Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-6799
Tsiviilasi
K. K. hagi If P&C Insurance AS vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
50043,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. K. (isikukood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Barrister, e-post: XXX); Kostja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, Lõõtsa 8a, Tallinn); Kostja
lepinguline (e-post: XXX).
esindaja:
Holly-Fleur
Ulm
Kohtuistungi toimumise aeg 06.04.202 Kohtuistungil osalesid
Hageja: K. K. Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja lepinguline esindaja: Holly-Fleur Ulm
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt If P&C Insurance AS-lt (registrikood 10100168) hageja K. K. (isikukood XXX) kasuks välja 50 043,57 (viiskümmend tuhat nelikümmend kolm eurot ja 57 senti) eurot, millest saamata jäänud tulu on 26 379,57 eurot, ravikulude hüvitis on 20 764 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis on 2900 eurot. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt If P&C Insurance AS-lt (registrikood 10100168) hageja K. K. (isikukood XXX) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 6309,25 (kuus tuhat kolmsada üheksa eurot ja 25 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt If P&C Insurance AS-lt (registrikood 10100168) hageja K. K. (isikukood XXX) kasuks välja viivis menetluskulult 6309,25 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt osales hageja 15.01.2020 liiklusõnnetuses, kus toimus sõidukite laupkokkupõrge. Hageja juhitud sõidukile sõitis otsa teine sõiduk. Avarii tagajärjel sai hageja kahjustada ja ta ei ole enam võimeline veoautost maha tulles ise luuke avama ehk hageja ei saa enam üksi kliente teenindada. Hageja oli ta sunnitud lõpetama töölepingu ning viibis avarii tulemusel peaaegu kuus kuud haiguslehel. Avarii põhjustanud isiku kindlustusandjaks oli kostja.
2.Seoses tervise kahjustamisega taotles hageja kostjalt ravikulude hüvitamist ja kaotatud töötasu hüvitamist. Kostja sellega ei nõustunud, mistõttu esitas hageja detsembris 2021 avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Hageja avalduse alusel algatati 17.12.2021 lepitusmenetlus, mis aga tulemust ei andnud, sest kostja ei olnud nõus hagejale midagi hüvitama.
3.Hageja ei nõustu, et kostjal on õigus keelduda hageja ravikulude hüvitamisest ja kaotatud töötasu maksmisest. Hageja nõuab kostjalt 20 aasta eest ravikulude hüvitamist, kusjuures ravi kestus ühes kalendriaastas on 30 päeva haigla statsionaaris. Hagejal peaks olema võimalik käia ühes kalendriaastas vähemalt 2 protseduuril 3 korda nädalas. Samuti taotles hageja kaotatud palga hüvitamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.
4.Hagiavalduse täienduses palus hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud tuluna 26 379,57 eurot brutosummana ja ravikulude hüvitisena 20 764 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 2 900 eurot. Hageja kordas, et 15.01.2020 toimus ÄäsmäeHaapsalu-Rohuküla maantee 45. km-l liiklusõnnetus, kus sõiduki Toyota Avensise (registrimärgiga XXX) juht kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku vastassuunast vastu liikuva hageja juhitud sõidukiga Volkswagen Amarokiga (registrimärk XXX). Liiklusõnnetuse tagajärjel Toyota Avensise juht hukkus ning hageja ja Toyota Avensise kaasreisija toimetati kiirabiga haiglasse. 2
5.Sõiduki Toyota Avensise liikluskindlustuse leping oli sõlmitud kostjaga. Hageja sai liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustusi. Hageja oli liiklusõnnetuse tõttu tekkinud tervisekahjustuste tõttu ligikaudu kuus kuud haiguslehel. Hageja oli varasemalt 2011. aastal kukkunud IV korruselt alla, mille tõttu on hagejal diagnoositud lülisamba ebastabiilne murd, mis on opereeritud. Nimetatud õnnetuse tõttu tekkis hagejal traumajärgse lülisamba murru tõttu jääv tervisekahjustus ehk liikumispiiratus, lülisamba skolioos ja sellest tulenevad degeneratiivsed muutused.
6.Kuigi hagejal olid enne 15.01.2020 liiklusõnnetust tervisekahjustused, siis need suurenesid pärast liiklusõnnetust. Liiklusõnnetuse järgselt on hageja liikumine oluliselt enam piiratud ning tema jalgades on hommikuti suured valud. Hageja elukvaliteet on halvenenud ja taastusravi vajadus on oluliselt kasvanud võrreldes ajaga enne liiklusõnnetust. Lisaks süvenes liiklusõnnetuse tõttu hageja selja skolioos ning jalgade spastilisus, mistõttu on hageja kõndimine oluliselt takistatud.
7.Hageja viibis Tervisekassa rahastusel liiklusõnnetuse järel taastusravil 28 päeva. Tasustatud taastusravist hagejale ei piisanud, mistõttu oli hageja sunnitud jätkama tasulises taastusravis. Hageja anamneesis on fikseeritud liiklusõnnetuse järel seisundi halvenemine, jalgade tugevnenud spastika, liikumise suurenenud takistus. Õnnetuse eelselt oli detsembris 2019 hageja taastusravi eesmärgiks saada hageja (kes selleks ajaks kõndis küünarkargu abil, vajadusel kasutas ratastooli) kõndima 01.07.2020 igapäevaselt kahe küünarkarguga ilma ristsammu teostamata. Hageja varasemad taastusravi tulemused näitasid positiivset trendi, kuid pärast liiklusõnnetust on taastusravi eesmärgiks hageja kõndimine kahe küünarkarguga turvaliselt 10 meetrit ilma liigse kehatüve kompensatsioonita. Samas suutis hageja 18.08.2020 käia üksnes maksimaalselt 5 m rööbaspuude vahel. Taastusravi ei ole andnud enam selliseid positiivseid tulemusi nagu enne liiklusõnnetust.
8.Taastusraviarst I. K. hindas hageja nimmeskolioosi ning leidis, et oktoobris 2018 oli see 10 kraadi, kuid liiklusõnnetuse järel oli see 30 kraadi. Liiklusõnnetuse tõttu on hageja tervis kahjustada saanud. Taastusravis hagejale seatud eesmärgid ning haiguslugudes kirjeldatud hageja terviseseisundi kirjeldused viitavad selgelt, et liikumisfunktsioonis on liiklusõnnetuse tõttu tekkinud tagasilangus ning hageja valud on uuesti tugevnenud.
