Hagi läbivaatamata jätmine ja hagi tagamise tühistamine
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi läbi vaatamata.
2.Tühistada tsiviilasjas nr 2-25-6505 Harju Maakohtu 08.05.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2025/1198 osaühingu Renewo suhtes, kuni tsiviilasjas nr 2-25-6505 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Määruse täitmiseks tuleb kostjal pöörduda kohtutäituri poole.
3.Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
4.Kostjal tuleb esitada menetluskulude nimekiri 7 tööpäeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
5.Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust
ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Renewo (hageja) esitas 28.04.2025 Harju Maakohtule hagi BWG Invest OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2025/1198. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse.
2.Harju Maakohtu 08.05.2025 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus. Hagi tagamise korras peatati täitemenetlus täiteasjas nr 022/2025/1198 osaühingu Renewo suhtes, kuni tsiviilasjas nr 2-25-6505 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3.27.05.2025 esitas kostja Harju Maakohtu 08.05.2025 määruse peale määruskaebuse, mida põhjendab järgnevalt: -
hagil ei ole edulootust. Hageja on hagi peatükis III esile toonud, et kokkulepitud viivismäär 0,5% päevas on heade kommetega vastuolus ning sisustanud heade kommetega vastuolu läbi selle, et osaühing Renewo ja OÜ Karmen Varandus vahel 31.12.2013 sõlmitud laenulepingus sisalduv viivisemäär on suurem kui maksukorralduse seaduse (MKS) § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär (s.o 0,06% päevas). Rohkem asjaolusid, mis põhistaks kokkulepitud viivisemäära vastuolu heade kommetega, ei ole hageja esile toonud. Seega on asjaolude õigsuse eeldamist võimalik kohaldada antud juhul üksnes hageja väite osas, et 31.12.2023 laenulepingus sisalduv viivisemäär on suurem kui MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär;
-
kostja ei tea ühtegi õigusnormi (ega kohtulahendit), mis võimaldaks lugeda tühiseks laenulepingus sisalduvat viivisekokkulepet seetõttu, et see on kõrgem kui MKS § 117 lgs 1 sätestatud intressimäär. Ühtlasi kahtleb kostja tõsiselt, kas eraõiguslikus suhtes kokkulepitavat viivisemäära on võimalik kõrvutada riigi poolt maksu tähtaegselt maksmata jätmise eest nõutavat viivisemääraga. Õiguskirjandusest ei ole võimalik taolisi seoseid leida;
-
TsÜS § 86 lg 1 näeb ette, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama sätte lg 2 alusel on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas;
-
vastuolu heade kommetega on õiguslik hinnang mitte asjaolu (sest õigusnormis kasutatud mõistet ei saa defineerida selle sama mõistega). Asjaolu(d) on need elulised faktid/sündmused, mille tõttu peab hageja tehingut või selle osa heade kommetega vastuolus olevaks. Hageja ei ole tuginenud ühelegi TsÜS § 86 lg-s 2 või selles tooduga sarnasele elulisele asjaolule. Seega küsimusele, kas esitatud hagi on võimalik rahuldada TsÜS § 86 lg 1 alusel, tuleb vastata eitavalt, sest hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille tõendatusse korral saaks kohus antud juhul kohaldada TsÜS § 86 lg-t 1 ja lugeda 31.12.2013 laenulepingu punktis 3.1. sisalduva viivisekokkulepe tühiseks; 2
-
kui hagil puudub perspektiiv, siis ei õigusta hagi tagamist ka asjaolu, et täitedokument ei ole läbinud kohtulikku kontrolli;
-
kostja palub tühistada Harju Maakohtu 08.05.2025 kohtumääruse, millega kohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks.
4.Kohus palus 28.05.2025 kirjaga hagejal esitada kirjalik seisukoht määruskaebusele. Hageja omapoolset seisukohta kohtu määratud tähtajaks ega tänaseni esitanud ei ole.
