Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Harjumaal Kuusalu vallas Valkla külas asuva O kinnisasja (registriosa nr OOOOO, kinnistu) valdus hagejale või hageja ja kostja ühisesse valdusse; mõista NN-lt ühiselt hageja ja kostja kasuks välja 15.03.2016-15.06.2016 eest hüvitis 2 970 eurot; mõista NN-lt alates 15.06.2016 kuni asjas otsuse tegemiseni ühiselt hageja ja kostja kasuks välja hüvitis arvestusega 990 eurot kuus ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni kostja I poolt kinnistu valduse vabastamiseni 990 eurot kuus; kohustada kostjat hoiduma hageja õiguste rikkumisest, sh keelata kostjal anda kinnistu valdus kolmandatele isikutele hageja kirjaliku nõusolekuta; mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 3 875 eurot, lisaks arvestusega 250 eurot kuus alates 01.02.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning otsuse tegemisest kuni ajani, mil hageja saab kinnistu valduse tagasi. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kostja oli hageja endine abikaasa. Nende abielu lahutati 09.03.2015. Poolte vahel oli käimas ühisvara jagamise menetlus tsiviilasjas nr 2-16-1255. Kostja oli sunnitud kinnistu andma ühingule I haldamiseks, mis oli küll asutatud kostja poolt, kuid abielu ajal, s.t kuulus poolte ühisvara hulka, sest pidi ennast ja poolte ühist last ülal pidama olukorras, kus poolte ühisvara hulka kuuluva teise äriühingu R OÜ (ühing II) tegevuse kaudu ei olnud seda teha võimalik. Nimelt oli kostja ühingu II juhatuse liige perioodil 12.04.201220.10.2014. Samuti oli ta seal pikalt tegutsenud pearaamatupidaja ja projektijuhina. Pärast ühise lapse sündi 26.09.2014 oli kostja seotud lapse hooldamisega. Hageja eemaldas 20.10.2014 ebaseaduslikult ja kostja nõusolekuta kostja ühing II juhatuse liikme kohalt. Hageja soovis kanda ühingust II võimalikult kiiresti välja kogu väärtuslik vara ja tekitada olukord, kus ühisvaras oleva ühingu II väärtus muutub olematuks. Hageja kandis suuri rahasummasid ühing II arveldusarvelt fiktiivsete arvete eest oma sõpradele kuuluvate äriühingute arvetele. Üürnik, kellega sõlmiti kinnistu üürileping, oli heaperemehelik ning võimaldas pooltele hea igakuise sissetuleku, maandades samas kinnisvara hävimise või kahjustumise riske. Hagejal ei olnud reaalset soovi kinnistut ühiselt vallata või kinnistut enda kasutuses hoida ja kostjale kompensatsiooni maksta. Eelnevale lisaks oli kostjal hagejaga suuline kokkulepe, et ta valdab ja haldab kinnistut üksi. Hageja käitumine kostja suhtes oli üleüldse pahatahtlik. Näiteks korraldas hageja pettuse teel 15.07.2011 abieluvaralepingu muutmise, mille tulemusena sai Harjumaal Saue vallas Saue linnas asuvast PPP kinnistust (registriosa nr PPPPPPP) ühisvara ja määrati, et abielu lahutamise korral korraldatakse ühisvara müük maksimaalselt kuue kuu möödumisel lahutuse vormistamisest. Hageja on kostjat pidevalt ahistanud ja psühholoogiliselt ähvardanud. Nii vahetas hageja omavoliliselt korduvalt ära kostja ja ühise lapse elupaigaks oleva elamu lukud, paigaldas ustele trellid, viskas kostja ja laste asjad prügikottidesse maja nurka, keeras maja kütte maksimumi peale. Maakohtu otsus