9.Kuna hageja viibis ca 6 kuud haiguslehel, lõpetati tema tööleping 14.07.2020. Hageja töösuhe algas 27.12.2019 ning detsembri 2019 oli hageja brutotöötasu 778,01 eurot. Jaanuaris 2020 sai hageja täita tööülesandeid 14 päeva, sest 15.01.2020 toimus õnnetus. Jaanuari 2020 töötasu oli hagejal 1 691,69 eurot. Arvestades, et detsembris 2019 töötas hageja 3 tööpäeva (sh 31.12.2019), oli tema ühe tööpäeva brutotöötasuks 259,33 eurot. Jaanuaris 2020 töötas hageja 9 tööpäeva ja tema ühe päeva brutotöötasuks oli 187,965 eurot. Seega on hageja keskmine brutotöötasu ühes tööpäevas 223,65 eurot ning ühes kalendrikuus 4 472,94 eurot.
10.Lepitusmenetluses tegi lepitaja kostjale ettepaneku, et viimane hüvitaks hagejale ühe aasta taastusravi maksumuse, täiendava mittevaralise kahju hüvitise summas 900 eurot ning ajutise töövõimetuse hüvitise perioodi 15.02.2020-14.04.2020 eest. Kostja lepitaja ettepanekuga ei nõustunud ega ole teinud täiendavaid makseid. Kostja hüvitas hagejale liiklusõnnetuse tagajärjel mittevaralise kahju hüvitisena 100 eurot.
11.Hageja viitas LKindlS §-le 12 ja §-le 24. Kannatanut tuleb võtta sellisena nagu ta on. Inimese eelnevat tervislikku seisundit, mis suurendab kahjustusi, nimetatakse eriliseks vastuvõtlikkuseks ning selline eelnev seisund ei anna alust hüvitist vähendada ainult sellel alusel, et eelnevalt tervel inimesel ei oleks selliseid kahjustusi tekkinud. Kui on võimalik ette 3
näha, et liiklusõnnetuse tagajärjel vähemalt mingid kahjustused tekivad, loetakse põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel tuvastatuks. Liiklusõnnetuse tõttu süvenes hageja selja skolioos ning jalgade spastilisus, mistõttu on hageja kõndimine oluliselt takistatud. Liiklusõnnetuse järel on hageja jalgades, seljas ja alakehas valud. Hageja tervisekahjustused on põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega.
12.Kuivõrd hageja tervis ei ole taastunud selliseks, nagu see oli liiklusõnnetusele eelneval ajal ja hageja ei ole võimeline tegema tööd samas määras nagu varem, taotleb hageja VÕS § 124 lg 4 alusel saamata jäänud tulu ehk miinimumpalga hüvitamist alates 15.01.2020 kuni 20.07.2023. Enne liiklusõnnetust oli hageja brutotöötasu 4 472,94 eurot ning pärast liiklusõnnetust ei ole ta saanud töölepingu alusel enam tööd teha.
13.Hageja nõudis saamata jäänud tulu ajavahemiku eest 15.01.2020 kuni 31.12.2020 ja esitas saamata jäänud tulu arvestuse. Saamata jäänud tuluna palus hageja kostjalt välja mõista brutotasuna 26 379,57 eurot. Kuivõrd hageja tervis ei ole endiselt taastunud selliseks nagu see oli liiklusõnnetusele eelnevalt ning hageja peab käima endiselt taastusravis, taotles hageja kostjalt 20. aasta taastusravi hüvitamist. Ühe füsioteraapia visiidi tasu on keskmiselt 26,23 eurot ja kõnniroboti tasu 25,68 eurot. Hageja käib aastas keskmiselt 40 visiidil, mistõttu on aasta kulu keskmiselt 2 076,40 eurot. 20 aasta taastusravi kulu oleks keskmiselt 41 528 eurot. Kuna hageja vajas taastusravi ka enne liiklusõnnetust, kuigi mitte sellises määras, taotles hageja taastusrav kulude hüvitamist 50 % ulatuses ehk summas 20 764 eurot.
14.Hageja viitas LKindlsS § 32 lõikele 1. Kui kahjustatud isikul on erineva raskusastmega tervisekahjustused või kehavigastused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse või kehavigastuse liigile. Hageja hinnangul tekkis talle liiklusõnnetuse tagajärjel väga raske tervisekahjustus ning LKindlS § 3 p 5 alusel oleks kostja pidanud hagejale hüvitama mittevaralise kahju hüvitisena 3 000 eurot, mitte 100 eurot nagu kostja seda tegi. Seega nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitist 2 900 eurot.
15.Kokkuvõttes palus hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu 26 379,57 eurot (brutosumma), ravikulude hüvitise 20 764 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 2 900 eurot. Seega on hageja kogunõue kostja vastu 50 043,57 eurot.
16.30.04.2024 seisukohas hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et ta sai liiklusõnnetuse tagajärjel vaid väikesi ja kiiresti paranevaid vigastusi ehk nahamarrastusi ja labakäe pehmete kudede turse. Kostja esitatud tõendid pärinevad kriminaalasja nr XXX menetlusest, mille eesmärk oli selgitada välja liiklusõnnetuse põhjustanud juhi võimalik süü, mitte hagejale tekkinud tervisekahjustuste ulatus. Seetõttu on kostja tõendid pealiskaudsed ega kajasta hageja tegelikke vigastusi. Kuivõrd kostja tõendid ei käsitle hagejale tekkinud tervisekahju adekvaatselt, ei ole need asjakohased otsustamaks tema nõude rahuldamise üle.
