Menetlusosalised ja nende Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht: XXX, esindajad 11316 Tallinn), lepinguline esindaja: Keijo Lindeberg (e-post:
XXX);
Kostja: V. T. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).
Asja läbivaatamise aeg
12. mai 2026 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt V. T.’lt hageja Bondora AS kasuks 3 437 (kolm tuhat nelisada kolmkümmend seitse) eurot ja 62 senti (sh laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2 494.08 eurot, viivis kuni hagi esitamiseni 852.68 eurot, viivis alates 02.01.2026 kuni otsuse tegemiseni 12.05.2026 90.86 eurot).
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 13.05.2026 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 2 494.08 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2 494.08 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 829 (kaheksasada kakskümmend üheksa) eurot ja 90 senti (sh riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud summas 374.90 eurot (käibemaksuta)).
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (829.90 eurolt) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1 (8)
2-25-128841
6.TsMS § 445 lg 1 alusel lubada kostjal tasuda võlgnevus koos viiviste ning menetluskuludega kokku 4 267.52 eurot (3 437.62 + 829.90) 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohustada kostjat tasuma võlgnevus 12 osamaksega ehk igakuiselt 355.63 eurot hiljemalt iga kalendrikuu viimasel päeval. Kohustada kostjat koos viimase osamaksega tasuma täiendavalt ka kuni viimase osamakse tasumiseni arvestatud viivised, millede täpne suurus selgub tasumise ajaks.
7.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Bondora AS esitas 01.12.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3 324.53 euro saamiseks. Kohus tegi 02.12.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 12.12.2025 nõudele vastuväite, mille kohaselt on võlgniku pangakonto väljavõtete kohaselt jäänud summa 1 247 eurot, mitte 3 452.55 eurot. Samuti teatas võlgnik, et juba laenu võtmisel 2018 aastal olid võlgnikul makseraskused. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 22.12.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. Viru Maakohtu 23.12.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5) kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse tegemisest, so hiljemalt 06.01.2026.
2.02. jaanuaril 2026 esitas Bondora AS Viru Maakohtule hagiavalduse V. T. vastu 2 494.08 eurot, viivise 852.68 eurot ning edaspidise viivise nõudes
3.Hagiavalduse kohaselt hageja ja V. T. (edaspidi kostja) on sõlminud 14.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXX. Kõnealuse lepingu järgi on hageja väljastanud kostjale 14.11.2019 summas 5 600.00 eurot (summa 354.00 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse 05.12.2022, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 05.01.2023 ütlema lepingud erakorraliselt üles.
4.Hoolimata sellest, et hageja hinnangul on krediidileping sõlmitud kehtivalt ja pooltevaheline kokkulepe mh lepingulise intressi osas on kehtiv, peab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) mõistlikuks esitada hagejale nõue viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et krediidilepingut tuleb pidada tühiseks. 2 (8)
2-25-128841
5.Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 3 105.92 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 2 494.08 eurot.
6.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja on viivisenõue arvestatud seadusjärgses määras 852.68 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning nõuab viivist ka edasiulatuvalt.
7.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2 494.08 eurot, viivis 852.68 eurot ja alates 02.01.2026 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 2 494.08 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 555 eurot, so riigilõiv 455 eurot ja fikseeritud õigusabikulud summas 100 eurot.
8.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja 02.02.2026 vastuse kohaselt vaidleb ta hagile osaliselt vastu. Kostja on üldsummas peale laenu laekumist tagastanud hagejale 4 351.98 eurot (so 1 248.02 eurot tagastamata). Kostja on hageja esindajatele korduvalt selgitanud, et sissetulekuks on tal miinimum palk ja kostjal on ülalpidamisel kaks last: 12.a ja 5.a. Laenu võtmisel oli kostja sissetulekuks ca 1 100 eurot kalendrikuus. Kostjal ei ole ka märkimisväärset vara. Laenu võtmisel olid kostjal juba olulised laenud ja rahalised raskused. Kostja võttis laenu, et kustutada juba võetud laenude võlgnevusi.
