Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-11493
Tsiviilasi
Kivikontakt OÜ hagi OÜ MULTIGRAMM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
15 692 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ MULTIGRAMM apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ MULTIGRAMM (registrikood 11285448), esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Vastustaja (hageja): Kivikontakt OÜ (registrikood 12946515), esindaja juhatuse liige Sten Jürgenson
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023 otsus muutmata.
2.Jätta OÜ MULTIGRAMM apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud OÜ MULTIGRAMM kanda. Kivikontakt OÜ-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kivikontakt OÜ (hageja) esitas 7. augustil 2022 Tartu Maakohtule hagi OÜ MULTIGRAMM (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõude 12 646 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 3046 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja tellijana ja hageja töövõtjana 5. mail 2019 suulise töövõtulepingu Tartus asuva Tera Erakool kivipaigalduse töödeks, millega hageja võttis kohustuse teha tööd ning kostja maksta kokkulepitud tasu 35 646 eurot. Tööde valmimise tähtajaks lepiti kokku 31. juuli 2019. Kokkulepitud töö valmis tervikuna tähtaegselt, mis järel hageja väljastas kostjale kokkulepitud tasu arve nr 1922 summas 35 646 eurot maksetähtajaga 8. august 2019. Kostja tasus 2. augustil 2019 18 000 eurot ja 14. augustil 2019 5000 eurot ülekandega hageja arveldusarvele selgitusega „arve nr 1922“. Hageja leidis, et kostja on talle esitatud arvet nr 1922 summas 35 646 eurot tunnustanud tasudes arve osade kaupa ja märkides tasumisel arve nr 1922. Kostja on jätnud arvest nr 1922 tasumata 12 646 eurot ning
7.augusti 2022 seisuga on võlgnevuselt muutunud sissenõutavaks seadusjärgne viivis 3046 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on alusetu. Hageja andis töö tähtajaks üle, kostja on tööd üle vaadanud ning vastu võtnud. Kostja ei ole väitnud, et töö ei vasta lepingutingimustele. Kostja ei vaidlustanud arvet nr 1922, vaid tasus selle kahe maksega osaliselt. Kostja viide arve puuduste kohta on asjakohatu põhjusel, et hageja ja kostja leppisid kokku kivipaigalduse projektipõhises tasus 35 646 eurot, mitte m 2/hinna põhiselt. Kostja väide tasu kokkuleppe puudumise kohta on paljasõnaline, kuna ilmselgelt ei sõlmi ettevõtted oma majandustegevuses töövõtulepinguid ilma tasus kokku leppimata. Hageja märkis, et kostja on esitanud kohtule oma 08/2019 käibedeklaratsiooni, millest nähtub, et hageja esitatud arve nr 1922 summas 35 646 eurot on kostja täielikult oma kohustusena deklareerinud, sellelt summalt on sisendkäibemaks 5941 eurot kostja kasuks maha arvatud. Hageja väidab, et kostja ei ole teinud parandustöid hageja tehtud töödele. Hageja selgitas, et tema ülesandeks ei olnud materjali hankimine, mistõttu ei ole kostja tasumisele kuuluvas arves nr 1922 materjale sisse arvestatud. Kostja esitatud erinevate toodete ostuarved ja nendest tehtud kokkuvõte ei tõenda, et hageja on kivipaigaldustööde arve sisse arvestanud kostja soetatud materjale.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja on pöördunud kohtusse alusetu nõudega, hageja ei ole esitanud enda nõude tõendamiseks kohaseid tõendeid, samuti on tõendamata hagiavalduses esitatud väited selle kohta, nagu oleks hageja ja kostja leppinud kokku kivipaigaldustööde tasus 35 646 eurot. Esitatud arvest nr 1922 ei nähtu hageja tehtud tööde maht ega töö hind, samuti puudub töö tegemise aeg. Nimetatud asjaoludele ja arvel näidatud summa ebamõistlikule suurusele, mida pooled ei olnud kokku leppinud, juhtis kostja hageja tähelepanu ja hageja kohustus arve parandama ning asendama. Kostja aktsepteeris osaliselt hageja tehtud töid ja tasus selles ulatuses hagejale 23 000 eurot. Kostja on
seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt tasu rohkem, kui hageja 23 000 eurot mis on kivipaigaldustööde tegemise eest tavaline tasu, arvestusega kõnniteekivi paigalduse eest 8 eurot/m2 ja äärekivi paigalduse eest 7 eurot/m2. Kostja esitas maakohtule käibemaksudeklaratsiooni, millest nähtuvalt deklareeris kostja 2019. aasta augusti kuu arved, sh hageja arve 35 646 eurot. Kostja selgitas, et deklareeris arve, mida ta ei aktsepteerinud täies mahus üksnes seetõttu, et kostjal iseseisvalt puudub võimalus ja õigus deklareerida osa arvest. Kostja väidab, et hageja oli arvestanud arve sisse ka kostja ostetud materjali. Kostja on teinud hageja poolt väidetavalt 31. juulil 2022 lõpetatud tööle parandustöid, millele lisaks tööajale kulus ka lisamaterjali.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2023 otsusega hagi täielikult. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 646 eurot põhinõude katteks ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3046 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 980 eurot ning mõistis kostjalt välja. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti suuline töövõtuleping Tera Erakooli kivipaigalduse töödeks. Hagi esemeks on tasu nõue 12 646 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja hageja tehtud tööle või töö eest esitatud arvele 1922 kirjalikke pretensioone esitanud. Kostja on arve nr 1922 käibedeklaratsioonis täielikult oma kohustusena deklareerinud ja sellest on sisendkäibemaks summas 5941 eurot kostja kasuks maha arvatud. Kostja seaduslik esindaja on maakohtu istungil vande all väitnud, et kivide hind pidi arvest maha arvatama ehk siis tasaarveldatama ja kostja on seetõttu topelt tasunud. Kostja arvates olid 35 000 euro sees ka materjalid. Kostja sai aru, et kivide eest tema ei maksa. K- Rauta arvete koondist nähtub, et kostja on materjalide eest tasunud 14 328,12 eurot. Hageja seaduslik esindaja ei ole vande alla antud ütlustega seda kinnitanud. Tema sõnul kivide maksumust lepingus ei olnud. Maakohus leidis, et pole esitatud ühtegi tõendit või pretensiooni kostja poolt selle kohta, et kostja sooviks arvet nr 1992 osaliselt tasumata jättes seda tema kulutatud materjalidega tasaarvestada või et tehtud paigaldus oli puudustega. Arve on esitatud kivipaigalduse tööde eest ja tõendatud ei ole, et see sisaldab materjali maksumust. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused viitavad sellele, et kivipaneku hinnas oli poolte vahel siiski kokku lepitud. Kostja hinda täpselt ei mäletanud, ühikuhind oli 10 euro kanti, äärekivi oli teine. See on kooskõlas hageja seadusliku esindaja selgitustega, mille kohaselt ühiku hind oli 10 eurot, äärekivi puhul 12 eurot. Vaidlust ei ole selles, et ruutmeetreid oli üle tuhande. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt 1300–1400 ruutmeetrit. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt töö seisnes tänavakivide paigaldamises. Paigaldati erinevaid kive (kartanokivi, unikivi, munakivi, äärekivi, kõnniteeplaadid, pimedate plaadid, graniitäärekivi, tavaline äärekivi). Osa võeti üles ja paigaldati uuesti. Kostja on arve täielikult sisendkäibemaksu saamiseks deklareerinud ja seegi viitab kokkuleppele tööde mahu ja tasu suuruses. Maakohus leidis, et on tõendatud poolte vahel töövõtulepingu sõlmimine suuliselt Tera Erakooli kivipaigaldustöödeks tellija materjalist. Tööd on hageja teinud ning tööde eest esitatud arve vastab poolte tasukokkuleppele. Maakohus leidis, et kostja on tasu maksmise kohustust rikkunud, jättes tööde eest esitatud arvest tasumata 12 646 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist (tasu) ja viivist tasu maksmisega hilinemise eest. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 3046 eurot. Viivise arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas 20. novembril 2023 apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme, mille tagajärjel tuvastas ebaõigesti asjaolud ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Maakohus ei esitanud seisukohta kostja nimetatud kivide ja äärekivide paigaldamise hinna ega 2019. aasta keskmise kivipaigaldushinna kohta. Samuti ei võtnud kohus seisukohta kostja vastuväite osas, et 23 000 eurot oli õiglane keskmine tasu hageja tehtud tööde eest. Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel oli tasukokkulepe tehtud tööde eest. Tasu kohta on ainsaks tõendiks kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused, kus on nimetatud töö keskmine hind töö tegemise ajal. Kostja sõnul lepiti kokku kivi paigalduse hinnaks umbes 10 eurot/m2 ja hageja esindaja sõnul oli tööde mahuks 1300–1400 m2. Seega ei saanud olla hageja töö hinnaks kokku 35 646 eurot. Arvestusega, et kivi paigalduse ruutmeetri hind oli 14 eurot/m2, on hagejal tasunõue 16 800 eurot. Kostja on aga tasunud tööde tegemise eest hagejale kokku 23 000 eurot. Seega on kostja tasunud hagejale vastavalt keskmisele kivipaigalduse töö hinnale ja hageja küsitud tasu on ebamõistlikult suur. Hageja ei esitanud maakohtu menetluses tõendeid selle kohta, millises mahus ja millise hinnaga ta kostjale alltöövõtulepingu alusel töid tegi. Käesoleva juhul ei ole kindlaks tehtud, kui suur oli tegelikult hageja nõue ja millest see koosneb. Hageja kinnitas kohtuistungil vande all antud ütlustes, et paigaldas kivid juba valmis ehitatud alusele ehk hageja töö sisuks oli ainult kivide paigaldus, mitte kivide paigaldamiseks vajalik ettevalmistustöö. Maakohus jättis analüüsimata tööde tegemise hinna. Hageja väitel leppisid pooled kokku kivipaigaldustööde lõppsummas, mis kajastus kostjale esitatud arvel. Kostja vaidles vastu ja on seisukohal, et selline kokkulepe poolte vahel puudus. Kostja arvates tuli tasu määrata kohaliku keskmise tasu suurust aluseks võttes. Maakohtu otsus ei vasta otsusele seatud nõuetele, kuna otsuses puuduvad põhjendused, millest tulenevalt kujunes kohtul veendumus, et hageja paigaldas kõnnitee- ja äärekivisid oluliselt kõrgema hinnaga kui kostja seadusliku esindaja nimetatu. Kostja hinnangul asus maakohus ebaõigesti seisukohale sellest, et kui kostja deklareerib arve käibemaksu aruandes, siis on kostja nõus hageja esitatud arve suurusega.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele menetluskulude kostja kanda jätmist.
vastu
ja
taotleb
selle
rahuldamata
ning
Hageja jääb maakohtus esitatud seisukoha juurde, et pooled leppisid kokku kivipaigalduse projektipõhises tasus maksumusega 35 646 eurot. Kostja ei vaielnud tellitud töö mahu üle ning ühtlasi ei esitanud tellitud tööde mahte, seega ei pidanudki maakohus seda analüüsima või käsitlema ning hageja ei pidanud esitama tõendeid tehtud tööde mahust. Hagejale jääb arusaamatuks, millist tõendit maakohus kostja arvates ei analüüsinud. Maakohtu menetluses ei esitanud kostja ainsatki tõendit (kostja valikuliselt esitatud ostuarveid ei saanud hinnata tõendina), mida maakohus oleks saanud otsuse tegemisel arvesse võtta, seevastu hageja esitas maksekorraldused kostja arve ositi tasumisest ning tegi avalduse kohtule kostja käibedeklaratsiooni väljanõudmiseks. Käibedeklaratsioonist nähtus, et kostja on arve nr 1922 täies ulatuses oma kohustusena Maksu- ja Tolliametis deklareerinud ning saanud sellelt tagasi sisendkäibemaksu 5941 eurot. Käibedeklaratsiooni kostja korrigeerinud ei olnud. Maakohus tuvastas õigesti hageja esitatud maksekorraldustest, maakohtu väljanõutud
käibedeklaratsiooni tõendi pinnalt ja poolte vande all ärakuulamisest, et poolte vahel oli sõlmitud kindla tasuga töövõtuleping, millest tulenevalt ei kuulunud kohaldamisele VÕS § 637 lg 1. Maakohus ei pidanudki kostja eksitavaid tõendamata väiteid tasu kokkuleppe puudumisest otsuses sedavõrd analüüsima. Kostja ei väida, et hageja oleks jätnud tööd osaliselt tegemata ning ei esitanud selle kohta ka tõendeid. Kostja tugines menetluses pelgalt asjaolule, et arvele nr 1922 ei ole märgitud tehtud tööde mahte ja ühiku hinda, kuigi kostja ise oli soovinud arvele nr 1922 selgituseks „kivipaigaldus“, esitamata hageja esitatud arvele pretensioone või lihtsalt soovi lisada sellele tehtud tööde mahud. Asjaolu, et kostja arve muutmist ei soovinud, leidis tõendamist kostja vande all ärakuulamisel. Kostja muutis menetluse kestel põhjendusi, miks arve on jäetud tasumata. Maakohtu menetluses ei esitanud kostja oma erinevatele ja muutuvate väidete kinnituseks ühtegi tõendit. Maakohtu menetluses ei leidnud mingilgi viisil tõendamist kostja menetluses muutuvad väited.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtus tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
7.Hageja esitas kostja vastu nõude VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel töövõtulepingust tuleneva tasu 12 646 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3046 euro, kokku 15 692 euro, väljamõistmiseks.