17.Kostja tugineb kohtuarst H. K. 07.09.2020 ekspertiisiaktile ja usaldusarst K. M. 08.12.2021 arvamusele. Seejuures on mõlemad arstid rajanud oma arvamuse vaid pindmistele vigastustele, mis tuvastati vahetult pärast õnnetust 15.01.2020 haiglas erakorralise meditsiini osakonnas. Selline analüüs ei ole piisav, et vaielda vastu hageja selgrootraumale, mis süvenes liiklusõnnetuse tagajärjel. Hageja elas 15.01.2020 üle äärmiselt raske liiklusõnnetuse, mille põhjustanud juht sai sündmuskohal surma. Mõlemast õnnetuses osalenud sõidukist jäid järele vaid rusud. Ei ole eluliselt usutav, et sellisest õnnetusest sai hageja vaid nahamarrastusi ja labakäe pehmete kudede turseid. Hageja sai õnnetuse tagajärjel nii välimisi kui ka sisemisi vigastusi, millest viimaste raskus mõjutab tema elukvaliteeti tänase päevani.
4
18.Hageja viidi 15.01.2020 liiklusõnnetuse sündmuskohalt kiirabiga PERH EMO-sse, kus talle anti esmaabi. Esialgse kliinilise diagnoosi kohaselt olid hagejal täpsustamata hulgivigastused. Pärast esmaabi andmist hospitaliseeriti hageja samal päeval PERH Ortopeediakeskusesse, kus ta viibis ravil 15.01.2020 – 22.01.2020. Mõned päevad hiljem käis hageja 25.01.2023 AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas vältimatul kordusvisiidil, kuna hagejal tekkis subfebriilne palavik, terav valu rindkeres ja õhupuudus. Kõik eeltoodud asjaolud on kajastatud kohtule esitatud H. K. 07.09.2020 ekspertiisiaktis.
19.Kohtuarst H. K. koostas ekspertarvamuse 07.09.2020 ehk 9 kuud pärast õnnetuse toimumist, kuid ta ei võtnud aluseks kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Dr. H. K. ei ole kunagi kohtunud hagejaga ega teostanud tema tervisliku seisundi ülevaatust. Tema arvamus on rajatud üksnes terviseportaalist kättesaadavatele andmetele. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on arst rajanud oma arvamuse vaid paarile detailile, mis on kajastatud vahetult pärast õnnetust 15.01.2020 EMO epikriisis. Ekspertiisis on korratud arstide toonaseid järeldusi, et sellised vigastused ei vaja füsioteraapiat, taastusravi ega muid meditsiinilisi protseduure.
20.Hageja ei vaidlusta, et talle tekkisid õnnetuse tagajärjel ka sellised vigastused, kuid ulatuslikumad ja tervisele suuremat mõju avaldavad vigastused on kohtuarst H. K. jätnud tuvastamata. Kostja usaldusarsti K. M. 08.12.2021 arvamuse ülesehitus on samasugune ekspertiisiaktiga. Arst ei ole kunagi kohtunud hagejaga ega teostanud tema tervisliku seisundi ülevaatust. Ka Dr. K. M. rajab oma arvamuse 15.01.2020 avariijärgsele esmasele ülevaatusele ja diagnoosile, milleks on kerged vigastused, nahamarrastused, labakäe pehmete kudede turse ja hulgalised põrutused. Sellise info alusel järeldab usaldusarst, et kuna hageja liikumisvõime oli puudulik juba enne avariid, ei saanud hageja tervis liiklusavarii tõttu rohkem kahjustada. Taoline järeldus on ebaõige. Lisaks on usaldusarsti K. M. arvamus äärmiselt pealiskaudne.
21.Hagejal tekkis pärast liiklusõnnetust ratastooli kasutamise vajadus. Hageja käis regulaarselt taastusravis alates 2011. aastast. Hageja selgroog sai 2011. aastal raske trauma, kui ta kukkus hoone neljandalt korruselt alla, murdis lülisamba ja tal tekkis liikumispiiratus. Õnnetuse järgselt pidi hageja kasutama liikumiseks pikka aega ratastooli, kuid regulaarse taastusravi tulemusena tema jalgade liikuvus paranes ning 2019. aasta detsembriks ehk vahetult enne õnnetust käis hageja juba karkude toel.
22.Hageja esitas tõendina väljavõtte terviseportaalist perioodil 09.12.2019 – 19.12.2019 taastusravi tulemuste kohta. Väljavõttest on näha, et 2019. aasta detsembris suutis hageja osaleda assisteeritud kõnnitreeningutel ning basseini grupiteraapias ja varasem alajäsemete spastilisus ei olnud 2019. aasta lõpuks enam probleemiks. Vastavalt taastusravi kokkuvõttele andis hageja progressiivne paranemine lootust selleks, et hageja vabaneb ratastoolist täielikult 2020. a juuliks ning peaks saama igapäevaselt kõndida karkudega.
23.Pärast 15.01.2020 liiklusõnnetust ei ole hageja 4,5 aasta jooksul suutnud saavutada sellist tervislikku seisundit nagu see oli tal enne õnnetust 2019. aastal. Hageja terviseseisundi tagasilöök on otseselt tingitud liiklusõnnetusest. Kuigi arstid tuvastasid 15.01.2020 EMO-s õnnetuse järgselt välimisi vigastusi, ei tähenda see, et hageja ei saanud olulisi traumasid siseorganitele, luustikule, lihastele ja liigestele, milline tagajärg ei olnud koheselt tuvastatav. Pärast 15.01.2020 õnnetust on hageja jätkanud taastusravis käimist. Taastusravi kokkuvõtted kinnitavad, et liiklusõnnetus põhjustas hageja kõndimise osas taandarengu.
24.Hageja esitas väljavõtte terviseportaalist 18.08.2020 toimunud taastusravi kohta. Sellest nähtub, et 8 kuud pärast õnnetuse toimumist ei suutnud hageja käia karkudega, vaid rööbaspuude vahel ja sedagi maksimaalselt 5 meetrit. Taastusraviarst lootis, et ravi jätkamisel 5
suudab hageja käia 27.09.2020 kuupäevaks kahe küünarkarguga 10 meetrit ilma liigse kehatüve kompensatsioonita. Lisaks opereeriti hagejale 05.10.2020 stimulatsiooniseade, mis leevendas avariijärgselt tekkinud väljakannatamatuid valusid.