10.Kostja palus korduvalt hagejal võlga vähendada ja sõlmida kompromiss. Põhisummat laenujääk on 1 248 eurot, kui hageja esindajad järjepidevalt nõudsid arusaamatuid ja olulisi summasid, sh seda ei püütud isegi põhjendada. Detsembris 2024.a esitati nõue tasuda 9 221.59 eurot, märtsis 2025.a oli nõude summaks 6 297 eurot, augustis 2025.a oli nõude summaks 10 316.73 eurot. Kostja on seisukohal, et tarbijakrediidi väljastanud hageja on jätnud kontrollimata kostja maksevõime ja suutlikkuse tasuda laenu tagasimakseid, sh ebamõistliku intressiga. Kostja sissetulek ning ülalpeetavate arv ei võimaldanud täiendavaid väljamakseid. Hageja on pidanud kostja maksevõimet piisavaks, seda analüüsimata. Kostja on omakorda selle tõttu sattunud olukorda, kus tema tulu on osutunud ebapiisavaks ja tekkisid ületamatud makseraskused. Kostja hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimustega, mida saab pidada tühiseks (sh ebaproportsionaalselt suur viivis). Samas kostja ei eita, et peab tagastama saadu põhivõlgnevuse vastava osa ulatuses. Kostja on nõus seda tegema ka poolte kompromissina, arvestades kostja majandusvõimekust (so 100 eurot kalendrikuus). Kostja rõhutab, et saab miinimumtöötasu ning tal on kaks ülalpeetavat alaealist last.
HAGEJA SEISUKOHT
11.Hageja 04.03.2026 selgituse kohaselt on kostja väide, et ta on peale laenu laekumist tagastanud hagejale 4 351.98 eurot, on ekslik. Hageja selgitab, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud ka teisi lepingud, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks, sh on pooled sõlminud laenulepingu nr XXX. Kostja on ebaõigesti arvestanud lepingust nr XXX tuleneva nõude katteks ka summad, mida ta on tasunud endale hagejaga sõlmitud teistest lepingutest tulenevate kohustuste katteks. Ka kostja poolt 3 (8)
2-25-128841 tõendina esitatud kontoväljavõtetest nähtub, et kostja on hagejale tasunud juba enne laenulepingu nr XXX sõlmimise kuupäeva, samuti kajastab hagivastuse lisa 1_1, kuidas hageja on 02.11.2019 väljastanud summa 500 eurot selgitusega „V. T. Bondora AS Loan XXX“, millest nähtub selgelt, et hageja väljastas antud summa käesoleva vaidluse esemeks mitteolevast laenulepingust tulenevalt.
12.Hageja ei nõustu kostja väidetega, et ta on kostjale laenamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Samas ei pea hageja oma nõude ulatust arvestades menetlusökonoomiliselt mõistlikuks esitada täiendavaid tõendeid seoses kostja krediidivõimelisuse hindamisega. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte tagajärg krediidilepingu tervikuna tühisus, vaid krediidiandjal on õigus nõuda tagasi väljastatud krediidisumma ja seadusjärgses määras intressi, muid tasusid tarbija ei võlgne. Hageja ongi oma nõude esitanud ulatuses, mida ta on õigustatud kostjalt saama olenemata sellest, kas kohus peaks järeldama, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud või mitte. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja pole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja määrab maksed kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 selliselt, et samaks on jäänud tagasimaksete koguarv ja maksete tähtpäevad ning iga üksiku uuesti määratud tagasimakse suurus eurodes ei ole suurem, kui vastava maksetähtpäevaga algse ja muudetud maksegraafiku järgse tagasimakse suurus eurodes. Uuesti määratud maksed on lisa 1. Uuesti määratud maksete korral vähendab iga tagasimakse täies ulatuses vaid põhivõlga (s.t väljastatud krediidisummat), hageja ei nõua intressi ka VÕS § 94 määras mitte.
13.Hageja märgib, et laenuleping nr XXX on ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 05.01.2023. Kostja pidi seisuga 05.01.2023 (ülesütlemise kuupäeval) olema teostanud tagasimakseid tulenevalt lepingust nr XXX kogusummas 3 453.21 eurot (osamaksed kuni 13.05.2024), kuid kostja ei olnud selleks ajaks ühtegi makset teinud, st ta oli tasunud 3 105.92 eurot. Kostja oli jätnud tasumata tulenevalt lepingust nr XXX järgmised uuesti määratud maksegraafikus nimetatud maksed: 15.09.2022 makse summas 93,33 eurot (tasumata 67,30 euro ulatuses), 17.10.2022 makse summas 93,33 eurot (tasumata täielikult), 15.11.2022 makse summas 93,33 eurot (tasumata täielikult) ja 15.02.2022 makse summas 93,33 eurot (tasumata täielikult). Seega oli kostja võlgnevuses enama kui kolme järjestikkuse osamaksega ning seega olid ka uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416 eeldused.
