Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 27. mai 2026
Tsiviilasja number
2-24-7231
Tsiviilasi
Holm Bank AS-i hagi Ruslan Karini vastu põhivõla 9412 euro 85 sendi, intressi 467 euro 72 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. oktoobri 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Holm Bank AS-i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
11 098 eurot 62 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindaja Aliis Kaar Kostja Ruslan Karin (isikukood XXXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti pangakontodest 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest: SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, SWIFT/BIC EEUHEE2X või Swedbank – IBAN EE522200221013264447, SWIFT/BIC HABAEE2X või Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300, SWIFT/BIC RIKOEE22 või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585, SWIFT/BIC LHVBEE22 või Coop Pank – IBAN EE774204278607566704, SWIFT/BIC EKRDEE22. Maksmisel tuleb märkida viitenumber 99926700017996. Makse selgitusse tuleb märkida isik, kelle eest makse tehakse, ja tsiviilasja nr 2-24-7231.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
logima ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil, mille käigus tuvastatakse laenutaotleja isik, ning seejärel laenulepingu allkirjastama. Kostja kasutas enda isikusamasuse tuvastamiseks oma digitaalset isikutunnistust. Kostja tunnistas, et tegemist ei olnud ID-vahendi varguse ega pahavara abil tekitatud pettusega. Kostja sisestas teadlikult ja korduvalt oma digiallkirja. Kostja oleks pidanud aru saama, et talle kolmandate isikute poolt antud juhised olid pettus. Kostja oli hooletu. Kostja digitaalallkirja ei saa seega kehtetuks lugeda. Kostja võib olla langenud pettuse ohvriks, kuid see ei vabasta teda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Laenulepingu järgne intressimäär on 8,99% aastas. Krediidi kulukuse määr on 16,21% aastas. Lepingu sõlmimise tasu on 99 eurot 50 senti. Kostja pidi laenu, intressi ja lepingu sõlmimise tasu maksma maksegraafiku alusel. Laenu tagastamise lõpptähtaeg on 10. juuli 2031. Hageja maksis laenusumma välja kostja pangakontole. Kostja tasus laenulepingujärgseid makseid 2. juunist kuni 16. oktoobrini 2023 enda pangakontolt. Kostja jättis kolm maksegraafikujärgset osamakset tasumata. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja osamaksete tasumiseks, kuid kostja ei tasunud neid. Hageja ütles seetõttu laenulepingu 26. aprillil 2024 üles. Hageja andis kostjale kohustuste täitmiseks uue tähtaja, ent kostja ei täitnud kohustusi. Hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja küsis kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmeid kostjalt. Hageja tegi päringu AS-ile CREDITINFO EESTI, OÜ-le Krediidiregister ning Maksu- ja Tolliametile. Kostja oli hagejaga varasemalt sõlminud mitu krediidilepingut ja täitnud need nõuetekohaselt.
ajal oli kostja pettuse mõju all. Kostja ei esitanud teadlikult laenutaotlust ega allkirjastanud laenulepingut. Isikusamasuse tuvastamise ajal lähtus kostja väärast ettekujutusest, et ta osaleb erioperatsioonis, tal ei ole võimalust laenu vormistamist vältida ning laen saab makstud pangale tagasi petturite esitatud skeemi kaudu. Kostja uskus, et ta aitab tuvastada tegelikud petturid, kes soovivad kostja nimel laenu võtta ja raha saada. Kriminaalasja lõpetamise määrus, millega menetlus lõpetatakse otstarbekuse tõttu (süüdlast pole võimalik tabada mõistlike ressurssidega), on piisav tõend, mille alusel tuvastada, et kostjalt saadi Smart-ID koodid pettuse teel ning kostja ei andnud koode kolmandatele isikutele vabatahtlikult, et nende abil tehinguid tehtaks. Olukorras, kus politsei ja prokuratuur ei suuda kostjat petnud isikut kindlaks teha ega leida, ei saa seda nõuda eraisikust kostjalt. Kostja eesmärk Smart-ID koodide edastamisel oli takistada tema pangakontol väidetavalt toimuvaid ebaseaduslikke tehinguid, mitte sõlmida hagejaga laenulepingut. Laenulepingu sõlmimisele ei kohaldu esindusõiguse sätted. Kostjalt saadi tema digitaalallkirja andmise vahendid pettuse teel. Kostja oli isikusamasuse tuvastamise ajal pettuse mõju all. Laenulepingut ei ole seega põhjendatud lugeda poolte vahel esindaja kaudu sõlmituks (vt RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11). Kostja ei sõlminud seega hagejaga laenulepingut. Kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 alusel tühine. Kostja tõendas, et on tema kontole laekunud raha pettuse toimepanijatele üle kandnud. Kostja ei rikastunud. Asja lahendamisel ei saa lähtuda vaid kostja toimingutest pärast hagejalt raha kostja kontole laekumist. Kostja konto väljavõte kinnitab, et kostja hakkas tema kätte jäänud laenuandjatelt saadud rahaga tagastama tema nimele vormistatud laene.
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, millega menetlus lõpetatakse otstarbekuse tõttu, kuna süüdlast ei ole võimalik mõistlike ressurssidega tabada, ei ole piisav tõend, mille alusel saab tuvastada, et kostjalt saadi Smart-ID koodid pettuse teel. Kriminaalmenetlus lõpetati kelmust tuvastamata. Hagejat ei tunnistatud selles kannatanuks ega menetlusosaliseks. See tähendab, et kriminaalmenetluse materjalid ei saa olla tsiviilkohtumenetluses siduvaks tõendiks. Maakohus oleks pidanud hindama hageja nõuet ka alusetu rikastumise ja deliktiõiguse normide alusel. Kostja rikastus talle laenu ülekandmise tõttu. Hageja kandis laenusumma kostja pangakontole. Kostja tekitas olukorra, kus kostjast tingituna ei teki hagejal õigust nõuda laenusummat kolmandatelt isikutelt tagasi. Kostja käitus vähemalt raskelt hooletult. Kostja tasus hagejale osa võlast osamaksetena. See kinnitab, et kostja nõustus laenulepinguga. Kui laenuleping on tühine, on hagejal õigus kostjalt nõuda kostja pangakontole kantud 9850 euro 50 senti ja kostja tehtud tagasimaksete 1692 euro73 sendi vahet.
tõttu
jäävad
apellatsioonimenetluse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.