5.Kostja esitas 15.07.2025 vastuse hagile, milles taotleb muuhulgas hagi läbivaatamata jätmist samadel põhjustel, mis kostja esitas 27.05.2025 määruskaebuses (vt käesoleva kohtumääruse p 3). Lisaks põhjendas kostja hagi läbivaatamata jätmise taotlust järgmiselt: -
VÕS § 113 lg 1 kolmas lause annab võlasuhte pooltele õiguse leppida kokku seaduses sätestatust erinevas viivisemääras. VÕS § 5 kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda käesolevas seaduses sätestatust, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Kuivõrd VÕS § 113 lg 1 kolmas lause annab võlasuhte pooltele õiguse kohaldada omavahelises suhtes seadusest erinevat viivisemäära, siis on sellekohane kokkulepe VÕS §-ga 5 kooskõlas;
-
viivisemäära suuruse hindamisel on Riigikohtu senises praktikas lähtutud sellest, kas mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning kas tegemist võiks olla erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega, s.o viivisemäära määramine ühe poole poolt (Riigikohtu otsus 3-2-1-5-13 p 49).Viivisemäär 0,5% päevas ei ole majandustegevuses sõlmitud lepingutes erakordne ning laenuleping ei ole ka tüüptingimustel sõlmitud leping ehk kummagi lepingupoole lepinguvabadust ei ole kuritarvitatud;
-
hageja on kostjale ette heitnud, et viimane jättis hagejat teavitamata sellest, et hagejal on tasumata viimased kaheksa (8) graafikujärgset laenu tagasimakset. Kostja leiab, et hageja etteheide on otsitud. 31.12.2013 hüpoteegi seadmise lepingus ja asjaõiguslepingus (edaspidi Hüpoteegileping) puudub kokkulepe, et kostja on enne hüpoteegi täitmisele pööramist kohustatud sellest informeerima hagejat. Samuti ei tulene asjaõigusseadusest (AÕS), et hüpoteegipidajal on enne hüpoteegi täitmisele pööramist kohustatud sellest teavitama kinnisasja omanikku. AÕS § 352 lg 1 näeb ette, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selliselt BWG Invest OÜ ka toimis;
-
laenulepingu alusel laenu saanud Karmen Varandus OÜ on hageja suurosanik, millele kuulub 90,61% hageja osakapitalist. Nii Karmen Varandus OÜ kui ka osaühing Renewo tegelik kasusaaja on sama isik – Y (isikukood XXX). Y omab vandeadvokaadi kutset ja tegutseb advokaadina. Kostja arvates ei ole usutav väide, et hageja ei olnud teadlik sellest, et Karmen Varandus OÜ on kostjale jätkuvalt võlgu. Kostja saatis 21.02.2015 Karmen Varandus OÜ-le nõude lepingulise kohustuse täitmiseks nii e-kirja teel kui ka laenulepingu punktis 4.1.2. sätestatud viisil. Laenulepingus ei ole märgitud, et kostjal olnuks kohustus informeerida laenulepingu rikkumisest ka osaühingut Renewo. Liiati on Hüpoteegileping sõlmitud hageja majandustegevuses ja võib tõsikindlalt eeldada, et sellele lepingule eelnevalt oli hageja sõlminud omavahelise kokkuleppe OÜ-ga Karmen Varandus;
-
kostja selgitab, et läbirääkimised võlgnevuse tasumise osas toimusid alates 2023 detsembrist. Kostja teavitas 01.12.2023 Karmen Varandus OÜ-d ja Q ́t (e-posti aadress xxx), kellel tuli Laenulepingu kohaselt edastada teated, et alates maist 2023 on tegemata graafikujärgsed tagasimaksed. Seejärel suhtlesid kostja juhatuse liige W ja Q ka korduvalt telefoni teel. 03.10.2024 laekus kostjale e-kiri Qlt, milles viimane pakub välja, 3
et Laenulepingu järgse võlgnevuse võiks tasaarvestada transporditeenuse osutamisega hageja poolt. Seega hageja väide, et ta ei olnud teadlik Karmen Varandus OÜ võlgnevusest BWG Invest OÜ ees, on ka sisuliselt ebaõige. Hageja oli võlgnevusest teadlik ning tegi isegi ettepaneku võlgnevuse tasumiseks transporditeenuse osutamise kaudu; -
jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõista hagejalt välja.
6.Kohtu 18.03.2026 kirjaga andis kohus hagejale veelkord võimaluse vastata kostja vastuväidetele kuni 25.03.2026. Kohus selgitas hagejale kohtukirjas, et senini ei ole hageja millegagi põhjendanud, miks peaks majandus-ja kutsetegevuses tegutsevad juriidilised isikud omavahelistes eraõiguslikes lepingutes lähtuma intressimäära kokku leppimisel Maksu-ja Tolliameti intressimääradest.
7.Hageja kohtu määratud tähtajaks ega käesoleva ajani kohtule vastanud ei ole. Seega ei ole hageja esitanud seisukohta määruskaebusele, kostja vastusele ega ka kohtukirjale. Kohtumääruse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Kohus leiab, et antud juhul on kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks põhjendatud, sest hagil puudub perspektiiv (hagiga taotletava eesmärgi saavutamine ei ole tõenäoline).
