2-25-19367 Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 395,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja XX (isikukood XXX)
Menetlus
Kirjalik menetlus
vastu
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 512,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud seadusjärgne intress 89,96 eurot.
3.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressimaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksepäev Põhiosa Intress Igakuine osamakse 16.05.2026 83,87 12,29 96,16 16.06.2026 81,28 12,14 93,42 16.07.2026 86,88 86,88 16.08.2026 84,45 84,45 16.09.2026 86,04 86,04 16.10.2026 91,58 91,58 16.11.2026 89,39 89,39 16.12.2026 94,88 94,88 16.01.2027 92,87 92,87 16.02.2027 94,62 94,62 16.03.2027 107,30 107,30 16.04.2027 98,43 98,43 16.05.2027 103,79 103,79
4.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tagaseljaotsuse tegemise päeva seisuga (12.05.2026) põhivõla osamaksetelt (kokku 512,48 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 10,52 eurot. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 512,48 eurot alates tagaseljaotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt 2
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava põhivõla osamakse tasumiseni. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Jätta maakohtu menetluskulud hageja kanda ja rahaliselt kindlaksmääramata. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt TsMS § 317 lõikele 1. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 14.11.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse (täiendatud 09.02.2026) XX-i (kostja) vastu, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevus 7988,93 eurot, intressi 637,77 eurot, haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 953,88 eurot ning edasiulatuva viivise 14.11.2025 kuni põhinõude summas 7988,93 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 21,9% aastas.
2.Hagi aluseks on AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 20.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr L89017026658 (leping), mille alusel sai kostja laenu 8136 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 26,61% aastas. 3
Laen on kostjale välja makstud. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja jättis tasumata 16.01.2025; 16.02.2025; 16.03.2025 osamaksed, mistõttu saatis krediidiandja 07.04.2025 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust, 28.04.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Ülesütlemise teatised olid edastatud kostja lepingujärgsele aadressile Aasa 10, Koigi Küla, XXX, Järvamaa (dtl 30). Laenulepingust tulenev nõue loovutati 29.04.2025 hagejale (dtl 29).
3.Lepingu krediidikulukuse määr on 26,61% aastas (dtl 13). Viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude krediidikulukuse määr laenu väljastamise hetkel oli 16,65%, mistõttu jääb laenu krediidikulukuse määr selgelt alla kolmekordse seadusjärgse määra. Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenulepingud ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 2 lg 1 mõttes tühised.
4.Enne lepingu sõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet. Krediidiandja lähtus laenutaotluse ja maksehäireregistri andmetest ning esitatud kostja konto väljavõttest perioodil 03.12.2023 - 27.06.2024. Otsuse tegemisel kasutati sissetulekuid (678 eurot) ja kohustusi (0 eurot). Pangakonto väljavõttelt nähtuvad kostja sissetulekuna erinevad sotsiaaltoetused, lisaks nähtuvad ka igakuised kohustused, sh kommunaalidele keskmiselt 100 eurot kuus, Enefit AS-ile keskmiselt 230 eurot kuus.
5.Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 04.02.2026 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus palus hagejal täpsustada, kas tehti kindlaks kostja igakuised tegelikud püsikulud, majapidamiskulude suurus, sh kas kostjal jäi piisavalt raha ka muude vältimatute püsikulude katmiseks (sh toidule) arvestades, et siinses asjas on nõude aluseks oleva lepingu igakuine laenumakse 212,93 eurot.
6.Hageja leidis 09.02.2026 vastuses kohtunõudele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud, kuna pärast laenu väljastamist jäi kostjale hageja hinnangul kätte ligikaudu 465 eurot kuus ning finantskohustused moodustasid umbes 31% sissetulekust. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad kommunaal- ja toidukulud on tuvastatud esialgse võlausaldaja koostatud kulude tabeli alusel ning elatusmiinimumiga võrreldes oli kostja toimetulek tagatud, mistõttu pidas krediidiandja lepingu puhul vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgituiks. Hageja esitas ümberarvestuse, juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu. Hageja esitas VÕS § 94 lg 1 intressimäärast lähtuva ümberarvestuse, märkides, et kostja on lepingu nr L89017026658 alusel tasunud kokku 1059,50 eurot, millest põhiosa katteks 147,07 eurot ning ülejäänu intresside ja tasudena. Hageja hinnangul on ümberarvestuse kohaselt osamaksed tasutud kuni 16.09.2025 ning osaliselt 16.10.2025 makse, mistõttu ei olnud lepingu ülesütlemise ajal kostja maksetega viivituses ja ülesütlemine on tühine. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada § VÕS 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 16.10.2025 kuni 4
16.01.2026 summas 322,00 eurot, millest põhiosa on 269,78 eurot ja intressid 52,22 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivist tasumata põhiosalt lepingus kokku lepitud määras 21,9% aastas. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivis lepingus sätestatud määras 21,9% aastas, alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni ümberarvestusjärgse maksegraafiku alusel (dtl 77-78). Käesoleval juhul on kostja teinud viimase tagasimakse detsembris 2024, seega pole kostja lepingut täitnud üle ühe aasta. Samuti on mõistlik menetlusökonoomikast tulenevalt lahendada ühest lepingust tulenevad nõuded ühe tsiviilasja raames, mis hoiab kokku ka menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tuleviku osamaksete väljamõistmine.
