Osaühing Vent System Project hagi Osaühing Marystyle vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
24 947,52 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. novemberi 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vent System Project apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Vent System Project OÜ (registrikood 11720522), seaduslik esindaja Aleksei Patoka
esindajad
Vastustaja (kostja): OÜ Marystyle (registrikood 11688882), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 3. novembri 2025 otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.
2.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Vent System Project OÜ (hageja) esitas 16. veebruaril 2024 Viru Maakohtule hagi OÜ Marystyle (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 18 064,79 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 289,4 eurot ja viivise alates 17. veebruarist 2024 määras 0,1% päevas põhivõlgnevuselt 18 064,79 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. augustil 2023 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja paigaldama ja ühendama kostja kinnistul asukohaga Ahtme mnt 16, Kohtla-Järve tegutseva Ahtme Seenioride Keskuse ventilatsiooni seadme olemasoleva köögikubuga. Töö tähtpäev oli 10. november 2023. Tööde maksumuseks leppisid pooled kokku 32 647,20 eurot (koos käibemaksuga), millest 40% ehk 13 058,88 eurot on kostja ettemaksuna tasunud ning tasuda on veel 19 914,79 eurot ehk 60%. Hageja lõpetas lepingujärgse töö 29. detsembril 2023, saatis kostjale e-postiga tööde akti ja informeeris kostjat lõpetatud tööst. Kostja akti ei allkirjastanud, vaid vastas e-kirjaga, et töös esinevad puudused. Hageja leiab, et vastavalt lepingu p-le 3.5 loetakse töö kostja poolt 18. jaanuaril 2024 vastu võetuks ja hagejal on õigus esitada arve lepingu p 4.3.2 järgi. Hageja saatis 23. jaanuaril 2024 kostjale teate viivituse kohta töö vastuvõtmisel, teate töö vastuvõetuks lugemise kohta, tasaarvelduse ettepaneku ja arve nr AS24-9 summale 19 914,79 eurot koos käibemaksuga, märkides tasumise tähtpäevaks 31. jaanuar 2024. Kostja arvet ei tasunud. Tööde akti saamisel 29. detsembril 2023 ei toonud kostja välja töös olevaid puudusi ega määranud tähtaega töös ilmnevate puuduste kõrvaldamiseks, viidates oma vastuses üksnes asjaolule, et hageja on töö tegemise tähtaega ületanud. Seega ei teavitanud kostja lepingu punkti 3.3 kohaselt hagejat töös ilmnevatest puudustest. Hageja tegi 2. jaanuarist 2024 kuni 18. jaanuarini 2024 rida töid, mh. seadistas 12. jaanuaril 2024 täiendavalt automaatikat, millega kõrvaldas töös esinenud puudused. Kostja kinnitas, et seadmed töötavad, seega olid 18. jaanuaril 2024 kõik puudused kõrvaldatud. Kostja tasaarveldatud nõuded on alusetud. Kostja viitas 24. jaanuari 2024 vastuses, et kui puudused ei saa 7. veebruariks 2024 kõrvaldatud, ütleb kostja lepingu üles alates 8. veebruarist 2024, kuid kostja ei ole lepingut üles öelnud. Leping lõppes 18. jaanuaril 2024 lepinguliste kohustuste täieliku täitmisega hageja poolt. Kostja on põhjendamatult keeldunud teostatud töö vastuvõtuakti allkirjastamisest.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on korduvalt teavitanud hagejat paigaldatud seadme puudustest (seade ei ole uus, ei tööta kohaselt), kuid hoolimata sellest edastas hageja juba 29. detsembril 2023 kostjale akti, millist kostja ei olnudki kohustatud allkirjastama, kuna esinesid puudused töös. Hageja viide lepingu p-le 3.5. ei ole kohane, kuna üks selle eeldustest – tellija ei ole töövõtjat teavitanud töö puudustest – on täitmata. Kostja on hagejat puudustest töös teavitanud. Lepingu p. 3.3 viimase lause kohaselt koostatakse pärast puuduste kõrvaldamist puudusteta töö üleandmiseks 2
