Salonjoi OÜ hagiavaldus Lavellhair OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
750 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Salonjoi OÜ (registrikood 14362876, asukoht: Tallinna esindajad mnt 14-20, 45301 Haljala, e-post: XXX), seaduslik esindaja: A. A.; Kostja: Lavellhair OÜ (registrikood 17296298, asukoht: Pikk
Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kaksuks menetluskulud (riigilõiv) 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot.
4.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.
1 (8)
2-25-128545 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Salonjoi OÜ esitas 26.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 800 euro saamiseks. Kohus tegi 27.11.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite, mille kohaselt kuigi töövõtja ütles töövõtulepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, avaldas ta sõnumivestluses, et kui avaldaja lepingu kohese lõpetamisega ei nõustu on ta valmis siiski veel kuu aega töötama. Avaldaja keeldus sellest nimetades töövõtjat kriminaalseks isikuks ja käskis salongi võtme 02.10.2025 üle anda. Seetõttu ei ole tal õigust nõuda makseettepanekus märgitud varalise kahju hüvitamist. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 15.12.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Viru Maakohtu 14.12.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, hagihinna nimetamiseks ja riigilõivu tasumiseks.
3.29. detsembril 2025 esitas Salonjoi OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse Lavellhair OÜ vastu saamata jäänud tulu 750 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti 05.08.2025 töövõtuleping, mille kohaselt kohustus Töövõtja tema poolt selleks volitatud isikute vahendusel osutama juuksuriteenuseid salon+ salongiketi klientidele salon+ Rakvere salongis, sh andma tööga seotud konsultatsiooni klientidele ning pakkuma neile müügiks salon+ välja pandud juuksehooldustooteid. Hageja andis kostja käsutusse töö tegemiseks vajalikud ruumid koos vee, elektri ja töö tegemiseks vajalike muude vahendite ja vajalike materjalidega ja võimaldas ligipääsu tugiteenustele- klientide broneerimis-, arveldus ja teavitussüsteemile. Kostja esitas hagejale 02.10.2025 allkirjastatud lepingu lõpetamise avalduse, mille märkis, et lõpetas koostöö Tellijaga alates 30.09.2025. Lepingu p. 10.2 kohaselt võib Töövõtja lepingu üles öelda (põhjustest olenemata), teatades sellest Tellijale vähemalt 30 päeva ette.
4.Kostja oli valmis veel 30 päeva töötama, kuid hageja keeldus edasisest koostööst ja ei saanud seda võimaldada kuna kostja oli selleks ajaks kaotanud usalduse ja käitunud vastuolus koostöölepingule. Nimelt sai hageja salon+ kliendiandmebaasi sulgeda pärast avalduse kättesaamist 02.10, kuid salon+ kliendiandmebaasi logifaile kontrollides selgus, et kostja oli perioodil 30.0902.10 sinna korduvalt sisse loginud ja teinud seal muudatusi. Lisaks palus ta kustutada klientide tulevasi broneeringuid kaastöötajal. Kostja töötas töövõtulepingu alusel selliselt, et temale võimaldati pakkuda teenust salon+ Rakvere salongi klientidele, kes on usaldanud oma andmed salon+ Rakvere salongile, mitte kostjale. Töövõtulepingu p. 3.1.5 kohaselt peab Töövõtja hoidma saladuses talle seoses töö tegemisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on Tellijal õigustatud huvi, eelkõige hoidma Tellija ärisaladust või muud informatsiooni seoses Töö tegemisega.
5.Lepingu p 1.4 kohaselt kohustus kostja tööd tegema (teenust vahendama) vähemalt 120 tundi kalendrikuus ja p 6.1 kohaselt vastutama tema tegevusetusest tuleneva varalise kahju eest. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel oli enne lepingu lõpetamist kokkulepitud töögraafik vähemalt 120 töötunni ulatuses, kuid kostja lepingu lõpetamisega omapoolset võetud kohustust ei täitnud on 2 (8)
2-25-128545 hagejal õigus nõuda varalise kahju (eelkõige saamatajäänud tulu) hüvitamist VÕS § 128 kohaselt. Käesoleval juhul on saamatajäänud tuluks klientidele osutamata jäänud teenus 120 tunni ulatuses, kuna töövõtja ütles lepingu üles etteteatamistähtaega järgimata ning ei osutanud Teenust. Et kostja kasutas hageja kliendibaasi oma huvides ning kustutas sealt andmeid (mis on tuvastatavad kliendibaasi varundatud logifailides ja töövõtja sellekohases sõnumis teisele salongi töötajale peale lepingu lõppemist, selgesõnalise palvega kustutada kliente, keda tema pidi oktoobris teenindama), siis on tegemist konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisega. Seega ei olnud võimalik neid kliente enam teenindada kuna nende broneeringud olid tühistatud. Selline tegevus viitab otsesele tahtlusele ja kahju tekitamisele kostja poolt.