7.Maakohus võttis 13.02.2026 määrusega hagi menetlusse.
8.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15.04.2026. Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse tegemise eest. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud (s.o hiljemalt 29.04.2026) ega ka praeguse otsuse koostamise ajaks, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta (TsMS § 407 lg 2).
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
11.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
17.detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt.
12.Hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i Inbank Finance sõlmitud tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 mõttes. Kohus kontrollis omal algatusel tarbijakrediidilepingu tühisuse aluseid (sealhulgas seadusest tulenevaid vormi- ja sisunõudeid) ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (võlaõigusseaduse § 402 jj). Tühisuse aluseid kohus ei tuvastanud. Küll aga tuvastas kohus krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise 5
põhimõtte rikkumise. Võlaõigusseadus § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 403 4 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et lepingu sõlmimisele eelnenud perioodil oli kostja keskmine sissetulek ligikaudu 678 eurot kuus ning tema püsivad ja vältimatud elamiskulud (sh eluase, kommunaalkulud ja igapäevased toidukulud) kaeti sisuliselt kogu sissetuleku arvelt, kusjuures konto saldo langes korduvalt nulli või selle lähedale (dtl 58–66). Seejuures koosnes kostja igakuine sissetulek sotsiaaltoetustest, toimetulekutoetusest ning Eesti Töötukassa poolt makstavast toetusest. Sellises olukorras puudus kostjal tegelik finantsvõimekus täiendava kohustuse kandmiseks. Lepingu alusel lisandunud igakuine laenumakse 212,93 eurot moodustas märkimisväärse osa sissetulekust ning arvestades tegelikke rahavoogusid ei saanud krediidiandja põhjendatult veenduda, et kostja suudab krediiti (ca 8000 eurot) kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Pelk sissetuleku olemasolu ja muude finantskohustuste puudumine ei ole piisav, kui arvelduskonto väljavõttest ilmneb, et tarbija igapäevane toimetulek on juba enne laenu piiripealne. Seetõttu leiab kohus, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 lg 6 tähenduses, millest tulenevad VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud õiguslikud tagajärjed.
13.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
14.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
15.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 6
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja esitas ümberarvestuse – uuesti määratud tagasimaksed ning selleks puhuks ka alternatiivse nõude, mille korral arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse ja seadusjärgse intressi katteks, ning nõuab tasumata põhiosalt viivist lepingus kokku lepitud määras 21,9% aastas.
16.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja seadusjärgset intressi, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai lepingu nr L89017026658 alusel laenu 8136 eurot ning tagasimakseid on kokku teinud 1059,50 eurot. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles AS Inbank Finance laenulepingu 28.04.2025 üles. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud 16.08.2024 kuni 16.09.2025 osamaksed ja osaliselt 16.10.2025 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlas alates nimetatud 16.10.2025 osamaksest, seega on 28.04.2025 lepingu ülesütlemine tühine. Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed 16.10.2025 (osamakse osaliselt) kuni 16.04.2026 summas 512,48 (48,40+464,08) eurot ja sissenõutavaks muutunud seadusjärgne intress summas 89,96 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad lepingu põhiosa- ja intressmaksed vastavalt hageja esitatud maksegraafikule (dtl 73-74).
17.Samuti palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis lepingujärgses määras 21,9 % aastas, alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (juhul kui kohus asub seisukohale, et lepingujärgne viivis on tühine, millega hageja ei nõustu) iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt.
18.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
19.Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tagaseljaotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks 7
muutunud põhivõla osamaksetelt arvestatud viivise summa 10,52 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tagaseljaotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 512,48 eurot alates tagaseljaotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni selle tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa maksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava põhivõla osamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas jääb hagi ülaltoodud põhjendustel rahuldamata. Hageja võla sissenõudmiskulude nõue (50 eurot) VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel jääb rahuldamata muu hulgas põhjusel, et lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Menetluskulud
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt on kohtul õigus jaotada menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral kaalutlusõiguse alusel. Tallinna Ringkonnakohtu praktika kohaselt (vt tsiviilasi nr 2-23-126294) ei ole olukorras, kus hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja nõuded ei olnud hagi esitamise ajal suures osas sissenõutavad, õiglane jaotada menetluskulusid hagi rahuldamise proportsiooni alusel. Käesolevas asjas olid vaidluse tekkimine ja menetluskulude kandmise risk tingitud krediidiandja tegevusest krediidi andmisel. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.