Hageja: G P (isikukood xxxx) Kostja: J Š (isikukood xxxx)
Asja lahendamise viis
17.02.2026 eelistung, 28.04.2026 kohtuistung
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista J Š`ilt G P`i kasuks põhinõue summas 31 042,93 eurot. Välja mõista J Š`ilt G P`i kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 850,58 eurot. Välja mõista J Š`ilt G P`i kasuks viivis põhinõudelt (31 042,93 eurot) lepingujärgses määras 0,01% päevas alates 27.05.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Jätta rahuldamata G Pi intressi nõue 10 613,47 eurot J Š`i vastu. Jätta menetluskulud J Š`i 68,10 % ulatuses kanda ja 31,90% ulatuses G P`i kanda. Mõista J Š`ilt G P`i kasuks menetluskulude hüvitis (riigilõiv) 953,40 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb J Š`il (Š) kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 1
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 27.08.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Samas asjas muutus kohtualluvus, mistõttu asja lahendab Viru Maakohus. Hageja esitas teistkordselt hagiavalduse täpsustuse 29.10.2025 (dtl 83jj). Hagiavalduse täpsustuse kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista välja mõista tagastamata laenu põhivõlgnevus 32 886, 53 eurot, intresside nõue 10 613,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisnõue seisuga 28.08.2025 summas 6,58 eurot ja jooksva viivise nõue summas 1293, 65 eurot (dtl 85).
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt tugineb hageja kostjaga sõlmitud laenulepingutele ja võlatunnistustele, kuid lõpliku nõude esitamisel tugineb hageja kostjaga 23.08.2025 sõlmitud laenulepingule, mille p. 1.1 järgi kohustus hageja andma kostjale laenu summas 40 000 eurot (dtl 7-8, tõlge 37-38). Lepingu p. 1.2 järgi kohustub kostja kandma summa 1250 eurot hageja pangakontole hiljemalt 23.08.2025; lepingu p. 1.3 järgi kohustub kostja tagastama summa 43 500 eurot hiljemalt 25.08.2025. Lepingu p. 1.4 järgi arvestatakse intressi määraga 0,01% tasumata summalt 43 500 eurot.
3.Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on hageja andnud perioodil juuli 2025 kuni august 2025 kostjale laenu summas 32 987,53 eurot kandes selle üle kostja pangakontole erinevate ülekannete näol (dtl 83-84), mida tõendavad hageja AS LHV Pank pangakonto väljavõte perioodil 01.07.2025-25.08.2025 (dtl 18-20) ja Swedbank AS pangakonto väljavõte perioodil 02.07.2025-22.08.2025 (dtl 9-17). Kostjal oli kohustus 23.08.2025 lepingu p. 1.3 järgi hiljemalt 25.08.2025 tagastada saadud laen koos intressidega hageja pangakontole kogusummas 43 500 eurot (dtl 85). Seega palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingutest tulenev põhivõlgnevus summas 32 886,53 eurot ja laenulepingutest tulenev intress summas 10 613,47 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisnõude põhinõudelt 32 886,53 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohustada kostjat tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni lahendi täitmiseni (dtl 86).
4.Maakohus võttis 17.11.2025 määrusega (dtl 207) hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagiavaldusele vastama 20 päeva jooksul.
5.06.01.2026 kohtunõudega kohustati hagejat esitama selgitused nõuete aluseks olevate lepingute ja võlatunnistuste kohta, samuti selgitused intressinõude ja viivisnõude õigusliku aluse osas (dtl 218).
6.30.01.2026 esitas hageja menetlusdokumendi koos lisadega, kus hageja selgitas, millised laenatud summad on seotud kohtule esitatud lepingutega ning vastas kohtunõudele (dtl 2202
2-25-14033
223). Kostja seisukoht
7.Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud. Samuti ei ilmunud kostja asjas peetud 17.02.2026 eelistungile ja 28.04.2026 kohtuistungile, kui istungite kutsed olid kostjale edastatud. Kohtu põhjendused
8.Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav laenulepinguna VÕS § 396 g 1 mõttes.
9.Asja lahendamiseks on vaja tuvastada, mis tingimustel hageja ja kostja sõlmisid laenulepingud ning millise laenulepingu alusel on hageja esitanud kostja vastu laenu tagastamise ja intressi tasumise nõuded ning kas hageja laenu tagastamise ja intressi tasumise nõuded on muutunud sissenõutavaks.
