Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Kostja on esitanud 27.02.2026 taotluse hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Hagi läbi vaatamise korral kohustada hagejat andma kostja edasiste menetluskulude katteks tagatist 2 850 eurot. Hagiavalduse läbi vaatamata jätmise korral palub kostja jätta menetluskulud V. V. kanda ja välja mõista menetluskulu summas 1197 eurot (dtl 109112). 1 (3)

Hageja palub kostja esitatud taotlused jätta rahuldamata (dtl 122-125).

20.05.2026 esitas hageja taotluse hagi tagamise abinõu kohaldamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 227 lg 5 sätestab, et kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud.

Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 kohaselt osanike pädevusse kuulub nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Kohus on seda hagejat esindanud V. V.le selgitanud ning andnud talle tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (dtl 38), mida on V. V. taotlusel korduvalt pikendatud.

08.02.2026 esitas hageja kohtule osanike 22.01.2026 koosoleku protokolli, mille järgi otsustati kostja vastu hagi esitada ja määrati osaühingule esindaja määramine kohtuvaidluses. Koosolekut juhatas ja protokolli koostas ning otsuse poolt hääletas ainuisikuliselt V. V. (dtl 77-79).

Kohus nõustub käesoleval juhul kostja seisukohaga, et 22.01.2026 Ülva OÜ osanike koosolekul ei ole vastu võetud otsust, millisega on kiidetud tagasiulatuvalt heaks V. V. poolt hageja nimel käesolevas asjas hagi esitamine 02.11.2025. 22.01.2026 osanike koosoleku protokollist nähtub, et hageja osanikud on võtnud vastu otsuse õigusvaidluse pidamiseks äriühingu juhatuse liikmega ja selles esindaja määramiseks. Esitatud sõnastusega otsus kehtib edasiulatuvalt arvates 22.01.2026, mistõttu on V. V. hageja esindajana selle alusel võimalik esitada (uus) hagiavaldus.

Seega on käesolevas asjas esitatud äriühingu hagiavaldus juhatuse liikme vastu kahju hüvitamiseks ilma vastava osanike otsuseta. Ilma osanike otsuseta on tegemist volituseta esitatud hagiavaldusega ja perspektiivitu nõudega, mille läbi vaatamine hagimenetluses ei ole põhjendatud. Vaatamata kohtu antud ja korduvalt pikendatud tähtaegadele ei ole hageja esitanud osanike otsust, millega oleks heaks kiidetud käesolevas menetluses 02.11.2025 esitatud hagiavaldus. 13.03.2026 hageja menetlusdokumendis tehtud väidetav tagasiulatuv heakskiit (dtl 123) ei ole käsitatav osanike otsusena. Seega tuleb esitatud hagiavaldus jätta läbivaatamata.

TsMS § 173 lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2 (3)

TsMS § 227 lg 6 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. Kui hagejat esindas menetluses esindusõiguseta isik ja maakohus jätab seetõttu TsMS § 227 lg 5 alusel hagi läbi vaatamata, tuleb kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel juhinduda TsMS § 227 lg-st 6, mille kohaselt § 227 lg-s 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud (vt Riigikohtu 15.02.2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 10). TsMS § 227 lg 6 esimese lause mõtteks on võimaldada esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulude väljamõistmist samas kohtumenetluses, kus selline isik menetlusosalist esindas (vt Riigikohtu 21.04.2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16389, p 12).

Kooskõlas TsMS § 227 lg 6 jäävad menetluskulud V. V. (V.) kanda.

Kostja palub V. V. välja mõista menetluskulu summas 1197 eurot (dtl 111-112).

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 190 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 190 eurot, on vandeadvokaadist esindaja mõistlik ning kooskõlas kohtupraktikaga ja vähendamisele ei kuulu.

Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 6,3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele mahule. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu summas 1197 eurot (6,3 tundi x 190 eurot).

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada peale kohtumääruse jõustumist taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 ja 6.

Kuivõrd kohus jätab esitatud hagiavalduse läbi vaatamata, siis ei lahenda kohus sisuliselt kostja poolt 27.02.2026 esitatud taotlust menetluskulude katteks tagatise saamiseks ning hageja poolt 20.05.2026 esitatud taotlust hagi tagamise abinõude kohaldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.