25.Asjaolu, et hageja suutis kõndida vahetult enne õnnetust juba karkude toel ja kasutas ratastooli vaid aeg-ajalt oma igapäevaelus, kuid pärast õnnetust jäi püsivalt ratastooli ning sai kõndida taastusravi ajal arstide järelevalve all vaid 5 meetrit rööbaspuude vahel, ei ole 2011. aasta vigastuste mõju, vaid 15.01.2020 toimunud liiklusõnnetuse otsene tagajärg. Hageja on saanud ulatuslikke sisemisi tervisekahjustusi, millel on otsene mõju hageja igapäevasele elule ning mille likvideerimiseks on hageja käinud taastusravis juba 4,5 aastat. Kostja kohustuseks on hüvitada hagejale tekkinud kahju, sest hageja tervisliku seisundi halvenemine on otseses põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega.
26.Dr I. K. avaldas hagejale 2021. a novembris saadetud e-kirjas, et hageja nimmeskolioos on oluliselt süvenenud. Dr. I. K.i sõnul on hageja selgrootrauma ulatust ja liiklusavarii mõju võimalik hinnata üksnes oma ala eksperdil, mitte igal arstil. 24.11.2024 viitas hageja ka sellele, et dr K. T. tegi talle liiklusõnnetuse järel valude tõttu süste ning sunnas ta valude leevendamiseks operatsioonile, kus hagejale paigaldati seljaaju stimulatsiooni seade. Nimetatud seade vajab kahe aasta järel vahetuseks uut operatsiooni, sest seadme aku saab tühjaks.
27.15.06.2025 leidis hageja, et kostja usaldusarst ja ekspert H. K. jätsid mõlemad tähelepanuta, et liiklusõnnetuse tagajärjel viibis hageja ravil 14 päeva ning tema tervislik seisund oli sedavõrd halb, et ravil viibimist pikendati. Hageja viibis tegelikult ravil 18.02.2020 kuni 17.03.2020. Hageja oli peaaegu 6 kuud haiguslehel ja tema tööleping lõpetati, sest ta ei olnud enam kasulik ettevõttele, kus oleks ühes autos pidanud viibima kaks inimest. Avarii toimumise järel ei olnud hageja enam võimeline üksi puid autoga vedama nagu varem, sest hageja ei saa enam veoauto taha kõndida ning luuke avada. Enne õnnetust oli hageja 2016. aastal teinud C kategooria juhiload, kuid hageja ei saa enam veoautot kasutada. Hageja jalad ei liigu sellisel viisil nagu varem.
28.04.09.2025 seisukohas kordas hageja, et ekspertarst ja kostja usaldusarst rajasid oma arvamused vaid pindmistele vigastustele, mis tuvastati EMO-s vahetult pärast liiklusõnnetust. Tegu oli ebapiisavate hinnangutega, mis ei arvestanud hageja selgrootrauma süvenemist. Hageja sai õnnetuse tulemusena ka sisemisi vigastusi, milliste raskus mõjutab siiani tema elukvaliteeti. EMO esialgse diagnoosi kohaselt olid hagejal täpsustamata hulgivigastused. Hageja viibis PERH-s ravil 15.01.2020 kuni 22.01.2020. Mõned päevad hiljem käis hageja 25.01.2023 AS-s Lääne-Tallinna Keskhaiglas vältimatul kordusvisiidil, kuna tal tekkis subfebriilne palavik, terav valu rindkeres ja õhupuudus. Kõik eeltoodud asjaolud on kajastatud H. K. 07.09.2020 ekspertiisiaktis.
29.H. K. koostas arvamuse 9 kuud pärast õnnetust, kuid ta ei kohtunud hagejaga ning tugines vaid valikuliselt terviseportaalis kättesaadavatele andmetele. Dr K. ei ole arvestanud, et hageja viibis ravil 17.03.2020 kuni 18.03.2020 ja suunati taastusravile Haapsalu neuroloogia keskusesse, kus ta oli pikaajaliselt ravil. H. K. tugines arvamuse koostamisel vaid 15.01.2020 koostatud EMO epikriisile. Lisaks on H. K. Terviseameti andmete kohaselt patoloog ning järelikult puudub tal praktilises meditsiinis pädevus. Kostja usaldusarstil dr M. puudub arsti kood.
30.Hagejal tekkis liiklusõnnetuse tõttu ratastooli kasutamise vajadus. Hageja on esitanud tõendina väljavõtte Terviseportaalist perioodil 09.12.2019 – 19.12.2019 taastusravi tulemuste kohta. Väljavõttest on näha, et 2019. aasta detsembris suutis hageja osaleda assisteeritud 6
kõnni treeningutel ning basseini grupiteraapias. Pärast liiklusõnnetust hageja enam sellist seisundit saavutada ei ole suutnud.
31.21.11.2025 seisukohas selgitas hageja, et 15.01.2020 liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis tal kesk- ja perifeerse närvisüsteemi täiendav laiaulatuslik kahjustus koos liikumisaparaadi täiendava kahjustusega. Hageja jalgades on tekkinud lihastõmblused, hageja ei ole suuteline jalgu tõstma ja tema vasak labajalg nii-öelda keerab alt ära. Hagejal on probleeme vasaku puusaga. Hageja võimekus ise liikuda on oluliselt halvenenud, tal on tekkinud tugevad seljavalud, mille tõttu on operatsiooniga paigaldatud seljaaju stimulatsiooniseade. See seade tuleb operatsiooni käigus asendada uuega, kui seadme aku tühjaks saab.
32.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et hageja liiklusõnnetust ei põhjustanud. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et ta sai liiklusõnnetuse tõttu raskeid tervisekahjustusi. Dr I. K.i koostatud anamneesist, perearsti I. K. koostatud raviloost nr 35 ning füsioterapeut O. V. 19.12.2019 koostatud kokkuvõttest nähtub, et enne 15.01.2020 liiklusõnnetuse toimumist oli hageja tervislik seisund läinud pidevalt paremaks. Hageja suutis pikemat maad liikuda küünarkarkudega ning ratastooli kasutas harva ja valud olid leevenenud. Pärast õnnetust hageja seisund muutus, mida tõendavad esitatud tõendid.