uus töö üleandmise-vastuvõtmise akt, kuid uut akti ei ole lepingu p. 3.3. kohaselt koostatud. Lepingu p. 4.1. sätestab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu maksmist alates töö vastuvõtmisest kostja poolt. Kostja ei ole tööd vastu võtnud ja tööd ei saa ka vastuvõetuks lugeda. Kostja on lepingu üles öelnud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 2) 8. veebruaril 2024, millest johtuvalt kuuluvad asjas kohaldamisele lepingust taganemise sätted (VÕS § 647 ja § 116 lg 2). Kuna kostja ei ole tööd vastu võtnud, lasub töö valmimise ja üleantu väärtuse tõendamiskoormis hagejal. Kostja teavitas 23. novembril 2023 hagejat, et nõuab hagejalt leppetrahvi tasumist alates 11. novembrist 2023 kuni lepingukohase töö üleandmiseni. Seisuga 8. veebruar 2024 on leppetrahv 2448,90 eurot (90 p x 27,21 eurot) ja kostja tasaarvestab VÕS § 197 kohaselt selle hageja nõudega. Seoses hagejapoolse lepingurikkumisega (nõuetekohase töö tegemata jätmine) on kostja kandnud täiendavaid kulutusi elektrienergiale (täiendav elektrienergia kulu ca 7000 kW eest (2 nädalat, päevas 500 kW ülekulu) 1197 eurot. Kostja on kandnud kohtueelses menetluses hagejapoolsest lepingurikkumisest tulenevalt kulu 433,33 eurot. Seega on kostjal hageja vastu nõuded 8.veebruari 2024 seisuga 4079, 23 eurot, mis kostja tasaarvestab hageja nõudega. Käibemaksumäära muutusest tulenevalt peaks kostja lepingu kohase täitmise korral tasuma mitte 19 914,79 eurot, vaid 19 588,32 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis hagi 3. novembri 2025. a otsusega rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku 1742 eurot, samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus nõustus pooltega, et pooltevaheline õigussuhe tuleb kvalifitseerida töövõtuna VÕS §-i 635 tähenduses. Maakohtu hinnangul ei oma asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust kostjapoolne väidetav lepingu ülesütlemine, kuna lepingust taganemise tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagasitäitmise võlasuhteks ja vabastab lepingupooled VÕS § 188 lg 2 esimese lause järgi nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (RKTKo 2-15-6034 p 32). Maakohus märkis lepingust taganemise materiaalsete eelduste kohta, et töö lepingutingimustele mittevastavuse korral saaks VÕS § 116 lg 2 p 1 olla kohaldatav lepingust taganemise alusena juhul, kui lepingu eesmärgi saavutamine on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, st selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav ja selle tagajärjel teise poole huvi kaotus lepingu vastu pidi olema lepingut rikkunud poolele objektiivselt ettenähtav. Isegi kui tööl esinevad olulised puudused, mis takistavad töö eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi töö lepingutingimustele mittevastavus üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik parandamise või uue töö tegemisega kõrvaldada ning töövõtja on valmis seda tegema (RKTKo 2-18-13432 p-d 18.2, 18.3). Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, kuna puudused on võimalik parandamise või uue töö tegemisega kõrvaldada. Maakohus märkis, et töövõtulepingu puhul ei teki arve esitamisest tellijale kohustust arve tasuda. Töövõtjal tekib õigus nõuda tasu, kui tasunõue muutub sissenõutavaks (VÕS § 82 lg-d 3 ja 7). Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad töövõtulepingu puhul olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lgd 3 ja 5) või töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Kui on
3
kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (RKTKo 2-16-5851 p 16). Asjaolu, kas kostja võttis töö vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult, peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja (RKTKo 3-2-1-93-15 p 11). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (RKTKo 2-19-18463 p 12). Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et töö saab lugeda vastu võetuks lepingu p 3.5. järgi. Kostja on õigesti märkinud, et lepingu p 3.5. kohaldamiseks peab üheaegselt olema täidetud kolm tingimust (valminud ese on tellijale üle antud, tellija kasutab seda ja tellija ei ole teavitanud puudustest), mille alusel loetakse töö vastuvõetuks olenemata üleandmisevastuvõtmise aktist. Väär on hageja väide, et kostja ei ole puudustest töös teavitanud. Poolte kirjavahetusest (hagi lisa 4) nähtub selgelt, et hagejat on puudustest töös teavitatud. Hageja on ise väitnud, et kostja akti ei allkirjastanud, vaid vastas e-kirjaga, et töös esinevad puudused ning hageja kõrvaldas puudused. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et kostja teavitas hagejat puudustest töös. Maakohus nõustus kostjaga, et lepingu p. 3.3. viimase lause kohaselt koostatakse pärast puuduste kõrvaldamist puudusteta töö üleandmiseks uus töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Lepingu p 3.4 järgi loetakse töö vastu võetuks töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega. Hageja ei ole väitnud, et peale puuduste kõrvaldamist koostas ta uue akti ja edastas selle kostjale, ning sellist poolte allkirjastatud akti kohtule esitatud ei ole. Hageja teade kostjale, et ta loeb töö vastuvõetuks, ei muuda töövõtutasu sissenõutavaks. Seaduses ega pooltevahelises lepingus sellist võimalust ette nähtud ei ole. Hageja väite osas, et kostja keeldus põhjendamatult tööde vastuvõtuvõtmisest, märkis maakohus, et seda, kas tellijal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Antud asjas maakohus seda tuvastanud ei ole. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et tehtud töö kasutamine tõendab töö vastavust lepingutingimustele. Kasutada on võimalik ka puudustega tööd. Kuna hagi jäi rahuldamata, siis ei tõusetunud kostja tasaarvelduse küsimust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Hageja palub teha uus otsus, millega rahuldada hagi tervikuna ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada, saata asi uueks läbivaatamiseks ja jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud antud asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses selgitamiskohustust, jätnud asjas olulised asjaolud välja selgitamata, mis tõi kaasa ka otsuse põhjendamiskohustuse rikkumise maakohtu poolt. Maakohus teatas 20. oktoobril 2025 pooltele, et asi tuleb läbivaatamisele kirjalikus menetluses, määras tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid ei andnud pooltele võimalust esitada täiendavaid argumente ja taotlusi. Hageja teatas 4. oktoobri 2024 menetlusdokumendis soovist taotleda ekspertiisi korraldamist, millise taotluse jättis maakohus tähelepanuta. Pooled ei taotlenud asja lahendamist kohtuistungil, kuid lähtudes asja maksumusest ja keerukusest ning ekspertiisi korraldamise vajadusest olid olemas kõik eeldused antud asja läbivaatamiseks kohtuistungil. Hageja leiab, et maakohus hindas valesti tõendeid. Maakohus jättis tähelepanuta lepingu punkti 3.3 osas, mis puudutab teostatud tööde aktis puuduste nimekirja esitamist ja tähtaja 4
määramist puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei allkirjastanud akti, kuid samuti ei esitanud aktis puuduste nimekirja ja ei määranud tähtaega nende kõrvaldamiseks. Teostatud tööde aktis ei olnud kajastatud puuduseid ja tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, järelikult järgides kohtu loogikat, ei oleks kohus pidanud lugema tõendatuks fakti, et kostja hagejat puudustest informeeris. Maakohus jättis tähelepanuta automaatika seadistamise teostanud firma vastuse, mille järgi kostjal ei olnud 12. jaanuaril 2024 pretensioone automaatika töö kohta, mis tõendab, et juba siis töötas automaatika korrektselt. Siiski kostja ei allkirjastanud hea usu põhimõtet rikkudes teostatud tööde akti ja jätkas viitamist mittetöötavale automaatikale. Maakohus jättis tähelepanuta ka kostja 18. jaanuari 2024 vastuse, kus kostja viitab, et tal on vaja kaks nädalat automaatika töö kontrollimiseks, peale seda ta allkirjastab teostatud tööde akti ja maksab tasu. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et peale 18. jaanuarit 2024 ei olnud kostja poolt rohkem pretensioone teostatud tööde kohta, kostja viitas lihtsalt uuesti asjaolule, et automaatika ei tööta vaatamata teatele firmalt, kes tegi uuesti automaatika käitamise ja sai kostjalt vastuse, et kõik on korras. Sellisel juhul on täidetud kõik lepingu punkti 3.5 tingimused ja töö loetakse vastustaja poolt vastu võetuks. Maakohtu seisukoht, et hageja on tunnistanud, et töö on tehtud puudustega, on ekslik. Maakohus pole täitnud oma kohustust teatada menetlusosalistele, missugused esitatud tõenditest on vastu võetud ning missuguste tõendite vastuvõtmisest on kohus keeldunud ega teinud pooltele vajadusel ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid. Hagejale jääb arusaamatuks vaidlustatava otsuse p 9, sest see ei vasta hageja esitatud väidetele. Samuti jäi hagejale arusaamatuks, miks maakohus seostas kostja põhjendamatut keeldumist akt allkirjastada kostja õigusega keelduda töö eest tasumisest. Maakohus ei hinnanud hageja argumente, et töö tuleb lugeda vastu võetuks VÕS § 638 alusel. Lisaks ei saa hageja aru, mille põhjal jõudis maakohus järeldusele, et ainus hageja argument selles osas, et töö loetakse vastu võetuks VÕS § 638 alusel, on fakt, et kostja kasutab tehtud töö tulemust.