10.VÕS § 396 lg 1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma; lg 2 alusel isik, kes võlgneb rahasumma võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna.
11.Hagiavaldusest ja selle lisadest ning hagiavalduse täpsustusest nähtub, et hageja on perioodil 03.07.2025-23.08.2025 andnud kostjale laenu vastavalt kostja igakordsele soovile (dtl 236). Hageja on esile toonud asjaolud, mille kohaselt vormistati laenu andmine laenulepinguna või võlatunnistusena. Sel põhjusel peab kohus tuvastama, mis on hageja nõuete õiguslik alus.
12.Hageja on selgitanud, et andis kostjale laenu igakordselt kui kostja seda küsis, kandes soovitud laenusumma kostja pangakontole selgitusega „Ülekanne“ (dtl 9-17, 18-20). Samuti on hageja selgitanud, et kohtule esitatud laenulepingud ja võlatunnistused koostati igakordselt kostja poolt, kes märkis laenulepingusse või võlatunnistusele laenatud summa koos intressiga ehk mis summa ta kohustus hagejale tagastama (dtl 233) ning et faktiliselt lepingus või võlatunnistuses kokkulepitud ja tagastamisele kuuluv summa oli suurem, kui hageja kostjale laenuna üle kandis (dtl 233-234). Iga ajaliselt järgmisena sõlmitud laenulepingu või võlatunnistuse puhul hõlmas nendes toodud summa ka varasemalt antud laenu koos intressiga ja täiendavalt juurde antud laenu. Selliselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepinguid: summas 26 600 eurot tagastamise tähtajaga 27.07.2025 (dtl 169); summas 24 100 eurot tagastamise tähtajaga 27.07.2025 (dtl 175); summas 29 750 eurot tagastamise tähtajaga 06.08.2025 (dtl 162); summas 32 000 eurot tagastamise tähtajaga 11.08.2025 (dtl 157); summas 34 000 eurot tagastamise tähtajaga 14.08.2025 (dtl 152); summas 38 000 eurot tagastamise tähtajaga 21.08.2025 (dtl 147); 43 500 eurot tagastamise tähtajaga 25.08.2025 (dtl 7-8, tõlge 37-38; 33-34) ja võlatunnistusi: summas 1867 eurot tagastamise tähtajaga 11.07.2025 (dtl 203); summas 2500 eurot tagastamise tähtajaga 11.07.2025 (dtl 196); summas 4500 eurot tagastamise tähtajaga 17.07.2025 (dtl 189); summas 12 500 eurot, tagastamise tähtajaga 19.07.2025 (dtl 182). Kuivõrd kostja ei tagastanud lepingutes ja võlatunnistustes toodud summasid, siis vormistasid pooled hageja selgituste kohaselt 23.08.2025 laenulepingu kõikide varasemate laenulepingute ja võlatunnistuste kohta, ilma uut laenu andmata ning kus määrati, et lepingu p. 1.3 kohaselt oli kostjal kohustus saadud laen koos intressidega tagastada 25.08.2025 (dtl 7-8, tõlge 37-38; 33-34). Seega nõuab hageja 3
2-25-14033
kostjalt võlgnetava laenu ja intresside tagastamist 23.08.2025 sõlmitud laenulepingu alusel, mis võttis kokku kõikide varasemalt sõlmitud laenulepingute ja kostja võlatunnistuste alusel kostjale antud laenusummad ilma ja koos intressi summaga. Hagiavalduse täpsustuse (dtl 8385) kohaselt oli hageja 25.08.2025 lepingu kohaselt varasemalt sõlmitud 11 laenulepingu (dtl 221-223) alusel andnud kostjale laenu summas 32 987,53 eurot, kuid kuna kostja on tagastanud hagejale laenu kokku summas 101 eurot ((27.07.2025-50 eurot (dtl 19); 18.08.2025-1 euro (dtl 20) ja 21.08.2025-50 eurot (dtl 20)) , siis on põhinõude suurus kostja vastu 32 886,53 eurot (dtl 85).
