Rediem Capital AB hagi Z.H vastu põhivõla 2366 euro 48 sendi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
3100 eurot 22 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rediem Capital OÜ (välismaa kood 559310-4697), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja: Z.H (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Z.H-lt Rediem Capital AB kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 364 eurot 01 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 8 eurot 69 senti.
3.Mõista Z.H-lt Rediem Capital AB kasuks välja viivis põhivõlalt (364 eurolt 01 sendilt) alates 28. maist 2026 kuni kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista Z.H-lt Rediem Capital AB kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksekuupäev
5.Mõista Z.H-lt Rediem Capital AB kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksegraafiku tagasimaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). 2
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 11. septembril 2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.H-lt (kostjalt) 2795 euro 29 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.
2.Hageja esitas 11. novembril 2025 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2366 eurot 51 senti, intressi 493 eurot 51 senti ning viivise põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) ja kostja 17. märtsil 2022 järelmaksulepingu nr 10623581. Lepingu aluse sai kostja kauba (ATV) tasumiseks laenu 4947 eurot. Leping sõlmiti tähtajaga 84 kuud (kuni 10. septembrini 2029). Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on teinud tagasimakseid 2580 eurot 49 senti. Kostjal on tasumata 10. novembri 2025 põhiosamaksest 10 eurot 67 senti. Tasumata on kõik järgnevad maksed alates 10. detsembri 2025 maksest. Kuivõrd hagejal ei ole esitada piisavalt tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, esitab hageja nõude ümberarvutuse. Esialgne võlausaldaja ütleb lepingu üles 24. aprillil 2024. Kuivõrd ümberarvutuse tulemusena ei olnud võlaõigusseaduses (VÕS) § 416 lg-s 1 sätestatud lepingu ülesütlemise eeldused täidetud, ei ole leping lõppenud. Hagis määras hageja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning märkis, et nõutud summa tähtaegselt tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõude hagejale.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi ei ole tõendatud ning hageja nõuded on vastuolus nii hea usu põhimõtte kui ka Riigikohtu väljakujunenud praktikaga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et tarbijalepingutes tuleb hinnata lepingu tingimuste sisulist õiglust ning tarbija tegelikku olukorda. Samuti lasub krediidiandjal kohustus hinnata tarbija krediidivõimekust objektiivselt ja põhjalikult. Hageja on esitanud nõude, mis arvestades tarbija majanduslikku seisundit, lepingu kestust ja maksete struktuuri, on sisuliselt liigkasuvõtlik. Krediidiandja peab tagama, et tarbijale esitatud arvutused oleksid selged, kontrollitavad ja arusaavad. Hageja arvutused ei vasta sellele standardile. Puuduvad tõendid isiku nõuetekohase tuvastamise ja nõusoleku kohta. VÕS § 146 3
lg 1 järgi aegub tarbijakrediidinõue kolme aastaga. Hageja dokumentidest ei nähtu üheselt, millises ulatuses on nõue tegelikult üle läinud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 17. märtsil 2022 järelmaksulepingust nr 10623581 (dtl 80 – 84, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 85 – 86, eritingimused dtl 87). Lepingu alusel sai kostja kauba (ATV) tasumiseks laenu 4947 eurot. Kohtule on esitatud ka 17. märtsil 2022 Väikeliising OÜ ja kostja vahel sõlmitud tagatis- ja müügileping nr OS1352, mille alusel kostja oamandas sõiduki CF MOTO CFORCE 450L (dtl 88 – 89).
6.Esmalt märgib kohus järgmist. Hageja esitatud hagi on raskesti jälgitav ning seda osaliselt ka seetõttu, et hageja on hagisse kopeerinud laenutingimusi ning väljavõtte krediidi kulukuse määra kohta (hagi p 1.2). Lisaks sellele on keeruline aru saada hageja positsioonist tema nõudega seoses. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja arvutuskäigud ei ole selged (nt intressidega seonduv) ning nendest arusaamine võtab kohtul ebamõistlikult kaua aega. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et tarbijast kostja saaks hageja arvutustest aru. Kostja vastust arvestades on kohtu hinnangul tegemist vähemalt osaliselt tehisintellekti abil koostatud vastusega, mis ei ole seotud konkreetse asjaga. Selliselt jääb osaliselt arusaamatuks, mida kostja hagejale ette heidab. Kui menetlusosaliste esitatud menetlusdokumendid ei ole arusaadavad, tekitab see täiendavaid menetluskulusid ning venitab ka menetlust.
7.Kostja on vastuses hagile märkinud, et praeguses asjas puuduvad tõendid isiku nõuetekohase tuvastamise ja nõusoleku kohta. Kohus märgib, et laenuleping (dtl 80 jj, hagi lisa nr 2) on digitaalselt allkirjastatud ning sellel on kostja digitaalallkiri. Hageja on esitanud ka fotod kostja ID-kaardist (dtl 90 – 91). Kostja ei ole tuginenud sellele, et tema asemel oleks lepingu sõlminud kolmas isik (nt kostja ID-kaarti kasutades). Seega on hageja esitanud tõendeid kostja tuvastamise ning lepingu allkirjastamise kohta.