5.Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus edastas 20. oktoobril 2025 pooltele teate asja lahendamise kohta kirjalikus menetluses, määrates ühtlasi tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kuna hageja ei ole maakohtule vastuväidet TsMS § 333 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras kohtu tegevusele esitanud, siis ei saa hageja TsMS § 333 lg 3 kohaselt tugineda veale kohtu tegevuses apellatsioonkaebuses. Samuti oli hagejal võimalus esitada menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks ka täiendavaid argumente ja taotlusi. Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega tõendite hindamise osas ja leiab, et maakohus on menetluses hinnanud kõiki asjakohaseid tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kostja jääb automaatika toimimise osas oma varasemate seisukohtade juurde. Puudused automaatika töökindluses ei olnud ainukesed puudused. Kostja ei ole 12. jaanuari 2024 ekirjas kinnitanud automaatika toimimist, sest tegemist on kolmanda isiku e-kirjaga hagejale. Hagi lisades olevast e-kirjavahetusest nähtub, et pooled suhtlesid ajavahemikul 11.–18. jaanuar 2024 töös esinevate puuduste ja nende kõrvaldamise teemal ning kostja tegi hagejale ettepaneku töö nõuetekohasuse kindlakstegemiseks, et kontrollida töö koosseisus oleva seadme tööd kahenädalase perioodi jooksul ja kui probleeme ei ole, siis kostja võtab töö vastu. Hageja nimetatud ettepanekut sisuliselt ei aktsepteerinud, edastades 23. jaanuaril 2024 kostjale teate ja tasaarvestuse ettepaneku, millise kohaselt hageja loeb töö vastuvõetuks 18. jaanuaril 2024. Teatele oli lisatud ka arve. 24. jaanuaril 2024 edastas kostja hagejale vastuse
5
hageja 23. jaanuari 2024 teatele, märkides, et töös esineb puudus – ventilatsiooni automaatika on reguleerimata, kuigi töövõtja on korduvalt lubanud puuduse kõrvaldada. Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et vastustaja on hagejat teavitanud puudustest töös, töö ei vasta lepingule ja ei ole ka lepingu p. 3.5 kohaselt üle antud. Kostjal ei olnud kohustust vastu võtta puudustega tööd (lepingu p. 3.2). Puuduste esinemist ja nende esinemisega nõustumist tõendab nt ka hageja 23. jaanuari 2024 teade. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja selles osas jääb kostja oma varasemate seisukohtade juurde. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Töö vastuvõtmise regulatsiooni sätestab lepingu p. 3.5, mida kohus on õigesti kohaldanud ning tööd ei saa vastuvõetuks lugeda VÕS § 638 alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse olulise rikkumise, sh tõendite ebaõige hindamise tõttu, tühistada. Asi tuleb saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tagasi maakohtule uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
7.Ringkonnakohus märgib, et asjas oluliste asjaolude ja õigussuhete täielik väljaselgitamine on vältimatu eeldus asja efektiivsele menetlemisele ja õige lahendi tegemisele. Selgitamiskohustus on kohtu kohustus (TsMS § 351 lg 1). Selgitamiskohustust täitmata ei ole võimalik hageja nõuet kvalifitseerida ega korrektselt lahendada. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt tuleb poolte fakti- ja õigusväited ning esitatavad tõendid välja selgitada eelmenetluse jooksul. Need kohustused on kohtul sõltumata sellest, kas asja menetletakse kirjalikus või suulises menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja menetledes jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, samuti selgitamiskohustuse, mistõttu on asja lahendamiseks olulised asjaolud jäänud käesoleval juhul välja selgitamata, millega maakohus on rikkunud TsMS §-des 329 lg 1 p-des 3 ja 4, § 351 