Hageja: OÜ Võru Disainmööbel (registrikood: 11855911; asukoht: Põllu 1b, XXX, 65606 Võrumaa; e-post: , seaduslik esindaja S.B (isikukood: XXX); Kostja: H.Z (isikukood: XXX; elukoht: XXX, 65608 XXX; e-post:
Kohtuistungi toimumise aeg
Vastavalt 28.04.2026.a määrusele kirjalik menetlus
vastu võlgnevuse
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud OÜ Võru Disanmööbel kanda.
2.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, sest kostjal puuduvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
1.Hageja esitas 01.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 720 euro saamiseks. 23.11.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 07.12.2023 esitas hageja hagiavalduse ning 28.01.2024.a täiendatud hagiavalduse. Kohus võttis hagi menetlusse 29.01.2024.
2.Tartu Maakohtu esimehe 07.10.2025 käskkirjaga nr 7-1/25-76 jagati asi kohtuniku pikema töölt eemalviibimise tõttu ümber teisele kohtunikule. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palus kostjalt välja mõista 720 eurot. Hageja paigaldas kostjale kostja hallatavasse külalistemajja kolm garderoobikappi koos liugustega. Kapid koos paigaldusega maksid 1430 eurot. Pooltel tekkis vaidlus liuguste peegli kõrguse üle. Kostja tagastas liuguksed, jättes need hageja koridori. Hageja esitas kostjale 26.11.2019 arve nr 19119 summas 720 eurot, millesse ei olnud arvestatud liuguste hinda ja 50% paigalduse hinda. Arve saatis hageja samal päeval kostja e-posti aadressile. Hageja esitas perioodil 05.12.201903.03.2020 korduvteateid arve tasumiseks, kuid kostja ei ole siiani arvet tasunud ega garderoobikappe tagastanud. Hageja püüdis kostjale ka helistada ning pöördus kostja poole tema kohvikus Taevas, aga kostja on vältinud kohustuse täitmist. Garderoobide sisu on kostja valduses ja siiani kasutuses külalistemajas, mille eest ta pole tasunud. Seda, et kappide sisud asuvad kostja külalistemajas, on näha külalistemaja Taevas kuulutuselt. Hageja leidis, et tema nõue ei ole aegunud. TsÜS § 147 lg 3 alusel aegunuks nõue 2023.a lõpus. Samuti tegutses kostja tahtlikult, mistõttu aegumisele tuginemine on põhjendamatu, hageja viitas TsÜS § 146 lg 4.
4.Vastuses kostja vastuväidetele teatas hageja, et ei ole nõus kostja käsitlusega nõude aegumise osas. Hageja arvates ei saa automaatselt lugeda aegumise tähtaja algusest 2019.a lõppu. Kostja lõplik kohustuse sissenõutavus kujunes pärast vaidlust liuguste üle. Pärast liuguste tagastamist esitas hageja arve vaid garderoobi sisude eest. Kostja jätkuv venitamistaktika on mõjutanud aegumise kulgemist. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja viitas: - TsÜS § 158 lg-le 1. Garderoobide sisu alleshoidmine ja kasutamine, vastuväidete puudumine korduvatele nõuetele viitab nõude tunnustamisele, mis katkestab aegumise. - TsÜS §-le 167. Aegumine peatus läbirääkimiste ajaks. Hageja märkis, et kuigi formaalseid läbirääkimisi ei dokumenteeritud, venitas kostja pahatahtlikult ega esitanud nõuet, mis lõi hagejas heauskse ootuse vabatahtliku tasumise osas ning see periood tuleks aegumisest välja arvata. Kostja tahtlik venitamine toimus vähemalt 2019.a novembrist kuni 2020.a märtsini (aegumistähtaega peatav periood). - TsÜS § 146 lg-le 4. Kostja käitus pahauskselt, hoides saadud kapisisud endale ning saades hageja arvelt ebaõiglase eelise. Samuti eksitas ja kahjustas kostja hagejat, püüdes jätta mulje, et tellimust/arvet ta pole saanud. Kostja tegevus kinnitab vastupidist (uste tagastamine, kapi sisude alleshoidmine, külalistemaja reklaamimine samade kapisisudega). Lisaks on kostja venitanud ja vastutust vältinud, andmata hagejale kindlat vastust. Kostja käitus teadlikult ja heade kommete vastaselt. Seetõttu kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg. Hageja esitas nõude alternatiivse kvalifikatsiooni – alusetu rikastumine VÕS § 1027 alusel. Hageja oli seisukohal, et juhul kui lepingulist suhet poolte vahel polnud, on kostja saanud hagejalt vara ilma õigusliku aluseta. Hageja sai lõplikult aru, et kostja ei kavatse asja eest tasuda alles 2020.a vältel pärast mitmeid nurjunud meeldetuletusi, millisest ajast algas alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg. Alusetu rikastumise nõue ei ole aegunud.