6.Saamatajäänud tulu arvestamise aluseks on hageja võtnud aluseks kostja poolt tehtud töö ja selle eest tasumiseks esitatud arved eelneval perioodil. Augustikuu teenuse tasu (ilma toodete müügita) hagejale on 1280.59 ja septembris (ilma toodete müügita) on 995.74. Et lepingu kohaselt kuulub Töövõtjale 60% osutatud teenusest, siis oli hageja tulu augustis teenuselt 853.73 ja septembris 663.83, mis teeb keskmiselt 758.78 eurot. Kuid lisaks sellele saab hageja tulu ka teenustelt ehk 4 eurot teenuse kohta (ettevõtte lisatasu), mis augustis oli 87 teenust ehk 384 eurot ja septembris 64 teenust ehk 256 eurot kokku keskmiselt 320 eurot kuus. Kokku teeb see keskmiselt teenuse eest saamata jäänud tasu ja ettevõtte lisatasu osas kokku 1078.78 ühes kuus. Võttes arvesse tagasihoidlikumat näitajat ehk septembri tulu, mis oli 919.83 ja asjaolu, et hageja on jätnud saamatajäänud tulusse arvestamata tulu ka toodete ja värvi müügi eest, mis tõttu on tõendatud, et eeldatav saamatajäänud tulu oktoobri eest ei saa olla vähem kui 900.- eurot.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju saamata jäänud tulu osas, mis on 750 eurot.
KOSTJA VASTUS
8.Kostja 12.01.2026 vastuse kohaselt on hageja nõue arusaamatu, vastuoluline ja ei tulene seadusest. Ebaselgeks jääb, missugune võlaõiguslik leping poolte vahel sõlmitud oli. Kuigi lepingut on nimetatud töövõtulepinguks, ei vasta see VÕS sätestatud töövõtulepingu tunnustele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksab selle eest tasu. Töövõtuleping on tähtajaline leping, mis kehtib kuni kokkulepitud töö valmimiseni. Käesoleval juhul on aga lepingus fikseeritud, et töövõtja saab lepingu üles öelda teatades sellest tellijale vähemalt 30 päeva ette. Isegi kui lähtuda antud lepingust, siis kuigi kostja esitas tõesti 02.10.2025 teate, et soovib lepingu lõpetada tagantjärele 30.09.2025 (01. ja 02. oktoober olid kostjal vabad päevad), oli ta juhul, kui hageja sellega ei nõustu, valmis töötama veel 30 päeva. Hageja sellega ei nõustunud ning teatas, et „kriminaalsete tegudega inimesi ta oma salongi ei luba“. Seega olukorras, kus kostja ütles küll lepingu päevapealt üles, kuid oli valmis jätkama lepingut veel 30 päeva, kuid hageja konkreetselt keelas selle, on hageja nõue alusetu ja põhjendamatu.
9.Hageja väidab, et kostja rikkus talle töö tegemisega teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustust ning lisast 4 nähtuvalt on muutnud kliendi kohta käivat lisainfo välja, mis on oluline info teenuse kvaliteetseks osutamiseks ning milline tegevus kahjustab oluliselt salongi mainet. Hagist ei selgu, missugust saladust kostja rikkunud on ega nähtu ka, missugust kliendi kohta käivat infot kostja muutnud on ning kuidas on sellisel puhul tegemist ärisaladuse rikkumisega.
10.VÕS § 647 lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul 3 (8)
2-25-128545 pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Käesoleval juhul ei ole hageja viide VÕS nimetatud paragrahvile asjakohane. Hageja jätab ka tähelepanuta, et eelnimetatud paragrahvi alusel on tellijal õigus lepingust taganeda, kuid seda ta ei teinud. Kostja on seisukohal, et alusetu on teda süüdistada klientide broneeringute muutmises ja broneeringute endale suunamiseks. On igati normaalne, et kostja teavitas kliente, et lõpetab töö hageja salongis. Hageja ei saa nõuda, et klient oleks kinnistatud tema salongi juurde ning see on kliendi otsustada, missuguselt juuksurilt ta edaspidi teenust soovib.
