Mõista N.G-lt Salva Kindlustuse AS kasuks välja menetluskulud, s.o riigilõiv 630 eurot. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. 1
Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 10. septembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N.G-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus andis
8.novembri 2024. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada.
2.18. detsembri 2024. a hagiavalduse kohaselt toimusid 24. juulil 2023 Viljandi linnas Uus tn 54 ja Posti tn 31 juures liiklusõnnetused, mille käigus kostja, juhtides sõidukit Jeep (registreerimismärk xxxxxx), sõitis otsa sõidukile Ford (registreerimismärk xxxxxx), sõidukiga Ford haakes olnud haagisele Brentex-Trailer (registreerimismärk xxxxx) ja sõidukile Opel (registreerimismärk xxxxxx). Kostja oli liiklusõnnetuste toimepanemise hetkel joobeseisundis, samuti lahkus kostja õigusvastaselt ja süüliselt liiklusõnnetuste sündmuskohalt. Kostja on nimetatud tegude eest Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-6292 karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi süüdi mõistetud. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Jeep (registreerimismärk xxxxxx) juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping, väljastatud poliis nr 84792855. Sellest tulenevalt on hageja kannatanutele liiklusõnnetustega tekitatud kahju hüvitanud, makstes omanikule sõiduki Ford turuväärtuse 1500 eurot ja haagise turuväärtuse 650 eurot ning tasudes AS-ile Viking Motors sõiduki Opel taastusremondi teostamise eest 4506 eurot 75 senti. Kokku on hageja kostja põhjustatud kahju hüvitanud seega summas 6656 eurot 75 senti, mille kostjalt väljamõistmist hageja nõuab.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
2
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 20. septembril 2025. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud.
6.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Hageja on kostja poolt tekitatud liikluskahju hüvitanud. Vastavalt LKindlS § 53 lg 1 p-le 4 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Samuti on LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
7.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
8.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja taotles riigilõivu 630 eurot kostjalt väljamõistmist.
3
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 630 eurot menetluskuludena põhjendatud ja vajalik (TsMS § 174 lg 1) ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.