2
5.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et õigeks kostjaks peaks olema äriühing. Hageja selgitas, et tellimusega seotud suhtlus toimus täielikult kostja isikliku e-posti aadressi (XXX) kaudu. Kostja ei esitanud hagejale tellimuse käigus kordagi teavet selle kohta, et kostja tegutseb äriühingu nimel ega edastanud äriühingu andmeid (nimi, registrikood vms) või soovi vormistada tellimust äriühingu nimele. Kostja ei palunud arve esitamist äriühingule. Hageja saatis kappide pakkumise kostja isiklikule e-posti aadressile. Kostja vastas pakkumisele „Pane töösse H.Z“. Vastuses ei ole viidet ühelegi äriühingule. Hageja hinnangul kujutab vastus üheselt mõistetavalt nõustumust pakkumisega ning tellimuse kinnitamist. Hageja esitas arve kooskõlas kujunenud lepingulisele suhtele kostjale kui füüsilisele isikule. Isikul, kes tegutseb äriühingu nimel, lasub kohustus see teisele lepingupoolele selgelt ja arusaadavalt teatavaks teha. Kostja seda ei teinud ning seetõttu oli hagejal õigus ja alus käsitleda lepingupoolena kostjat kui eraisikut.
6.Hageja esitas kohtule lõppseisukohad, milles jäi varasemalt esitatu juurde. Kostja vastuväited
7.Kostja ei nõustunud hageja esitatud nõudega. Kostja oli seisukohal, et tema kui eraisik pole hagejalt tellinud 3 garderoobikapi sisu ega paigaldust ning pole saanud arvet nr 19119. Kohvik Taevas ja külalistemaja on OÜ Aspic hallata. Kostja on OÜ Aspic juhatuse liige ja juhataja. Nõude pidanuks esitama OÜ-le Aspic. Hilisemas vastuses selgitas kostja, et ta tellis kapid külalistemajale suusõnalisel kokkuleppel. Soov oli, et hageja esindaja tuleb võtab ise mõõdud, et ei tekiks vaidlusi, ja nad leppisid kokku ukse kuju ja kapi sisud. Kui kostja sai kapid kätte, olid mõõdud valed ning uksed olid ei vastanud kokkuleppele. Kostja soovis, et hageja teeks need ümber, kuid seda ei tehtud. Kostja oli nõus juurde maksma, et saada seda, mida tellis. Kostja ootas kolm kuud ja ehitas ümber kapi sisud, mis olid valesti tehtud. Kui kostja sai aru, et hageja ei soovi parandusi teha, viis kostja uksed tagasi ja tellis uued uksed teisest firmast. Sellega tekitas hageja kostjale kahju ja lisakulusid.
8.Kostja esitas 17.06.2024 ja 02.07.2024 korduvad taotlused teha määrus, millega kohus määratleks kas nõue on aegunud või mitte. Kostja viitas TsÜS § 146 lg-le 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ja leidis, et tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 on nõue lõppenud 2022.a lõppedes. Kostja selgitas, et pole rikkunud oma kohustusi tahtlikult ja heade kommete vastaselt ning TsÜS § 146 lg-t 4 ei tohiks kohaldada. Hageja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult ja heade kommete vastaselt, kuna on oma tegevusega venitanud neli aastat enne kui on pöördunud kohtu poole.
