Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus X raha tasumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. oktoobri 2024 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
373,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves
vastu
Kostja X (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. oktoobri 2024 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu rahuldamata põhivõlgnevuse 184,73 eurot, intressi 29,54 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulude 20 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 75,63 eurot ja alates 24.08.2023 põhivõlgnevuselt arvestatava viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 05.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus X-ilt (kostja) hageja kasuks välja mõista põhinõude 351,03 eurot, viivise perioodi 28.07.2022 kuni 04.05.2023 eest summas 64,58 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning edasiulatuvalt viivise põhinõudelt 0,065700% päevas.
2.Pärnu Maakohus lõpetas 10.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas 23.08.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja Coop Finants AS ja kostja vahel 30.12.2021 sõlmitud väikelaenu lepingust nr. L383530 tuleneva võlgnevuse 295,40 eurot, intressid 29,54 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, viivised 76,14 eurot ja sissenõudekulud 20 eurot. Hageja palus mõista alates 24.08.2023 kostjalt välja viivise põhinõude 295,40 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 24% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (edaspidi pank) ja kostja 30.12.2021 väikelaenu lepingu nr. L383530 (leping), mille alusel väljastati kostjale laenu summas 300 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.02.2022 summas 11,86 eurot kuni viimase osamakseni 10.01.2026 summas 11,69 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 26,90% aastas või 0,07% päevas. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 53,18% aastas ja krediidi kogukulu 604,11 eurot. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid täielikult alates 10.04.2022 osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank 30.06.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 23.07.2022. Kuna kostja eelnimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles pank lepingu 28.07.2022 üles. Peale lepingu ülesütlemist oli kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 295,40 eurot, intressimaksetes 29,54 eurot ja lepingu haldustasu maksetes 6 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele on viivisemäär 24% aastas või 0,0667% päevas ning hageja nõuab viivist perioodi 28.07.2022-23.08.2023 eest summas 76,14 eurot ning edasiulatuvalt põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni samas määras. Vastavalt lepingu p-le 9.3 ja panga hinnakirjale on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda seonduvalt meeldetuletuskirjade saatmisega kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot. Pank loovutas 10.08.2022 oma nõuded kostja vastu hagejale.
2
3.2.18.09.2023 esitas hageja maakohtule täiendavad selgitused kostja krediidivõimelisuse kontrollimise kohta. Kostja vastuväited
4.Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagiavalduse osaliselt 16.10.2024 tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 111,18 eurot ning viivise põhinõude 110,67 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 24.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 110,16 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse põhivõlgnevuse 184,73 eurot, intressi 29,54 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulude 20 eurot ja hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 75,63 eurot tasumise nõuetes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.1.Maakohus leidis, et kostja ja Coop Finants AS (krediidiandja, pank) vahel 30.12.2021 sõlmitud väikelaenulepingul nr L383530 on tarbijakrediidilepingu tunnused ning sellele tuleb kohaldada seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Maakohus leidis, et leping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, kuna lepingus märgitud krediidi kulukuse määr (53,18% aastas) ületas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse piirmäära. Eesti Panga poolt 30.11.2021 avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95% aastas. Seega oli VÕS § 4062 lg-s 1 kehtestatud krediidi kulukuse piirmäär 30.12.2021 lepingu sõlmimise ajal 50,85% aastas.
5.2.VÕS § 4062 lg 3 kohaselt, kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 406 1 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvad tagastamata krediidi ning intressi uuesti määratud tagasimaksed VÕS § 4062 lg 3 järgi, sh maksete suurused ja maksete tähtajad. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hageja nõude põhjendatust kontrollida uuesti määratud tagasimaksete põhjal.