8.Nõude loovutamisega seoses märgib kohus järgmist. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja on esitanud kohtule esialgse võlausaldaja 10. oktoobri 2025 kinnistuskirja nõude loovutamise kohta (dtl 97). Kinnistuskirjast nähtub, et hagejale on loovutatud järelmaksulepingust nr 10623581 tulenevad nõuded kostja vastu. Hagi ja sellele lisatud tõendid (sh kinnistuskiri) on kostjale kätte toimetatud on kostjale kätte toimetatud. Kohus ei nõusu kostjaga selles, et hageja dokumentidest ei nähtu, millises ulatuses on nõue loovutatud.
9.Vaidlust ei ole selles, et poolte oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega 4
(VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 18,04%. Lepingu sõlmimise ajal (17. märtsil 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%. Seega ei ületa lepingujärgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
10.Kohus nõustub kostjaga selles, et krediidiandjal (esialgsel võlausaldajal) on VÕS § 4034 lgst 1 tulenev kohustus järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samas on aga hageja hagis asunud seisukohale, et kuivõrd temal ei ole võimalik esitada tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, esitab hageja nõude ümberarvutuse. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid. Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
11.Hageja on hagis märkinud, et kostja on teinud tagasimakseid 2580 eurot 49 senti. Hageja arvestab tagasimakseid põhiosa katteks ning need katavad täielikult ära 43 kuu põhiosamakseid (10. aprill 2022 – 10. oktoober 2025) ning osaliselt ka 44. kuu makse (viimasest on tasumata põhiosa 10 eurot 67 senti). Alates 10. detsembri 2025 maksest on kõik maksed tasumata.
12.Ülesütlemise kohta märgib kohus järgmist. Tarbijakrediidilepingu võib üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Lepingu võib üles öelda ka kohtumenetluse ajal. Hageja andis hagiavalduses kostjale 14-päevase tähtaja alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest võlgnevuse tasumiseks. Hageja märkis, et nõutud summa tähtaegselt tasumata jätmisel ütleb hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles.
13.Kohus on seisukohal, et praeguses asjas ei saa hageja lepingut üles öelda. VÕS § 164 lg 2 järgi astub uus võlausaldaja nõude loovutamisel senise asemel. Eelnev tähendab seda, et uus võlausaldaja saab nõuda loovutatud nõude täitmist. Poole õigus leping üles öelda ei lähe nõude 5
loovutamisega üle esialgselt võlausaldajalt teisele isikule. Selline õigus saab üle minna lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt (vt Riigikohtu 21. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3509, p 15). Hageja esitatud võlanõude loovutamise kinnistuskirjast (dtl 97) nähtub, et hagejale on loovutatud järelmaksulepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Kinnistuskirjast ei nähtu, et tegemist oleks lepingu ülevõtmisega. Seega ei ole hagejal õigust lepingu ülesütlemiseks ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud.
14.Kuivõrd hageja on arvestanud, et kostjal on tasumata osaliselt 44. kuu makse (tasumata osa 10 eurot 67 senti) ning alates 10. detsembri 2025 maksest on kõik maksed tasumata, on kohtuotsuse tegemise ajaks (27. maiks 2025) sissenõutavaks muutunud 10. detsembri 2025,
10.jaanuari 2026, 10. veebruari 2026, 10. märtsi 2026, 10. aprilli 2026 ja 10. mai 2026 põhiosamaksed (kokku kuus makset). Eelnevat arvestades on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 364 eurot 01 senti (6 x 58,89 + 10,67).
15.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hagis on hageja küll viidanud TsMS §-le 369, kuid ei ole selle alusel esitatud nõuet põhjendanud. Kohus rõhutab, et hageja ülesandeks on põhjendada TsMS § 369 kohaldamise vajadust. Sellele vaatamata peab kohus võimalikuks rahuldada nõue TsMS § 369 alusel. Siinkohal arvestab kohus seda, et kostja on hagile vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on seega ka alust eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka edaspidi. Seega tuleb kostjalt mõista TsMS § 369 alusel kasuks välja põhivõla maksed alates 10. juunist 2026 vastavalt hagis toodud maksegraafikule (vt hageja taotluse nn alternatiivse nõude p 3).
16.Hageja on taotlustes esitanud esmase ning alternatiivse nõude. Kuigi TsMS § 370 lg 2 võimaldab hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul tegemist alternatiivsete nõuetega. Hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning hageja nö alternatiivse nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist. Hageja ei saa sama nõude näilikult järjestatud nõuete esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et hageja peab TsMS § 163 järgi kandma osa menetluskuludest) (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 370 komm 3.5.3 c). Hagist ei nähtu, et hageja oleks hagist osaliselt loobunud (TsMS § 429) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424).