11.Hageja leiab, et kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust töötada vähemalt 120 töötundi kalendrikuus ning nõuab selles ulatuses saamatajäänud tulu. Samas on hageja ise kinnitanud, et kostja oli valmis veel 30 päeva töötama, kuid hageja sellega ei nõustunud. Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda varalise kahju (eelkõige saamatajäänud tulu) hüvitamist VÕS § 128 kohaselt. Kostja sellega ei nõustu ning märgib, et VÕS kohaselt ei saa töövõtulepingust tulenevalt nõuda saamatajäänud tulu hüvitamist. Kuigi kostja märkis, et hagejal ei ole õigust nõuda saamata jäänud tulu, peab kostja siiski vajalikuks rõhutada, et hagis märgitud summa kujunemine on ebaselge ning arvestuskäik arusaamatu. Isegi kui hagejal oleks õigus nõuda saamata jäänud tulu, juhib kostja tähelepanu VÕS §-le 139 lg 1, mis sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Antud juhul keelas hageja ise kostjal töö jätkamise, seega ei saa ta nõuda, et kostja hüvitaks talle saamatajäänud tulu.
HAGEJA VASTUS
12.Hageja 27.01.2026 vastuse kohaselt on poolte vahel sõlmitud leping pealkirjastatud kui töövõtuleping kuid ilma ühegi viiteta kostja poolt märgitud võlaõigusseaduse paragrahvidele. Lepingu tõlgendamisel ei ole määrav selle pealkiri, vaid poolte tegelik tahe ja see kuidas see praktikas toimis. Seetõttu tuleb lepingu liiki hinnata sisuliselt, mitte formaalse nimetuse järgi. Oluline ei ole, kas dokumenti nimetati töövõtu-, käsundus- või koostöölepinguks – määrav on pooltevahelise suhte tegelik iseloom. Praktikas osutas kostja salon+ klientidele juuksuriteenust selliselt, et tema kasutuses oli kogu hageja inventar ja vahendid, st hageja ruumid koos kõigi kommunaalkuludega (sh vesi, küte koristus jms), töövahendid (juuksuritoolid, pesutoolid, föönid jms), kulumaterjalid (sh. pesuvahendid, värvid jms). Hageja poolt antud tööks vajalik broneerimisprogramm koos hageja kliendibaasiga. Lisaks korraldas ja tasus hageja ka tema täiendkoolitused, millest viimane oli 28.09.2025. Seega puudusid kostjal teenuse osutamiseks igasugused omapoolsed kulud. Pooltevaheline koostöö seisnes selles, et hageja poolt olid tagatud koht ja vahendid ning kostja osutas ainult teenust ja sai selle eest kokkulepitud protsendi teenuse hinnast (samuti protsendi salongis müüdud toodete hinnast). Oluline on märkida, et kostja ei vaidlustanud lepingu olemust selle kehtivuse ajal, vaid vastupidi ta ise soovis sõlmida leping oma ettevõtte Lavellhair OÜ ja Salonjoi OÜ vahel. Enne seda oli ettevõtte juhatuse hagejaga töölepingulises suhtes, mille lõpetas omal soovil 04.08.2025. Kostja asutas oma ettevõtte 05.08.2025 ja samal päeval sõlmiti ka nimetatud töövõtuleping. ee näitab selgelt, et poolte eesmärk oli jätkata koostööd mitte töölepingulises, vaid võlaõiguslikus suhtes, kus kostja tegutses iseseisva teenuseosutajana.
13.Lepingus oli poolte kokkuleppel sätestatud ülesütlemise tähtaeg 30 päeva. Selle eesmärk oli tagada hagejale mõistlik aeg uue teenusepakkuja leidmiseks ning võimaldada klientide suunamist uue juuksuri juurde. Juuksuriteenuse puhul ei ole võimalik vabaks jäänud töökohta täita koheselt, sest uue teenusepakkuja leidmine, kokkulepete sõlmimine ja klientide ümberkorraldamine nõuab aega. Seetõttu oli etteteatamistähtaeg poolte vahel selgelt kokku lepitud ja mõlema poole huvides. 4 (8)
2-25-128545 Kostja esitas ülesütlemisavalduse 02.10, kuid tegi seda tagasiulatuva mõjuga (lõpetada leping 30.09), märkides avalduses: „Palun pärast koostöö lõppu ei võetaks minuga ühendust“. Selline sõnastus näitab, et kostja soovis koostöö kohest lõpetamist, eirates lepingus kokkulepitud etteteatamistähtaega.