5.3.Maksegraafiku kohaselt on kostjal otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud krediidisumma 169,39 eurot tagastamise kohustus (30.12.2021 kuni 10.10.2024 osamaksed). Hagiavalduse kohaselt jättis kostja osamaksed täielikult tasumata alates 10.04.2022. Seega oli kostja teinud maksegraafiku alusel vähemalt 30.12.2021, 10.02.2022 ja 10.03.2022 osamaksed kogusummas 58,72 eurot. VÕS §-s 94 nimetatud intressimäär tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 30.12.2021 kuni 01.01.2023 oli 0% aastas. Kuivõrd tarbijakrediidileping oli tühine ning intressimäär oli osamaksete tegemise ajal 0% aastas, tuleb maksed lugeda krediidisumma 300 eurot tagastamise kohustuse täitmiseks. Sissenõutavaks muutunud tagastamata krediidisumma jääk kostja tehtud tagasimakseid arvestades on 110,67 eurot (169,39-58,72=110,67). Kohus rahuldas hagiavalduse selles osas. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on määranud tagasimaksed uuesti ning 3
teinud need kostjale teatavaks. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, millises ulatuses on hageja esitatud intressi tasumise nõue põhjendatud VÕS § 406 2 lg 3 ja VÕS § 94 lg 1 alusel. Seega ei ole hagi selles osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Krediidilepingu tühisusest tingituna ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud ulatuses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses algses maksegraafikus märgitud krediidisumma osamaksete tagastamisega viivitamise eest. Krediidisumma osamaksed ajavahemikus 30.12.2021 kuni 10.03.2023 tervikuna ning 10.04.2023 osamakse 3,29 euro ulatuses on tagastatud kostja tehtud maksete 58,72 eurot arvel. Kostja oli 23.08.2023 seisuga viivituses 10.04.2023 krediidisumma osamakse 4,88 eurot tasumisega 1,59 euro ulatuses ning 10.05.2023 kuni 10.08.2023 krediidisumma osamaksete tasumisega tervikuna. Seega on hagejal hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades õigus nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses krediidisumma osamaksetelt, mis tuli tagastada ajavahemikus 10.04.2023 kuni 10.08.2023. Viivis nimetatud osamaksetelt on 0,51 eurot. Kohus rahuldas hageja TsMS § 367 järgi esitatud viivisenõude osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 110,67 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 24.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 110,16 eurot.
5.4.Krediidilepingu tühisusest tingituna ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt haldustasu 6 eurot maksmist. Samuti puudub võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulusid lepingu alusel. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud sellega, et kostja on jätnud tagastamata tühise krediidilepingu alusel saadud krediidisumma ning hageja või krediidiandja on teinud selle kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 128 lg 3 mõistes kulusid. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sissenõudmistoimingute tegemisega ja toimingute seoses kulude tegemisega (nt postikulu, SMS-is saatmise vms kulu).
5.5.Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt sellises ulatuses, et õiglane on jätta poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas 18.11.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et 30.12.2021 lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 53,18% aastas ületas VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse piirmäära. Eesti Panga kodulehe kohaselt oli 31.05.2021 avaldatud määr 18,68 %. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril ning kostjaga lepingu sõlmimise ajal, perioodil alates 01.07.2021 kuni 31.12.2021 kehtinud kolmekordne määr oli 56,04%. Seega on maakohtu seisukoht, et 30.12.2021 lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 53,18% aastas ületas VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse piirmäära, vastuolus Eesti Panga avaldatud määraga.
6.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Hageja hinnangul ei ole maakohus järginud selgitamiskohustust ning on lahendanud hageja nõuet sisuliselt, andmata hagejale võimalust hagiavaldust täiendada ning esitada alternatiivne nõue. Maakohus on 05.09.2023 puuduste kõrvaldamise määruses p-s 2.3 selgitanud, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, tuleb 4
lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Hageja pöördus peale puuduste kõrvaldamise määruse saamist esialgse võlausaldaja poole täiendava teabe saamiseks ning on esitanud 18.09.2023 hagiavalduse täienduse koos pangalt saadud vastustega. Peale hageja poolse hagiavalduse täienduse esitamist võttis maakohus 17.10.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse ning menetlusse võtmise määruses ei ole maakohus selgitanud, et krediidiandja poolt hagejale esitatud teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ei ole piisav ning et esitatud andmete kohaselt asub maakohus seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole pank krediidiandjana järginud. Nimetatust tingitult oli maakohtu seisukoht hagejale üllatuslik. Kui hageja oleks sellest teadnud, oleks saanud ta esitada menetluses alternatiivnõude.
6.3.Maakohus määras ebaõigesti ka menetluskulude jaotuse. Arvestades hagi rahuldamise ulatust oleks tulnud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Vastustaja seisukoht Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, s.o osas milles maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 184,73 eurot, intressi 29,54 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulude 20 eurot, hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 75,63 eurot ja alates 24.08.2023 põhivõlgnevuselt arvestatava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas. Samuti menetluskulude jaotuse osas. Osas, milles maakohus hagi rahuldas, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud osas tühistada, s.o osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ning samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi saadetakse tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ja sellele kohalduvad VÕS asjakohased sätted. Riigikohus on selgitanud, et kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele, peab kohus ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta omal algatusel kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Eelnimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406 2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi 5
VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 403 4 lg 1 tähenduses, sh täitnud nõuetekohaselt teabe saamise kohustust ja tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on leping intressikokkuleppe osas tühine ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 11–26).
