Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, e-post [email protected]) Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagiavaldus X vastu.
2.Mõista Xlt PLACET GROUP OÜ kasuks välja PLACET GROUP OÜ ja X vahel 11.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr SR3975893 tulenev põhivõlg 1799,33 eurot, intress 264,09 eurot, võlamenetlustasud 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 30.10.2025 seisuga 529 eurot.
3.Mõista Xlt PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivis 0,1% päevas tasumata põhivõlalt 1799,33 eurot alates 31.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Määrata PLACET GROUP OÜ menetluskulude suuruseks 420 eurot ja mõista see Xlt PLACET GROUP OÜ kasuks välja. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 31.10.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse X vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.08.2023 laenulepingu nr SR3975893. Lepingu sõlmimisel koostati kostjale maksegraafik, mille kohaselt tuli laenu põhiosa ja intress tasuda 36 igakuise osamaksena summas 92,77 eurot alates 10.09.2023 kuni 10.08.2026. Vastavalt algsele laenulepingule oli lepingu fikseeritud intressimäär 36,52% aastas, krediidi kulukuse määr (KKM) 49,99% ja viivisemäär 0,10% päevas. Graafiku järgi oleks laen pidanud olema täielikult tasutud 2026. aasta augustiks. Lepingujärgne laenusumma oli 2000 eurot ning lepingutasu 100 eurot.
3.Alates 2023. aasta juulist lõpetas kostja maksegraafiku kohaste maksete tasumise ning hakkas kasutama tasulist pikendamise teenust. Kostja kasutas tasulist pikendamisteenust kokku 6 korral ajavahemikus 2023. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta juunini (kaasa arvatud), tasudes selle eest kokku 344,93 eurot. Pikendamise eest tasutud summad olid käsitletavad üksnes teenustasuna ega vähendanud kostja tasumata põhiosa ega intressi. Viimane makse kostjalt laekus 09.09.2024 summas 198,50 eurot, vastavalt uue maksegraafiku tingimustele, millest tasuti täielikult kaks igakuist osamaksu, samuti viivis summas 2,96 eurot ja meeldetuletustasu summas 10,00 eurot (kaks tasulist meeldetuletust, kumbki 5,00 eurot). Pärast viimast makset 2024. aasta septembris ei ole kostja teinud uusi makseid. Seetõttu jäi leping täitmata ning hageja ütles lepingu üles 09.01.2025 vastavalt lepingutingimustele. Kokkuvõttes on kostja tasunud põhiosa 200,67 eurot, mistõttu jäi tasumata põhiosa 1799,33 eurot, arvestades, et laenu algne põhiosa oli 2000,00 eurot.
4.Kokku nõuab hageja hagis põhivõlga 1799,33 eurot, intressi 264,09 eurot, võlamenetlustasusid 10 eurot, kuni 30.10.2025 arvestatud viivist 529,25 eurot ja viivist 0,1% päevas tasumata põhivõlalt alates 31.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
5.Kohus toimetas hagiavalduse ja 06.11.2025 menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 26.11.2025. Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1799,33 eurot, intressi 264,09 eurot, võlamenetlustasud 10 eurot, kuni 30.10.2025 arvestatud viivise 529 eurot ning viivise 0,1% päevas tasumata põhivõlalt 1799,33 eurot alates 31.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat. 2/8
7.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 11.08.2023 sõlmitud laenuleping nr SR3975893 (dtl 3, 36). Kokku nõuab hageja hagis põhivõlga 1799,33 eurot, intressi 264,09 eurot, võlamenetlustasusid 10 eurot, kuni 30.10.2025 arvestatud viivist 529,25 eurot ja viivist 0,1% päevas tasumata põhivõlalt alates 31.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat (dtl 2).
8.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
9.Kohtule esitatud andmete põhjal lepingut pooled allkirjastanud ei ole. Kohus on tuvastanud, et PLACET GROUP OÜ on kostjale 11.08.2023 e-kirjadega (dtl 18, 39) saatnud lepingueelse täiendava teabe (dtl 20-23), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 24-29), hinnakirja (dtl 30, 48), PLACET GROUP OÜ üldtingimused (dtl 3134, 41-44), makseteatise maksetähtajaga 10.09.2023 (dtl 35, 40), laenulepingu nr SR3975893 koos maksegraafikuga (dtl 36-38, 45-47). Menetluses vaidlustamata asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostjale laenu. Hageja esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on PLACET GROUP OÜ kostjale 11.08.2023 üle kandnud 1900 eurot (dtl 55). Hageja on selgitanud, et vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele peeti laenusumma väljamaksmisel kostjalt kinni lepingutasu 100 eurot, mistõttu kanti kostja arvelduskontole 1900 eurot (dtl 13). Hageja on selgitanud kostja isikusamasuse tuvastamise protseduuri (dtl 8-9) ja kohus peab seda piisavaks.