9.Kostja sõnul ei vasta hageja väited kostja isiku osas tegelikkusele. Tellimus oli seotud külalistemajaga Taevas. Hageja esindaja käis ise kohapeal mõõte võtmas. Kui hageja ei teadnud, kellele ja kuhu tellimus läks, siis ei saanud ta samal ajal teada ega väita, et tegemist oli külalistemajaga Taevas ja et kostja on sellega seotud. Kostja kasutas e-posti aadressi XXX seepärast, et varasem ettevõtte e-post muutus kasutuskõlbmatuks seoses domeeni tegevuse lõppemisega. Kostja on seda e-posti aadressi kasutanud ligikaudu 10 aastat ka ettevõtlusega seotud suhtluses, sealhulgas lepingute, tellimuste ja klientidega suhtlemise puhul. Praeguseks on see e-posti aadress märgitud ka äriregistris. Üksnes eposti aadressist ei saa järeldada, et hageja ei teadnud, millise objektiga või kelle tellimusega oli tegemist.
3
Kostja täpsustas oma vastuväiteid tellitud uste kokkuleppele mittevastavuse kohta ja poolte suhtluse osas töö parandamise küsimuses. Kostja ootas umbes 7 kuud, kuid hageja ei tulnud parandusi tegema. Kostja tegi kapisisud ise ümber, tagastas uksed hagejale ning tellis uued uksed ja sisud AS-st Sunorek. Hageja väide, et külalistemaja tutvustavates materjalides on märgitud, et garderoobikappide sisud on tehtud hageja poolt, on väär.
10.Kostja esitas lõppseisukohad, milles selgitas, et kirjutas 23.04.2018 OÜ Aspic esindajana hageja esindajale kapi ava mõõtude kohta. Kui hageja esindaja käis mõõte võtmas, olid kolm ruumi peaaegu valmis. Ta teadis, et kapid olid mõeldud külalistemajja, mitte kostjale eraisikuna isiklikuks kasutamiseks. Lisaks asus samas hoones kohvik Taevas, mis kuulus samuti OÜ Aspicule. Hageja ettevõte oli varem teinud sinna üksikuid mööblielemente ning hageja esindaja oli varasemalt kohvikut külastanud ka kliendina. Seega oli hageja esindajal varasem teadmine nii OÜ Aspicu tegevusest kui ka objektist. Kui hageja väidab, et ta ei teadnud tellimuse seotust OÜ Aspicu ja külalistemajaga Taevas, siis kostja hinnangul ei vasta see tõele. Külalistemaja remont ja ehitustööd said juba alguse 2017. aastal. Renoveerimisega seotu on raamatupidamises kõik kajastatud nii, et tööd tellib ja teostab OÜ Aspic ja dokumentatsioonis on näha, et hoonet renoveeritakse majutuse tarbeks mitte isiklikuks kasutamiseks. Kostja hinnangul nähtub kirjavahetusest, et tellimus puudutas OÜ Aspicu majandustegevusega seotud objekti ning tellimus oli tehtud OÜ Aspicu huvides. Samuti viitas kostja, et kui juriidiline isik teeb töö ning peab seda nõuetekohaselt täidetuks, peaks ta esitama arve mõistliku aja jooksul, mitte alles ligikaudu 14 kuu möödumisel. Kui töö on puudustega, peab töövõtja puudused kõrvaldama, mitte ootama, et tellija lõpuks puudustega tööga lepib. Kui hageja hinnangul oli tellimus täidetud ja töö üle antud, oleks hageja pidanud esitama arve vastavalt käibemaksuseaduses sätestatud tähtaja kohaselt. Sellisel juhul oleks arve pidanud olema esitatud vastavalt tellimusele 2018.a augustis, mitte alles 2019.a oktoobris. Kostja palus kohtul hinnata hageja nõude aegumist. Kostja hinnangul ei saa hageja oma nõude sissenõutavust nihutada edasi üksnes sellega, et ta jättis arve õigeaegselt esitamata. Kohtu põhjendused
11.Kohtule on esitatud lepingust tulenev nõue 720 eurot ning alternatiivselt alusetu rikastumise nõue summas 720 eurot. Kostja on mh esitanud vastuväite kostja isiku ning nõude aegumise osas.
