Aktiva Finance Group OÜ hagi K N-P vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: K N-P (isikukood XXX) Hagi menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlustoiming Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Viru Maakohtu menetlusse Aktiva Finance Group OÜ hagi K N-P vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kinnitada Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi K N-P (kostja) vahel 05.05.2026 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
2.2.Kostja kohustub võlgnevuse tasuma J OÜ arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga XXX.
2.3.Kui kostja tasub osaliselt või hilineb kompromissi punktis 2.1. fikseeritud osamakse tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0581% päevas, 20,90% aastas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.
2.4.Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
3.Lõpetada tsiviilasja menetlus.
4.Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
5.Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada määruse jõustumisel J OÜ arvelduskontole nr XXX pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o summas 70 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.03.2026 Viru Maakohtule hagi K N-P (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. 2 (4)
2-26-6282
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS ja K N-P 20.01.2023 laenulepingu nr L484426 krediidi kulukuse määraga 31,95%. Lepingu alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30.09.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise seisuga 30.10.2024 oli kostjal tagastamata 10.07.2024, 10.08.2024 ja 10.09.2024 maksed. C AS loovutas 30.10.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Nõude loovutamisest on teavitatud ülesütlemise teatises.
1.2.Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 258,89 eurot, intressi 20,09 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 74,69 eurot ning viivise 20,90% aastas põhinõudelt alates 19.03.2026 kuni nõude täitmiseni. Samuti menetluskuludena riigilõivu 140 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.
2.Pooled esitasid 05.05.2026 kohtuliku kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus tutvus esitatud hagiavaldusega ja leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) nõuetele ning ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Hagis esitatud andmetel allub hagi Viru Maakohtule. Kohus võtab hagi menetlusse.
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus selgitab, et hageja nõuded kostja vastu tulenevad tarbijakrediidilepingutest, mille üle on kohtul kontrollimise kohustus.
5.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus kontrollis laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekuid laenutaotluses esitatud ning Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal ja luges kostja sissetulekuks 695 eurot. Ülalpeetavaid kostjal ei olnud. Laenuandja kontrollis, et kostjal puudusid lepingu sõlmimisel maksehäireregistris kajastatud võlgnevused. Laenuandja ei ole küsinud kostja pangakonto väljavõtet ning luges kostja kulutusteks kuus 0 eurot. Vaatamata sellele, et laenuandja ei küsinud konto väljavõtet, tuleb lugeda, et laenuandja on piisava hoolsusega kontrollinud kostja maksevõimet. Kostja oli kohtu hinnangul maksevõimeline, arvestades tema sissetulekut, hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna.
5.2.Pooled ei ole kompromissis leppinud kokku kohustuste täitmise järjekorras juhul, kui kostja makse ei ole piisav. Seetõttu tuleb lähtuda seaduses sätestatust, ehk VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi 3 (4)
2-26-6282 sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
6.Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §s 432 nimetatud tagajärgedest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
7.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
8.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda ning kompromissis nimetamata ja hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
9.Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on menetlusosalised välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. Kohtumäärus ei ole seega edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.