Võlaõigus

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lgle 1 ja jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 09.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 715685559 tulenev võlgnevus. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist sisuliselt välja selgitanud kostja muude finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekust. Hageja ei ole sisuliselt hinnanud ka kostja majapidamiskulude suurust ning kasutanud maksevõime analüüsimiseks meetodit, mis võimaldanuks analüüsida kostja üldist maksekäitumist. Seetõttu on krediidiandja lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab põhinõude osaliselt vastavalt hageja poolt võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni viivisemääraga 36% aastas 320,30 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hetkel on intressimäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt seadusest tulenev määr ja seega ka viivis seadusjärgses määras. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivisenõude seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja nõude ka sissenõudmiskulude osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

2/2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.