10.Kohus on tuvastanud, et 11.08.2023 kuupäevaga laenulepingu nr SR3975893 tingimuste kohaselt oli laenusumma 2000 eurot, lepingutasu 100 eurot, osamaksete arv 36, aastane intressimäär 36,52%, krediidi kulukuse määr 49,99%, viivise määr 0,10% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning laenu tagastamise ja intressi tasumise graafik perioodiga 11.08.2023-10.08.2026 (dtl 37-38). Lisaks on hageja ja kostja sõlminud laenulepingu nr SR3975893 tingimuste muutmise kokkulepped 10.01.2024 (dtl 127-128), 09.02.2024 (dtl 132-133), 10.03.2024 (dtl 137-138), 11.04.2024 (dtl 142-143), 10.05.2024 (dtl 147-148) ja 09.06.2024 (dtl 152-153). Tegemist oli maksepuhkuse kokkulepetega.
11.Kostja on hageja väitel laenulepingu kehtivuse ajal tasunud ajavahemikus 10.09.202309.09.2024 kokku 914,54 eurot, millest: 200,67 eurot arvestati põhiosa katteks, 355,95 eurot intressiks, 2,99 eurot viiviseks, 10,00 eurot meeldetuletustasudeks ning 344,93 eurot lepingu pikendamise tasudeks (dtl 3). Hageja on esitanud ka tagasimaksete kokkuvõtte (dtl 122). Seega järeldab kohus eelmärgitu kokkuvõttes, et kostja on soovinud lepingut ja lepingu muutmise kokkuleppeid sõlmida, oli lepingu tingimustest teadlik, on laenu kätte saanud ja asunud krediiti kasutama, mis tähendab, et leping ja lepingu muutmise kokkulepped sõlmiti ja need on kehtivad.
3/8
12.Hageja väitel oli lepingu ülesütlemise seisuga s.o 09.01.2025 kostjal tasumata põhiosa 1799,33 eurot (dtl 3). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb õigeks, et kostjal on tagastamata 1799,33 eurot.
13.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 49,99 % aastas (dtl 10, 37). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja selgituste kohaselt teostas hageja päringu Rahvastikuregistrisse, mille käigus kontrolliti kostja elukoha aadressi ning ülalpeetavate olemasolu (dtl 10). Laenu teenindamiseks vajaliku regulaarse sissetuleku olemasolu kontrollis hageja pangakonto väljavõtetest, olemasolevaid kohutusi, kehtivate maksehäirete puudumist Kreditinfo andmebaasist. Kostja esitas laenutaotluse juurde Swedbanki pangakonto väljavõte (konto nr XXXXXXXX) perioodi 01.12.202211.08.2023 kohta. Kuigi kostja märkis laenutaotluses oma igakuise sissetulekuna 1800 eurot, tuvastas hageja laenulepingu sõlmimisele eelnenud kontrolli käigus, et kostja tegelik keskmine töötasu viimase kuue kuu jooksul oli vähem – 1616,90 eurot. Laekumised olid regulaarsed ja korduvad, peamiselt tööandjalt XXX, mis kinnitab, et kostjal oli taotluse esitamise ajal stabiilne ja kontrollitav sissetulek ning reaalne eeldus võetud kohustuse täitmiseks. Hageja lähtus laenuotsuse tegemisel mitte kostja esitatud andmetest, vaid tegelikest tõendatud sissetulekuandmetest (dtl 11). Pangakonto väljavõtte alusel tuvastas hageja, et kostjal olid laenulepingu sõlmimise ajal olemasolevad laenukohustused kogusummas 928,68 eurot kuus (Coop Finance kuumaksega 347,03 eurot; Esto AS kuumaksega 280,00 eurot; Renditasu kuumaksega 250,00 eurot; Inbank (väike tarbimislaen) kuumaksega 51,65 eurot). Hageja hindas kostja majapidamiskuludeks 300 eurot kuus. Kontoväljavõtte ja muude kogutud andmete analüüsi tulemusel tuvastas hageja, et pärast kostja regulaarsete kuukulude (majapidamiskulud 300 eurot ning muud finantskohustused 928,68 eurot) tasumist jäi kostjale kätte keskmiselt ligikaudu 388,22 eurot vabaks rahavooguks. Võttes arvesse laekunud teavet, oli võimalik koostada pakkumine, mille kohaselt kujunes laenu kuumakse suuruseks 92,77 eurot. Sellest tulenevalt jäi pärast kavandatava laenumakse tasumist kostjale vabaks rahavoog 295,45 eurot (388,22-92,77) (dtl 12). Hageja tegi kostja kohta päringu Creditinfo maksehäireregistrisse (Creditinfo.ee, Taust ja MTA andmebaasides), et kontrollida kehtivate maksehäirete olemasolu. Päringu tulemusel selgus, et kostjal puudusid nii varasemad kui ka kehtivad maksehäired (dtl 13). Hageja esitas väljavõtted päringute kohta hagiavalduses ning tõenditena kostja konto väljavõtte (dtl 60-121). 4/8
