Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

1 Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused (dtl 22, 99, 108) Hageja omas ainuõigust vedada Harku vallas perioodidel 01.06.2011 kuni 30.11.2015 ja 01.12.2016 kuni 30.11.2021. Kostjale kuulus kinnistu aadressil XXX, Harku vald, Harju maakond. Vastavalt jäätmeseaduse §-le 69 on jäätmevaldaja, kelleks on kinnistu omanik, automaatselt liitunud korraldatud jäätmeveoga. Hageja on kostjale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest esitanud arved (Lisad 1), mida kostja ei ole tänase päeva seisuga tasunud: Arve nr Esitatud Tähtaeg Summa Tasutud TLNO475726 30.06.2016 20.07.2016 7,54 0,28 TLNO389197 31.03.2016 20.04.2016 11,74 0 TLNO310246 31.12.2015 20.01.2016 13,69 0 TLNO209655 30.09.2015 20.10.2015 10,13 0 Kokku 42,82 Kostja põhivõlg on 42,82 eurot, tasumise tähtaeg 20.07.2016 ja viivis on perioodi 21.07.201630.10.2025 eest 35,97 eurot. Sissenõudekulud on VÕS § 113.2 lg 2 järgi 30 eurot. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, nõue pole aegunud, poolte vahel ei ole lepingut, seega on seadusest tulenev nõue. Aegumise tähtaeg on 10 aastat (TsÜS § 149, TsÜS § 154). Nõuded muutusid sissenõutavaks 2015.a. ja 2016.a. Arved on saadetud tavapostiga. Hagi on esitatud 30.10.2025, maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli varem esitatud.

2

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlga 42,82 eurot, viivist 35,97 eurot, sissenõudekulud 30 eurot, edasiulatuvalt viivist tasumata põhivõlalt alates 30.10.2025 VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulud ja sellelt nõutava viivise palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited (dtl 95, 103, 123) Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata. Tegemist on lepingulise suhtega Nõue (3-aastane aegumistähtaeg) on aegunud. Kostja pole arveid saanud, sai need alles 2025.a kui hageja hakkas tasu nõudma. Nõutakse alusetul sissenõudekulusid. Menetluskulud palus jätta koos sellelt nõutava viivisega hageja kanda. Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. II VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumises, lg 2 nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmises. TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. 3

2015.a. kehtinud Jäätmeseaduse § 9 järgi on jäätmevaldaja kas jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed, § 10 järgi on jäätmetekitaja isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid. Jäätmeseaduse § 68 lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat, lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust realiseeritakse vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale. Jäätmeseaduse § 69 lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega, lg 2 sätestab, et jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. III Vaidlus puudus selles, et hageja korraldas Harku vallas XXX (Harku vald Harju maakond) asuva kinnistu suhtes jäätmete vedu. Hageja väitis, et kostja oli XXX, Harku vald, Harju maakonna kinnistu omanik (seda kostja ei vaidlustanud) ja seetõttu oli kostja Jäätmeseaduse § 69 lg 1, 2 järgi kinnistu omanikuna jäätmevaldajaks, kes oli seaduse alusel automaatselt liitunud korraldatud jäätmeveoga. Kohalik omavalitsus (KOV) sõlmib JäätS § 68 lg 1 alusel teenuse osutamise lepingu (hanke korras) jäätmevedajaga ja see leping kehtib kuni viis aastat. Seega, kui jäätmevedaja, antud juhul hageja, osutab kohaliku omavalitsuse territooriumil jäätmeveo teenust kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingu alusel, siis osutab ta teenust ka jäätmevaldajale, kes on liitunud seaduse alusel korraldatud jäätmeveoga. Märgitud seaduse järig tähendab liitumine jäätmevaldaja lepingut konkreetse jäätme vedajaga, st et jäätmevaldajal jäätmevedaja valikut ei ole, sest KOV sõlmib vedajaga lepingu oma territooriumil jäätmete äraveo korraldamiseks. Nii tekib jäätmevaldajal jäätmete vedamiseks seaduslikul konkreetse jäätmevedajaga, kuid konkreetses jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelises lepingus määratakse lepingu tingimused, milleks võivad olla vedamise ajad, kogused, teenuse hinnad vms, millest peab teadma ka jäätmevaldaja, kellele jäätmevedaja teenust osutab. Seega ei ole õige hageja väide, et poolte vahel pole lepingut ja et poolte õigused ja kohustused tulenevad vaid seadusest. Nii on õige kostja väide, et tegemist on VÕS § 8 lg 1-2 tähenduses pooltevahelise lepinguga, milles määratakse poolte õigused ja kohustused: hageja kohustus jäätmeid vedada kostjaga kokkulepitud tingimustel ja kostja kohustus tasuda selle eest hagejale tasu. Seega pole õige hageja väide, et jäätmeveo korraldusest tulenevad tasu 4

