Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord 1

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus X (hageja) ja Y (kostja) sõlmisid 15.01.2026 laenulepingu nr 120126-88. Pooled leppisid kokku, et kostja annab hagejale laenu summas 100 000 eurot ning laen antakse tähtajaga 6-kuuks alates raha väljamaksmise kuupäevast 15.01.2026. Laenulepingu p-s 5 leppisid pooled kokku, et laenu tagamiseks seatakse hüpoteek hageja kinnistule aadressiga xxx, katastritunnusega xxxxxxx kostja kasuks. Pooled sõlmisid hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu 14.01.2026 ehk üks päev enne laenulepingu sõlmimist hüpoteegisummaga 320 000 eurot. Pooled leppisid laenulepingus kokku, et kostja annab hagejale laenuraha üle 15.01.2026, kuid kostja seda ei teinud. Hageja esitas 18.02.2026 kostjale laenulepingust taganemisavalduse ning sellega koos esitas nõude hüpoteegi kustutamiseks. Kostja keeldus hüpoteegi kustutamisest. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1680 eurot ja õigusabikulud 2480 eurot (2000 eurot + käibemaks 480 eurot). Esindaja tunnitasu on 180 eurot (lisandub käibemaks), mida kohus peab põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 2480 eurot põhjendamatud. Tulenevalt Riigikohtu määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10 on menetluskuludeks TsMS mõttes need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st 2

hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Seega kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt saab lugeda menetluskuludeks vaid ajakulu 249 minutit (hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja vormistamine 3 h, kohtuga suhtlemine 5 min, kohtudokumentidega tutvumine ja nendele vastamine 40 min ja detailse menetluskulude nimekirja koostamine ja tagaseljaotsuse taotluse koostamine ja esitamine 24 min). Lähtudes eelnevast on kostjalt väljamõistetavaks hageja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 926,28 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osas ei pea kohus hageja esindaja õigusabikulusid põhjendatuks ning jätab seetõttu kostjalt välja mõistmata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1680 eurot ja õigusabikulud 926,28 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.