Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kostja esitas 05.03.2025.a ja 07.03.2025.a seisukohad hageja hagist loobumise taotlusele ning palvele menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja väidab esitatud seisukohtades, et kostja isegi tahaks, et kohus menetleks asja edasi ja jätaks hagi rahuldamata. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hageja taotlusele hagist loobuda esitanud. Asjaolu, et kostja soovib hagi edasist menetlemist või leiab, et hageja eesmärk on kohtupraktika kujundamine, ei ole seaduse kohaselt aluseks hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks.

Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

TsMS § 173 lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hagist loobumise korral kostja menetluskulud hageja. Erandina kannab kostja hageja menetluskulud ainult siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 5). Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kostja sõiduki omanikuna pidi olema teadlik, kes tema sõidukit kasutab ning oleks seega pidanud juba enne kohtumenetlust saama esitada tõendid tegeliku sõiduki kasutaja kohta. Kostja vaidleb hageja palvele jätta hageja menetluskulud kostja kanda vastu ning selgitab, et kostjal ei olnud võimalik tõendeid varem esitada, sest tal ei olnud neid.

Hagi läbi vaatamata jätmise korral, sh hagi tagasivõtmisel kannab TsMS § 168 lg-te 2 ning 4 ja 5 kohaselt üldjuhul kõik menetluskulud hageja. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4 (RKTKm 18.11.2022.a, 2-205007/36, p 15).

Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 168 lg-id 4 ja 5 tuleb tõlgendada selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamine selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud

2/4

tõendite põhjal kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Ei oleks põhjust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda vastu hagi esitamise (RKTKm 11.09.2024.a, 2-22-130552, p 16). Kuivõrd üksnes kostjal oli võimalus tõendada, kes juhtis kostjale kuuluvat sõidukit, siis ei olnud hagejal muud varianti, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, mis on hagejale omakorda tekitanud menetluskulusid. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista järgnevad kulud: tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot, alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule (2h) summas 338 eurot, kostja 17.02.2025 vastusega tutvumine, hagist loobumise taotluse ettevalmistamine ja esitamine (1h) summas 169 eurot, kostja 05.03.2025 seisukohaga tutvumine, hageja seisukoha koostamine ja esitamine (1h) summas 169 eurot (dtl 131), istungil osalemise kulu ja ettevalmistus (1h) kogusummas 169 eurot (dtl 154).

Kokku palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 965 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (ilma käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 180 eurot (ilma käibemaksuta) (RKTKm 10.07.2023, 2-22359/30, p 17), 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145/105, p 19), 135 eurot (lisandub käibemaks) (24.05.2023, 2-20-119460/71, p 28), 180 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599/26, p 15) ning 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006/24, p 16) (RKTKm 29.01.2024, 2-24-6606, p 16).

Hageja lepinguline esindaja on jurist. Juristist esindaja tunnitasu ei ole käesoleval juhul põhjendatud samas määras kui vandeadvokaadi tunnitasu, kuivõrd nende kutsealased nõuded ja vastutus ei ole võrreldavad. Vandeadvokaadi kutse eeldab riiklikult kontrollitud eksamit, tõendatud pikaajalist erialast kogemust ning pidevat kohustuslikku täiendusõpet. Lisaks allub advokaat rangetele kutse-eetika normidele, distsiplinaarvastutusele ja kutsekindlustuse kohustusele, mis tagavad osutatava teenuse kvaliteeti. Õigusbüroo juristil eeltoodud nõuded puuduvad. Lisaks, arvestades asja

3/4

keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, siis leiab kohus, et põhjendatud esindaja tunnitasu on 100 eurot. Käesoleval juhul ei ole vandeadvokaadiga samaväärne tunnitasu põhjendatud ega mõistlik (vaata ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, punkt 10).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades, et tegemist on sisuliselt lihtsa vaidlusega, mille sarnastega tegeleb hageja igapäevaselt, siis ei pea kohus põhjendatuks hagiavalduse koostamise ajakulu 2 h, hagist loobumise taotluse koostamise ajakulu 1 h ning hageja seisukoha koostamise ajakulu 1 h. Hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 1 h. Hageja hagist loobumise taotluse koostamiseks on põhjendatud ajakulu 0,5 h. Arvestades, et hageja 14.03.2025.a kohtule esitatud seisukoht koosneb valdavalt piltidest, siis on põhjendatud ajakulu eeltoodud dokumendi koostamiseks 0,5 h. Ülejäänud hageja lepingulise esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud.

Seega on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu 320 eurot (ilma käibemaksuta; 3 tundi x 100 eurot + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine = 320).

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 on põhjendatud menetluskulu avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv kogusummas 100 eurot. Kuna hagist loobumise tõttu pool tasutud riigilõivust tagastatakse TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, siis tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõiv summas 82,50 eurot (100 – 17,50). Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 150 lg 3 avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

Seega moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 402,50 eurot (82,50 + 300 +20) ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel ja arvestades TsMS § 150 lg 3 sätestatut, tagastada pool hagiavalduselt 08.01.2025.a tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot (35:2) Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715400610. Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.