maksmise nõude osas kohaldub 10aastane aegumistähtaeg. Õige on kostja väide, et asjas kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi 3- aastane aegumistähtaeg. Hageja väidetel on kostjal tasumata järgmiste arvete alusel järgmised tasud (dtl 28 jj): Arve nr Esitatud Tähtaeg Summa Tasutud TLNO475726 30.06.2016 20.07.2016 7,54 0,28 TLNO389197 31.03.2016 20.04.2016 11,74 0 TLNO310246 31.12.2015 20.01.2016 13,69 0 TLNO209655 30.09.2015 20.10.2015 10,13 0 Kokku 42,82 Hageja esitatud arvete kohaselt tuli kostjal VÕS § 8 lg 1-2, § 76 lg 1, 2, VÕS § 82 lg 2 alusel tasuda need vastavalt arvetes märgitud tähtaegadel 20.07.2016, 20.04.2016, 20.01.2016, 20.10.2015. Seega algas 2015.a. esitatud arvest tulenev nõue aeguma vastavalt 01.01.2016 ja 2016.a. esitatud arvetest tulenevad nõuded aeguma vastavalt 01.01.2017.a. (TsÜS § 147 lg 3). Hageja esitas märgitud arvete alusel kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluse avalduses, mis on kohtule esitatud 01.10.2025. Tolleks hetkeks oli TsÜS §-st 146 lg 1 tulenev 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Kostja väited, et nõue on aegunud, on õige ja kohus kohaldab kostja taotluse alusel TsÜS § 143 järgi aegumist. Kostjal on õigus keelduda TsÜS § 142 lg 1 kohaselt VÕS § 8 lg 1-2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 tulenevast kohustuse täitmisest - tasu maksmisest hagejale. Kuna hageja põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivise ja sissenõudmiskulude nõue TsÜS § 144 järgi. Kostjal on õigus keelduda TsÜS § 142 lg 1 kohaselt VÕS § 113 lg 1 2. lausest, § 113.2. lg 2, § 101 lg 1 p 6, TsMS § 367 tulenevast viivise, sissenõudmiskulude maksmisest hagejale. Kohus ei analüüsi viivise arvestust, sissenõudmiskulude põhjendatust, tõendatust. Kostja eitab hageja esitatud märgitud arvete saamist. Arvestades hageja väidete õigusust, et arved on saadetud, ei oma kostja too vastuväide aegumise seisukohalt tähtust. Hageja poolt kohtule esitatud dokumendi väljavõtte kohaselt on kostjale 2025.a. saadetud vaid meeldetuletuskirju, kuid kohus ei hinda neid sisuliselt, sest hagi jäi rahuldamata (dtl 32 jj, ka dtl 113). Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi hageja kanda ja kohus hageja kulude suurust kindlaks ei määra. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist 5

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja menetluskulud on 15.04.2026 dokumendis (dtl 125). Esindaja kulud on 5,4 töötunni eest 1205,28 eurot. Hagejale on kostja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud TsMS § 314.1 lg 2 alusel 21.04.2026. Hageja ei ole seisukohta esitanud (kohtu kiri dtl 106). Kohus hindab kostja lepingulise esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja tööaeg 5,4 tunni eest ehk vähem kui 1 8-tunnise tööpäeva eest kooskõlas asja materjalidega. Tunnitasu määra juures tuleb arvestada siinkohal üldise hinnatõusu juures seda, et ka teenuste, antud juhul õigusabi teenuse hinnad tõusevad. Tasu määr on 180 eurot, millele lisandub käibemaks, on seegha ajakohane ning kooskõlas kohtupraktikaga. Nii on kostja lepingulise esindaja kulud 5,4 tunni eest 1205,28 € euro ulatuses põhjendatud. Hageja peab need kostjale hüvitama. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks TsMS § 162 lg 1, 2 §, § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi esindaja kulusid 1205,28 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal tasuda kostjale võlgnetavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 kohaselt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.