lg-s 1 sätestatut. Maakohus on rikkunud ka kohtuotsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Käesoleva asja menetlust maakohtus mõjutas ilmselt asjaolu, et asja menetlenud kohtunik vahetus. Alates 19. septembrist 2024 menetles asja kohtunik T. Tina, kes küll selgitas kirjaga hageja tõendamiskoormist lepingu täitmiseks tasu nõudmisel, samas on see jäänud kohtuniku ainsaks menetlustoiminguks enne kohtuotsuse tegemist. Vahepealsel perioodil täitis kohtu selgituskohustust, suunas pooli kompromissile (27. novembri 2024 e-kiri, dtl 145) ja lahendas poolte taotlusi tõendite esitamiseks ja kogumiseks (20. märtsi 2025 e-kiri, dtl 147) kohtuistungi sekretär. Kohus lõpetas 20. oktoobri 2025 kohtujuristi kirjaga eelmenetluse, määras asja poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse, samas kirjas määras kohus ka kohtuotsuse avalikustamise aja (dtl 156). Seejuures jäi maakohtul tähelepanuta ja lahendamata nii kostja vastuväide kohtu tegevusele tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamisel (dtl 149) kui ka hageja ekspertiisitaotlus. Vaieldavaid asjaolusid (sh kostja väiteid selle kohta, et hageja tarnitud seadmed ei olnud uued ning kostja lepingu ülesütlemise avaldusega seonduvat) kohus pooltega eelmenetluses ega ka asja sisulise arutamise käigus ei arutanud. Kohus kui institutsioon tegutseb tema ülesannete täitjate, eelkõige kohtunike ja kohtuteenistujate kaudu (kohtute seaduse § 8 lg 1). Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt (TsMS § 16 lg 1). Kohtuametnikud saavad tsiviilkohtumenetluses kooskõlas TsMS §-ga 22 1 lg-ga 3 teha asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa edasi kaevata. Vastavad kohtuametniku õigused (välja arvatud kohtujurist) tuleb sätestada kohtu kodukorras. Viru Maakohtu
6
esimehe 1. mai 2023 käskkirjaga nr 11-1/7 kui ka 28. oktoobri 2025 käskkirjaga nr 7-1/25-83 kinnitatud kodukorra järgi puudub kohtuistungisekretäril asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse tegemise õigus, mistõttu puudus kohtuistungisekretäril käesolevas tsiviilasjas asja lahendamist ettevalmistavate otsustuste tegemiseks vajalik pädevus. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 221 lg 3 mõttega ei ole ka kooskõlas olukord, kui kohtunik annab hagimenetluses kogu eelmenetluse läbiviimise, sh kohtu ülesanded tõendite kogumisel ja vastuvõtmisel (vt TsMS § 236–239) TsMS § 221 lg 3 alusel täies mahus kohtujuristile või muule kohtu kodukorra järgi pädevale kohtuametnikule üle. Sellise olukorra tekkimisel võib ohtu sattuda eelmenetluse ülesannete täitmine, sh kohtu selgitamiskohustuse täitmine, nagu käesolevas asjas juhtuski. Üldreeglina ei peaks kohtuametnik iseseisvalt otsustama tõendi vastuvõtmisest või tõendi kogumisest keeldumise üle, mille kohus peab otsustama põhjendatud määrusega (TsMS § 238 lg 4), kuigi selline määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras. Tõendi vastuvõtmisest või kogumisest keeldumise üle otsustamine eeldab tõendi asjakohasuse ning lubatavuse hindamist, mille eelduseks omakorda on õigussuhte kvalifitseerimine, mis on kohtuniku ülesanne. Viidatud otsustuse kaalukust iseloomustab mh ka see, et ringkonnakohtus peab tõendi vastuvõtmisest keeldumise otsustama kohtukoosseis tervikuna (TsMS § 640 lg 3). Nimetatud menetlusnormi rikkumised asja menetlemisel maakohtus on kogumis niivõrd olulised, et annavad ringkonnakohtule aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja tagastamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Vajalik on uue eelmenetluse läbiviimine maakohtus, samuti tuleb kohtuotsuse tegemiseks uuesti hinnata tõendeid, mistõttu ei saa ringkonnakohus ise asja lahendada.