8.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse vastuses esitatud hageja taotluse mõista kostjalt välja viivis kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus luges hageja nõude täiendamise etteulatuva viivisega hilinemisega esitatuks ja jättis sellega arvestamata. Vastuses apellatsioonkaebusele ei saa hageja enam nõudeid esitada ega ka maakohtu otsustust vaidlustada. Hagejal oli soovi korral võimalik esitada vastuapellatsioonkaebus TsMS § 635 alusel.
9.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja vaidlustab otsuse põhjusel, et tema väitel ei leppinud pooled kokku kivide paigaldamise tööde hinnas. Aluseks tuleb võtta hageja märgitud tööde mahud, kuid hinnaks tuleb lugeda keskmine kivipaigaldamise hind.
9.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et poolte vahel oli kokku lepitud lepingujärgne tasu 35 646 eurot. Kokkulepet tõendab hageja esitatud arve nr 1922, samuti see, et kostja ei esitanud arvele vastuväiteid, vaid asus seda ositi tasuma ning deklareeris maksuametis arve täies mahus. Kokkulepet tõendavad ka hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused. 21. augustil 2023 toimunud kohtuistungil kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt ta ei mäleta, kui suur oli tööde maht ega seda mis hinnas kokku lepiti (tlk 61). Kostja seaduslik esindaja ei nimetanud vande all ütlusi andes, et lähtuda tuleks kokkuleppe puudumisest. Kostja esindaja küsimusele, kas te mäletate, mis hinna te kivipanekuks kokku leppisite? Kas see oli keskmine turuhind? Vastas kostja seaduslik esindaja vande all: „otseselt ei mäleta. See oli meil kokkulepitud hind (tlk 61).“ Kostja apellatsioonkaebuse väited, et pooltel puudus üldse tasu osas kokkulepe ja aluseks tuleks võtta keskmine hind, ei ole usutavad, ega kooskõlas kostja enda väidetega.
9.2.Kostja võttis hageja tehtud tööd vastu ja VÕS § 637 lg 3 järgi muutus hageja tasunõue sissenõutavaks. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja tegi töö tähtajaks valmis ja puudustele, sh üleakteerimisele või arves kajastatud andmete, sh ebaõigele summale arves, ei ole kostja tuginenud, seega on kostja ka minetanud õiguse sellele tugineda VÕS § 644 lg 3 järgi.
9.3.Maakohus leidis õigesti, et ka see, et kostja esitas käibemaksudeklaratsiooni, milles deklareeris 2019. aasta augustikuu arved, sh hageja arve, täies ulatuses, s.o 35 646 eurot, kinnitab, et kostja ei seadnud hageja arvel märgitud summa õigsust kahtluse alla. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et deklareeritud käibemaksu saab parandada, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Kui kostja leidis, et talle esitati alusetu arve, siis pidi ta koheselt sellest hagejat teavitama, nõudma arve tühistamist või muutmist ning jätma alusetu arve tervikuna deklareerimata.
10.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja käitus menetluses vastuoluliselt. 16. novembri 2022 kohtuistungil väitis kostja, et hageja töö oli puudustega (tlk 28). Samas kinnitas kostja, et kirjalikke pretensioone ei esitatud (tlk 61) ja puudusi ei olnud (tlk 61 pöördel). Seejärel hakkas kostja väitma, et tema sai aru, et hageja maksab ise kivide eest. Kostjal oli leping Ehitustrustiga. Kostja avaldused seoses sellega, kes tõi hageja tööde tarbeks kive, on vastuolulised. Kostja väitis nii seda, et tema tarnis kivid, kui seda, et seda tegi Ehitustrust ja siis jälle, et K-Rauta ei andnud talle kive ja kive tõi Ehitustrust, kuid Ehitustrust ei maksnud kostjale kivide eest (tlk 61). Maakohtus tugines kostja sellele, et ta ei tasu hageja arvet sellepärast, et temal on õigus saada kivide ostmiseks kulutatud raha hagejalt. Selle kinnituseks esitas kostja erinevaid kivide ostu arveid, osad enne hageja tööde algust ja mitmed ka pärast hageja tööde lõppemist (tlk 38–48). Kostja esindaja vande all antud ütlustes selgitas, et ta ei esitanud arvega seoses pretensioone, kuna „mõtlesin, et kas teen talle lihtsalt kivide eest arve, siis vaidleme edasi.“ (tlk 61). Kuigi apellatsioonkaebuses kostja ei tugine enam väitele, et hageja arve osaliselt tasumata jätmise põhjus on sisuliselt tasaarvestus kivide hinnaga, kinnitab see, et kostja esitas menetluses erinevaid väiteid, et töölepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasu nõuet mitte täita.
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.