14.Kuigi hageja on loomulikult huvitatud, et teenuse osutamine jätkuks etteteatamistähtaja jooksul, ei olnud see kostja käitumise tõttu võimalik. Pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist sulges hageja kostjale juurdepääsu kliendiprogrammile ning alustas viivitamatult klientide teavitamist ja broneeringute ümberkorraldamist. Selle käigus ilmnes, et kostja oli kliendibaasis teinud omavolilisi muudatusi ja kustutanud klientide broneeringuid, mis takistas hagejal oma kohustusi klientide ees nõuetekohaselt täita. Kostja selline tegevus rikkus mitte ainult lepingus kokkulepitud etteteatamistähtaega, vaid kahjustas ka hageja õigustatud huve ning tekitas täiendavat kahju seoses broneeringute taastamise ja klientide ümberkorraldamisega.
15.Kostja ütlusest nähtub, et ta tunnistab ise, et võttis klientidega ühendust, et teavitada neid oma lahkumisest. Klientidega ühenduse võtmiseks on aga vajalik juurdepääs hageja kliendibaasile, sest just sealt on võimalik saada klientide kontaktandmeid. Seega kinnitab kostja oma väitega kaudselt, et ta kasutas kliendibaasi andmeid oma tarbeks ja/või oma äritegevuse edendamiseks.
KOHTUISTUNG
16.26. märtsil 2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatu juurde. Enamus klientidest on Salon+ kliendid. Nad on andnud oma andmed Salon+ salongiketile, mis tähendab, et tegu on isikuandmetega. Keelatud on võtta programmist inimeste andmeid ja neile oma mobiili pealt helistada. Kui klient salongi tuleb esimest korda, siis küsitakse temalt, kas ta on nõus jätma meile oma andmed ja andmed salvestatakse süsteemis (eesnimi, perekonnanimi), osad annavad meili aadressi, osad ei anna. Osad annavad ainult telefoninumbri. Igal kliendil on õigus valida juuksurit. Poolte vahel sõlmitud lepingu pealkiri ei ole hästi välja kukkunud aga oli enne seda ka tööleping. Kostja seaduslik esindaja alustas oma OÜ-ga ehk kuni 04. augustini töötas ta klassikalise töölepinguga, mille ta soovis ise lõpetada. Kahju arvestuse aluseks võttis hageja aluseks augustis ja septembris kostja esindaja poolt tehtud teenuste arvete alusel. Välja arvutatud 4 eurot, välja võetud tema 60%, mis kuuluks talle ja kahe kuu 40%, välja jäetud ka müügitooted ja värvi ja 40% summa vähendati veel, et oleks kohtukulu väiksem.
17.Kostja jäi oma vastuse juurde. See, et 30.09 midagi muudeti ja broneeringuid suunati, see on hageja väide, on paljasõnaline ja tõendamata. Seda ei ole kuskil kajastatud, et kostja oleks nad enda juurde suunanud. Väide, et juba enne kella 8 tühistas klient 03.oktoobriks broneeritud aja, jah, see vastab tõele aga see sai teoks, kuna tegemist on kostja isikliku tuttavaga, kes andis teada samal hommikul, et ta ei soovinud sel kuupäeval tulla ja sellepärast muutis kostja ka süsteemis selle ära. Lepingu lõpetamine oli tingitud arusaamatustest. Tööandja muutis broneeringuid, kustutas arveid, kuna kostja sai vähem palka. On olnud olukordi, kus ei ole kõikidele töötajatele, kes on ära läinud, rahasid kätte maksnud.
HAGEJA SELETUS
18.Hageja esitas 30.03.2026 kahju arvestuse. Lavell Hair OÜ juuksuriteenuste müük Salon+ Rakvere salongis oli 05.08-31.08 2 429.95 eurot ja 01.09-30.09 1 866.03 eurot. Kokku 4 295.98 eurot. Sellest 60% ehk 2 577.59 eurot on Lavellhair OÜ tasu ja 40% ehk 1 718.39 eurot Salonjoi OÜ tasu. 1 718.39 eurot jagame kahega et saada ühe kuu keskmine saamata jäänud tulu juuksuriteenustelt milleks tuleb 859.20 eurot. Müügitoodete kaasamüük (šampoonid, palsamid ja 5 (8)
2-25-128545 viimistlustooted kliendile) ja materjali (juuksevärv värviteenuse klientidele) müük Lavellhair poolt vahemikus 5.08-30.09 (2 kuud) on 761.23 eurot. Sellest 10% on Lavellhair müügipreemia milleks tuleb 76.12 eurot. Seega saame siit 761.23 – 76,12=685,11 eurot. Jagades 683.11 kahega saame et 1 kuu keskmine saamata jäänud tulu toodete ja materjali müügist on 342.55 eurot. Seega võttes kokku juuksuriteenuste, materjali ja müügitoodete saamata tulu 1201,75 eurot (859.2+342.55)..
