menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Maakohus keeldus 13.09.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja esitas 16.09.2024 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.10.2024 määrusega Pärnu Maakohtu 13.09.2024 määruse ja saatis asja samale maakohtule menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks.
3.Pärnu Maakohus jättis 31.12.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et hagejal tuleb kuupäevaliselt välja tuua , millal kostja levitas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või väärtushinnanguid. Samuti selgitas kohus hagejale, et ebaõigete andmete ümberlükkamise eelduseks on, et hageja kohta esitatud andmed on avaldatud ning kehtiva kohtupraktika kohaselt ei peeta kohtumenetluses esitatut andmete avaldamiseks. Lisaks selgitas kohus, et ainult ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamise puhul on võimalik nõuda valeandmete ümberlükkamist ja palus hagejal kaaluda, milliste lausete ja väljendite puhul on tegemist faktiväidetega, mille paikapidavust on võimalik kontrollida ja tõendada, ning milliste puhul ebakohaste väärtushinnangutega (nt ebakohase väljendusviisi tõttu), mille puhul võib nõuda küll nende avaldamise lõpetamist, kuid mitte ümberlükkamist.
4.Hageja esitas 11.01.2025 täiendatud hagiavalduse, milles taotleb kohtul kohustada kostjat hiljemalt 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama A. I.K-le , N. I.K-le , Y. I.K-le , I.N-le, K.C-le, E.U-le, T.R-le, R.R-le, V.P-le, Q. A.U-le , L.E-le, R.L-le, I.B-le, G.Dle, L.S-le, K.Ü-le, H.Õ-le, D-Ä-le, S.L-le, Z.F-le, Pärnu linna lastekaitse spetsialistile R.K-le ja Pärnu Maakohtule kirjalikult isikute telefoninumbritele või e-posti aadressidele järgneva teksti: „Mina, I.K laimasin oma eksabikaasat A.U ja avaldasin tema kohta teile valeväiteid. Ma avaldasin teile tema kohta järgmised valeväited: ”A.U on valetaja. Ta pidevalt valetab" (ebaõige faktiväide); „A.U on petis“ (ebaõige faktiväide); „A.U on organiseerinud kostja tapmist“ (ebaõige faktiväide); „A.U ei ole kunagi lastele midagi ostnud ega neid toetanud“ (ebaõige faktiväide); „A.U lõi kohtumistel lapsi“ (ebaõige faktiväide); „A.U süül on kostjal võlad“ (ebaõige faktiväide); „A.U süül on tema emal võlad“ (ebaõige faktiväide); „A.U otsib lollikesi naisi, kellega abiellub, et nad võtaksid talle laenu“ (ebaõige faktiväide); „A.U süül on ta eksabikaasal võlad“ (ebaõige faktiväide); „A.U süül on kostja emal võlad“ (ebaõige faktiväide); „A.U on alfons, kes elab naiste kulul“ (ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang); „A.U on jõletis“ (ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang). Minul puuduvad ükskõik missugused andmed selle kohta, et ükski neist väidetest vastaks tõele. Sellest tulenevalt on kõik minu avaldatud väited ebaõiged ning avaldasin need isikliku kättemaksu eesmärgil.“
2-24-13521 Lisaks peab kostja edastama nimetatud isikutele edastatud kirjade koopiad hageja e-postile XXX.
5.Hageja ja kostja olid abikaasad ajavahemikul august 2004 – veebruar 2016. Hageja hinnangul on kostja hagejat ulatuslikult ja järjepidevalt ahistanud ja laimanud alates abielu lahutamisest kuni tänase päevani ning pole vaatamata hageja nõuetele oma õigusvastast tegevust lõpetanud. Kostja on hagis loetletud isikutele korduvalt avaldanud eelpool väljatoodut nii suuliselt suheldes, sh telefoni teel, kui ka kirjalikult. Kostja tegevus on tekitanud hagejale moraalse kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma erinevate inimeste (lähedased, tuttavad, sõbrad, ametnikud, kohtunikud jne) ees häbitunnet, teda on nende ees sildistatud negatiivsete sõnadega. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega ja hageja on sunnitud pidevalt ennast õigustama. Inimesed on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Kostja õigusvastane tegevus on kahjustanud hageja mainet nii ettevõtjana kui ka inimesena laiemalt. Hageja ei pea kõigile meeldima, aga igal inimesel on õigus, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Laimu avaldamine julgustab teisi laimu avaldama. Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub selle inimese jaoks olulise mainekahjuga kõikide inimeste silmis.