12.Kohus leiab, et hageja primaarnõue on kvalifitseeritav töövõtulepingust tuleneva nõudena VÕS § 635 lg 1 mõttes ning alternatiivne nõue on alusetu rikastumise nõue VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 mõttes. Puudub vaidlus, et hageja valmistas mööbli vastavalt kokkuleppele kostjaga (dtl 164) ning paigaldas selle kostja hallatavasse külalistemajja Taevas. Leping on täitmiseks kohustuslik vaid lepingupooltele (VÕS § 8 lg 2). Selleks, et hageja saaks töövõtulepingust tuleneva nõude esitada kostja vastu, peab kostja olema lepingupooleks. Alusetu rikastumise nõude puhul peab alusetult hageja arvelt olema rikastunud kostja. Kostja leiab, et tema kui eraisik ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Lepingu teiseks pooleks on OÜ Aspic, kelle juhatuse liige on kostja. Kostja märkis, et suhtlus ei pea toimuma ettevõtte nimelise e-posti kaudu. Kostja on kasutanud enda e-posti aadressi ka ettevõtlusega seotud suhtluses ligikaudu kümme aastat. Kostja kirjutas hagejale OÜ Aspic esindajana. Hageja teadis, et kapid on mõeldud külalistemajja, mitte kostjale eraisikuna
4
kasutamiseks. Lisaks asus samas hoones kohvik Taevas, mis kuulub samuti OÜ-le Aspic ja kuhu hageja ettevõte on ka varem teinud ükskuid mööbliesemeid. Raamatupidamises on samuti näha, et hoonet renoveeritakse alates 2017.a majutuse tarbeks, mitte kostja isiklikuks kasutamiseks. Kohus leiab, et leping on sõlmitud hageja ning kostja kui eraisiku vahel. Kostja kasutas suhtluseks e-posti aadressi XXX. Kohus nõustub kostjaga selles, et ettevõtte suhtlus ei pea toimuma ettevõtte nimelise e-posti kaudu. Kui aga suhtlus toimub läbi isikliku e-posti või mis näeb välja nagu isiklik e-post, nagu on kostjal, siis peab teisele lepingupoolele olema selgelt arusaadav, kellena suhtlust peetakse. Pooltevahelisest suhtlusest (dtl 26-28, 164167) ei nähtu, et kostja oleks kuidagi hagejat teavitanud sellest, et ta suhtleb hagejaga OÜ Aspic juhatuse liikmena. See, kas hageja ja kostja on/olid tuttavad, kuhu tellitav mööbel mõeldud oli ja kas hageja sellest teadis, ei tähenda, et hageja pidi ise eeldama, et lepingupooleks on OÜ Aspic ja arve tuleks esitada ettevõttele. Ettevõtte osanikud/juhatuse liikmed, nagu on kostja OÜ-s Aspic, võivad erinevatel põhjustel osta asju/maksta arveid ka eraisikutena. Selliselt arveldamine pole seadusest tulenevalt välistatud. Kohus leiab, et kostja kohustus oli väljendada hagejale selgelt, et ta esitas tellimuse OÜ Aspic juhatuse liikmena, eriti olukorras, kus kostja tegi tellimuse ja suhtles hagejaga enda isiklikult epostilt. Veelgi enam, enne 26.11.2019 arve esitamist küsis hageja korduvalt kostjalt (17.10.2019, 08.11.2019, 19.11.2019), kelle nimele ta arve saadab, kuid kostja neile kirjadele ei vastanud. Hageja tegi arve seetõttu isikule, kellega ta suhtluses oli ehk kostjale kui eraisikule. Puuduvad tõendid ja andmed selle kohta, et hageja on varem kostja ettevõttele teinud mööbliesemeid ning et kuidas selline asjaolu on seotud konkreetselt antud tellimuse ja lepinguga. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigussuhte teiseks pooleks kostja kui eraisik ja hagi on esitatud õige isiku vastu.