KOSTJA VASTUS
19.Kostja 14.04.2026 vastuse kohaselt on ta jätkuvalt seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda kahjuhüvitisena saamatajäänud tulu. Samuti juhib kostja tähelepanu, et hageja poolt esialgu hagiavalduses esitatud arvutuskäik ja 30.03.2026 koostatud arvutuskäik on erinevad. Hageja on jätnud tähelepanuta lepingu punkti 5.1.2. ettevõtte poolt kliendiarvele üldkulude katteks lisatud teenustasudelt, näiteks ettevõtte lisatasu ja selle osadelt ei arvestata töötajale makstavat komisjonitasu. Lepingu sõlmimise hetkel on ettevõtte lisatasu suurus 4 eurot teenuse kohta brutosummana. See tähendab, et see summa kuulub Salonplus Baltic OÜ-le ja tuleb kogutulust enne 60/40 jaotamist eemaldada. Hageja esitas oma arvutused 2 kuu kohta, mis on äärmiselt lühike periood ega anna täpset ülevaadet kostja poolt teostatud tööde mahu osas. Eelkõige juhib aga kostja tähelepanu asjaolule, et lisaks kostja ettevõttele osutasid hageja salongis juuksuriteenuseid veel mitmed teised juuksurid, kelle töömaht selle võrra suurenes ning hagejal oli seeläbi võimalik kokkuvõttes saada sama suurt tulu nagu varem. Kuigi kostja oli nõus jätkama lepingu täitmist veel 30 päeva, hageja sellega ei nõustunud ning isegi kui tal kahju tekkis, oli tegemist hagejast endast tulenevatel asjaoludel tekkinud kahjuga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
21.Hagiavalduse kohaselt pooled on sõlminud töövõtulepingu. Hagiavalduse lisa 1 (05.08.20205 pealkirjaga Töövõtuleping) järgi äriühingud Salonjoi OÜ (lepingus „tellija“ ja salon+) (käesolevas menetluses hageja) ja Lavellhair OÜ (lepingus „töövõtja“) (käesolevas menetluses kostja) leppisid kokku selles, et töövõtja osutab juuksuriteenuseid salon+ salongiketi klientidele Rakvere salongis, mida nimetavad pooled „tööks“ ning lisaks annab töövõtja tööga seotud konsultatsiooni klientidele ja pakub klientidele salongis välja pandud juuksehooldustooteid. Vastavalt lepingu punktile 5.1.1. tellija kohustus tasuma töövõtjale tasu 60% osutatud töö käibemaksuta summalt ning 10% töö tegemise käigus klientidele müüdud toodete käibemaksuta summalt (dtl 30-34).
22.Kohtule esitatud leping on allkirjastamata. Samas pooltel ei ole vaidlust nende vahel eelmises punktis toodud lepingu sõlmimise ja lepingu alusel kostja poolt hagejale teenuste osutamise üle. 02.10.2025 esitas kostja hagejale avalduse koostöö lõpetamiseks alates 30.09.2025 isiklikel asjaoludel. Kostja kinnitas koostöö lõpetamise avalduses, et tema otsus ei ole seotud hageja isiku ega senise koostööga ja palus, et pärast koostöö lõppu ei võetaks kostjaga ühendust (dtl 36).
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) millise lepingu pooled tegelikult sõlmisid ja milline suhe nende vahel tegelikult tekkis; 2) kas kostja on lepingu korraliselt/ 6 (8)
2-25-128545 erakorralisel üles öelnud; 3) kas kostja poolt lepingu ülesütlemine tekitas hagejale kahju ja kas hagejal on tekkinud kahju hüvitamise nõudeõigus kostja vastu.
24.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võlasuhe võib tekkida lepingust.