17.Maakohus, olles hinnanud hageja selgitusi ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et esialgne laenuandja on läbi viinud analüüsi kostja krediidivõime kohta ja on hinnanud kostja krediidivõimet.
18.Kohus leiab, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on olnud mõneti puudulik ning kohtule esitatud selgitused/tõendid ebaselged. Näiteks ei ole hageja selgitanud, miks on kohustuste osas lähtutud renditasust kuumaksega 250 eurot (dtl 12), kui pangakonto väljavõtte kohaselt oli renditasu 480 eurot kuus (dtl 73, 78, 84, 90). Samas jäi kostjal ka arvestades renditasu kuumaksega 480 eurot vaba raha alles 65,45 eurot (1616,90 – 347,03 – 280 – 480 – 51,65 – 300 - 92,77 = 65,45). Seda silmas pidades ei saa öelda, et kostja oleks olnud maksevõimetu või et võetud kohustused oleksid olnud ülejõukäivad.
19.Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus asuda seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundlikku laenamise kohustust kostjaga sõlmitud lepingu puhul. Kohus loeb vastutustundliku laenamise põhimõtte antud juhul järgituks.
20.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv.
21.Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.
22.Lepingu sõlmimisel 11.08.2023 koostati kostjale maksegraafik, mille kohaselt tuli laenu põhiosa ja intress tasuda 36 igakuise osamaksena summas 92,77 eurot alates 10.09.2023 kuni 10.08.2026 (dtl 3). Kuni 2023. aasta detsembrini täitis kostja maksegraafiku tingimusi ning tegi neli regulaarset makset, mis vähendasid põhiosa 131,56 euro võrra ja intressi 239,52 euro võrra. Alates 2023. aasta juulist lõpetas kostja maksegraafiku kohaste maksete tasumise ning hakkas kasutama tasulist pikendamise teenust. Lepingu pikendamine on tasuline teenus, mis võimaldab laenusaajal pikendada järgmise makse tähtaega ilma põhiosa vähendamata. Tegemist ei ole põhiosa ega intressi tagasimaksega, vaid ajapikenduse teenusega, mille eesmärk on anda laenusaajale täiendav aeg kohustuse täitmiseks. Vastavalt hinnakirjale vastab pikendamise tasu ühe kuu intressimaksele. Kostja kasutas tasulist pikendamisteenust kokku 6 korral ajavahemikus 2023. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta juunini (kaasa arvatud), tasudes selle eest kokku 344,93 eurot. Pikendamise eest tasutud summad olid käsitletavad üksnes teenustasuna ega vähendanud kostja tasumata põhiosa ega intressi. Viimane pikendus tehti 09.06.2024, ning vastavalt sellele pidi järgmine makse toimuma alates 10.07.2024. Viimane makse kostjalt laekus 09.09.2024 summas 198,50 eurot, vastavalt uue maksegraafiku tingimustele, millest tasuti täielikult kaks igakuist osamaksu, samuti viivis summas 2,96 eurot ja meeldetuletustasu summas 10,00 eurot (kaks tasulist meeldetuletust, kumbki 5,00 eurot). Pärast viimast makset 2024. aasta septembris ei ole kostja teinud uusi makseid. Seetõttu jäi leping täitmata ning hageja ütles lepingu üles 09.01.2025 vastavalt lepingutingimustele (dtl 4-5).