13.Enne kui kohtul on võimalik hageja nõudeid sisuliselt lahendada, peab kohus lahendama kostja vastuväite nõude aegumise osas. Kostja leidis, et nõue on TsÜS § 147 lg 3 alusel aegunud 2022.a lõppedes ning ta pole TsÜS § 146 lg 4 mõttes oma kohustusi tahtlikult ja heade kommete vastaselt rikkunud. Hageja leidis, et TsÜS § 147 lg 3 alusel aegunuks nõue 2023.a lõpus. Lisaks viitas hageja TsÜS § 158 lg-le 1 (kostja tunnustas nõuet), §-le 167 (läbirääkimised) ning § 146 lg-le 4 (kostja pahauskne käitumine). 13.1 TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud säte näeb ette aegumistähtaja alguse tehingust tuleneva nõude osas. Üldine aegumistähtaeg tehingust tuleneva nõude osas on 3 aastat (TsÜS § 146 lg 1). Hageja esitas kostjale arve 3 garderoobikapi sisu eest 26.11.2019. Kostja oli seisukohal, et hageja pidanuks esitama arve mõistliku aja jooksul tööde tegemisest, mitte 14 kuud hiljem. Kohus leiab, et arve esitamise viibimise asjaolud ei puutu käesolevalt vaidlusesse ega mõjuta nõude agumisse puutuvat. Poolte esitatust nähtub, et neil oli vaidlus tööde puuduste ja võimalike tööde ümbertegemise osas. 17.10.2019 hageja e-kirjast nähtuvalt oli garderoobide arve veel üleval, mis tähendab, et lõplik asjade/tööde maksumus polnud selge. Hageja kirjutas kostjale, et teeb arve ainult garderoobi kappide sisule ja poolele paigaldusele, kuna kapi sisusid kostja ei tagastanud. Puudub vaidlus, et kapi sisusid kostja hagejale ei tagastanud, mistõttu oli tal õigus nende eest nõue esitada. Kohus leiab, et 26.11.2019 arve esitamine hageja poolt oli õigustatud. 26.11.2019 arvel märgitud
5
maksetähtaeg oli 03.12.2019, mis tähendab, et hageja 720 eurone nõue muutus sissenõutavaks 04.12.2019. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada ehk antud juhul algas aegumistähtaeg 01.01.2020, mil lõppes arve esitamise kalendriaasta. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Nõue aegus 01.01.2023. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.11.2023. Selleks ajaks oli nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. 13.2 Pooled on vaielnud TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise üle. TsÜS § 146 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Tegemist on erinormiga TsÜS § 146 lg 1 suhtes, nähes ette tehingust tuleneva nõude aegumisele pikema tähtaja ehk 10 aastat. Kohus selgitab, et nimetatud sätte mõttes tahtlikuks kohustuste rikkumiseks ei saa pidada ainuüksi võlgniku tahtlikult kohustuste täitmata jätmist. Sellel lisaks peab esinema võlgniku tahe teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada ehk pettuslikult teist poolt kahjustada või omandada tema arvelt ebaausalt mingi eelis. See tähendab, et kostja pidanuks hageja suhtes käituma juba algusest peale eesmärgipäraselt hageja petmise tahtega. Kohus leiab, et selleks ei saa pidada kostja poolt garderoobide sisu endale jätmist ja selle eest maksmata jätmist, väidet, et ta pole tellimust teinud ega arvet saanud või seda, et kostja on venitanud maksmisega. TsÜS § 146 lg 4 saaks kõne alla tulla vaid siis, kui hageja suudab ära tõendada, et kostja ei kavatsenudki algusest peale garderoobikappide eest maksta ehk kavatses algusest peale hagejat petta. Hageja ei ole midagi sellist suutnud tõendada. Asjaoludest nähtub, et kostja tahe polnud suunatud hagejat algusest peale petta vaid probleemid tekkisid vaidlusega asja/töö lepingu tingimustele vastamise osas. Kohtu hinnangul ei kuulu TsÜS § 146 lg 4 praegu kohaldamisele ning aegumistähtaeg antud juhul ei saa olla 10 aastat. 13.3 Hageja viitas aegumise katkemise ja peatumise sätetele - TsÜS § 158 lg-le 1 (kostja tunnustas nõuet) ja §-le 167 (läbirääkimised). 