25.Hageja tuginedes poolte vahel sõlmitud lepingule leiab, et nende vahel eksisteerib töövõtulepinguline suhe. Maakohus ei nõustu hageja sellise väitega. VÕS § 635 lg 1 tulenevalt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 esimese lause järgi, kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Poolte vahel sõlmitud leping ei vasta töövõtulepingu tunnustele põhjusel, et kostja ei ole hagejale teenuseid osutanud ega hagejaale tööd üle andnud. Pooled on lepingus kokku leppinud üksnes teenuste osutamises hageja salongis ja hageja salongi klientidele, seejuures osutas kostja teenuseid enda nimel ja tasu kostja poolt klientidele osutatud teenuste eest tasusid kliendid otse kostjale.
26.VÕS § 619 reguleerib käsunduslepingu mõistet, mille järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping vastab käsunduslepingu tunnustele, milles hageja oli käsundiandja ja kostja käsundisaaja, kellele hageja vastavalt lepingu punktile 5.1.1. kohustus tasuma (jätma) tasu 60% kostja osutatud juuksuriteenuse summast ning maksma tasu 10% kostja poolt klientidele müüdud materjali ja müügitoodete summast.
27.TsÜS § 69 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostja on esitanud hagejale tahteavalduse koostöö lõpetamiseks 02.10.2025. Vaidlust selle samal päeval hageja poolt kättesaamise üle ei ole. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja ütles käsunduslepingu üles alates 30.09.2025, kuna sellest kuupäevast ülesütlemise soovi kostja oma tahteavalduses hagejale avaldas.
28.Lepingu punktis 10.1. leppisid pooled kokku, et leping jõustub selle allakirjutamisel ja kehtib tähtaega määramata. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 10.2. leppisid pooled kokku, et töövõtja (võib – kohtu märge) lepingu üles öelda (põhjusest olenemata), teatades sellest Tellijale vähemalt 30 päeva ette. Kostja ei ole lepingu ülesütlemisel seda tähtaega järginud.
29.VÕS § 195 tulenevalt lepingupool lepingu korraliselt ütleb üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 630 lg 1 annab kummalegi lepingupoole õiguse tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Sama VÕS § § 630 lg 2 käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles 7 (8)
2-25-128545 seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. Kostja ei öelnud lepingut üles põhjusel, et hageja võib käsundi esemeks olevad juuksuriteenused, teenusega seotud konsultatsioonid ja juuksehooldustooteid klientidele osutada muul viisil. Kostja ütles lepingu üles 30.09.2025 isiklikel asjaoludel, mistõttu ei ole tähtsust kostja poolt menetluses esitatud lepingu lõpetamise väidetel. VÕS § 186 lg 1 p 6 tulenevalt võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. Seega poolte vahel sõlmitud lepin lõppes 30.09.2025. Lepingu ülesütlemise tõttu hagejal ei olnud enam kohustust lepingu väliselt või uue lepingu alusel kostjale veel 30 päeva jooksul teenuste osutamist lubada. Sellepärast kostjal on tekkinud kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju.
30.VÕS § 128 lg 1 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 4 järgi saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kostja, lepingu selle ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega järgimata ülesütlemisega, on loonud olukorra, kus hageja on jäänud ilma tulust, mille saamise õigus tal oli kui kostja vastavalt lepingule teenuste osutamist ühe kuu jooksul jätkaks. Hageja esitatud arvestuse (teenuste müük) kohaselt kostja osutas teenuseid 2025 augusti kuus summas 2 429.95 eurot (dtl 90) ja septembrikuus 1 866.03 eurot (dtl 91), kokku 4 295.98 eurot ehk keskmiselt 2 142 eurot kuus. Seega lepingu ülesütlemise tähtaja järgimisel oleks kostjal võimalik osutada teenuseid 2025 oktoobrikuus keskmiselt 2 142 eurot kuus, millest vastavalt lepingu punktile 5.1.1 oleks 60 % kostja tasu ja millest jääks hagejale 856.80 eurot (2 142 x 40%). Kostja on tekitanud hagejale kahju saamata jäänud tuluna osutamata teenuste arvelt 856.80 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt vaid 750 eurot väljamõistmist, siis ei pea maakohus vajalikus edasi analüüsida kostjast tingituna toodete ja materjali müügist saamata jäänud tulu (kahju) 342.55 eurot tekkimist. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi.
31.TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Selle sätte alusel rahuldab kohus hagi ilma hagi rahuldamist rohkem põhistamata. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
33.TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot.
34.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
8 (8)
2-25-128545 Ifret Mamedguseinov Kohtunik
9 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.