33.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile 6030,25 eurot koos käibemaksuga. Hagejale on õigusabi osutanud vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis Advokaadibüroost DEM tunnihinnaga 175 eurot, millele lisandus käibemaks. Peale kliendisuhte lõppemist vandeadvokaat Janne-Liisa Ottise ja hageja vahel on hagejale osutanud õigusabi vandeadvokaat Karl Haavasalu Advokaadibüroost Barrister tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejale on õigusabi osutatud kokku 30 h ja 45 min. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
34.Seoses 06.04.2026 kohtuistungiga tekkis hagejale täiendav menetluskulu tulenevalt õigusabist 1 h 30 minuti ja 279 euro ulatuses koos käibemaksuga. Hageja palus ka sellelt summalt välja mõista viivise seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
35.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja osales liiklusõnnetuses 15.01.2020, mille põhjustanud juhi kindlustusandjaks oli kostja. Kostja leidis, et õnnetuse tagajärjel sai hageja lühemaajalisi tervisekahjustusi, mis kestsid kuni neli nädalat, mida tõendab kriminaalasja nr XXX koostatud kohtuarstlik ekspertiisiakt. Selle kohaselt olid hagejal õnnetuse tulemusena nahamarrastused ja pehmete kudede turse vasakul labakäel.
36.Kostja on kahjujuhtumiga seoses hüvitanud hagejale 16.10.2020 mittevaralise kahju 100 eurot ja 19.10.2020 ajutise töövõimetuse hüvitise summas 352,80 eurot. Haigekassale on kostja 18.03.2021 otsenõude alusel hüvitanud hageja ajutise töövõimetuse tasu summas 250,77 eurot ja tervishoiuteenuse osutajale hageja otsesed ravikulud 1 558,09 eurot. Kohtuarstliku ekspertiisi tulemustest lähtuvalt ei vaja liiklusõnnetuse käigus saadud vigastused täiendavat füsioteraapiat, taastusravi ega muid meditsiinilisi protseduure. Liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastused ei ole eluohtlikud ning nende liiklusõnnetuses saadud vigastuste tavaline paranemise aeg on kuni 4 nädalat. Sama tõendab kostja usaldusarsti arvamus. Hageja taastusravi vajadus tuleneb 2011. aasta kukkumisest, mitte liiklusõnnetusest. 7
37.09.10.2024 seisukohas leidis kostja, et ta ei nõustu dr I. K.iga, kes tegutseb OÜ-s XXX ning kes teeb klientidele taastusravi protseduure pöördumata eelnevalt kindlustusandja poole kooskõlastuse saamiseks. Dr. I. K. ei oleks arvamuse andmisel erapooletu, kuna tema huvi on kindlustada hageja raviprotseduuride hüvitamine kindlustusandja poolt sõltumata sellest, kas põhjuslik seos esineb või mitte.
38.28.09.2025 seisukohas ei nõustunud kostja sellega, et H. K. ei oma patoloogina piisavat pädevust. Patoloogia on üldisemas mõttes õpetus normist kõrvalekaldest ning meditsiinis on patoloogia haigusõpetus ehk haiguste põhjuste, tekke, seotud nähtuste ja organismis aset leidvate muutuste õpetus. Kostja usaldusarst K. M. ei ole tõesti arstide registrisse kantud, sest ta on pensioniealine ja enam tegevarstina ei tegutse. Samas on tal olemas nõutav erialaline ettevalmistus. Ta on lõpetanud Tartu Űlikooli ravi erialal ja ta omab traumatoloog-ortopeedi teist kategooriat.
KOHTU PÕHJENDUSED
39.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
40.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja osales kannatanuna 15.01.2020 raskes liiklusõnnetuses, kus toimus sõidukite laupkokkupõrge; 2) 15.01.2020 liiklusõnnetuse põhjustanud isiku liikluskindlustusandjaks on kostja; 3) kostja on vastutav hagejale liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju eest; 4) 2011. aastal toimunud trauma tagajärjel oli hagejal lülisamba murd, mille tulemusena tekkis hagejal jääv tervisekahjustus ning tema liikumine oli piiratud; 5) 15.01.2020 toimunud õnnetuses tekkinud tervisekahjustuste hüvitamiseks tasus kostja hagejale mittevaralise kahju hüvitisena 100 eurot ja ajutise töövõimetuse hüvitisena 352,80 eurot; 6) kohtueelselt läbi viidud lepitusmenetluses pooled kokkuleppele ei jõudnud; 7) kui hageja väited selle kohta, millised tervisekahjustused tekkisid talle 15.01.2020 õnnetuse tulemusena oleksid põhjendatud, oleks hagejal õigus nõuda kostjalt saamata jäänud tuluna 26 379,57 eurot, ravikulude hüvitisena 20 764 eurot ja mittevaralise kahju hüvitisena 2 900 eurot ehk kokku 50 043,57 eurot.
41.Pooled vaidlevad selle üle, millised tervisekahjustused tekkisid hagejale 15.01.2020 õnnetuse tagajärjel ning kas sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kokku 50 043,57 eurot.
42.Hageja leidis, et talle tekkis 15.01.2020 õnnetuse tulemusena oluliselt suurem tervisekahjustus, kui seda on hinnanud kostja. Pärast liiklusõnnetuse toimumist hageja tervis halvenes ja tema liikumine on oluliselt enam piiratud. Hageja oli sunnitud lõpetama töölepingu, tema elukvaliteet on halvenenud ja taastusravi vajadus oluliselt suurenenud. Pärast liiklusõnnetust oli hageja peaaegu kuus kuud haiguslehel ja hageja nimmeskolioos süvenes. Kui enne liiklusõnnetust eeldati, et hageja hakkab hiljemalt 01.07.2020 igapäevaselt kahe küünarkarguga kõndima, siis pärast õnnetust suudab hageja rööbaspuude vahel iseseisvalt liikuda vaid 5 meetrit ning peab igapäevaselt kasutama ratastooli. Liiklusõnnetus tõi hageja tervisele kaasa taandarengu ning kõiki õnnetuse tagajärgi ei olnud koheselt pärast õnnetuse toimumist võimalik tuvastada. Hagejale tekkis seega liiklusõnnetuse tulemusel raske tervisekahjustus. 8
43.Kostja leidis, et hageja sai liiklusõnnetuse tulemusena lühemaajalisi kuni neli nädalat kestnud tervisekahjustusi, mida tõendab kriminaalmenetluses koostatud kohtuarstlik ekspertiisiakt. Hageja taastusravi vajadus ei tulene 15.01.2020 liiklusõnnetusest, vaid varasemast 2011. aasta õnnetusest, mille tõttu tekkinud tervisekahjustus on aja jooksul süvenenud.
