AS-i ÜHISTEENUSED hagi Y.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
124,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
AS
ÜHISTEENUSED
(registrikood lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
11052490),
Kostja Y.Y (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagi Y.Y (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista Y.Y-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 78,65 eurot, sealhulgas põhinõue 60 eurot ja viivis 18,65 eurot.
3.Välja mõista Y.Y-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõude (60 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates
30.aprillist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED hagi Y.Y vastu järgmise nõude osas: sissenõudmiskulud 40 eurot.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud 68% ulatuses Y.Y kanda ja 32% ulatuses AS-i ÜHISTEENUSED kanda.
6.Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista Y.Y-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud 265,20 eurot, sealhulgas riigilõiv 68 eurot ja lepingulise esindaja kulu 197,20 eurot.
1 (9)
8.Välja mõista Y.Y-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis menetluskulude 265,20 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 530,80 euro väljamõistmiseks Y.Y-lt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 06.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y.Y (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 29.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, mida täpsustas 29.05.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 118,65 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvi võlgnevus, 40 eurot on sissenõudekulud ja 18,65 eurot on viivised. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõlalt (60 eurot) alates 30.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga 050BTG
15.juunil 2022 hageja poolt parkimist opereeritavas parklas, mis asub Tartus L. Puusepa 1a, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist. Kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga 050BTG 5. juulil 2022 hageja poolt parkimist opereeritavas parklas, mis asub Tartus L. Puusepa 8, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist. Hageja opereeritavas parklas oli nähtav infotahvel parkimistingimustega, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse, st poolte vahel on kehtiv parkimisleping. Parkimistingimuste järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi.
2 (9)
Transpordiameti andmetel oli kostja sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks parkimistrahvide koostamise ajal. Sõiduk oli mõlemal juhul pargitud parkimiskohale, mis on tähistatud puudega isikule mõeldud parkimiskohana. Parkimiskoht on märgistatud vastava liiklusmärgiga, mis viitab, et sellel kohal tohib parkida üksnes kehtiva invaliidi parkimiskaardi olemasolul. Kostjal ei olnud parkimise ajal kehtivat invaliidi parkimiskaarti ega muud dokumenti, mis võimaldaks antud parkimiskohal parkimist, mistõttu parkis kostja parkimistingimusi rikkudes. Esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 18,65 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale (14 päeva) järgnevast päevast. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise leppetrahvi nr 1031000846 osas perioodi 01.07.2022 – 29.04.2025 eest summas 9,39 eurot; leppetrahvi nr 1031001176 osas perioodi 21.07.2022– 29.04.2025 eest summas 9,26 eurot. Kokku 18,65 eurot. Viivis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel. Leppetrahvi nr 1031000846 osas palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 20 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 24.11.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 18.01.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot. Leppetrahvi nr 1031001176 osas palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 20 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 24.11.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 18.01.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja teatas kohtule, et ta on nõus tasuma trahvinõuded 60 eurot. Leppetrahvid on jäänud tasumata seetõttu, et kostja ei ole saanud ühtegi teadet parkimistingimuste rikkumise kohta paberkandjal ega ka elektrooniliselt. Kostja ei ole nõus tasuma kõrvalkulusid, kuna ta sai leppetrahvinõuetest teada alles maksekäsu kiirmenetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist 3 (9)
vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 25.01.2017,p 29; RKTKo 26.01.2017, p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.1.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - sõiduk registreerimismärgiga 050BTG oli pargitud 15.06.2022 Tartus L. Puusepa 1a ja 05.07.2022 Tartus L. Puusepa 8. Tegemist on hageja hallatavate parkimisaladega; - sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes; - sõiduki parkis kostja; - kostja ei ole hagejale leppetrahvi tasunud. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja eeltoodud asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
5.2.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid parkimislepingu hageja toodud parkimistingimustel, mis muu hulgas sisaldas leppetrahvikokkulepet. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja parkis sõiduki parkimistingimusi rikkudes. Hageja on kostjale koostanud kaks leppetrahvi nõuet: 15.06.2022 leppetrahv nr 1031000846 summas 30 eurot (dtl 35) ja 05.07.2022 leppetrahv nr 1031001176 summas 30 eurot (dtl 31). Kostja on nõus tasuma hagejale leppetrahvinõuded 60 eurot (dtl 76).