13.Hageja on selgitanud kohtule, et hageja poolt kohtule esitatud võlatunnistuste puhul on tegemist konstitutiivsete võlatunnistustega ja nende eesmärgiks oli luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Hageja kandis rahasummad kostjale üle alles pärast võlatunnistuse allkirjastamist (dtl 241). Kohus on seisukohal, et kostja võlatunnistusteks saab pidada hageja poolt kohtule esitatud dokumente võlgnevuste tunnistamistele ja nende tagastamise tähtaegu sisaldavaid dokumente: võlatunnistus summas 1867 eurot tagastamise tähtajaga 11.07.2025 (dtl 203); võlatunnistus summas 2500 eurot tagastamise tähtajaga 11.07.2025 (dtl 196); võlatunnistus summas 4500 eurot tagastamise tähtajaga 17.07.2025 (dtl 189) ja võlatunnistus summas 12 500 eurot, tagastamise tähtajaga 19.07.2025 (dtl 182). Arvestades hageja poolt esile toodud asjaolusid selles, et hageja tegi kostjale pidevalt raha ülekandeid, mida kostja nõustus kahepoolselt sõlmitud laenulepingute alusel tunnistama, et saadud raha võlgneb ta hagejale laenuna. Samuti asjaolu, et kostja koostas ise laenulepingud kui ka võlatunnistused, siis võib järeldada, et poolte tahe oli iga võlatunnistuse eesmärgiks oli luua eraldiseisev sõltumatu kohustus, mis oleks võimaldanud hagejal nõudeid maksma panna kostja vastu iga võlatunnistuse alusel eraldi. Ka nähtub võlatunnistuste andmise ajaliselt kronoloogiast, et need anti kostja poolt enne, kui pooled asusid laenusuhteid vormistama laenulepingutena alates 2025 juulikuu lõpust seoses asjaoluga, et hageja hakkas esimesi raha ülekandeid kostjale tegema 03.07.2025. Seega on võlatunnistuse summas 1867 eurot tagastamise tähtajaga 11.07.2025 (dtl 203); võlatunnistuse summas 2500 eurot tagastamise tähtajaga 11.07.2025 (dtl 196); võlatunnistuse summas 4500 eurot tagastamise tähtajaga 17.07.2025 (dtl 189) ja võlatunnistuse summas 12 500 eurot, tagastamise tähtajaga 19.07.2025 (dtl 182) puhul tegemist konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. Vastavalt kohtupraktikale ei pea hageja konstitutiivse võlatunnistuse puhul võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse (Riigikohtu lahend nr 2-215364/37 p. 14), samuti ei ole kehtiva õiguse kohaselt keelatud võlatunnistusest tulenevat nõuet vormistada laenulepingu alusel võlgnetavaks nõudeks. Eeltoodust johtuvalt on kohus tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud lepingute ja võlatunnistuste alusel saadud raha võlgnes kostja hagejale laenuna (VÕS § 396 lg 2) ning saadud raha tagastamise kohustus oli kokkulepitud 23.08.2025 laenulepingu p. 1.3 tähtajaga 25.08.2025 (dtl 7-8, tõlge 37-38; 33-34).
14.Järgnevalt tuvastab kohus, kui palju kandis hageja kostjale raha, mida kostja võlgneb hagejale 23.08.2025 lepingu alusel laenuna. Hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõendite ehk AS LHV Pank ja AS Swedbank konto väljavõtete kohaselt on hageja kandnud kostja pangakontole raha kogusummas 32 609,53 eurot (dtl 9-17, 18-20). Seega on kohus tuvastanud, et hageja on faktiliselt andnud kostjale laenu kokku 32 609, 53 eurot ning kohus peab usutavaks, et igakordse rahasumma ülekandmine kannab selgitust „Ülekanne“ (dtl 220). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et on andnud kostjale laenu kogusummas 32 886,53 eurot. 4
2-25-14033
15.23.08.2025 sõlmitud laenulepinguga oli hageja seega õigustatud kostjalt tagasi nõudma rahasumma, mida ta oli faktiliselt kostjale laenuna kokku andnud ehk 32 508,53 (32 609,53 101) eurot. Seega kohustus kostja tagastama 23.08.2025 lepingu p. 1.3. järgi laenu 32 508,53 eurot hiljemalt 25.08.2025 (dtl 7-8, tõlge dtl 37-38). Järelikult muutus hageja laenu tagastamise nõue kostja vastu sissenõutavaks alates 26.08.2025 ning hagejal oli õigus pöörduda hagiga rahalistes nõuetes kohtu poole 27.08.2025.