44.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt pidid mõlemad pooled käesolevas vaidluses oma väiteid tõendama. Kohtu hinnangul on hageja oma väiteid tõendanud.
45.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodust tuleneb, et kui juba varasemalt tervisekahjustuse saanud isikule tekitatakse uus tervisekahjustus, tuleb talle hüvitada viimase sündmusega põhjuslikus seoses tekkind kahju sõltumata sellest, et tal esines liikumispiirang enne õnnetust.
46.VÕS § 128 lg 2 järgi on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Eeltoodud sätte alusel kuulub hüvitamisele saamata jäänud töötasust tulenev kahju. VÕS § 130 lg 1 näeb ette, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
47.Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et kostja kui liiklusõnnetuse põhjustanud isiku kindlustusandja peab hüvitama hagejale õnnetuse tõttu tekkinud kahju. LKindlS § 12 näeb ette, et lepinguga kohustub üks isik hüvitama sõiduki valdaja asemel kahjustatud isikule liikluskindlustuse seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. LKindlS § 24 sätestab, et kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatud ulatuses, arvestades liikluskindlustuse seaduses sätestatud erisusi. LKindlS § 32 lg 1 järgi kuulub mittevaralise kahjuna hüvitamisele VÕS §-s 134 nimetatud kahju. Kahju hüvitise suuruse ja selle arvestamise üle pooled käesolevas asjas iseenesest ei vaidle.
48.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 11.09.2020 koostati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (dtl 16-20), mille kohaselt põhjustas hagejat kahjustanud liiklusõnnetuse teise sõiduki juht, kes hukkus sündmuskohal. Samas määruses on leitud, et kriminaalmenetluse raames koostatud kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastati hagejal liiklusõnnetuse tagajärjel nahamarrastus ja pehmete kudede turse, mistõttu leiti määruses, et hagejale tekitatud vigastused ei olnud eluohtlikud.
49.Kriminaalmenetluse raames koostas kohtuarst-ekspert H. K. 07.09.2020 isiku kohtuarstlik ekspertiisi (dtl 115—120). Pooled ei vaidle selle üle, et ekspertarst hagejat vahetult üle ei vaadanud, vaid lähtus arvamuse koostamisel selles viidatud varasematest epikriisidest. Arvamuses on kirjeldatud eeskätt vahetult pärast liiklusõnnetust hagejale tehtud uuringuid ja tema seisundit, samuti hageja 2020. aastal haiglas viibimistel koostatud epikriise. Ekspert on valdavalt tuginenud järeldusele, et vahetult pärast õnnetust tehtud uuringute kohaselt ei 9
tuvastatud hagejal uusi traumaatilisi vigastusi. Sellest tulenevalt on ekspert suisa leidnud, et perearsti väljastatud töövõimetuslehel väljastamiseks puudus meditsiiniline alus, sest selles oli märgitud töövõimetuse põhjuseks liiklusvigastus.
50.Kohus ei nõustu hageja etteheidetega, et kohtuarstil puudus piisav pädevus eksperthinnangu andmiseks, kuigi hageja on kohtule esitanud dr I. K.i sellekohase e-kirja (dtl 246). Samas nõustub kohus, et arvestades hageja esitatud muid tõendeid on kohtuarsti arvamus liialt ühekülgne. Arvamuses ei ole piisavat tähelepanu pööratud anamneesidest nähtuvatele hageja õnnetuse järgsetele kaebustele ning arvamuses puudub igasugune hinnang selle kohta, kas sedavõrd tõsise kokkupõrke tõttu tekkinud põrutus võis omada mõju hageja varasemale tervisekahjustusele või selle süvenemisele. Arvamuses on keskendutud vaid väliselt koheselt nähtavatele traumaatilistele tervisekahjustustele ega ole arvestatud võimalust, et põrutuse tagajärjel võis hageja varasem tervisekahjustus süveneda.
51.Sarnaselt on kostja usaldusarsti dr M. arvamus (dtl 122) kohtu hinnangul ühekülgne. Kuigi selles on mööndud, et haiglasse saabudes kurtis hageja valu, leidis ekspertarst, et hageja kaebused tulenesid 2011. aastal toimunud traumast, mida on ekspertarst pidanud süvenevaks. Arvamusest ei nähtu, milliste andmete alusel pidas dr M. hageja varasemat tervisekahjustust süvenevaks. Pooled ei vaidle selle üle, et ka dr M. ei vaadanud hagejat üle. Kumbki eeltoodud arvamuste koostajatest ei hinnanud ega arvestanud hageja taastusraviga seonduvaid asjaolusid.
52.Hageja esitatud epikriisist 10.12.2019 (dtl 26-27) ja taastusravi kokkuvõttest 19.12.2020 (dtl 139) nähtub, et hagejalt oodati, et hiljemalt 01. juuliks 2020 kõnnib igapäevaselt ise kahe küünarkarguga. Hageja alajäsemete spastilisus oli vähenenud ja tema taastusravi oli positiivse dünaamikaga. Pärast õnnetust koostatud 18.08.2020 epikriisist (dtl 28) ning taastusravi kokkuvõttest (dtl 140) aga nähtub, et hageja liikus ainult ratastoolis, tema tunnetus terves kehas oli muutunud ja ta tundis valusid. Jalgade spastika oli pärast õnnetust tugevnenud. Teraapias suutis ta maksimaalselt ise rööbaspuude vahel läbida 5 m. Hageja jalgade liikuvus oli piiratud ja 27.09.2020 paigaldati hagejale seljaaju stimulaator (dtl 141).