13.3.1 TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmiseks, tagatise andmises või muus teos. Hageja sõnul viitab kostja käitumine tervikuna nõude vaikivale tunnustamisele, sest kostja ei vaielnud 2019.a lõpus ega 2020.a alguses korduvatele maksenõuetele vastu, ei eitanud võla olemasolu ega väitnud, et tal puudub maksekohustus. Kostja hoidis endale hageja asja ja kasutas seda oma majanduslikes huvides. Kohus leiab, et kostja vaikimist ei saa automaatselt pidada nõude tunnustamiseks aegumise katkemise mõttes, kuna sellest ei nähtu kostja tahteavaldust nõuet tunnustada. Küll aga on võimalik nõude tunnustamine nn muu teoga, nt vara osalise tagastamisega ehk antud juhul kostja poolt kappide liuguste tagastamisega ning kapisisude endale jätmisega. Asja materjalidest ei tulene, millal täpselt kostja liuguksed hagejale tagastas. Arvestades aga, et hageja esitas kostjale 26.11.2019 osalise arve, ehk ainult kapi sisude eest, siis pidi uste tagastamine toimuma enne seda. Pooled ei ole esitanud asjaolusid, millest oleks võimalik järeldada kapiuste hilisemat tagastamist. Siiski ei mõjuta kostja poolt nõude tunnustamine aegumistähtaega ehk ei katkesta seda, sest vara osaline tagastamine toimus enne nõude aegumistähtaja algust 01.01.2020. Aegumistähtaeg saab katkeda vaid aegumistähtaja kestel, mitte enne aegumistähtaja algust. Seega TsÜS § 158 lg-t 1 ei ole võimalik kohaldada.
6
13.3.2 TsÜS § 167 lg 1 ja 2 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Kohus selgitab, et selleks, et läbirääkimised peataksid nõude aegumistähtaja, peavad läbirääkimised olema sisulised. Läbirääkimisteks ei peeta kirjavahetust, millele üks pool ei vasta. Asja materjalidest nähtuvalt pidasid pooled sisulisi läbirääkimisi kõige hiljem 17.10.2019 (dtl 165-166) pärast mida kostja enam hageja e-kirjadele ei vastanud ehk mingeid läbirääkimisi ei toimunud. Kuna läbirääkimiste ajal ei olnud nõude aegumistähtaeg veel alanud, ei saanud ka läbirääkimised mõjutada aegumistähtaega. Hageja on viidanud meeldetuletuste saatmisele kui täiendava tähtaja andmisele perioodil november 2019.a - märts 2020.a. E-kirjadest (dtl 30-32) nähtuvalt ei ole hageja andnud täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks, hageja on vaid kostjale meelde tuletanud, et tal on arve maksmata ja küsinud, millal ta seda teeb, otsest tähtaega hageja kostjale ei andnud. Seega ei saa pidada nõude aegumist peatunuks 11.2019-03.2020. 13.3 Hageja on esitanud alternatiivse nõudena alusetu rikastumise nõude. Kostja aegumise vastuväite alusel peab kohus hindama ka seda, kas alusetu rikastumise nõue on aegunud või mitte. Nii hageja lepingust tulenev nõue kui alternatiivnõue on esitatud samadel asjaoludel ehk tegemist on samasisuliste nõuetega ja suunatud garderoobikappide sisu ja poole paigaldustasu 720 euro saamisele. TsÜS § 152 lg 1 sätestab, et kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele käesoleva peatüki 2. jaos sätestatut, s.o § 146-148. Seega ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 151, mis käsitleb alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaega. Antud juhul tuleb alusetu rikastumise nõude aegumise hindamisel lähtuda TsÜS §-dest 146 ja 147. Kohus leiab, et ka alusetu rikastumise nõue on p-s 13.1 ja 13.2 toodud põhjustel aegunud.
14.Kuna hageja primaarnõue kui ka alternatiivne nõue on aegunud, võib kostja nende nõuete täitmisest keelduda (TsÜS § 142 lg 1 lause 2). Kostja on õigustatult keeldunud nõuete täitmisest, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei hinda kohus sisuliselt hageja nõudeid ja muid nõuetega seotud vastuväiteid. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
7
17.Pooled ei esitanud enda menetluskulude nimekirjasid. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide alusel on ainsaks menetluskuluks hageja poolt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja enda kanda. Kostjal puudusid menetluskulud. Kostja ei tasunud riigilõivu või asja läbivaatamiskulusid ning kostjal puudus esindaja. Kohus jätab kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.