lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-17673/33

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-17673/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1553
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 64Õiguse lõpetamineTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 372 lg 1Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigidTsÜS § 90 lg 1, 2Tehingu tühistamise mõisteTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 216 lg 1Kolmanda isiku kaasamineTsMS § 3401 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. mai 2026

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-25-17673 Jaan Klaose hagi Talis Kirsi vastu kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. märtsi 2026. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaan Klaose määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja) Jaan Klaos (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aivar Klaos, nõustaja Tõnis Klaos

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja Talis Kirs (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Jaan Klaose määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 5. märtsi 2026. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-17673 ja saata asi tagasi Viru Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada kaebust Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5).

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 370 lg 2Nõuete paljusus hagis
TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 5 lg 2Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsÜS § 86 lg 1Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
TsÜS § 92 lg 1Eksimus
VÕS § 267Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist
1.
Jaan Klaos (hageja) esitas 20. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule hagi Talis Kirsi (kostja) ja notar Anne Kuilli vastu kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Tartu Maakohus edastas tsiviilasja kohtualluvuselt lahendamiseks Viru Maakohtule.
2.Viru Maakohus keeldus 13. jaanuari 2026 määrusega hageja nõude Tartu notar Anne Kuilli vastu kinkelepingu tühistamiseks ja kinnistusandmete parandamiseks menetlusse võtmast ning jättis selle nõude osas menetluskulud hageja kanda. Sama määrusega jättis maakohus hagiavalduse kostja vastu esitatud osas käiguta. Hagejal tuli täpsustada ja täiendada hagiavalduse nõuet, täpsustada kinkelepingu kohustustega seonduvat ja esitada hagiavalduse terviktekst.
3.Hageja esitas 21. jaanuaril 2026 uue hagiavalduse tervikteksti, mille maakohus jättis 30. jaanuari 2026. a määrusega käiguta. Hagejal tuli täpsustada ja täiendada hagiavalduse nõuet ning asjaolusid, täpsustada hagejate ringi ja esitada hagiavalduse terviktekst. Kohus selgitas riigi õigusabi taotlemise võimalust.
4.Hageja esitas 10. veebruaril 2026 hagiavalduse uue tervikteksti. Hageja märkis, et see on AI abil koostatud ning palub selles esitatud nõuetest ja põhistustest asja lahendamisel lähtuda. Hageja esitas järgmised taotlused: 1) tuvastada Tartu notar Anne Kuilli 29. augusti 2024 notariaalaktis nr 402/2024 (Akt) sisalduva kinkelepingu tühisus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 ja lg 3 alusel. Kinkelepingu tühisuse tuvastamise korral kohaldada TsÜS § 68 lg-t 5, § 84 lg-t 1 ning § 85 ja kohustada kostjat tagastama kinkelepingu alusel saadu hagejale ja tema abikaasale Makriina Klaosile; 2) esimese alternatiivina tuvastada 29. augusti 2024 Aktis sisalduva kinkelepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 kuni lg 3 alusel ning kohustada kostjat tagastama kinkelepingu alusel saadu hagejale ja tema abikaasale; 3) teise alternatiivina lugeda kehtivaks VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 alusel hageja esitatud kinkelepingust taganemise tahteavaldus. Kinkelepingust taganemise tagajärjena võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 alusel kohustada kostjat tagastama kinkelepingu alusel saadu hagejale ja tema abikaasale; 4) kolmanda alternatiivina tühistada kinkeleping TsÜS § 90 lg 1 ja lg 3 ning TsÜS § 92 lg 1 kuni lg 3 alusel. Kinkelepingu tühistamise tagajärjena TsÜS § 68 lg 5 ja TsÜS § 90 lg 2 alusel kohustada kostjat tagastama kinkelepingu alusel saadu hagejale ja tema abikaasale; 5) kohustada kostjat AÕS § 642 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel tegema notariaalselt tõestatud tahteavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 25099150 II jaos kostja kinnistu omanikuks tunnistamise kande kustutamiseks ja hageja ning tema abikaasa omandiõiguse taastamiseks 4298 m2 elumaaga kinnistule, aadressil XXXXXXXXXXXX vald, Tartu maakond, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX, või asendada kostja tahteavaldus jõustunud kohtuotsusega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5.Maakohus jättis 5. märtsi 2026. a määrusega hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja TsMS § 3401 lg 2 alusel. Maakohus leidis, et hagiavaldus on esitatud puudustega ning hageja ei ole maakohtu 30. jaanuari 2026 määruses toodud puuduseid kõrvaldanud. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on

rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hageja ei ole kohtule esitanud selget nõuet ning asjakohaste asjaoludega hagiavaldust. Kohus on korduvalt hagejale selgitanud, et hagi eseme selge esile toomine on hageja kohustus. Endiselt on ka ebaselgus hagi asjaoludes, s.o puudub selgus, kas hageja tugineb sellele, et sõlmitud kinkeleping on tühine või et kinkelepingust on taganetud. Hagiavalduse resolutsiooni punktid ei ole selged ning nõue ei ole korrektselt formuleeritud. Hagiavalduses on endiselt märgitud menetlusosalisena (kolmanda isikuna) notar, kuigi kohus on notari vastu esitatud nõude menetlusse võtmisest keeldunud ning täiendavalt seda hagejale ka selgitanud. Vaatamata kohtu selgitustele on hagejaks endiselt märgitud üksnes hageja, kuid mitte teise hagejana tema abikaasa Makriina Klaos. Lähtudes eeltoodust keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