5.3.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul. Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hagejal koormis tõendada leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja teate kui tahteavalduse kättesaamine kostja poolt) (TsMS § 230 lg 1). Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojamehe vahele. Hageja on esitanud eeltoodu tõendamiseks kohtule pildid (dtl 34, 38). Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on mõistlik viis leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo 05.06.2019, p 12). Teate hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool. Kostja ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid (nt torm, muu loodusõnnetus vms), mille puhul võiks asuda seisukohale, et teate paigaldamine sõiduki kojamehe vahele ei olnud mõistlik viis teate edastamiseks. Ka sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu erandlikke ilmastikuolusid. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hageja on leppetrahviteate kostjale mõistlikul viisil edastanud ning teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist, s.o vastavalt 15.06.2022 ja 05.07.2022.
4 (9)
Kohus selgitab täiendavalt, et hagejal ei ole seadusest tulenevalt kohustust saata täiendavaid meeldetuletusi tasumata jäänud leppetrahvi kohta ning leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine.
5.4.VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Leppetrahvi nõudest nr 1031000846 nähtub, et kostjale on antud leppetrahvi tasumise tähtajaks 14 päeva, s.o 29.06.2022 (dtl 35). Leppetrahvi nõudest nr 1031001176 nähtub, et kostjale on antud leppetrahvi tasumise tähtajaks 14 päeva, s.o 19.07.2022 (dtl 31). Leppetrahvi summa ei ole sedavõrd suur, et selle tasumiseks oleks vajalik pikem tähtaeg. Kohus leiab, et 14 päeva leppetrahvist teadasaamisest on mõistlikult vajalik aeg, et tasuda leppetrahv suurusega 30 eurot. Kohus tuvastab, et leppetrahvi nr 1031000846 tasumise tähtpäev oli 29.06.2022 ning nõue muutus sissenõutavaks alates 30.06.2022. Kohus tuvastab, et leppetrahvi nr 1031001176 tasumise tähtpäev oli 19.07.2022 ning nõue muutus sissenõutavaks alates 20.07.2022. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja leppetrahvi nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid 60 eurot.
6.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 18,65 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et leppetrahv nr 1031000846 muutus sissenõutavaks 30.06.2022 ja leppetrahv nr 1031001176 muutus sissenõutavaks 20.07.2022. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise leppetrahvi nr 1031000846 osas perioodi 01.07.2022 – 29.04.2025 eest summas 9,39 eurot ja leppetrahvi nr 1031001176 osas perioodi 21.07.2022– 29.04.2025 eest summas 9,26 eurot. Viivis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude 18,65 euro ulatuses. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (60 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 30.04.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
5 (9)
Leppetrahvi nr 1031001176 osas palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 20 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 24.11.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 18.01.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot. Leppetrahvi nr 1031000846 osas palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 20 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 24.11.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 18.01.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta saanud meeldetuletuskirju leppetrahvinõude tasumiseks. Kohus määras hagejale 07.04.2026 kohtumääruses tähtaja tõendamaks, et kostjale on saadetud 24.11.2022 ja 18.01.2023 meeldetuletuskirjad, kokku 4 meeldetuletuskirja. Hageja esitas kohtule 16.04.2026 seisukoha, kus tõi välja süsteemi väljavõtted. Kohus leiab, et hageja seisukohas esitatud viiteid tema infosüsteemi väljavõtetele ei saa käsitada lubatavate ja piisavate tõenditena TsMS mõttes. Nimetatud andmed on esitatud üksnes menetlusdokumendi teksti osana ning ei ole eraldi, selgelt piiritletud ega vahetult kontrollitavad tõendid, vaid kujutavad endast hageja väiteid. Lisaks pärinevad väljavõtted hageja enda infosüsteemist ning nende usaldusväärsus ei ole objektiivselt kontrollitav, kuna puudub sõltumatu kinnitus nende õigsuse kohta. Samuti ei nähtu esitatud andmetest, kellele konkreetsed meeldetuletuskirjad saadeti ja milline oli nende sisu, mistõttu ei ole võimalik tuvastada kirjade adressaati ega nende vastavust väidetud meeldetuletustele. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudekulude nõude 40 eurot.
