Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. mai 2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-118789
Kohtuasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus X raha tasumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. oktoobri 2024 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
373,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves
vastu
Kostja X (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
teinud need kostjale teatavaks. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, millises ulatuses on hageja esitatud intressi tasumise nõue põhjendatud VÕS § 406 2 lg 3 ja VÕS § 94 lg 1 alusel. Seega ei ole hagi selles osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Krediidilepingu tühisusest tingituna ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud ulatuses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses algses maksegraafikus märgitud krediidisumma osamaksete tagastamisega viivitamise eest. Krediidisumma osamaksed ajavahemikus 30.12.2021 kuni 10.03.2023 tervikuna ning 10.04.2023 osamakse 3,29 euro ulatuses on tagastatud kostja tehtud maksete 58,72 eurot arvel. Kostja oli 23.08.2023 seisuga viivituses 10.04.2023 krediidisumma osamakse 4,88 eurot tasumisega 1,59 euro ulatuses ning 10.05.2023 kuni 10.08.2023 krediidisumma osamaksete tasumisega tervikuna. Seega on hagejal hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades õigus nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses krediidisumma osamaksetelt, mis tuli tagastada ajavahemikus 10.04.2023 kuni 10.08.2023. Viivis nimetatud osamaksetelt on 0,51 eurot. Kohus rahuldas hageja TsMS § 367 järgi esitatud viivisenõude osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 110,67 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 24.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 110,16 eurot.
lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Hageja pöördus peale puuduste kõrvaldamise määruse saamist esialgse võlausaldaja poole täiendava teabe saamiseks ning on esitanud 18.09.2023 hagiavalduse täienduse koos pangalt saadud vastustega. Peale hageja poolse hagiavalduse täienduse esitamist võttis maakohus 17.10.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse ning menetlusse võtmise määruses ei ole maakohus selgitanud, et krediidiandja poolt hagejale esitatud teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ei ole piisav ning et esitatud andmete kohaselt asub maakohus seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole pank krediidiandjana järginud. Nimetatust tingitult oli maakohtu seisukoht hagejale üllatuslik. Kui hageja oleks sellest teadnud, oleks saanud ta esitada menetluses alternatiivnõude.
VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 403 4 lg 1 tähenduses, sh täitnud nõuetekohaselt teabe saamise kohustust ja tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on leping intressikokkuleppe osas tühine ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 11–26).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.