10.Maakohus rahuldas praegusel juhul hagiavalduse osaliselt, kuna leidis, et hageja nõude aluseks olev kostja ning Coop Finants AS vahel 30.12.2021 sõlmitud väikelaenuleping nr L383530 on VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevalt tühine, kuna lepingus märgitud krediidi kulukuse määr (53,18%) ületab krediidi kulukuse piirmäära. Sealjuures lähtus maakohus Eesti Panga poolt 30.11.2021 avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määrast 16,95% ning leidis, et lepingu sõlmimise ajal oli krediidi kulukuse piirmäär 50,85%. Hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, et eeltoodud maakohtu seisukoht on ekslik, kuna kohaldamisele kuulub Eesti Panga veebilehel 31.05.2021 avaldatud krediidi kulukuse määr 18,68%, mille järgi oli lepingu sõlmimise ajal krediidi kulukuse piirmäär 56,04%.
11.Õiguskirjanduses on selgitatud, et Eesti Pank avaldab tarbimislaenude kulukuse määra kaks korda aastas oma veebilehel seisuga 30. november ja 31. mai. Seisuga 30. november kohta avaldatav määr väljendab antud aastal perioodil 1. juuni kuni 30. november sõlmitud tarbijakrediidilepingute keskmist krediidi kulukuse määra ja 31. mai kohta avaldatav määr väljendab antud aastal perioodil 1. detsember kuni 31. mai sõlmitud tarbimislaenude keskmist krediidi kulukuse määra. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt kohustub Eesti Pank korraldama keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks oma veebilehel. Seega järgib tarbijakrediidilepingute keskmise krediidi kulukuse määra ülempiiri arvestamine seadusjärgse intressimäära ja seadusjärgse viivisemäära arvestamise põhimõtet, mille aluseks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. See tähendab, et krediidi kulukuse määra ülempiir muutub kaks korda aastas, iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil, selleks ajaks on Eesti Pank kohustatud avaldama uue keskmise määra. Eesti Panga poolt uue keskmise määra varasem avaldamine ei tähenda, et uus krediidi kulukuse määra ülempiir kohalduks juba varasema avaldamise hetkest, vaid ikkagi alates 1. jaanuarist ja 1. juulist. Kui seisuga 31. mai 2019 oli vastav keskmine määr 19,37%. oli alates 01.07.2019 kuni 31.12.2019 krediidi kulukuse määra ülempiiriks 58,11%. (vt VÕS II komm (2019), § 4062, p 3.2).
12.Eeltoodust lähtuvalt nõustub ringkonnakohus hagejaga selles, et maakohus on lähtunud laenulepingule kohalduva krediidikulukuse määra kontrollimisel ekslikult Eesti Panga poolt 30.11.2021 avaldatud määrast. Lähtuda tulnuks 31.05.2021 avaldatud määrast. Eesti Panga poolt 31.05.2021 avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr, mis oli aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele perioodil 01.0731.12.2021 sõlmitud lepingutele, oli 18,68 %. Seega oli selle kolmekordne määr 56,04%. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige maakohtu järeldus, et 30.12.2021 sõlmitud laenulepingus märgitud krediidikulukuse määr (53,18%) ületab VÕS § 406 2 lg-s 1 nimetatud ülempiiri ning leping on seetõttu tühine.
6
13.Praegusel juhul on maakohus hagi aluseks oleva lepingu kehtivuse kontrollimisel piirdunud üksnes sellega, kas selles märgitud krediidi kulukuse määr ületab VÕS § 406 2 lg-s 1 nimetatud piirmäära. Samas ei ole maakohus kontrollinud hageja nõude aluseks oleva laenulepingu vastavust ülejäänud tarbijakrediidilepingu kohustuslikele sätetele. Sealjuures ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest, et kohus oleks sisuliselt kontrollinud tarbijakrediidilepingust tulenevat krediidi kulukuse määra ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1), vaid on lugenud selle kostja poolt TsMS § 407 lg 1 alusel omaksvõetuks. Samuti ei ole maakohus kontrollinud seda, kas laenuandja järgis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus on jätnud olulisel määral asjas tähtsust omavate asjaolude osas seisukoha võtmata ning on rikkunud sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega TsMS § 656 lg 2 teise lause mõttes, mis toob kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise (vt nt RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-131-14, p 17). Ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Lisaks ei saaks ringkonnakohus rikkumist ise kõrvaldada ka seetõttu, et TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 651 lg 1 järgi on ringkonnakohus siiski ka siin apellatsioonkaebuse piiridega seotud ja saab tagaseljaotsuse tühistada üksnes vaidlustatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi selles osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse osas.
14.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja saadab tühistatud osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.