53.Tartu Ülikooli kliinikumi epikriis 30.04.2025 (dtl 189) tõendab, et hageja viibis haiglas pulsigeneraatori vahetuseks. 02.10.2020 oli talle paigaldatud püsistimulaator kroonilise valu tõttu. Objektiivselt esines hagejal spastiline paraparees ja ta kasutas liikumiseks ratastooli, kuigi sai kodus läbida lühemat maad karkudega. Terviseportaali väljavõte 18.02.2020 - 17.03.2020 (dtl 194-205) tõendab, et erinevalt varasest pärast liiklusõnnetust hageja liikuvus vähenes, sest suurenes jalgade spastilisus.
54.Hageja esitas kohtule röntgenülesvõtted oma selgroost 2018. aastal ja 15.01.2020 (dtl 2930) ning dr I. K.i e-kirja teel antud selgituse (dtl 142-143), mille kohaselt oli hageja nimmeskolioosi süvenemine pärast liiklusõnnetust väljaspool kahtlust. Hageja perearsti koostatud epikriis (dtl 230-234) tõendab, et enne liiklusõnnetust kasutas hageja karke ning tegi tööd veoautol, kusjuures ta sai ise ronida veoautosse ja sealt välja ning avada selle luuke. Enne liiklusõnnetust kasutas hageja ratastooli pikkade vahemaade läbimiseks. Pärast liiklusõnnetust on hageja kaebusteks seljavalu, väsimus, subfebriliteet ja põlvevalud. Hageja vasak jalg ripub ja tõmbab risti parema jala alla. Karkudel hageja enam ringi liikuda ei saa ning ta sai valuravi nimelt õnnetuse järel tekkinud tugevate valude tõttu.
55.Dr I. K. koostas 02.09.2025 eriarsti vastuvõtu epikriisi (dtl 248-251), mille kohaselt sai hageja küll 2011. aastal kukkumise järel raskeid kehavigastusi, kuid tänu aastaid kestnud intensiivsele individuaalsele taastusravile saavutati olulist edu hageja valude leevendamiseks ja liikumisvõime taastamiseks. Hageja põhiliseks liikumisviisiks oli 2019. aasta lõpul kõnd küünarkarkudega ja ratastooli kasutas hageja harva, vajadusel. Pärast liiklusõnnetust hageja 10
enam ise kõndida ei saanud ja tal tekkisid tugevad valud. Pärast liiklusõnnetust liikus hageja ainult ratastooliga, valud on eriti tugevad paremal pool alaseljas, samuti põlvedes. Suurenes hageja jalgade spastika. Valude tõttu paigaldati hagejale seljaaju stimulaator. Dr K. hinnangul vajas hageja täiendavat taastusravi.
56.Dr I. K.i täiendavast selgitusest (dtl 255-257) nähtub, et tema hinnangul järeldus hageja kohta tehtud digiloo kannetest, et hageja sai 15.01.2020 liiklusõnnetuse tagajärjel täiendavaid raskeid kehavigastusi, sest ta kaotas liikumisvõime küünarkarkudel ning liigub nüüd ainult ratastoolis. Hageja liiklusõnnetuse järgne tervislik seisund ei olnud vaatamata ravile viimase viia aasta jooksul oluliselt paranenud.
57.Dr I. K. on taastusravi ja füsiaatria arst (dtl 252) ning ta oma elulookirjelduse kohaselt (dtl 275-281) märkimisväärset pädevust ja kogemust kesknärvisüsteemi morfoloogia ning liikumisaparaadi kliinilis-funktsionaalse anatoomia alal. Kohtul puudub alus kahelda asjatundja pädevuses ning kostja etteheited tema erapooletusele on jäänud paljasõnalisteks.
58.06.04.2026 istungil tunnistajana ütlusi andnud dr K. T. (dtl 354-355) leidis, et hageja allumine valu blokeerivatele süstidele halvenes siiski juba enne liiklusõnnetust. Ta selgitas, et hageja alakeha valusid võisid võimendada seljaaju vedeliku ringluse häired. Hageja seisundi ja elukvaliteedi muutust seoses liiklusõnnetusega dr K. T. otseselt ei hinnanud. Samas ta leidis, et peamine hagejaga seotud muutus oli seotud seljaajuvedeliku ruumide suurenemisega, mis võis olla trauma tagajärg. K. T.i ütluste kohaselt võib väga raske trauma häirida vedeliku ringluse tasakaalu. See omakorda avaldab mõju närvidele ja surve võib väljenduda valudes ning ka häirida liikumist.
59.Samal 06.04.2026 tunnistaja ütlusi andnud dr I. K. (dtl 356-359) väljendas veendumust, et pärast liiklusõnnetust hageja tervis kardinaalselt muutus. Pärast õnnetust ei saa hageja enam küünarkarkudel liikuda, tal esineb valusid, tema väikevaagna elundite funktsioon halvenes, alajäsemete spastilisus süvenes, tahtele kontrollimatu liikumine süvenes ja alajäsemete tahtlik motoorika halvenes oluliselt. Pärast liiklusõnnetust liikus hageja ainult ratastoolis ja toimus halvenemine põiekontrolli osas. I. K. selgitas, et liiklusõnnetuses sai hageja kesknärvisüsteem täiendava põrutuse ning radioloogiliste uuringute põhjal muutus osa kehatüve lihastest spastiliseks ja süvenes nimmeskolioos. Selle tagajärjel halvenes omakorda nimmeristluu põimiku närvide funktsioon, millega halvenes tahtlik motoorika alajäsemetes. Tekkis alajäsemete vöötme ja lihaste täiendav kahjustus ning sellest tulenev düsfunktsioon alajäseme vöötmes ja alaosas.