16.Hageja avaldas 17.02.2026 eelistungil, et kostja on tagastanud laenu peale hagi esitamist kohtule (dtl 236). 28.04.2026 kohtuistungil avaldas hageja, et kostja on perioodil 2025 august kuni 28.04.2026 tagastanud hagejale laenu summas 1465,60 eurot lisaks summale 101 eurot (dtl 335). Samal kohtuistungil avaldas hageja, et nõustub vähendama kostja vastu esitatud põhinõuet 1465, 60 euro võrra ning palub kohtul sellest lähtuda (dtl 336). Seega arvestades kohtu poolt tuvastatud faktiliselt antud laenusummat 32 609,53 eurot, on hageja põhinõue tagastamata laenu osas kostja vastu seega 31 042, 93 (32 609,53-101-1465,60) eurot ja kohus rahuldab seega hageja põhinõude kostja vastu osaliselt ehk summas 31 042, 93 eurot.
17.Järgmisena käsitleb kohus hageja poolt esitatud intressi nõuet kostja vastu summas 10 613,47 eurot. Kohus on palunud hagejal korduvalt selgitada intressi nõude õiguslikku alust ja kujunemist (dtl 79-80, 218). Hageja on 29.10.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et kostja vastu esitatud intressinõue tuleneb kostja lubadusest tasuda intressi saadud laenult iga eraldi laenulepingu ja võlatunnistuse alusel. Lõplikult kujunes intressinõue 23.08.2025 lepingu p. 1.3 toodud summast 43 500 eurot ehk kostjale antud laen 32 886,53 eurot ja tagasimakstava summa vahest ehk intress summas 10 613, 47 eurot. Hageja on 30.01.2026 menetlusdokumendis selgitanud, et kõikides hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistustes ning laenulepingutes on fikseeritud summad, mis hõlmavad laenu põhiosa ja intressi kogusummana. Samuti et kuigi võlatunnistustes ja laenulepingutes ei ole intressi eraldi selgelt välja toodud, leppisid pooled lepingu sõlmimise hetkel kokku, et nimetatud summade vahe kujutab endast intressi (dtl 220).
18.TsMS § 363 lg 1 tulenevad hagiavaldusele esitatavad nõuded ning selle lõike 1 p-dest 1-3 tuleneb hageja kohustus esitada hagiavalduses selgelt väljendatud nõue, esitada hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja neid tõendada. Seega oli hagejal kohustus esitada kohtule selge intressinõue ja kirjeldada selle kujunemist, samuti poolte kokkulepe intressinõude ja selle suuruse osas. Seega oli hagejal TsMS §§ 229, 230 lg 1 alusel kohustus tõendada intressinõude olemasolu kui ka selle suurust. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostja vastu esitatud intressi nõue summas 10 613, 47 eurot ei ole selge ja kohtul ei ole hageja poolt esile toodud asjaoludel ja esitatud tõendite alusel seega võimalik tuvastada intressi nõude olemasolu kui ka selle suurus, mistõttu jätab kohus hageja intressi nõude summas 10 613, 47 eurot rahuldamata.
19.Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude perioodil 26.08.2025 kuni 27.08.2025 summas 6,58 eurot. Hageja tugineb viivise nõude esitamisel asjaolule, et kostja ei ole täitnud 23.08.2025 lepingu p. 1.3 ning on jätnud hagejale tagastamata saadud laenu. Sel põhjusel on tegemist kostja poolt rahalise kohustuse täitmise rikkumisega VÕS § 108 lg 1 tähenduses, mis tähendab, et hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivist. Hageja on tuginenud viivise nõude esitamisel 23.08.2025 lepingu p. 1.4. toodud määrale ehk 0,01% tasumata summalt (dtl 37, 242). Seega on hagejal õigus esitada viivise nõue lepingust tulenevas määras perioodil 26.08.2025 kuni tagastamata laenu summas 31 042, 93 euro tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt põhinõudelt 31 042, 93 eurolt hageja kasuks välja viivise perioodil 26.08.2025 kuni otsuse tegemiseni ehk 26.05.2026 summas 850,58 eurot. Eeltoodust johtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise põhinõudelt (31 042,93 eurot) lepingujärgses määras 0,01% päevas alates otsuse tegemisest 27.05.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 5
2-25-14033
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
22.Kostjal menetluskulud puuduvad.
23.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
24.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv. Muud menetluskulud hagejal puuduvad. Kohus leiab, et tasutud riigilõiv 1400 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Seega on hageja menetluskulude suurus 1400 eurot. Arvestades hagihinda 46 837,98 eurot ja hagi rahuldamise ulatust (68,10%), kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis summas 953,40 eurot.
25.Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja kuulub rahuldamisele.
26.Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.