6.Hageja palub täpsustatud hagiavalduses:
6.1.kohustada kostjat hiljemalt 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama hagis loetletud isikutele kirjalikult isikute telefoninumbritele või e-posti aadressidele hageja nõutud teksti;
6.2.keelata kostjal hageja maine kahjustamine ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega;
6.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 alusel hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Maakohtu määrus
7.Maakohus keeldus 27.01.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
7.1.Täpsustatud hagiavalduses tõi hageja välja isikud, kellele peab kostja edastama väidete ümberlükkamise kirja, kuid hageja ei ole välja toonud, millal kostja levitas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Maakohtu hinnangul ei ole hageja vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2024 ja Pärnu Maakohtu 31.12.2024 määrustes toodud selgitustele piisavalt konkreetselt välja toonud hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh millal ja kus on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid.
7.2.Ebaõigete andmete ja väärtushinnangutega kahju tekitamise esmane eeldus on selliste andmete avaldamine. Hageja ei ole täpsustanud, millal või kus on kostja hageja kohta andmeid avaldanud. Hageja väidab, et kostja on viimase 3 aasta jooksul korduvalt avaldanud nii suuliselt suheldes, sh telefoni teel, kui ka kirjalikult hageja kohta andmeid. Hageja saab VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140, p 11; RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-140-14, p 14). Kuigi VÕS §-de 1046 ja 1047 mõttes võib andmete avaldamiseks pidada ka hageja lähedastele, tuttavatele ja ametiasutustele andmete avaldamist, tuleb siiski hagi aluseks olevad asjaolud esile tuua piisavalt konkreetselt.
2-24-13521
7.3.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 24.10.2024 määruses ja Pärnu Maakohus 31.12.2024 määruses, et VÕS § 1047 lg 4 järgi saab ebaõigete andmete ümberlükkamist taotleda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kohtud selgitasid, et hagejal tuleb välja tuua täpne aeg, millal, kus, millises sõnastuses ja kellele täpselt avaldas kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Hageja ei ole hagi täpsustuses selgitanud, millal ja kus on kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole käesoleval juhul hagiavalduses esinevaid puuduseid kõrvaldanud, sh täpsustanud hagi määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks.
7.4.Kõike eeltoodut arvestades, juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 5 ja lg 2 p-dest 1 ja 2, keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks teisele kohtukoosseisule. Maakohus keeldus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest, eirates väljakujunenud kohtupraktikat ja rikkudes menetlus- ja materiaalõiguse norme. Hageja tõi täpsustatud hagiavalduses välja isikud, kellele kostja levitas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Hageja hinnangul ei ole vaja hagis märkida kuupäevaliselt ja kellaajaliselt, millal ja kellele kostja avaldas. Hagiavaldus sisaldab asjaolude kirjeldust. Kõik detailid on võimalik välja selgitada eelmenetluses ja kohtumenetluse käigus tunnistajate küsitlemisega.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Hageja esitas 02.03.2025 ja 03.03.2025 ringkonnakohtule kaebuse täpsustuse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, kuid määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi osaliselt muuta, jättes määruse lõppjärelduse samaks.
11.Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjendanud, miks hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise, edasisest rikkumisest hoidumise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostja vastu tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Maakohus on hagejale 31.12.2024 hagi käiguta jätmise määruses selgitanud, mis on andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes, millised on ebaõigete andmete ja väärtushinnangutega kahju tekitamise nõude eeldused ning mida tuleb sellises hagiavalduses esile tuua. Vaidlustatud määruses selgitas maakohus õigesti, et lepinguvälise õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hagejal hagiavalduses piisavalt täpselt kirjeldama kostja tegu, kirjeldama, milles hagejale tekkinud kahju seisnes (milles avaldus mittevaraline kahju) ning tooma välja konkreetsed asjaolud, millest saab järeldada põhjuslikku seost kostja teo ja hagejal kahju tekkimise vahel. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasust VÕS § 1046 lg 1 järgi eeldatakse, kuid hageja peab asjaoludega põhjendama kostja toime pandud rikkumise olemasolu. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
12.Täpsustatud hagiavalduses on hageja esile toonud isikute nimed, kellele väidetavalt kostja on hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud, ja nõudnud, et andmete ümberlükkamine toimuks loetletud isikute telefoninumbritele suuliselt
2-24-13521 või kirjalikult e-posti aadressidele teate esitamise teel. Vaatamata maakohtu selgitustele ei toonud hageja siiski esile, millal ja millisel viisil kostja hagis toodud väited avaldas. Hageja ei ole seega endiselt hagi aluseks olevaid asjaolusid esile toonud piisavalt konkreetselt. Piisavalt konkretiseeritud ei ole väide, et avaldamine on toimunud viimase kolme aasta jooksul. Seda, millisel viisil on kostja väiteid avaldanud, ei ole hageja üldse esile toonud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et hagis ei ole vaja märkida täpsemalt, millal ja millisel viisil kostja väiteid avaldas.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebusega selles, et hageja ei pea asjaolusid täpsustama, kuna kõik detailid on võimalik välja selgitada eelmenetluses ja kohtumenetluse käigus tunnistajate küsitlemisega. Tunnistajate ütlustega asjaolusid kohtu ette tuua ei saa. Tunnistajad saavad tulla kohtusse tõendama hagiavalduses esitatud konkreetset faktiväidet. Maakohus ei jätnud hagi menetlusse võtmata põhjusel, et hageja ei ole tõendeid loetlenud või neid esitanud, vaid seetõttu, et hageja ei ole suutnud esile tuua oma nõuete rahuldamise eeldusena asjaolusid tema väidetud andmete avalikustamise kohta. Hagiavaldus peab olema piisavalt selge ka seetõttu, et kostjal oleks võimalik mõistlikult oma vastuväited esitada. Maakohtu nimetatud puuduseid ei kõrvalda ka 02.03.2025 ja 03.03.2025 ringkonnakohtule esitatud kaebuse täpsustused.