10.Hagi on esitanud isik, kelle kinnistule on seatud hüpoteek 3.isiku laenukohustuse täitmise tagamiseks. Hageja väidab, et tema suhtes toimub notariaalse kokkuleppe alusel täitemenetlus olukorras, kus vastutus tuleneb hüpoteegilepingust, põhivõlgniku kohustus oli tagatud hüpoteegiga, kuid põhivõlgnik Karmen Varandus OÜ on kohustused kostja ees täidetud.
11.Hagi aluseks on hagis märgitud kaks asjaolu – a) poolte vahel kokkulepitud viivisemäär 0,5% päevas on heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86 lg 1), sest see ületab Maksukorralduse seaduses Maksu-ja Tolliametile kehtestatud viivisemäära ning põhivõlgnik Karmen Varandus OÜ on mõistlikus määras viivisenõude täitnud b) ning kostja jättis hageja teavitamata sellest, et hagejal on tasumata viimased kaheksa graafikujärgset laenu tagasimakset.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 5 kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda VÕS-is sätestatust, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
14.Seega annab VÕS § 113 lg 1 kolmas lause võlasuhte pooltele õiguse kohaldada omavahelises suhtes seadusest erinevat viivisemäära ning selline kokkulepe on kooskõlas VÕS §-ga 5.
15.Karmen Varandus OÜ (laenusaaja) ja kostja vahel 31.12.2013 sõlmitud laenulepingust nähtub, et pooled on leppinud kokku viivisemääras 0,5% päevas. Viivisemäär 0,5% päevas ei 4
ole majandustegevuses sõlmitud lepingutes erakordne ning laenuleping ei ole ka tüüptingimustel sõlmitud leping ehk kummagi lepingupoole lepinguvabadust ei ole kuritarvitatud.
16.Hageja leiab, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär 0,5% päevas on heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86 lg 1).
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama sätte lg 2 alusel on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas;
18.Heade kommetega vastuolus oleva tehingu all on mõeldud näiteks tehing piiratud teovõimega isikuga või tehingud eksimuse, pettuse, ähvarduse või sunni tõttu. Tehingu kehtivust tuleks § 86 alusel kontrollida alles siis, kui on selge, et tehingu tühisus või tühistatavus ei tulene muudest alustest, kuid tehingu sisu või tulemus on siiski õiglaselt ja ausalt mõtleva inimese moraalitunnetuse kohaselt vastuvõtmatu. Heade kommete vastasid tehinguid on liigitatud järgmiselt: seksuaalmoraali ja pereeluga seotud tehingud; tehingud kuriteo või muu õigusvastase teo toimepanekuks, samuti tehingud, mis on nende tegudega seotud; teisi võlausaldajaid kahjustavad või teatud võlausaldajaid soosivad tehingud; isiklikku ja majandusvabadust piiravad tehingud, samuti muude põhiõiguste ja -vabadustega vastuolus olevad tehingud; ärivaldkondades heade kommete vastased tehingud; ühte poolt kahjustavad tehingud (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne, 2023).
19.Eelnevast nähtub, et poolte vahel lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,5% päevas, ei liigitu heade kommetega vastuolus oleva sätte alla. Tegemist on tavapärase eraõiguslikes lepingutes kokkulepitud viivisemääraga, millega teine lepingu pool Karmen Varandus OÜ vabatahtlikult nõustus.
20.Riigikohus on oma lahendites analüüsinud muuhulgas ka seda, kas majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud laenulepingute viivisemäär võib oma suuruse tõttu olla heade kommetega vastuolus. Nii Riigikohus, kui ka maakohus käesolevas asjas on seisukohal, et viivis 0,5% päevas ei ole heade kommetega vastuolus ja ei ole seda isegi siis, kui tegemist oleks tüüptingimustega. (vt ka Riigikohtu 04.03.2026 lahend tsiviilasjas nr 2-23-10924: „/.../TMS (Täitemenetluse seadustik) § 2 lg 1 p 18 järgi on täitedokument rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. TMS § 2 lg 1 p 18 eesmärk on anda võimalus korraldada täitemenetlus lihtsamalt, kui ei vaielda võla üle ja võlgnik on valmis võla katteks oma vara võõrandamisega (vt ka RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-134-14, p 12); p 12.1./ .../ Pikaaegse kohustuste täitmisega viivitamise tõttu suureks kujunenud viivisenõue ei too kaasa nende lepingute tühisust, mille alusel on viivist arvutatud. Lisaks ei ole viivisemäärasid 0,1% ja 0,2% päevas majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul alust pidada seadusega vastuolus olevaks ka siis, kui need oleks käsitatavad tüüptingimustena (vt nt RKTKo 13.05.2020, 2-1817536/29, p 17); p 13.“)
21.Põhimõtteliselt võib ülemäära suur viivisemäär olla teatud juhtudel heade kommetega vastuolus, kuid praegusel juhul ei ole kokkulepitud suuruses viivis (0,5% päevas) ülemäära suur ning pelgalt seetõttu ei saa viivis olla heade kommetega vastuolus (seda kinnitab Riigikohtu praktika ning kohtule ei ole esitatud erandlikke asjaolusid või üldse muid asjaolusid, mis annaks alust käesoleval juhul tavapärasest kohtupraktikast kõrvalekaldumiseks).