MÄÄRUSKAEBUS

6.Hageja esitas maakohtu määruse peale 10. märtsil 2026 määruskaebuse. Hageja esitas 13. märtsil 2026 uue määruskaebuse, millega soovis 10. märtsil 2026 esitatud määruskaebuse asendada. Hageja palub tühistada maakohtu 5. märtsi 2026. a määrus ja võtta menetlusse 10. veebruaril 2026 maakohtule esitatud hagiavaldus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus näidatud ära mitte ühtegi 10. veebruari 2026. a hagiavalduses olevat olulise vorminõude rikkumist, mis takistaks 10. veebruari 2026 hagiavalduse menetlemist. Sellega rikuti TsMS § 372 lg-t 4. Hageja selgitas, et 10. veebruari 2026. a hagis on nõuded esitatud TsMS § 370 lg 2 järgi, st hierarhiliselt ja alternatiivselt ning need ei ole omavahel vastuolus, sest on esitatud lähtuvalt õiguslikust kvalifikatsioonist (tühine leping, lepingust taganemine ja lepingu tühistamine) erinevate õigusnormide alusel. Kõigi nõuete lõppeesmärgiks on tagastada hagejale ja tema abikaasale 4298 m2 elumaaga kinnistu, aadressil XXXXXXXXXXXX vald, Tartu maakond. Kolm esimest nõuet saab rahuldada nii eraldi kui ka ühiselt, vastavalt kohtu poolt tuvastatule. Neljanda nõude rahuldamise vajadus tekib kohtul alles siis, kui ei rahuldata mitte ühtegi esimesest kolmest nõudest. Asjaolu, et notar on märgitud kolmanda isikuna, ei saa olla hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise põhjuseks. Hageja on märkinud oma abikaasa Makriina Klaose enda volitajana ja ka see ei saa olla aluseks jätta hagiavaldus menetlusse võtmata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kuigi seadus üheselt oluliste hagiavalduse vorminõuete kataloogi ei sätesta, leiab hagiavaldustele kehtivate vorminõuete üldise regulatsiooni TsMS §-dest 334–339, samuti TsMS §-st 33 (keelenõuded). Hagiavalduse sisu nõuded on sätestatud TsMS §-s 363. Maakohus on leidnud, et hageja ei ole esitanud selget nõuet ja asjakohaseid asjaolusid, on määranud valesti menetlusosaliste ringi ning jätnud kaashagejana märkimata oma abikaasa.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu siiski maakohtu määruse põhjendustest, milliseid olulisi vorminõudeid on hagiavalduse esitamisel rikutud. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et hagejale heidetakse ette hagiavalduse sisunõuete rikkumist (hagi eseme ja aluse osas). Seega on maakohus ekslikult viidanud TsMS § 371 lg 1 p-le 9 menetlusse võtmisest keeldumise alusena.

10.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine hagiavalduses selliseid puudusi, mis välistaksid asja menetlusse võtmise (TsMS § 363). Hagiavalduse esitamisega määrab hageja kindlaks vaidluse eseme, näidates ära oma menetlusliku nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud (vt TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2). Hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus, vaid konkreetne hüve, mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib. Hagi esemes nõude nimetamine või tuginemine konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda hagi eset (vt RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 11). Hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata (TsMS § 370 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõuded piisavalt selged. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hageja on tuginenud kinkelepingu tühisusele, taganemisele ja tühistamisele, seda alternatiivselt esitatud nõuetes. Menetlusosaline valib ise, milliseid õiguskaitsevahendeid ta kasutab. Hagi alus on hageja esitatud asjaolud elulise sündmuse kohta (faktikogum), mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (RKTKm 22.03.2017, 3-2-1-167-16, p 11). TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna hagiavaldusest nähtub hageja eesmärk, kostja isik ja muud põhjendused, puudub alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.
11.Notari kolmanda isikuna märkimine hagiavalduses ei saa olla aluseks jätta hagiavaldus menetlusse võtmata. Hagejal on õigus esitada TsMS § 216 lg 1 avaldus kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kohus lahendab sellise avalduse TsMS §-s 216 sätestatu kohaselt määrusega.
12.Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduses esitatust on arusaadav, et hageja abikaasat saaks käsitada hagejana sõltumata sellest, kuidas hageja tema kohta andmed hagiavalduses märkis. Sellele vaatamata märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on abikaasade ühisomandi kontekstis leidnud, et kui abikaasa varalised huvid on piisavalt kohtumenetluses kaitstud, saavad abikaasad tsiviilõigusi ka üksi teostada. Teine ühisomanik ei pea valduse väljanõudmise haginõude lahendamiseks osalema menetluses tingimata kaashagejana. Piisav on, et hageja nõuab valduse üleandmist ka teisele ühisomanikule (vt RKTKo 31.10.2018, 2-16-9519/78, pd 25 ja 26). Sarnaselt saab üks ühisomanikest esitada hagi kinnistu omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Rahuldada ei saa aga sellist haginõuet, mille tulemusel kajastuks kinnistusraamatus üks ühisomanikest ainuomanikuna (vt RKTK 18.11.2020, 2-1815197/75, p 11). Eeltoodut arvestades saab maakohus hagejate ringi üle täpsustada.
13.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, sest TsMS § 372 lg 1 järgi saab hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.
14.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval