2-25-12876 Aktiva Finance Group OÜ hagi G.H vastu tarbijakrediidilepingust nr L89008383834 tuleneva põhivõla 9642,52 euro, intressi 365,13 euro, haldustasu 7,60 euro, võla sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1533,42 euro ning alates 05.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgse viivise väljamõistmiseks, alternatiivnõudena lepingu täitmise ja lepingujärgse viivise väljamõistmise nõudes hagimenetlus 12217,83 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 11930038)
Hageja lepinguline esindaja
jurist Sigrid Rahkema
Kostja
G.H (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi alternatiivnõudes osaliselt.
2.Mõista G.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4548,62 eurot.
3.Mõista G.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 4227,82 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtaeg Summa 1) 20.05.2026 158,26 2) 20.06.2026 158,47 3) 20.07.2026 161,23 4) 20.08.2026 161,57 5) 20.09.2026 163,13 6) 20.10.2026 165,78 7) 20.11.2026 166,31 8) 20.12.2026 168,89 9) 20.01.2027 169,56 10) 20.02.2027 171,20 11) 20.03.2027 175,28 12) 20.04.2027 174,55 13) 20.05.2027 176,94 1
4.Mõista G.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis 6,5% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 4548,62 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni 6,5% aastas ning viivis 6,5% aastas igalt tulevikus sissenõutavaks muutuvalt osamakselt alates tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni täitmiseni.
5.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
6.Jätta menetluskuludest 72% kostja ja 28% hageja kanda.
7.Rahuldada menetluskulude kindaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista G.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja hageja kantud ja põhjendatud menetluskulud 720 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
8.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 630 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja nr 2-25-12876. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise
2
peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD
Hagiavaldus, seisukohad ja tõendid
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.08.2025 Tartu Maakohtule hagi G.H (kostja) vastu tarbijakrediidilepingust tulenevate võlgnevuste nõudes (dtl 2-42). Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 9642,52 eurot, intressid 365,13 eurot, laenuhaldustasu 7,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1533,42 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude (9642,52 eurot) täitmiseni lepingujärgses määras 6.5% aastas. Samuti taotleb hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist, sealhulgas 840 euro suuruse riigilõivu ja 338 euro suuruseid õigusabikulusid ning menetluskuludelt viivise mõistmist alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele.
2.Hagiavaldusese järgi sõlmisid AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja 21.04.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89008383834 (dtl 12-25). Lepingu alusel sai kostja laenu 10 000 eurot, krediidi kulukuse määraga 13,59% aastas, intressimääraga 6,5% aastas ja viivisemääraga 6,5% aastas. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma ühekordse lepingutasu 290 eurot ja igakuise osamakse 199,76 eurot, sh haldustasu 1,90 eurot. Laenu perioodiks lepiti kokku 72 kuud (20.05.202220.04.2028).
3.Hagiavalduse kohaselt järgis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Enne laenu andmist hindas esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimet, tuginedes tema esitatud laenutaotlusele (dtl 29). Lisaks teostati päringud Maksu- ja Tolliametile (dtl 30), et teha kindlaks kostja sissetulekud ja Maksehäireregistrisse, et kontrollida maksehäirete puudumist. Krediidiandja veendus, et kostjal ei olnud laenutaotluse esitamise seisuga maksehäireid ning leidis, et kostja on krediidivõimeline, kuna tema sissetulekud olid suuremad kui kohustused.
4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, jättes tasumata 20.11.2022; 20.12.2022; 20.01.2023 ja 20.02.2023 osamaksed. Esialgne võlausaldaja saatis 02.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 26). Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja 22.02.2023 lepingu üles ja loovutas kostja vastase nõude 27.02.2023 Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 27-28).
5.Hageja täitis 09.09.2025 kohtunõude ja esitas nõude ümberarvestuse, määrates kostja tagasimaksed uuesti, kui kohtu hinnangul on laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas ühtlasi ka alternatiivnõude lepingu täitmiseks VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Hageja märgib, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 8776,44 eurot (10000,00-1223,56). Kostja sai lepingu alusel laenu 10000 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 1223,56 eurot (dtl 59-61). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 22.02.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Kostjal on 3
sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 15. osamaksest, s.o 20.07.2023 osamaksest kuni 40. osamakseni, s.o 20.08.2025 summas 3338,96 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 3338,96 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras 6,50% aastas. Hageja palub alternatiivselt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevus ja lepingujärgne viivis 6,50% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule (dtl 62-63). Samuti palub hageja välja mõista võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja ei nõua ümberarvestuse korral intresse ega muid krediidikulusid. Hageja selgitas täiendavalt vastutustundliku laenamisega seonduvaid asjaolusid, mh seda, et antud juhul ei olnud tarbija pangakonto küsimine krediidivõime hindamiseks krediidiandjale vajalik. Arvestades krediidi olemust, suurust ja tarbijaga seotud asjaolusid, oli krediidiandjal võimalik veenduda tarbija võimes krediiti teenindada.