60.I. K. selgitas, et enne liiklusõnnetust suutis hageja kuue aasta jooksul paraneda sedavõrd, et suutis liikuda küünarkarkudega. Hageja liikumise paranemise prognoos oli positiivne. Pärast liiklusõnnetust ei ole hageja saanud talle vajalikku ravi piisavas mahus, mistõttu on tekkinud liikumisaparaadi oluline kahjustus lisaks keksnärvisüsteemi kahjustusele, sest lihaskude järjekindalt asendub mittefunktsioneeriva sidekoega. I. K. osundas, et muutused hageja tervises ei pruukinud otsekohe avalduda, kuid need siiski avaldusid. Tema hinnangul mainiti vahetult pärast liiklusõnnetust dokumentatsioonis vaid need asjaolud, mis olid visuaalselt tuvastatavad. Funktsionaalsed muutused jäid tema arvates haiguslugudes kajastamata ning neid hinnati alles 3 kuni 4 kuud hiljem Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskuses. Kohtueksperdi hinnangut hageja ravi vajadusele pärast liiklusõnnetust pidas dr I. K. väga ekslikuks, sest jäeti arvestamata hageja kaebused ega hinnatud tema motoorika seisundit, samuti väikevaagna kahjustusi. Samuti ei nõustunud dr I. K. kostja usaldusarsti seisukohaga, mille järgi algas hageja tervise halvenemine juba enne liiklusõnnetust, sest selline seisukoht oli vastuolus Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse anamneesiga. Viimases märgiti vastupidiselt, et hageja liikumine paranes pidevalt. Dr I. K. pidas järeldust, et hageja seisund oleks ka ilma liiklusõnnetuseta ühe halvenenud, täielikuks spekulatsiooniks, sest see ei leidnud kajastamist 11
üheski haigusloos. Kohus nõustub nende järeldusega, sest kohtule esitatud haiguslugudest nähtub tõepoolest hageja seisundi pidev paranemine enne liiklusõnnetust ja puuduvad viited selle halvenemisele.
61.Dr I. K. samuti leidis, et kui võrrelda radioloogilisi uuringuid enne ja pärast õnnetust, võib näha visuaalselt, kuivõrd enam on hageja lülisammas külgsuunas kaardunud. Selle põhjuseks pidas dr K. tõenäoliselt asjaolu, et kesknärvisüsteemi põrutuse tagajärjel süvenes kehatüve lihastes spastilisus, mis tõi kaasa lülisamba deformatsiooni külgsuunas. Nimmeskolioosiga kaasneb nimmeristluupõiku närvide kahjustus ja väikevaagna elundite tahtele allumatu vegetatiivse närvisüsteemi kahjustus. Sellest tingituna tekib lihaste spastilisuse suurenemine alajäsemetes, tahtliku motoorika halvenemine alajäsemetes ja väikevaagna elundite täiendav kahjustus. Ka seljaaju stimulaatori paigaldamise vajadus tekkis hagejal õnnetuse tagajärjel ning oluliselt on suurenenud hageja taastusravi vajadus.
62.Kohtul puudub alus kahelda dr I. K.i järeldustes, sest need on sisuliselt põhistatud ja kooskõlas hageja esitatud teiste tõenditega, mis kõik kajastavad tema seisundi paranemist enne liiklusõnnetust. Pärast liiklusõnnetust on hageja tervislik seisund järsult halvenenud ning kõige enam on halvenenud hageja liikumisvõime. Dr I. K. on selgitanud loogiliselt, kuidas selline muutus tekkis ning et muutuste põhjuseks on liiklusõnnetuses saadud põrutus. Dr I. K. on selgitanud kohtu arvates ammendavalt ja põhjendatult, miks kohtueksperdi ja kostja usaldusarsti järeldused hagejal vaid kergemate vigastuste tekkimise kohta ei olnud põhjendatud. Need dr I. K.i järeldused on kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega.
63.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja sai 15.01.2020 liiklusõnnetuse tulemusena raskeid tervisekahjustusi, sest ta sai õnnetuses põrutada. Liiklusõnnetuse tulemusena tekkivad tervisekahjustused ei ole siiani taandunud ja vajavad endiselt taastusravi. Hageja on tõendanud, et ta kaotas pärast õnnetust töökoha. Hageja oli pärast liiklusõnnetust töövõimetu (dtl 21) 15.01.2020 kuni 14.07.2020 ning temaga sõlmitud tööleping lõpetati 14.07.2020 (dtl 31), kuigi hageja oli varem töötanud pikaajaliselt (dtl 50). Hageja esitatud tõendist nähtub, et tal oli C kategooria juhiluba (dtl 193), kuid tervise tõttu ta veoautot kasutada enam ei saa. Hageja esitas tõendid oma töötasu kohta (dtl 32) ning koostas selle alusel saamata jäänud töötasu arvestuse, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Hageja tõendas oma taastusravi kulusid (dtl 22-25) ning taastusravist tulenevale nõudele kostja vastuväiteid ei esitanud.
64.Pooled ei vaidle, et kostja hüvitas hagejale mittevaralise kahjuna 100 eurot, samuti ajutise töövõimetuse hüvitise 352,80 eurot (dtl 113-114). Pooled ei vaidle selle üle, et kohtueelselt läbi viidud lepitusmenetlus lõppes tulemusteta (dtl 33-49). Kostja on kohtu hinnangul tasunud hagejale hüvitisi väiksemas ulatuses, kui liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud tervisekahjustus oleks tinginud. Kostjal tuleb hüvitada hagejale saamata jäänud töötasu, taastusravi suurenemisest tulenevad kulud ning mittevaralise kahju hüvitis, mis on kooskõlas hagejale tekkinud tervisekahjustuse raskusega. Kuna kostja hindas õnnetuse tulemusena hagejale tekkinud tervisekahjustuse suurust ebaõigesti, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kuivõrd kostja ei vaielnud vastu hageja nõude rahalisele suurusele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 043,57 eurot, millest saamata jäänud tulu on 26 379,57 eurot, ravikulude hüvitis on 20 764 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis on 2900 eurot.
65.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 12
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
66.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile 6030,25 eurot koos käibemaksuga. Hagejale on õigusabi osutanud vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis Advokaadibüroost DEM tunnihinnaga 175 eurot, millele lisandus käibemaks. Peale kliendisuhte lõppemist vandeadvokaat Janne-Liisa Ottise ja hageja vahel on hagejale osutanud õigusabi vandeadvokaat Karl Haavasalu Advokaadibüroost Barrister tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejale on õigusabi osutatud kokku 30 h ja 45 min. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Istungiga seotud kuluna palus hageja esindaja kostjalt täiendavalt välja mõista 279 eurot koos käibemaksuga.
67.Kohus leiab, et hageja esindajate tunnitasu on olnud mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Samuti loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks esindajate ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks ning õigusabi osutamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kulu õigusabile 6309,25 eurot.
68.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 6309,25 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.