14.Üksnes see, et hageja on menetluslikus taotluses formuleerinud õiguslikult võimalikud nõuded, ei ole praegusel juhul hagi menetlusse võtmiseks piisav. Isegi juhul, kui praeguse hagiavalduse teksti pinnalt saab kohus menetlusse võtmise üle otsustamisel eeldada, et kostja on avaldanud igale hagis nimetatud isikule kõik hageja esile toodud väited, ei ole hageja esile toonud konkreetsete kostja rikkumiste asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab, et hagi on menetlusse võtmiseks piisavalt konkretiseeritud, kui kohtul oleks hageja väidete õigsust eeldades võimalik hagi rahuldada (sh tagaseljaotsusega). See eeldab, et esile on toodud piisavalt faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad anda (eeldades hagis toodu õigsust) õigusliku hinnangu ja seostada hagi aluseks olevad asjaolud nõude rahuldamise eeldustega. Hageja on hagis esile toonud 12 erinevat väidet ning 22 isikut/asutust, kellele kostja väidetavalt on kolme aasta jooksul väiteid avaldanud. Vaatamata maakohtu juhistest tuua konkreetselt välja, millal ja millisel viisil on kostja väiteid avaldanud, hageja neid asjaolusid ei täpsustanud. Esitatud kujul ei ole hagiavaldust võimalik hagis toodud väidete õigsust eeldades rahuldada. Hageja esitatud nõude esmaseks eelduseks on kostjale ette heidetava teo tuvastamise võimalikkus. Hageja esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt hageja asjaolude esile toomist vajalikuks ei pea. Jättes asjaolud selle kohta, millal ning millisel viisil on iga väide esitatud, esile toomata, ei ole kohtu ette toodud piisavalt asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks kohus jõuda järeldusele, et kostja on toime pannud talle ette heidetava teo. Olukorras, kus maakohus andis hagejale konkreetsed juhised hagi täpsustamiseks, kuid hageja hagiavaldust piisavalt ei täpsustanud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja esitatud nõuded on asjaolude täpsustamata jätmise tõttu perspektiivitud TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses (RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 25). Maakohus ei olnud kohustatud hageja hagi menetlusse võtma ka seetõttu, et väidetavalt on teistest maakohtutes analoogseid hageja esitatud hagisid menetlusse võetud.
15.Maakohus viitas määruse põhjendustes hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena lisaks TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ka TsMS § 371 lg 1 p-le 5 ja lg 2 p-le 1. Kuivõrd maakohus ei ole täiendavate keeldumise aluste osas põhjendusi esitanud, järeldab ringkonnakohus, et eelnimetatud sätetele viitas maakohus ekslikult. Viited TsMS § 371 lg 1 p-le 5 ja lg 2 p-le 1 tuleb maakohtu põhjendustest välja jätta.
2-24-13521
16.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal võimalik pöörduda samade nõuetega uuesti kohtusse. Uuesti kohtusse pöördumisel tuleb hagejal asja edukaks menetlemiseks koostada uus nõuetekohane hagiavaldus.
17.Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole määruskaebuse lahendamisel menetluses osalenud, mistõttu ei ole kostjal sellega seoses ka menetluskulusid tekkinud ja seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.