Võlaõigus

KOKKU

46,47 eurot 47,71 eurot 48,98 eurot 50,28 eurot 51,62 eurot 52,99 eurot 54,40 eurot 55,85 eurot 57,34 eurot 58,86 eurot 60,43 eurot 62,03 eurot 63,68 eurot 65,38 eurot 67,12 eurot 68,90 eurot 70,74 eurot 72,62 eurot 74,55 eurot 76,53 eurot 78,57 eurot 80,66 eurot 82,80 eurot 85,01 eurot 87,27 eurot 89,59 eurot 91,97 eurot 94,42 eurot 96,93 eurot 99,51 eurot 102,15 eurot 104,87 eurot 107,66 eurot 110,52 eurot 113,46 eurot 116,53 eurot 3117,73 eurot

Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 02.07.2025 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud laenusaaja osamaksetega viivituses. Sellisel juhul oleks kostja tasunud osaliselt ka 16.09.2027 osamakse. Veel tasumata laenu põhiosa suuruseks on seega 3177 eurot 73 senti (4000–822,27). Eeltoodust tulenevalt esitab hageja lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Arvestades, et kostja tegi viimase makse 15.05.2025, siis ei ole kostja maksegraafikus märgitud maksekuupäevadest kinni pidanud, kostja ei ole reageerinud hageja kirjadele ega lepingu üles ütlemisele, kostja ei ole hagejaga suhelnud võlgnevuse likvideerimise osas ning on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus tekkivaid kohustusi. Seetõttu esitab hageja nõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmiseks. Juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 16.09.2027–16.07.2031 sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed 3177 eurot 73 senti vastavalt maksegraafikule (dtl 40–42). Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast. Hageja märkis, et loobub enne lepingu üles ütlemist sisse nõutavaks muutunud viivistest 2 eurot 28 senti. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõiv 420 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

KOHTU SEISUKOHT

puudutavad hageja nõudesummat (dtl 54). Kohus tuvastab, et poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv, sealjuures ei ületanud krediidikulukuse määr kolmekordset keskmist summat VÕS § 4062 mõttes. Kohus leiab, et hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja krediidivõimelisuse hindamisel VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, sest ta ei selgitanud välja nõuetekohaselt kostja sissetulekuid ja kohustusi ega küsinud arvelduskonto väljavõtet, nagu hageja on ka ise hagiavalduse terviktekstis märkinud, esitades nõude ümberarvutuse ja täitmisnõude (dtl 35–37) ning paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed ja märkida maksetega viivitamise puhuks seadusjärgse viivise tasumise kohustus (dtl 40–42). Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et kostjalt saab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõuda vaid põhivõlga ja seadusjärgset intressi, kuid muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. Hageja on esitanud hagiavalduse täpsustatud terviktekstis ümberarvutust arvestades VÕS § 108 lg 1 kohase täitmisnõude (dtl 38) tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete jaoks TsMS § 369 mõttes.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.