8.Asja materjalidest ja poolte väidetest nähtub, et kostja tellis hagejalt ventilatsiooniseadme koos paigalduse ja köögikubuga ühendamisega. Maakohus on asjas õigesti tuvastanud, et pooltevahelist õigussuhet tuleb kvalifitseerida töövõtuna. Maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei tõendanud oma täitmisnõude sissenõutavust ega lepingu p.3.5 kohaldamiseks kõiki vajalikke eeldusi, mistõttu ei lugenud maakohus tööd tellija poolt vastuvõetuks.
9.Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebuse väidetega (kaebuse punkt 2 ja selle alapunktid), et maakohus eksis asjas oluliste asjaolude väljaselgitamisel, sh hindas ebaõigesti tõendeid. Pooled on kooskõlas VÕS § 637 lg-ga 4 lepingu punktis 4.1 kokku leppinud, et hageja tasunõue muutub sissenõutavaks töö vastuvõtmisest tellija (kostja) poolt. Maakohus tuvastas õigesti ja asjas puudub vaidlus, et kostja ei ole tööd kooskõlas lepingu p-ga 3.3 üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võtnud. Samas loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause). Lepingu 3.5 järgi loetakse töö olenemata töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest tellijale üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks ka juhul, kui töö tulemusena valminud ese on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama ja tellija ei ole töövõtjat teavitanud puudustest töös. Asudes seisukohale, et tööd ei saa lugeda vastuvõetuks lepingu p 3.5 alusel seetõttu, et täidetud ei ole kõik kolm eeldust ning tellija on töövõtjale puudustest töös teatanud, tugines maakohus hagi lisale nr 4, mis sisaldab poolte kirjavahetust 18. jaanuarile 2024 eelneva perioodi kohta, jättes märkimata, millised puudused töös takistavad töö vastuvõetuks lugemist lepingu p 3.5 alusel. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja palus 23. jaanuari 2024 kirjas kostjal tööd vastu võtta pärast seda, kui ta oli kostja poolt 2. jaanuaril 2024 esile toodud puudused töös 18. jaanuariks 2024 kõrvaldanud. Samas jättis maakohus hindamata hageja asjakohased tõendid, sh TarkVent OÜ
7
tegevjuhi Joosep Henrik Silla 12. jaanuari 2024 e-kirja (dtl 41) ja kostja 24. jaanuari 2024 kirja hagejale, milles kostja andis hagejale tähtaja 8. veebruarini 2024, mille jooksul ta soovib jälgida automaatika toimimist. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel uuesti hindama kõiki poolte väiteid ja tõendeid selles, kas hageja tehtud töö saab kooskõlas lepingu p-dega 3.5 ja 3.6 lugeda vastuvõetuks ning kas hageja täitmisnõue kuulub rahuldamisele. Selleks peab hageja tõendama, et töö on valminud, st et töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk on saavutatud ning kostja tellijana on töö vastuvõtmisest mõistliku aja jooksul keeldunud. Nimetatud eelduste tõendatuse korral tuleb töö lugeda vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemisel on samad õiguslikud tagajärjed mis töö tegelikul vastuvõtmisel tellija poolt. Mõistliku tähtaja pikkuse määramisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid ja tellija võimalusi töö üle vaadata ja selle vastuvõtmisele hinnang anda. Maakohus saab asja uuel arutamisel hinnata, kas kostja 24. jaanuari 2024 kirjas avaldatud soovi kontrollida enne töö vastuvõtmist automaatika tööd kahe nädala jooksul saab lugeda mõistlikuks tähtajaks VÕS § 638 teise lause tähenduses. Kui töö mittevastavus lepingutingimustele leiab kinnitust, võib töövõtja tõendada, et töö vastuvõtmisest keeldumine ei olnud hea usu põhimõtte kohaselt lubatav (TsÜS § 138), sest puudused olid ebaolulised ning ei välistanud ega piiranud töö eesmärgipärase kasutamise alustamist (RKTKo nr 3-2-1-80-08 p 22).
10.Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebuse etteheitega maakohtule selles, et maakohus jättis otsuse tegemisel tähelepanuta, et kostja ei ole lepingu punktis 3.3 kokkulepitut rikkudes tuvastatud puudusi üleandmise-vastuvõtmise akti märkinud, vaid on teatanud puudustest 2. jaanuari 2024 e-kirjas. Kuivõrd kostja nii toimis, siis ei ole asjakohased ka maakohtu etteheited hagejale, et hageja pidi koostama pärast puuduste kõrvaldamist töös uue üleandmise-vastuvõtmise akti ja selle kostjale edastama. Asjas ei ole vaidlust, et hageja on kooskõlas lepingu punktiga 3.3 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kostjale üks kord edastanud ja kuivõrd kostja ei ole puudusi töös akti märkinud, saab praegusel juhul kostja tööde vastuvõtmiseks allkirjastada sama akti ka siis, kui puudused töös kõrvaldati pärast akti kostjale edastamist.
11.Kostja poolt hagejale etteheidetavate puuduste sisu osas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et hageja on asunud menetluse käigus väitma, et hageja on tarninud talle seadmed, mis ei ole uued. Sellist väidet ei ole kostja kohtueelselt ega ka vastuses hagile esitanud. Oma väidet soovib kostja tõendada fotodega, samuti soovis kostja seda asjaolu tõendada tunnistajate ütlustega, millise taotluse jättis maakohus rahuldamata. Ka hageja ekspertiisitaotlus maakohtule oli esitatud selle kostja uue väite ümberlükkamise eesmärgil. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või teada saama pidi. Sama paragrahvi lõige 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel võtma seisukoha ka selles, kas kostja teatas väidetud puudusest töös (tarnitud asi ei olnud uus ja oli kahjustatud) hagejale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või teada saama pidi. Kui maakohus leiab, et kostja teatas võimalikust puudusest mõistliku aja jooksul, tuleb maakohtul uuesti hinnata selles osas poolte taotlusi tõendite kogumiseks.
12.Kui maakohus leiab, et leping ei lõppenud hagejapoolse täitmisega, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata ka kostja väiteid selles, et kostja ütles 8. veebruaril 2024 lepingu üles seoses hagejapoolse lepingurikkumisega. Maakohus ei ole pooltega seda kostja väidet arutanud ja on jätnud selles osas ka otsuses seisukoha võtmata, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8.
8
Maakohtul tuleb hinnata, kas kostja 24. jaanuari 2024 avaldust saab käsitleda lepingu ülesütlemise või lepingust taganemise avaldusena. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et 24. jaanuari 2024 kirjas andis kostja hagejale tähtaja kuni 7. veebruarini 2024 mitte puuduse kõrvaldamiseks, vaid automaatika töökindluse vaatlemiseks ja selles veendumiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas kostjal oli õigus 8. veebruarist 2024 lepingust taganeda lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu hageja poolt.
13.Maakohtu seisukoht, et lepingust kehtivalt taganemine poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei ole õige. VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. See säte võimaldab tellijal töövõtulepingu seega igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. VÕS § 655 lg 2 kohaselt ei kohaldata aga selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Samas VÕS § 655 lg 2 ei välista ka lepingu rikkumise korral töövõtja tasunõuet juba tehtud töö eest. Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul kohalduvad asjas lepingust taganemise sätted. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi). Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel välja selgitada, kas hageja soovib juhul, kui maakohus tuvastab kostja poolse lepingust taganemise, et tema nõuet käsitletaks üleantu väärtuse hüvitamise nõudena VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada selle lepingule mittevastavusega (RkTKo 21.09.2021, nr 3-2-1-64-11, p 13). Kuna kostja ei ole tööd vastu võtnud, lasub töö valmimise ja üleantu väärtuse tõendamiskoormis hagejal (RKTKo 18.04.2018, nr 2-1461484, p 18).
14.Kui maakohus jõuab asja uuel läbivaatamisel järeldusele, et hageja nõue on osaliselt või täielikult põhjendatud, siis tuleb maakohtul võtta seisukoht ka kostja tasaarvestuse avalduse ja selles esitatud nõuete osas. Tulenevalt vaidlusaluste asjaolude paljususest tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kaaluda asjas kohtuistungi määramist (TsMS § 397). Kohtuistungil saab kohus täita paremini ka oma selgitamiskohustust, samuti suunata pooli kompromissile (TsMS § 4 lg 4).
15.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.