22.Kohus leiab, et asjakohatu on ka hagis toodud väide, et kuna viivisemäär on suurem kui Maksukorralduse seaduse (MKS) § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär, siis on see heade kommetega vastuolus. MKS § 1 on sätestatud seaduse reguleerimisala ja kohaldamisala ning 5
sellest nähtub, et MKS on seadus, mis reguleerib maksude ja maksudega seotud toimingute menetlemist. Seega ei kohaldus MKS sätestatu eraõiguslikele lepingutele. MKS § 117 lg 1 sätestab intressimäära maksukohustuslasele või maksuhaldurile maksuõigussuhtest tulenevatele juhtudele. Selle võrdlemine lepinguvabadusega sätestatud intressiga on põhjendamatu.
23.Lisaks eelnevale on hageja kostjale etteheitnud asjaolu, et kostja jättis hageja teavitamata sellest, et laenusaajal on tasumata viimased kaheksa graafikujärgset laenu tagasimakset. Kostja on seisukohas hagiavaldusele märkinud, et kuivõrd 31.12.2013 hüpoteegi seadmise lepingus ja asjaõiguslepingus puudub kokkulepe, et kostja on enne hüpoteegi täitmisele pööramist kohustatud sellest informeerima hagejat, siis on nimetatud asjaolu asjakohatu. Samuti ei tulene asjaõigusseadusest (AÕS), et hüpoteegipidajal on enne hüpoteegi täitmisele pööramist kohustus sellest teavitada kinnisasja omanikku. AÕS § 352 lg 1 näeb ette, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
24.Ühestki õigusaktist ei tulene kohustust, et enne hüpoteegi täitmisele pööramist on lepingupool kohustatud sellest informeerima hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikku, kui just lepingus ei ole pooled leppinud kokku teisiti. Praegusel juhul ei nähtu hüpoteegi seadmise lepingust sellist kokkulepet. Seega on hageja sellekohased väited asjakohatud.
25.Kohus andis hagejale ka korduvalt võimaluse selgitada/täiendada hagi asjaolusid, kuid hageja ei ole seda kohtu määratud tähtajaks teinud. Hageja ei ole esitanud ka seisukohta ei kostja vastusele ega kostja määruskaebusele. Kohtule pole teada, kas hageja on kaotanud huvi asja menetlemise vastu või on kostja argumendid sellised, millele pole alust vastu vaielda.
26.Kohtupraktikas on välja kujunenud, et kui hageja üritab saavutada tulemust, mis ei ole kostja õiguseid arvestades mõistlikult võimalik, on tegemist perspektiivitu eesmärgiga, mis välistab õiguskaitsevajaduse.
27.Kohtul puudub õiguslik alus hageja esitatud asjaoludel hagi rahuldamiseks. Selline olukord on aga aluseks TsMS § 423 lg 2 p 2 rakendamisele ja kohus jätab hagi läbivaatamata. Hagi tagamise tühistamine
28.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
29.Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb hagi tagamise määrus tühistada.
30.TsMS § 390 lg 2 teisest lausest tulenevalt tuleb hagi tagamist tühistava määruse täitmisega oodata määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni (Riigikohtu 08.12.2010 määrus asjas nr 32-1-113-10, p 11). Määruskaebus
31.Kostja esitas 27.05.2025 Harju Maakohtu 08.05.2025 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse. Kuna kohus käesoleva määrusega tühistab hagi tagamise määruse, siis puudub alus ja vajadus määruskaebuse lahendamiseks (sisuliselt on käesoleva määruse tulemus sama, mis on määruskaebuse eesmärgiks). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
33.Kohus määrab jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
34.Kohus määrab, et kostjal tuleb esitada menetluskulude nimekiri 7 tööpäeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest. 6
Kohtu täiendavad selgitused
35.Hagi läbivaatamata jätmise määrusele ning hagi tühistamise määrusele võib esitada määruskaebuse TsMS § 390 lg 1 ja § 427 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.