6.Kohus võttis asja 10.09.2025 menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja. Hagimaterjalid on kostjale 31.10.2025 kätte toimetatuks loetud TsMS § 3141 lg 2 alusel e-postile XXX, mis avaldati kostja poolt kohtule 27.10.2025, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
9.Hagile lisatud tõendite alusel on tuvastatav, et hageja ja kostja vahel on 21.04.2022 sõlmitud laenuleping nr L89008383834, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 10 000 (dtl 12-15 laenuleping; dtl 58 maksekorraldus). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tegemist on VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguga, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
10.See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud. Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave ning tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
11.Hageja on esitanud kostja poolt digitaalselt allkirjastatud laenulepingu, mh on hageja tõendina esitanud ka maksekorralduse laenu väljamaksmise kohta, millega on tõendatud, et hageja kandis kostja kontole 10 000 eurot (dtl 58).
4
12.Kohtu hinnangul sisaldas kostjaga sõlmitud laenuleping VÕS § 404 lg-s 2 nõutud andmeid. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 13,59%, mis jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra piiresse.
13.Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen on välja makstud.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
16.Riigikohus on eelviidatud lahendis selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. VÕS 4034 lg 3 esimese lause järgi peab krediidiandja teabe saamise kohustuse täitmiseks vajaduse korral küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohus on märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKm, p 18). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sh arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
18.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimet lähtudes kostja laenutaotluses esitatud andmetest ning Maksu- ja Tolliameti ja maksehäireregistrite päringutest. Hageja esitas Maksu- ja Tolliameti süsteemi väljavõtte (dtl 30), kuid kohtu hinnangul ei saa seda käsitleda asjakohase tõendina. Väljavõttest ei selgu, kelle kohta ega mis perioodil see tehtud oleks. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud maksehäireregistritesse tehtud päringute väljavõtteid. Seega on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud üksnes laenutaotluses esitatud andmetest. Krediidiandja ei ole küsinud kostja konto väljavõtet ega tõendanud, et muu teave on piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Laenutaotluses on kirjas üksnes kostja sissetulek 3500 eurot, kohustused 1200 eurot ja ülalpeetavate arv 0. Krediidiandja ei ole kogunud teavet muude asjaolude kohta, mis võiksid 5
mõjutada kostja võimet krediiti tagasi maksta, sh on krediidiandja jätnud välja selgitamata teabe kostja varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju osas. Samuti ei ole kontrollitud kostja esitatud andmeid. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
19.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16).
20.Kuna hageja on esitanud alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohus seisukohal, et vastav nõue tuleb osaliselt rahuldada. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja sai laenu 10 000 eurot ja on teinud tagasimakseid kokku 1223,56 eurot, siis arvestades kõik need maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 22.02.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Sellest lähtuvalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 13.05.2026, seisuga on ümberarvestuse graafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 4548,62 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida, muuhulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja on võlgnevuses alates 20.07.2023 ega ole osalenud aktiivselt ka kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ilmselt tähtaegselt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 4227,82 eurot järgmiselt: 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) 10) 11) 12) 13) 14) 15) 16) 17) 18) 19) 20) 21) 22) 23)
22.Varasem ringkonnakohtute praktika on möönnud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule, on laenuandjal siiski õigus nõuda ka seadusjärgset viivist ja sissenõudmiskulusid, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud määras (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40). Seadusjärgne viivis on kohtuotsuse tegemise ajal, s.o 13.05.2026, 10,15% aastas (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2,15 % + 8%). Kuna lepingujärgne viivisemäär on madalam seadusjärgsest viivisemäärast, rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (4548,62 eurot) lepingujärgses määras 6,5% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Lisaks mõistab kohus välja viivise lepingujärgses määras 6,5% igalt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamakselt iga osamakse maksetähtajale järgnevast päevast kuni täitmiseni.
23.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kuid ei ole esile toonud, et lepingus oleks olnud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitiste määrade osas. VÕS § 113 2 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et kirjade saatmisega tekkis kahju just sellises ulatuses. Seega jätab kohus sissenõudmiskulude nõude 50 eurot rahuldamata. Menetluskulud
24.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 72% ulatuses (8776,44 : 12217,83 x 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 28% ulatuses hageja enda kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 840 eurot ja kulutused õigusabile 338 eurot (2hx169 eurot/h). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 160 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Kohus leiab, et hageja esitatud ajakulu on mõistlik. Seega on põhjendatud menetluskulude kogusumma koos riigilõivuga 1000 eurot (160 + 840).
25.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 720 eurot (1000 x 72%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja 7