8.Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõuded aegunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Leppetrahvinõude nr 1031001176 tasumise tähtpäev oli 19.07.2022 ja leppetrahvinõude nr 1031000846 tasumise tähtpäev oli 29.06.2022. Seega hakkasid aegumistähtajad kulgema vastavalt 20.07.2022 ja 30.06.2022 ja aegunuks seega eeltoodud sätete järgi vastavalt 20.07.2025 ja 30.06.2025. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 06.03.2025 (dtl 1). Seega esitas hageja hagiga võrdsustatud avalduse enne nõude aegumist ning avalduse esitamine peatas nõude aegumise. Seetõttu ei ole hageja leppetrahvinõuded kostja vastu aegunud. Kostjal ei ole õigust keelduda leppetrahvi tasumisest TsÜS § 142 lg 1 alusel.
9.Kostja leiab, et ligikaudu kolme aasta möödumisel nõude esitamine olukorras, kus kostjat ei ole eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
6 (9)
Õigussuhte pooled peavad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel lähtuma hea usu põhimõttest (TsÜS § 138, VÕS § 6). Ainuüksi asjaolu, et hageja esitas nõude üle kahe aasta hiljem, ei tähenda iseenesest hea usu põhimõtte rikkumist, kuivõrd nõue on esitatud seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Seadusandja on pidanud sellise tähtaja jooksul nõude maksmapanemist lubatavaks ning teisel poolel tuleb arvestada, et nõue võidakse selle perioodi jooksul esitada. Asjaolu, et kostjat ei ole eelnevalt eraldi meeldetuletustega teavitatud, ei muuda nõude hilisemat esitamist iseenesest pahausklikuks, kuna võlausaldajal ei lasu üldjuhul kohustust esitada enne kohtusse pöördumist täiendavaid meeldetuletusi. Seetõttu ei saa järeldada, et hageja käitumine nõude esitamisel oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
11.TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 06.03.2025. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 06.03.2025. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal (06.03.2025) oli hagihinnaks 124,54 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 84,54 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 68% ulatuses ning jättis rahuldamata 32% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda ja 32% ulatuses hageja kanda.
11.1.Hagilt hinnaga 124,54 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 68 eurot.
11.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 338 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele ning lisade kogumisele ja komplekteerimisele 7 (9)
ning dokumentide esitamisele kohtule 2 tundi; 28.05.2025 menetlusdokumendi koostamisele 1 tund; 16.04.2026 seisukoha koostamisele 0,5 tundi ja 30.04.2026 menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Kohus ei pea kogu esitatud ajakulu põhjendatuks ning vähendab ajakulu 2 tunni ja 15 minutini. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele menetlustoimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele, mistõttu peab kohus põhjendatuks esialgsete toimingute suuremat ajakulu. Samas tuleb arvestada, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keeruka faktilise ega õigusliku vaidlusega ning hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid ei olnud mahukad. Lisaks pidi hageja hagi täiendama, kuna hagi aluseks olevad asjaolud ei olnud hagis piisavalt välja toodud. Hagi täiendamisest tulenev täiendav ajakulu ei olnud tingitud asja keerukusest ega kostja tegevusest. Seetõttu loeb kohus hagi koostamisele ja selle täpsustamisele kulunud aja tervikuna põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekiri oli kohtule juba varem esitatud ning selle lõplik vormistamine ei vajanud olulist täiendamist. Eeltoodut arvestades ning hinnates menetluse liiki, vaidluse faktilist ja õiguslikku keerukust, menetlusdokumentide mahtu ning esindaja tehtud toimingute tegelikku vajalikkust, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu on kokku 2 tundi ja 15 minutit.
11.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, p 18; RKTKm 11.02.2015,p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud 2 tunni ja 15 minuti ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 270 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 197,20 eurot.
12.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 390 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 290 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 68% ulatuses kostja kanda ja 32% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 265,20 eurot, s.o riigilõiv 68 eurot ja lepingulise esindaja kulu 197,20 eurot.
8 (9)
Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 796 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 265,20 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 530,80 euro osas.
12.1.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.