23.Kohtule esitatud tagasimaksete tabeli kohaselt on kostja teinud viimase makse laenulepingu katteks 09.09.2024 summas 198,50 eurot, millest 69,11 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 116,43 eurot intressi katteks, 2,96 eurot viivise katteks ning 10 eurot meeldetuletuste katteks (dtl 122). Viimase maksega sai tasutud seega viimase maksegraafiku järgsed 10.07.2024 ja 10.08.2024 maksed ning tasumata on maksed alates 10.09.2024 (dtl 152).
5/8
24.Maksete tasumise lõppemise ja kolme järjestikuse osamakse tasumata jätmise tõttu edastas hageja 10.11.2024 kostjale kirjaliku hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, millega anti 14-päevane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 24.11.2024. Kuna kostja tähtaega ei kasutanud, ütles hageja lepingu 09.01.2025 üles (dtl 13). Kohtule on esitatud hageja 10.11.2024 teade laenulepingu ülesütlemise kohta, mis on edastatud kostja e-posti aadressile xxx (dtl 49-52) ning 09.01.2025 lepingu ülesütlemise teatis (dtl 53).
25.Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane tähtaeg kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles. Ülesütlemise hoiatus oli esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja e-posti aadressile, mille kostja oli ise teatanud. Seega oli ülesütlemine kehtiv.
26.Kuna leping on üles öeldud 09.01.2025 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma tagastada.
27.Hageja on selgitanud, et laenulepingu kehtivuse ajal tasus kostja ajavahemikus 10.09.202309.09.2024 kokku 914,54 eurot, millest 200,67 eurot arvestati põhiosa katteks, 355,95 eurot intressiks, 2,99 eurot viiviseks, 10,00 eurot meeldetuletustasudeks ning 344,93 eurot lepingu pikendamise tasudeks. Kostja lõpetas põhiosa maksmise 2023. aasta detsembril ja kasutas seejärel järgneva 6 kuu jooksul ainult lepingu pikendamist. Pärast 2024. aasta septembris tehtud makset ei ole kostja enam täiendavaid makseid teinud (dtl 3).
28.Kokkuvõttes on kostja tasunud põhiosalt 200,67 eurot (131,56 + 69,11), mistõttu jäi tasumata põhiosa 1799,33 eurot, arvestades, et laenu algne põhiosa oli 2000,00 eurot (dtl 5). Kohus on hageja esitatud tagasimaksete tabeli alusel tuvastanud, et kostja on teinud põhiosa katteks makseid kokku summas 200,67 eurot (dtl 122).
29.Hageja on palunud välja mõista põhivõlgnevuse summas 1799,33 eurot (dtl 2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1799,33 eurot (2000-200,67).
30.Hageja on palunud kostjalt välja mõista intressi summas 264,09 eurot (dtl 2). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 36,52% aastas (dtl 37). Hageja selgituste kohaselt koosnevad tasumata intressid põhiosa kasutamise eest summas 264,09 eurot 10.09.202410.12.2024 maksetes sisalduvatest intressi summadest laenu põhiosa kasutamise eest lepingujärgse intressimääraga vastavalt maksegraafikule kokku summas 215,73 eurot (56,58 + 53,65 + 54,21 + 51,29) ning perioodi 11.12.2024-09.01.2025 intressist summas 48,36 eurot (1643,98 eurot maksegraafiku järgne laenujääk pärast 10.12.2024 makset *36,52% lepinguline intressimäär/ 360 päeva aastas * 29 perioodi päeva) (dtl 6).
31.Hageja on esitanud maksegraafikud (viimane maksepuhkuse kokkulepe koos maksegraafikuga sõlmitud 09.06.2024, dtl 152) ning intressi arvestuseperioodi 11.12.202409.01.2025 osas. Kuivõrd kohus tuvastas, et krediit oli välja makstud, kostja tegi viimase tagasimakse 09.09.2024, millest sai tasutud osamaksed kuni 10.08.2024 ning tasumata jäid osamaksed alates 10.09.2024 ja rohkem tagasimakseid ei ole teinud, siis kuulub hageja intressinõue rahuldamisele summas 264,09 eurot.