Kostjal oleks olnud õigus üksinda kinnistu suhtes lepinguid sõlmida, kui tal oleks olnud õigus ühisvara üksi valitseda (PKS § 28 lg 1 esimene lause) või kui ta oleks teinud tehingu perekonna vajaduste katmiseks (PKS § 18 lg 1, § 33 lg 1 p 1). Kostjal ei olnud õigust ühisvara üksinda valitseda ning kuna ta andis kinnistu ühingule kasutada pärast abielu lõppemist, kui pooled olid lahus, ei olnud võimalik järeldada, et ta tegi tehingu perekonna vajaduste katmiseks. Asjaolu, et ühingu I osad kuulusid poolte ühisvarasse, ei tähendanud, et poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valitsemist sai teha kostja üksi ilma hageja nõusolekuta. Seega rikkus kostja hageja kui ühisomaniku omandiõigust ja abikaasa õigust valitseda seda kinnistut PKS § 28 lg 1, § 29 lg 1 järgi. Kusjuures hagejal oli kinnisasja valitsemise vastu reaalne huvi. Kostja käitumine, millega ta keelas e-kirjades hagejal kinnistut kasutamast, oli VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja PKS § 28 lg 1 järgi hageja kui ühisomaniku omandi ning omandi valdamise õiguse rikkumine. Sellist kostja käitumist tuli pidada hageja suhtes kahju tekitavaks tegevuseks, mis oli õigusvastane VÕS § 1045, 1045 lg 1 p 5 järgi. Seevastu olid tõendamata hageja väited, et kinnistu üürile andmine ei võimaldanud efektiivselt läbi viia kinnistu jagamist nii, nagu oli kokku lepitud 14.10.2014 abieluvaralepingus. Rikkumine oli kestev ning põhjendatud oli hageja nõue kohustada kostjat hoiduma PKS § 29 lg-st 1 tuleveva kohustuse rikkumisest koostoimes VÕS § 1055 lg-ga 1. Hageja soovis lisaks kostja kohustamist AÕS §-st 74 tuleva kohustuse rikkumisest hoidumiseks. Tõendatud ei olnud, et kostja võõrandas või koormas kinnistut või muutis kinnistu, elamu majanduslikku otstarvet. Üürilepingu sõlmimist või kinnistu haldamise üleandmist ei saanud pidada koormamiseks (käsutamiseks). Seega ei olnud selline hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ning hagi tuli jätta selles osas rahuldamata. Kuivõrd pooled leppisid abieluvaralepingu muutmise lepingus kokku, et ühisvara jagamisel korraldatakse selle müük, siis oli põhjendatud, et kostja kohustus kehtib kuni kinnistu omandi üleminekuni ostjale. Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis kohus 21.06.2016 määrusega seatud hagi tagamise abinõu otsust tagama selle jõustumiseni. Kostja 13.07.2018 ja 29.03.2017 taotlused tuli jätta tähelepanuta, sest kostja ei esitanud vastuhagi. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus

käitumisega kinnistu majanduslikku otstarvet. Perekonna eluasemeks olnud ning pärast abielu lahutamist kõigi endiste pereliikmete pool kasutatava eramu kasutusotstarbe muutmine läbi eramu äriühingule kasutada andmise ja viimase alt tulu teenimise eesmärgil väljaüürimine muutis selgelt eramu majanduslikku otstarvet. Isegi kui kostja ei rikkunud veel AÕS § 74 lg-t 1, tuli hagi ikkagi selles osas rahuldada, sest VÕS § 1055 lg 1 rakendamine ei eelda, et AÕS § 74 lg 1 rikkumine oleks aset leidnud, vaid piisab ka selle rikkumise ohust. Praegusel juhul esines reaalne oht, et kostja rikub AÕS § 74 lg-t 1. Eelnev nähtus asjaolust, et kostja muutis ühisomandis oleva ning ühiselt kasutatava eramu läbi õigusvastase üüriskeemi ühe ühisomaniku tulu teenimise allikaks teise ühisomaniku õiguste rikkumise hinnaga (tehingute ja toimingute tegemine hageja nõusolekuta, hageja kaotas valduse ja kasutusõiguse ning tal keelati kinnistu kasutamine). Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda. Kulud tuli jätta kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.