MENETLUSE KÄIK
14.Kohus tegi hagejale ettepaneku vähendada põhinõuet, kuna kostja on konto väljavõtete kohaselt teinud Trustly Group AB-le selgitusega „Bondora“ väljamakseid kokku 4 351.98 eurot.
15.Hageja ei olnud 05.05.2026 seisukohas nõus põhinõuet vähendama, sest kostja ei ole hagejale leping nr XXX alusel sellises summas tasunud. Kostja esitatud kontoväljavõtted kajastavad ka makseid, mida kostja on teinud hageja ja kostja vahel sõlmitus teiste (s.o käesoleva vaidluse esemeks mitteolevate) lepingute katteks.
16.06.05.2026 palus kohus kostjal teatada, kas ja mitu lepingut kostjal hagejaga sõlmitud on. 17.10.05.2026 teatas kostja, et temal on sõlmitud üks laenuleping Bondora AS-iga. Enne suurema laenu väljastamist oli kostjale 02.11.2019 väljastatud väiksem laen summas 500 eurot, mis tagastati 08.11.2019 summas 531 eurot. Juba 14.11.2019 väljastati kostjale uus laen summas 5 600 eurot. 4 (8)
2-25-128841
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
19.TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuna nii kostja kui hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
20.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 14.11.2019 Bondora AS-iga laenulepingu nr XXX, mille kohaselt väljastati kostjale laen summas 5 600 eurot (354 eurot arvestati lepingutasu katteks). Laen kanti üle kostja pangakontole (dtl 90, 124, 182). Kostja on laenulepingu alusel teinud tagasimakseid kokku summas 3 105.92 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks on põhinõude suuruseks 2 494.08 eurot. Viivist nõuab hageja summas 852.68 eurot, mis on arvestatud laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni. Samuti nõuab hageja viivist edasiulatuvalt, alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
21.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu, leides, et tarbijakrediiti väljastanud hageja on jätnud kontrollimata kostja maksevõime ja suutlikkuse tasuda laenu tagasimakseid ning et kostja tagastanu laenu suuremas osas ja et hagejal ei tekkinud nõudeõigust hagis nõutud ulatuses.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sealjuures VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga, kui pooled sõlmivad krediidilepingu, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
24.Kostja peamiseks vastuväiteks menetluses on, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad 5 (8)
2-25-128841 tingimused on ebaõiglased (21. detsembri 2016 otsus kohtuasjas nr C 154/15, 17. mai 2018 otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (21. aprilli 2016 otsus kohtuasjas nr C 377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (05. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18).
25.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Samas on hageja juba hagiavalduses nimetanud, et ta on oma nõude esitanud viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu) (dtl 65). Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte täiendavat järgimist krediidiandja poolt, kuna isegi kui kohus antud juhul leiaks, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ei ole, ei muutuks hagiavalduse rahuldamise ulatus. Sealjuures on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
26.Kostja on esitanud pangakonto väljavõtted (dtl 176-181), asudes seisukohale, et ta on lepingu XXX alusel tasunud 4 351.98 eurot, mitte 3 105.92 eurot, nagu väidab hageja. Hageja on vastanud (dtl 186), et kostja esitatud kontoväljavõtted kajastavad ka makseid, mida kostja on teinud hageja ja kostja vahel sõlmitud teiste lepingute katteks. Hageja on 02.11.2019 kandnud kostjale 500 eurot üle selgitusega „Loan XXX“ (dtl 124). Kostja kinnitab, et tema ja hageja vahel on sõlmitud ka teile laenuleping (dtl 192). Kohus leiab, et kostja esitatud maksekorralduste põhjal ei ole eristatav, milliste lepingute katteks on kostja makseid teinud. Kõikide Trustly Group AB-le tehtud maksekorralduste selgitustes on 10-kohaline number ja sõna „Bondora“. Ei ole võimalik eristada, millise lepingu raames on milline makse teostatud, kuna puudub igasugune viide lepingule, selle numbrile või muu tunnus, mis eristaks ühe lepingu raames tehtud makset teisest. Kostja ei ole esitanud ka täiendavaid tõendeid, mis näitaksid just lepingu nr XXX raames võlgnevuse tasumist.