32.Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlamenetlustasud summas 10 eurot (dtl 2). Kostjale saadeti hageja poolt korduvalt lepingujärgsed meeldetuletused ja võlateatised ajavahemikul 11.07.2024 kuni 09.01.2025, s.o kuni lepingu ülesütlemiseni. Meeldetuletused edastati kostja poolt laenutaotluses märgitud e-posti aadressile ning teavitused edastati ka portaali kaudu. Meeldetuletuste eest arvestati lepingujärgseid tasusid vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kostja viimane makse laekus 09.09.2024, mis hõlmas nii tasuliste meeldetuletuste eest makstud summasid kui ka muid lepingujärgseid tasusid (viivis). Pärast nimetatud kuupäeva ei ole kostja hagejale enam ühtegi makset teinud. Hagis nõuab hageja tasu nende meeldetuletuste eest, mis on kostjale edastatud pärast nimetatud kuupäeva (09.09.2024) ning mille eest vastavat tasu ei ole tasutud. Hageja nõuab nende 6/8
eest lepingujärgset tasu summas 10 eurot. Vastavad tasulised teated on kuupäevadega 19.09.2024 ja 22.10.2024, mille kogusumma moodustab 10 eurot. Hageja hinnakirja kohaselt on vastav kulu 5 eurot iga tasumata kuumakse kohta (dtl 6-7). Hageja on esitanud kohtule tasulised meeldetuletuskirjad (19.09.2024 ja 22.10.2024) (dtl 157-164) ning tasuta meeldetuletused (11.09.2024 ja 11.10.2024) (dtl 165172). Lisaks on hageja esitanud hinnakirja, millest nähtuvalt oli tasulise võlateate hind 5 eurot iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta lepingu kehtivusajal (dtl 30).
33.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
34.Kohus on tuvastanud, et hageja on saatnud tarbijale enne mõlemat tasulist meeldetuletust (19.09.2024 ja 22.10.2024) tasuta meeldetuletused (11.09.2024 ja 11.10.2024). Tasu tasuliste meeldetuletuskirjade eest on hinnakirja kohaselt 5 eurot, mis vastab VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatule.
35.Eelnevat arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlamenetlustasud summas 10 eurot (5 + 5).
36.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kuni 30.10.2025 arvestatud viivise summas 529,25 eurot ning lepingujärgse viivise 0,1% päevas tasumata põhivõlalt alates 31.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat (dtl 2).
37.Hageja on viivist arvestanud määraga 0,1% päevas kooskõlas laenulepingu tingimustega, mis vastab VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele. Hageja arvestab viivist üksnes perioodi eest pärast lepingu ülesütlemise järgmist päeva, st alates 10.01.2025, kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi. Ajavahemiku eest 10.01.202530.10.2025 on hageja arvestanud seadusjärgse viivisemäära alusel viivist kogusummas 529 eurot (dtl 7). Hageja on hagiavalduses märkinud, et laenusumma mittetähtaegsest tasumisest arvestatud viivis on 529 eurot. Samas on hagiavaldusse lisatud väljavõte viivisearvestusest, kus viivis on 529,25 eurot ning ka hageja on taotlenud viivise väljamõistmist summas 529,25 eurot (dtl 2, 7).
38.Lepingus on kokku lepitud viivisemääras 0,1% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (dtl 38). Hagiavalduse kohaselt on põhivõlgnevus 1799,33 eurot, kuid hagiavaldusele lisatud viiviseraportis on võlasummana märgitud 1800,16 eurot (dtl 123). Kohus on välja arvutanud, et viivis põhivõlalt 1799,33 eurot perioodi 10.01.202530.10.2025 eest viivisemääraga 0,1% päevas on 529 eurot. Kohus mõistab seega viivise kostjalt hageja kasuks välja 30.10.2025 seisuga summas 529 eurot.
39.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
40.Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1799,33 eurot alates 31.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,1% päevas.
7/8
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
41.Hageja esitas hagiavalduses menetluskulude nimekirja (dtl 16), mis on kostjale kätte toimetatud. Kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud ei ole.
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
43.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi täies ulatuses rahuldanud, seega jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda.
44.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
45.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
46.Hageja menetluskulud seoses tsiviilasjaga nr 2-25-18423 koosnevad riigilõivust summas 420 eurot (dtl 16).
47.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (420 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
48.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja võib hageja kasuks väljamõistetavad summad tasuda Placet Group OÜ arveldusarvele nr EE874204278606351211 (Coop Pank). Selgitusse märkida: X, SR3975893 (dtl 2).
49.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
50.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.