17.Kostja on tuginenud sellele, et hageja nõuded on aegunud. Seejuures on kostja viidanud VÕS § 146 lg-le 1, mis ei käsitle aga aegumist, vaid võlausaldaja teavitamiskohustust. Nõuete aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg õude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku pool hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega 6
võrdustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 11. septembril 2025, kusjuures 11. novembril 2025 esitatud hagi kohaselt oli kostja võlgnevuses alates 10. novembri 2025 osamaksest (10 euro 67 ulatuses). Kohtu hinnangul ei ole hageja käitunud hea usus, kui ta esitas maksekäsu kiirmenetluses nõude olukorras, kus kostja ei olnud võlgnevuses. Eelnev tähendab aga seda, et hageja nõuded ei saanud olla maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks aegunud, sest need ei olnud veel sissenõutavaks muutunud.
18.Intressi kohta märgib kohus järgmist. VÕS § 397 lg 1 esimene lause sätestab, et majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kohus on eelnevalt selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hagis ongi hageja lähtunud VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast (vt hagi p 2.5). Samas on hageja arvestanud intressi kogu laenusummalt (4947 eurot). Kohtule jääb arusaamatuks, miks hageja on arvestanud intressi kogu laenusummalt olukorras, kus kostja on põhivõlgnevust tasunud kuni novembrini 2025 ning peab edaspidi tasuma võlgnevust maksegraafiku alusel. Hageja ei ole arvestanud intressi igalt põhiosa makselt. Kohus ei pea võimalikuks arvestada ise intressi. Kuivõrd hageja intressinõue on ebaselge, jätab kohus selle rahuldamata. Lisaks on hageja palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja eelmises punktis nimetatud tähtpäevadeks 1/12 summalt 4947 eurot VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määra alusel arvestatud aastaintressist. Kohus leiab, et ka nimetatud nõue on ebaselge. 1/12 4947 eurost on 412 eurot 25 senti. Kohtule jääb arusaamatuks, miks tuleb arvestada intressi 412 eurolt 25 sendilt. Kohus jätab ka selle nõude rahuldamata.
19.Kohus käsitleb ka viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Taotluste p-s 5 palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Kohus arvestab viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga järgmiselt: 1) viivis põhinõudelt (10 eurolt 67 sendilt) alates 12. novembrist 2025 kuni 10. detsembrini 2025 summas 2) viivis põhinõudelt (69 eurolt 56 sendilt, s.o 10,67 + 58,89) alates 11. detsembrist 2025 kuni
10.jaanuarini 2026 summas 09 senti; 3) viivis põhinõudelt (128 eurolt 45 sendilt, s.o 69,56 + 58,89) alates 11. jaanuarist 2026 kuni
10.veebruarini 2026 summas 60 senti; 4) viivis põhinõudelt (187 eurolt 34 sendilt, s.o 128,45 + 58,89) alates 11. veebruarist 2026 kuni
10.märtsini 2026 summas 1 euro 61 senti; 5) viivis põhinõudelt (246 eurolt 23 sendilt, s.o 187,34 + 58,89) alates 11. märtsist 2026 kuni 7
10.aprillini 2026 summas 2 eurot 12 senti; 6) viivis põhinõudelt (305 eurolt 12 sendilt, s.o 246,23 + 58,89) alates 11. aprillist 2026 kuni
10.maini 2026 summas 2 eurot 55 senti; 7) viivis põhinõudelt (364 eurot 01 sendilt, s.o 305,12 + 58,89) alates 11. maist 2026 kuni 27. maini 2026 summas 1 euro 72 senti. Seega on hageja viivisenõue kohtuotsuse tegemise aja seisuga kokku 8 eurot 69 senti. Samuti tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (364 eurolt 01 sendilt) alates 28. maist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 2860 eurot 02 senti, kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 364 eurot 01 senti, samuti põhivõla maksed alates 10. juunist 2026 vastavalt hagis toodud maksegraafikule). Samuti arvestab kohus seda, et kuigi hageja esitas ümberarvestatud nõude, tuleb tema nõue tarbijakrediidilepingust ning kohtuvaidlus on vältimatus põhjuslikus seoses sellega, et esialgne võlausaldaja on eelduslikult andnud kostjale laenu vastutustundlikku laenamise põhimõtet ehk esialgne võlausaldaja kui krediidiandja seadusest tulenevat kohustust rikkudes (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-11447, p 8). Kohus arvestab ka seda, et kohtusse pöördumise (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise) ajal ei olnud kostja võlgnevuses. Lisaks sellele on hageja intressinõuded olnud niivõrd ebaselged, et kohtul pole võimalik neid rahuldada. Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.