27.TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on korduvalt nõudnud kostjalt tema väidete tõendamist ehk laenulepingu alusel tehtud tagasimaksete kohta tõendite ja ka tagasimaksete arvutuse esitamist (dtl 174, 190). Kostja ei ole tõendanud, et ta laenulepingu XXX alusel hagejale 4 351.98 eurot tagasi maksis. Hageja on 04.03.2026 menetlusdokumendis selgitanud, et kostja jättis 15.09.2022 osamaksest 93,33 eurost tasumata 67,30 eurot ja kõik ülejäänud maksed alates 17.10.2022 täielikult tasumata. Seega kostjal on täitmata tema ja Bondora AS vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, mistõttu kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 2 494.08 eurot (maksete jääk seisuga 15.08.2022 2.520.11 eurot 6 (8)
2-25-128841 - 15.09.2022 osamaksest tasutud osa 26.03 eurot) (dtl 163 – 165) ja viivise hagiavalduse esitamiseni 852.68 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi hagiavalduses toodud ulatuses. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 02.01.2026 kuni otsuse tegemiseni 12.05.2026 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 2 494.08 eurot summas 90.86 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) ning alates 13.05.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui 2 494.08 eurot.
28.TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Selle sätte alusel rahuldab kohus hagi ilma hagi rahuldamist rohkem põhistamata.
29.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kuivõrd kostja tegelikult tunnistab nõude tekkimist, kuid on vaidlustanud selle suurust ja palunud korduvalt maksegraafiku sõlmimist, määrab kohus lubada kostjal tasuda võlgnevus koos viiviste ning menetluskuludega kokku 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest alates, millest koos viimase maksega tasub kostja ka kuni selle makse tasumiseni arvestatud viivised, mille suurus selgub tasumise ajaks.
MENETLUSKULUD
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
31.Hageja on 05.05.2026 menetlusdokumendis esitanud tervikliku menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejal menetluses kulunud õigsusabikulusid summas 374.90 eurot ajakuluga 6 tundi ja 17 minutit järgmiselt: Hagiavalduse koostamine (1 tund); Kohtumäärusega tutvumine (4 minutit); Toimingud e-toimikus ja kliendikaustas (10 minutit); E-toimiku teavitusega tutvumine, analüüs ja toimingud kliendikaustas (10 minutit); E-toimiku teavitusega tutvumine, analüüs ja toimingud kliendikaustas (10 minutit); E-kiri kostjale (suhtlus võimaliku kompromissi osas) (5 minutit); Seisukoha koostamine hagivastusele (3 tundi 58 minutit); Suhtlus kostjaga (15 minutit); Kohtukirjaga tutvumine (8 minutit); Kohtumäärusega tutvumine (48 minutit); E-kiri kliendile: seisukoha küsimine võimaliku nõude vähendamise osas (10 minutit); Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtunõudele vastamine (48 minutit). Lisandub riigilõiv summas 455 eurot. 7 (8)
2-25-128841
32.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud ja õigusabile kulunud aeg mõistlikud. Kohtu arvutuste järgi on aga hageja esindaja esitanud menetluskulude nimekirjas toimingu „E-toimiku teavitusega tutvumine, analüüs ja toimingud kliendikaustas (10 minutit)“ topelt, kui kokku liita kõik menetluskulude summad, arvestades sealjuures nimetatud menetlustoimingut ühekordselt, tuleb summa hageja poolt nimetatud 374.90 eurot. Kohus jätab seega menetluskulude nimekirjas korduvalt esitatud menetlustoimingu tähelepanuta ja loeb menetlustoimingut ühekordselt. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 28.11.2025 summas 107.33 eurot ja hagiavalduse esitamisel 09.01.2026 summas 347.67 eurot, kokku 455 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 829.90 eurot, s.h riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud summas 374.90 eurot (käibemaksuta).
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on oma taotluses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.